2-22-12746/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-12746

Tsiviilasi

Aasa Polska S.A. hagi Q Qe (Q) vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aasa Polska S.A. (Poola registrikood 0000411939)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Carri

Ginter, Advokaadibüroo S AS; e-pos: carri.ginter@S.com

Kostja: Q Q (isikukood xxx), elukoht xxx

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab,

Advokaadibüroo

Sirel

&

Partnerid;

e-post:

anneli.aab@sirel.com; menetlus@sirel.com

Kohtuistungi toimumise aeg

ja osalenud isikud

09.11.2023, vandeadvokaat Carri Ginter, vandeadvokaat

Anneli Aab

RESOLUTSIOON:

1) Jätta rahuldamata kostja 30.01.2023 taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

2) Jätta hagi rahuldamata.

3) Menetluskulud jätta hageja kanda.

4) Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg

2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (07.10.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED

1) Hageja Aasa Polska S.A. esitas hagi Q Qe (Q) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõudes (tl 2-6, 42-44, 205-208, 183-186, 191-94). Hageja on esitanud kostja vastu

järgmised põhinõuded (tl 2-6) ja alternatiivsed nõuded (105-108):

1) Põhinõue: kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber

lükkama A Sile ja T Ple edastatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise

kaudu, saates A Sile ja T Ple e-kirja e-maili aadressidele XXX ja XXX järgmises

sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Mina, Q Q, avaldasin A Sile ja T Ple e-

kirjas Aasa Polska S.A. juhatuse liikme O S kohta järgmised ebaõiged väited: 1) XXX

palkas O S Aasa Polska S.A.-sse selleks, et O S varjaks investorite eest

investeerimiskelmusi, infot investeeringute tegelike riskide ja XXX huvide konflikti

kohta; 2) XXX palkas O S Aasa Polska S.A.-sse selleks, et ta valmistaks ette Aasa grupi

ettevõtted sulgemiseks, tõenäoliselt pankroti kaudu. Eeltoodud faktiväited on valed.“

2) Põhinõue: kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber

lükkama V T Ele edastatud ebaõigeid faktiväiteid nende ebaõigeks tunnistamise kaudu,

saates V T Ele kirja aadressil xxx, järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta:

„Minä, Q Q, esitin V T Elle lähettämässäni Aasa Polska S.A:ta koskevassa kirjeessä

seuraavat perättömät väitteet: 1) Aasa Polska S.A.:n sopimussuhteinen edustaja A L

kehotti voimallisesti minua kääntymään asianomaisten viranomaisten puoleen, mikäli

kyseenalaistan Aasa Group:n tai xxx:n toiminnan. Edellä esitetty väite on väärä.

(Mina, Q Q, avaldasin V T Ele kirjas Aasa Polska S.A. kohta järgmised ebaõiged väited:

- Aasa Polska S.A. lepinguline esindaja A L soovitas tungivalt võtta ühendust asjaomaste

ametiasutustega, kui ma kahtlen Aasa grupi või xxx tegevuses. Eeltoodud faktiväide on

vale.)“

3) Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks jätma rahuldamata hagiavalduse palvepunkti 1,

kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama A Sile ja

T Ple edastatud ebaõiged kaudsed faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates

A Sile ja T Ple e-kirja e-maili aadressidele xxx ja xxx järgmises sõnastuses ilma

täienduste ja muudatusteta: „Mina, Q Q, avaldasin A Sile ja T Ple e-kirjas Aasa Polska

S.A. kohta faktiväited, mille kohaselt: 1) Aasa Polska S.A. pani toime

investeerimispettuse, mida ta investorite eest varjab; 2) Aasa Polska S.A. on valmistamas

ette oma tegevuse lõpetamist; Eeltoodud faktiväited on valed.“

4) Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks jätma rahuldamata hagiavalduse palvepunkti 2,

kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama V T Ele

edastatud ebaõige kaudse faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates V T Ele

kirja aadressil xxx, järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Minä, Q Q,

esitin V T Elle lähettämässäni Aasa Polska S.A:ta koskevassa kirjeessä seuraavat

perättömät väitteet: Aasa Polska S.A.:n toiminnan osalta on syytä ottaa yhteyttä

asianomaisiin viranomaisiin. Edellä esitetty väite on väärä.

(Mina, Q Q, avaldasin V T Ele kirjas Aasa Polska S.A. kohta järgmise ebaõige väite: -

Aasa Polska S.A. tegevusega seoses on põhjust võtta ühendust asjaomaste

ametiasutustega. Eeltoodud faktiväide on vale.)“

5) Jätta menetluskulud Q Qe kanda ja mõista Q Qelt välja Aasa Polska S.A.

menetluskulud koos viivisega väljamõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni (tl 2-6, 105-108).

2) Hageja on ettevõte, kelle endine töötaja ja juhatuse liige on kostja Q Q. Hageja võttis

01.07.2019 kostja tööle finantsjuhina (CFO) ning nimetas kostja 16.12.2019 juhatuse

liikmeks. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu 31.05.2021 üles. Sellega seoses on

hageja ja kostja vahel pooleli mitu kohtuvaidlust. Kostja esindaja korraldas 27.04.2022

kohtumise hageja esindajatega (J S 14.06.2022 e-kiri, tl 8-10). Kohtumisel väitis kostja

esindaja, et on saanud kostjalt infot, nagu oleks hageja või xxx pannud toime

õigusrikkumisi, nende hulgas dokumentide võltsimise, valeinfo andmise ning

õigusvastaselt teenustasude rakendamise. Kostja jättis mulje, nagu oleks kostja eesmärk

survestada hagejat ning Aasa Oy-d kompromissi sõlmima, ähvardades vastasel juhul

hageja väidetavad õigusrikkumised „paljastada“.

3) 29.07.2022 saatis kostja A Sile, T Ple ja A Lile e-kirja pealkirjaga „Letter for your

attention by Q Q“ (Q Qe 29.07.2022 e-kiri koos tõlkega, tl 11-15), milles esitas hageja

juhatuse liikme O S kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kostja väitis A Sile, T Ple ja A Lile

saadetud e-kirjas, et xxx palkas O S Aasa Polska S.A.-sse tööle selleks, et O S varjaks

investorite eest investeerimiskelmusi, infot investeeringute tegelike riskide ja xxx huvide

konflikti kohta. Samas kirjas väitis kostja, et xxx võttis O S tööle selleks, et ta valmistaks

ette Aasa grupi ettevõtted sulgemiseks, kõige tõenäolisemalt läbi pankrotimenetluse (Q Qe

29.07.2022 e-kiri koos tõlkega, tl 11-15).

4) 04.07.2022 saatis kostja V T Ele ning tõenäoliselt mitmetele teistele kolmandatele

isikutele kirja, mille lisana oli manustatud tõlge hageja ning kostja vahelise

telefonivestluse salvestisest. Kirjas väitis kostja, et xxx müüs Aasa grupi laene, nagu neil

oleks omanikulaenude suhtes prioriteet, kuigi prioriteeti ei olnud. Kostja väitel ei

veendunud xxx enne laenude müümist prioriteedi tingimuse olemasolus ega teavitanud

sellest investoreid, kui see välja tuli. Samuti ei teavitanud xxx kostja väitel investoreid

Aasa grupi võimalikust vastutusest ning muretses saneerimisprotsessis ennekõike oma

maine, mitte investorite huvide pärast (Q Qe 04.07.2022 kiri koos tõlkega, tl 16-26).

04.07.2022 kirjas andis kostja teada, et on andnud K Ule, kes on kostja õigusnõustaja

Soomes, loa aidata kõiki XXX ja XXX kliente õigusabiga olukorra hindamiseks või

dokumentide ettevalmistamiseks politseile ja/või Finantsinspektsioonile. K U on

korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate finantskuritegude eest.Samas kirjas väitis

kostja, et A L, kes oli läbirääkimistel hageja volitatud esindaja, on kostjal „tungivalt

soovitanud“ võtta ühendust asjakohaste ametiasutustega, kui kostjal on kahtlusi Aasa

grupi või xxx tegevuses. Eeltoodud väited ei vasta tõele.

5) Kostja kirjades väidetavalt silmaspeetud kolmandad isikud on loovutanud nõuded

hagejale. Hageja tugineb hagiavalduses kostja poolt kolmandatele isikutele (A S, T P ja V

T E) saadetud kirjadele, mis sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid. Pooled vaidlevad

muuhulgas selle üle, kas kõnealused faktiväited esitati hageja või üksnes kolmandate

isikute (xxx, O S ja A Li) kohta. Arvestades kõnealuste faktiväidete konteksti sai mõistlik

inimene nendest väidetest aru selliselt, et need kirjeldavad just hageja (mitte kolmandate

isikute) väidetavat tegevust. xxx, O S ja A L on loovutanud enda nõuded hagejale (tl 109-

112). Isegi kui kohus peaks leidma, et antud kirjades esitatud ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist oleks saanud nõuda ainult xxx, O S või A L, siis ei annaks see alust jätta

hagi rahuldamata, kuivõrd hageja paneb käesolevas menetluses maksma nii endale kui

mainitud isikutele kuuluvad nõuded. Arvestades, et nõuete loovutamine on toimunud Eesti

õiguse alusel ning antud nõuete loovutamisele ei kehti seadusest tulenevaid piiranguid

(VÕS § 166 lg 1), on nõuded loovutatud kehtivalt (tl 105-108).

6) Hageja palub alternatiivselt ümber lükata kaudsed faktiväited (tl 105-108). Mõistliku

inimese vaatenurgast lugedes jätavad kostja kirjad mulje, et talle on teada asjaolud, mille

kohaselt: 1) hageja pani toime investeerimispettuse, mida ta investorite eest varjab; 2)

hageja on valmistamas ette oma tegevuse lõpetamist; ning 3) seoses hageja tegevusega on

põhjust võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega. Hageja on seisukohal, et kuigi

vaidlusalused faktiväited puudutasid konkreetselt hagejat, on väiteid võimalik

alternatiivselt käsitleda ka kaudsete faktiväidetena. Hageja palub kohtul alternatiivselt

kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta esitatud kaudsed faktiväited.

7) Hageja ei ole toime pannud investeerimispettust ega seda investorite eest varjanud (tl 105-

108). Kostja kirjutas 29.07.2022 e-kirjas kolmandatele isikutele järgnevat: „Hr S on Aasa

Polska S.A (Poolas) ja Aasa Global AS-i (Eestis) praegune juhatuse liige ja tegevjuht

ning nimetati nendele ametikohtadele 2021. aasta juunis. Võttes arvesse hr S tausta,

varasemaid tegusid ja otsuseid, võib teha üksnes sellise järelduse, et xxx palkas hr S

[hageja juhatuse liikmeks] selleks, et ta: a) hoiduks teatamast investoritele võimalikust

[hageja] investeerimispettusest, jättes avaldamata teabe investeeringute tegelike riskide

kohta hiljem ning xxx võimaliku huvide konflikti olemasolu kohta; (faktiväide 1) b) [...];

c) valmistuks Aasa Groupi tegevuse lõpetamiseks (kõige tõenäolisemalt pankroti kaudu).“

(faktiväide 2).

8) Faktiväite 1 kaudu jätab kostja lugejale mulje, et hageja on oma majandustegevuses toime

pannud võimaliku investeerimispettuse, varjates investorite eest teavet investeeringute

riskide ning võimaliku huvide konflikti kohta. See väide ei vasta tõele. Mõistliku lugeja

jaoks loob faktiväide 1 konteksti, mis seob hageja ning tema juhatuse liikme

investeerimispettuse varjamisega. Juhul, kui kostja ei väidaks, et hageja on

investeeringupettuse toime pannud, ei oleks kostjal mingit põhjust ette heita selle

varjamist. Sellest nähtub lugejale, et kostjale on teada asjaolu, et hageja on toime pannud

investeerimispettuse. Mõistlikule lugejale loob konteksti veel omakorda ülejäänud

29.07.2022 kirja tekst, mis kirjeldab väidetava investeerimispettuse toimepanemist.

9) Kokkuvõtvalt jääb mõistlikule lugejale faktiväidet 1 eeltoodud kontekstis lugedes mulje,

justkui oleks kostjale teada, et hageja on toime pannud investeerimispettuse ja ta varjab

seda investorite eest. See faktiväide on väär. Järelikult on tegemist vähemalt ebaõige

kaudse faktiväitega (juhul, kui kohus ei peaks seda pidama otseseks faktiväiteks).

10) Hageja ei ole ette valmistamas oma tegevuse lõpetamist. Faktiväitega 2 jätab kostja

lugejale mulje, et hageja on ette valmistamas oma tegevuse lõpetamist. See väide ei vasta

tõele. Faktiväites 2 mainib kostja sõnaselgelt Aasa kontserni, millesse kuulub ka hageja.

Öeldes, et kogu kontsern on ette valmistamas oma tegevuse lõpetamist, saab mõistlik

lugeja aru, et mõeldud on kõiki kontserni liikmeid, sealhulgas hagejat. Seega on tegemist

vähemalt ebaõige kaudse faktiväitega (juhul, kui kohus ei peaks seda pidama otseseks

faktiväiteks).

11) Kostja väitis 04.07.2022 V T Ele saadetud soomekeelses kirjas, et „A L kehotti

voimallisesti minua kääntymään asianomaisten viranomaisten puoleen, mikäli

kyseenalaistan Aasa Group:n tai xxx:n toiminnan.“ (tõlkes „A L soovitas mulle tungivalt

võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega, kui ma kahtlen Aasa Groupi või xxx

tegevuses.“) (faktiväide 3, tl 16-26). Faktiväites 3 toob kostja välja Aasa kontserni, kuhu

hageja kuulub. Kirja kontekstis on mõistlikule lugejale arusaadav, et faktiväide hõlmab ka

hageja tegevust, kuivõrd hageja kuulub Aasa kontserni. See väide ei vasta aga tõele. Seega

on tegemist vähemalt ebaõige kaudse faktiväitega (juhul, kui kohus ei peaks seda pidama

otseseks faktiväiteks) (tl 2-6, 42-44, 205-208, 183-186, 191-94).

KOSTJA VASTUS HAGILE

12) Kostja palub hagi vastuses: 1) jätta hagiavaldus täies ulatuses läbi vaatamata TsMS § 423

lg 2 p 1 alusel (tl 35-37); 2) jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata (tl 53-59, 199-124,

195-199, 225-227).

13) Kosjale arusaadavalt on hageja kostja vastu esitanud kaks eraldiseisvat ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõuet. Hagejal pole TsMS § 3 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-

test 1 ja 4 tulenevaid nõudeid, kuna vaidlustatud faktiväited ei puuduta hagejat. Esiteks,

hagi esimene nõue põhineb kostja poolt A Sile ja T Ple e-kirjas Aasa Polska S.A (hageja)

juhatuse liikme O S kohta avaldatud väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamisel (vt

hagi resolutsiooni p 1, tl 2). Hageja on hagi alusena tuginenud asjaolule, et kostja on

avaldanud hageja juhatuse liikme kohta (väidetavalt) ebaõigeid andmed. Mitte kuskil

hagiavalduses ei ole hageja oma esimese nõude osas väitnud, et kostja oleks avaldanud

ebaõigeid andmeid hageja kohta. Hageja teine nõue põhineb kostja poolt hageja

lepingulise esindaja A Li kohta avaldatud faktiväitel. Mitte kuskil hagiavalduses ei ole

hageja oma teise nõude osas väitnud, et kostja oleks avaldanud ebaõigeid andmeid hageja

kohta. A L on Si Advokaadibüroo vandeadvokaat (tl 38-39). Hageja saab hagi esitada

üksnes enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (mitte enda juhatuse

liikmete või lepinguliste esindajate kaitseks). Kummagi väite osas ei ole hageja õiguste

rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades

hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, mistõttu tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2

alusel jätta täies ulatuses läbi vaatamata (tl 35-37).

14) Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue ei ole loovutatav (tl 119-124). VÕS § 164 lg

1 II lause järgi ei või nõuet loovutada, kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita

kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕSi kommentaaride kohaselt on selliste

nõuete näol tegemist nõuetega, mille esemeks on nõudeõigust omava isiku isiklik õigus

teatavale sooritusele. Vaieldamatult on VÕS § 1047 alusel esitatava nõude näol tegemist

isiklike õiguste rikkumisel põhineva nõudega, mis on seotud just konkreetselt vastava

isikuga, kelle isiklikke õigusi (väidetavalt) rikuti. VÕS § 1047 lg 4 nõuet saab esitada

konkreetne kannatanu, kel on seega isiklik õigus konkreetsele sooritusele (andmete

ümberlükkamine või paranduse avaldamine). Ka Riigikohus on selgitanud, et ebaõiged

andmed, mille ümberlükkamist taotletakse, peavad seostuma hageja õiguste või huvidega

(RKTKo 2-15-18661/52, p 11).

15) VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei või loovutada nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) ei näe ette regulatsiooni, mille

kohaselt ja kuidas oleks võimalik ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudele

sissenõuet pöörata. Ebaõige andmete ümberlükkamise nõudele sissenõude pööramine pole

TMS-i kohaselt võimalik, st vastavat nõuet ei ole võimalik realiseerida täitemenetluse

kaudu. VÕS § 166 lg 1 kohaselt võib nõude, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet, loovutada siis, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse

vastusoorituse saamine. Hageja pole väitnud, veel vähem tõendanud, millise

majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine kaasnes käesoleva loovutusega (VÕS §

166 lg 1 II lause). Selline majanduslikult samaväärne vastusooritus igal juhul puudub (tl

119-124).

16) Kostjale arusaadavalt on vaidluse all käesoleval juhul kaks (2) alltoodud väidet/ lõiku, mis

hageja arvates sisaldavad tema kohta (kaudseid) ebaõigeid faktiväiteid: a) xxx palkas

Qvais S Aasa Polska S.A-sse selleks, et Qvais S varjaks investorite eest

investeerimiskelmusi, infot investeeringute tegelike riskide ja xxx huvide konflikti kohta.

xxx palkas Qvais S Aasa Poslka S.A-sse selleks, et ta valmistaks ette Aasa grupi

ettevõtted sulgemiseks, tõenäoliselt pankroti kaudu (I väide); b) Aasa Polska S.A

lepinguline esindaja A L soovitas tungivalt võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega,

kui ma kahtlen Aasa grupi või xxx tegevuses (II väide).

17) I väide ei ole avaldatud kolmandatele isikutele, vaid hagejat esindavale advokaadibüroole.

Vastav kirjavahetus on toimunud kostja ja hageja lepinguliste esindajate vahel. Vaidlust ei

ole eelduslikult asjaolus, et Advokaadibüroo S AS (AB S) esindab mh Aasa Polska S.A-d.

Ka hagile lisatud kirjavahetus kinnitab, et kostja on pöördunud AB Si poole kui Aasa

Polska S.A. esindaja poole (mitte kui suvalise kolmanda isiku poole). Advokatuuriseaduse

(AdvS) § 49 lg 1 täpsustab, et advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu ning

advokaadibüroo pidaja on mh advokaadiühing (AdvS § 49 lg 2). Advokaadiühing võib mh

tegutseda aktsiaseltsina (AdvS § 50 lg 2) ning sellele kohaldatakse selle äriühingu liigi

kohta käivaid sätteid (AdvS § 50 lg 3). Kliendileping õigusteenuse osutamiseks

sõlmitakse advokaadibüroo pidajaga (AdvS § 55 lg 1). Hagejal on AB Siga (kui äriühing,

kes on advokaadibüroo pidaja, s.o advokaadiühing) kliendileping õigusteenuse

osutamiseks. Sõltumata sellest, kas see kliendileping annab õiguse advokaatidele A S ja T

P konkreetselt hageja esindamiseks, on viimased advokaadiühingu / advokaadibüroo

pidaja seaduslikud esindajad (kes esindab advokaadiühingut / advokaadibüroo pidajat).

Järelikult on I väide avaldatud hageja lepingulisele esindajale (mitte kolmandale isikule).

Juba ainuüksi see on aluseks I väidet puudutavas osas hagi rahuldamata jätmisele.

18) Nii põhinõude kui ka alternatiivse nõude lahendamisel tuleb arvestada andmete

avaldamise kontekstiga – s.o mh asjaolust, et kostja oli Aasa grupi finantsjuht (mitte

pelgalt hageja juhatuse liige). Kostja roll hageja juures ei piirdunud mitte pelgalt hageja

töölepingulise töötaja ja juhatuse liikmena, vaid ta töötas hageja grupi (kuhu kuulus palju

erinevaid ettevõtteid) finantsjuhina. Seega ei piirdunud kostja teadmised ja arusaam ja

suhtlus mitte pelgalt hagejaks oleva Aasa Polska S.A-ga, vaid kogu Aasa ettevõttete

grupiga, mida tuleb silmas pidada ka kostja ja hageja (lepingulis(t)e esindajate) vahelise

kirjavahetuse tõlgendamisel.

19) I väide ei ole avaldatud hageja kohta. Kõik A. Qe etteheited on eelkõige Aasa grupi

juhtkonna ja xxx tasandil. Sellele viitab üheselt ka e-kirja sissejuhatus: Samas peamised

põhjused, miks ma teie poole pöördun, on laadilt tõsisemad ning puudutavad Qvais St ja

xxx investoreid. Seega ei ole ka e-kirja üksikutest lausetest kontekstiväliselt võimalik

välja tuletada meelavaldseid väiteid, mida kostja pole avaldanud ega ka mõelnud.

Investeerimispettust puudutava lause näol on tegemist kostja hinnanguga, mitte

faktiväitega (tl 195-199),

20) Kostja avaldatud väited (xxx kohta) on põhjendatud. Tegemist on seotud isikute

omavahelise kirjavahetusega ning poolte vaheliste suhete ja vaidluse tausta tuleb arvesse

võtta, saamaks aru olukorra konteksti ja tavapärase isiku arusaama. Ei A S, T P ega A L ei

ole suvalised kolmandad isikud, kellele kostja suvaliselt e-kirja saatis, vaid tegemist on

isikutega, kes töötavad advokaadibüroos Sorianen AS, mis mh esindab Aasa Polska S.A

(hagejat). Kostja on nii A Si, T P kui ka A. Li poole pöördunud kui hageja esindajate

poole (hageja lepingulised esindajad või isikud, kes töötavad hagejat esindavas

advokaadibüroos). Seega on ilmne, et pooltevaheliste suhete taust (mis on küll teada

esindajatele, kuid mitte üldisele avalikkusele ja kohtule) tuleb kohtu ette tuua. Seda on

kostja ka teinud.

21) Väite II näol ei ole tegemist faktiväitega. Samuti puudub hagejal puudub selles küsimuses

hagemisõigus. AdvS § 43 lg 4 kohaselt ei või advokaati tema ülesannete täitmise tõttu

samastada kliendiga ega ka kliendi kohtuasjaga. II faktiväide on avaldatud 04.07.2022

kostja e-kirjas V T Ele. II väide koosneb nii faktiväitest kui ka väärtushinnangust.

Küsimus sellest, kas A L juhtis tähelepanu, et vajadusel võib pöörduda vastavate

järelevalveasutuste poole, on faktiväide. See vastab tõele ja seda on kinnitanud A. L ka

ise. Hagi lisas 1 toodud e-kiri kinnitab, et A. L on edastanud J. Sile (kostja esindaja) e-

kirja, kus mh viitab, et kõik kohtumisel mainitud ja eelpool refereeritud süüdistused Aasa

kontserni ühingute / xxx suunal on täies ulatuses alusetud. Juhul, kui Q Qel on küsimusi

seoses Aasa kontserni ühingute / xxx majandustegevusega, siis on tal võimalus pöörduda

päringutega vastavate järelevalveasutuste poole.

22) Küsimus, kas A. L soovitas ühendust võtta „tungivalt“ või mitte, ei ole küsimus faktist,

vaid eeldab hinnangut. Seega on tegemist väärtushinnanguga. Väärtushinnangu

ümberlükkamist ei võimalda seadus nõuda. Samuti on väär hagis antud tõlgendus nagu

oleks kostja väitnud V T Ele, et A. L oleks teda selleks eraldisevalt „tungivalt üles

kutsunud“ või et kostja oleks väitnud, et A. L nõustus tema etteheidetega õigusrikkumiste

kohta või et kostja 04.07.2022 kirjast V T Ele oleks võimalik sellist kaudset järeldust teha.

Järelikult ei ole võimalik II väitest ka tuletada, nagu oleks kostja väitnud, et A. L on kostja

süüdistusi pidanud põhjendatuks ning seepärast soovitanud tungivalt kostjal pöörduda

õiguskaitseasutuste poole. Kostja on pelgalt 04.07.2022 e-kirjas viidanud, et A. Ln võttis

tema esindajaga ühendust (mis vastab tõele) ja et viitas, et kui kostja kahtleb Aasa Groupi

või xxx tegevuses, on kostjal võimalus võtta ühendust vastavate ametiasutustega. Ka see

vastab tõele. Kas kostja tegi seda tungivalt või mitte, nõuab hinnangut, mistõttu pole

tegemist faktiväitega. Kui tegemist pole faktiväitega, pole võimalik seda ka VÕS § 1047

lg 4 alusel ümber lükata (tl 195-199).

23) Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et aluseid hagi rahuldamiseks ei esine. Hageja

tõlgendab kirjavahetust meelevaldselt ja kontekstiväliselt, omistades kostjale väiteid (ja

kostja avaldatule tähendust), mida kostja ei ole väitnud ega ka mõelnud. Põhinõude osas

on kostja seisukohal, et hagejal puudub hagemisõigus ning vastav nõue pole loovutatav;

alternatiivse käsitluse juures on kostja seisukohal, et pole hagejat puudutavaid väiteid

avaldanud (tl 225-227).

KOHTU PÕHJENDUSED

24) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata nii põhinõuete kui ka alternatiivsete nõuete osas ning

menetluskulud tuleb jätta täielikult hageja kanda.

25) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



01.07.2019 sõlmisid hageja Q Q ja kostja Aasa Polska S.A. töölepingu, mille

kohaselt asus hageja tööle Grupi finantsjuhina (inglise keeles Group Chief

Financial Officer, lühend CFO).



Töölepingu p 1.1 kohaselt kuulusid Aasa Gruppi (Gruppi) lisaks xxx-le veel xxx.,

xxx, xxx, xxx OÜ, xxx, Aasa Czech A.S., xxx, xxx., xxx., xxx, xxx, xxx, xxx,

xxx, xxx, xxx ning kõik uued ettevõtted, mis registreeritakse xxx. tütarettevõttena

või selle tütarettevõttena (edaspidi Grupp).



16.12.2019 valiti hageja kostja juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistrisse

23.01.2020).



29.07.2022 saatis kostja A Sile, T Ple ja A Lile e-kirja pealkirjaga „Letter for your

attention“. Meilis oli kirjas järgnev: „When taking into account Mr S background,

previous achievements and decisions, one can only conclude that Mr S was hired

by xxx to: a) refrain from communicating to the investors about the possible

investment fraud, withholding information about the actual risks of the

investments afterwards and about existing conflict of interests of xxx; [...] c)

prepare Aasa Group for closing (most probably through bankruptcy).“ (Tõlkes:

„Võttes arvesse hr S tausta, varasemaid tegusid ja otsuseid, võib teha üksnes

sellise järelduse, et xxx palkas hr S selleks, et ta: a) hoiduks teatamast

investoritele võimalikust investeerimispettusest, jättes avaldamata teabe

investeeringute tegelike riskide kohta hiljem ning xxx võimaliku huvide konflikti

olemasolu kohta; [...] c) valmistuks Aasa Groupi tegevuse lõpetamiseks (kõige

tõenäolisemalt pankroti kaudu).“) (tl 11-15).



04.07.2022 saatis kostja V T Ele kirja, millele oli manusena lisatud tõlge hageja ja

kostja vahel toimunud telefonikõne salvestisest. Kirjas sisaldus muuhulgas

järgnev: „A L kehotti voimallisesti minua kääntymään asianomaisten

viranomaisten puoleen, mikäli kyseenalaistan Aasa Group:n tai xxx:n toiminnan.“

(Tõlge: „A L soovitas mulle tungivalt võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega,

kui ma kahtlen Aasa Groupi või xxx tegevuses.“) (tl 16-26).

26) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle: 1) kas ebaõige faktiväite ümberlükkamise

nõuet on võimalik loovutada; 2) kas kostja on avaldanud kolmandatele isikutele hageja

suhtes ebaõigeid faktiväiteid, mis annaks alust hagejal nõuda nende ümberlükkamist VÕS

§ 1047 lg 1 alusel; sealhulgas, kas tegemist on faktiväidete avaldamisega ning kas

kõnealused faktiväited esitati hageja kohta.

27) Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud kostja vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõuded põhinõuetena (tl 2-6) ja alternatiivsete nõuetena (tl 105-108).

Hageja nõuded on järgmised:

1) Põhinõue: kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber

lükkama A Sile ja T Ple edastatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise

kaudu, saates A Sile ja T Ple e-kirja e-maili aadressidele xxx ja xxx järgmises sõnastuses

ilma täienduste ja muudatusteta: „Mina, Q Q, avaldasin A Sile ja T Ple e-kirjas Aasa

Polska S.A. juhatuse liikme O S kohta järgmised ebaõiged väited: 1) xxx palkas O S

Aasa Polska S.A.-sse selleks, et O S varjaks investorite eest investeerimiskelmusi, infot

investeeringute tegelike riskide ja xxx huvide konflikti kohta; 2) xxx palkas O S Aasa

Polska S.A.-sse selleks, et ta valmistaks ette Aasa grupi ettevõtted sulgemiseks,

tõenäoliselt pankroti kaudu. Eeltoodud faktiväited on valed.“

2) Põhinõue: kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber

lükkama V T Ele edastatud ebaõigeid faktiväiteid nende ebaõigeks tunnistamise kaudu,

saates V T Ele kirja aadressil xxx, järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta:

„Minä, Q Q, esitin V T Elle lähettämässäni Aasa Polska S.A:ta koskevassa kirjeessä

seuraavat perättömät väitteet: 1) Aasa Polska S.A.:n sopimussuhteinen edustaja A L

kehotti voimallisesti minua kääntymään asianomaisten viranomaisten puoleen, mikäli

kyseenalaistan Aasa Group:n tai xxx:n toiminnan. Edellä esitetty väite on väärä.

(Mina, Q Q, avaldasin V T Ele kirjas Aasa Polska S.A. kohta järgmised ebaõiged väited:

- Aasa Polska S.A. lepinguline esindaja A L soovitas tungivalt võtta ühendust asjaomaste

ametiasutustega, kui ma kahtlen Aasa grupi või xxx tegevuses. Eeltoodud faktiväide on

vale.)“

3) Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks jätma rahuldamata hagiavalduse palvepunkti 1,

kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama A Sile ja

T Ple edastatud ebaõiged kaudsed faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates

A Sile ja T Ple e-kirja e-maili aadressidele xxx ja xxx järgmises sõnastuses ilma

täienduste ja muudatusteta: „Mina, Q Q, avaldasin A Sile ja T Ple e-kirjas Aasa Polska

S.A. kohta faktiväited, mille kohaselt: 1) Aasa Polska S.A. pani toime

investeerimispettuse, mida ta investorite eest varjab; 2) Aasa Polska S.A. on valmistamas

ette oma tegevuse lõpetamist; Eeltoodud faktiväited on valed.“

4) Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks jätma rahuldamata hagiavalduse palvepunkti 2,

kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama V T Ele

edastatud ebaõige kaudse faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates V T Ele

kirja aadressil xxx, järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Minä, Q Q,

esitin V T Elle lähettämässäni Aasa Polska S.A:ta koskevassa kirjeessä seuraavat

perättömät väitteet: Aasa Polska S.A.:n toiminnan osalta on syytä ottaa yhteyttä

asianomaisiin viranomaisiin. Edellä esitetty väite on väärä.

(Mina, Q Q, avaldasin V T Ele kirjas Aasa Polska S.A. kohta järgmise ebaõige väite: -

Aasa Polska S.A. tegevusega seoses on põhjust võtta ühendust asjaomaste

ametiasutustega. Eeltoodud faktiväide on vale.)“

28) Kohus käsitleb lahendi selguse huvides esmalt kostja taotlust jätta hagi läbi vaatamata (I),

seejärel küsimust, kas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on loovutatav (II). Peale

seda analüüsib kohus, kas kostja on avaldanud kolmandatele isikutele hageja suhtes

ebaõigeid faktiväiteid, mis annaks alust hagejal nõuda nende ümberlükkamist VÕS § 1047

lg 1 alusel (III). Lõpetuseks käsitleb kohus menetluskuludega seonduvat (IV).

I

29) Kostja on esitanud 30.01.2023 taotluse jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1

alusel (tl 35-37). Kostja taotluse kohaselt pole hagejal TsMS § 3 lg 1 ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1047 lg-test 1 ja 4 tulenevaid nõudeid, kuna vaidlustatud faktiväited ei puuduta

hagejat. Hagi esimene nõue põhineb kostja poolt A Sile ja T Ple e-kirjas Aasa Polska S.A

(hageja) juhatuse liikme O S kohta avaldatud väidetavalt ebaõigete andmete

ümberlükkamisel. Hageja teine nõue põhineb kostja poolt hageja lepingulise esindaja A Li

kohta avaldatud faktiväitel. Hagiavalduses ei ole hageja väitnud, et kostja oleks avaldanud

ebaõigeid andmeid hageja kohta. Kummagi väite osas ei ole hageja õiguste rikkumine

hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja

esitatud faktiliste väidete õigsust, mistõttu tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel jätta

täies ulatuses läbi vaatamata (tl 35-37).

30) TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et

hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

31) TsMS § 442 lg 2 alusel lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Kuivõrd kohus ei ole lahendanud kostja 30.01.2023 taotlust jätta hagi

läbi vaatamata, siis lahendab kohus selle taotluse kohtuotsuse resolutsiooniga.

32) Kohus jätab kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus on hageja

29.08.2022 hagiavalduse (tl 2-6) menetlusse võtnud 18.11.2022 määrusega (tl 31-32).

Hageja on 01.11.2023 esitanud täpsustatud alterQivse nõude (tl 105-108), mille kohus on

09.11.2023 määrusega menetlusse võtnud (tl 117-118). Seega on kohus leidnud, et ei

esine hagi menetlusse võtmise keeldumise aluseid, sealhulgas on kohus leidnud, et hagi ei

ole perspektiivitu. Kohus leiab, et antud hageja nõuded tuleb lahendada sisuliselt

kohtuotsusega, mistõttu jätab kohus kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

II

33) Järgmisena annab kohus hinnangu, kas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on

loovutatav teisele isikule.

34) Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on deliktiõiguslik

kahju õigusvastase tekitamise regulatsiooni üldsätted. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib isik

ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult

andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas

andmete avaldamine oli õigusvastane. Deliktiõiguse üldregulatsiooni ehk deliktilise

üldvastutuse sätted näevad ette kahju tekitaja õigusvastase ja süülise teo tagajärjel

kannatanule tekitatud kahju hüvitamise kohustuse, samuti reguleeritakse vastutust teise

isiku delikti eest (VÕS § 1053, 1054).

35) Hageja seisukoha järgi on xxx, xxx S ja A L oma nõuded hagejale loovutanud (tl 105-

108). Hageja leiab, et kui kohus peaks jõudma järeldusele, et antud kirjades esitatud

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist oleks saanud nõuda ainult xxx, xx S või A L, siis

ei annaks see alust jätta hagi rahuldamata, kuivõrd hageja paneb käesolevas menetluses

maksma nii endale kui mainitud isikutele kuuluvad nõuded (tl 105-108).

36) VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet

ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Õiguskirjanduse

kohaselt on selliste nõuete näol tegemist nõuetega, mille esemeks on nõudeõigust omava

isiku isiklik õigus teatud sooritusele. Mitteloovutatava isikliku õiguse peamiseks

tunnuseks on asjaolu, et nõudele vastava kohustuse täitmine teisele isikule ei ole

kohustuse sisu või olemust muutmata võimalik (P.Varul jt. Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne (2016). § 164, komm 4.2.1.d, lk 834).

37) VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise,

tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega

muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib

loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine.

38) Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on deliktiõiguslik

kahju õigusvastase tekitamise regulatsiooni üldsätted. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib

ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt

isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata

sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Deliktiõiguse üldregulatsiooni ehk

deliktilise üldvastutuse sätted näevad ette kahju tekitaja õigusvastase ja süülise teo

tagajärjel kannatanule tekitatud kahju hüvitamise kohustuse, samuti reguleeritakse

vastutust teise isiku delikti eest (VÕS § 1053, 1054).

39) Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 112 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata nõudele,

mida ei saa loovutada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 112 lg 3 sätestab, et

nõudele, mida ei või loovutada seetõttu, et kohustust ei saa ilma selle sisu muutmata täita

kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, võib pöörata sissenõude, kui arestida saab

võlgnetava eseme.

40) Kohtu hinnangul on VÕS § 1047 sätestatud ebaõigete andmete avaldamine isiklike

õiguste rikkumine (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-104-09, p 15). Selliseid isiklikke

õigusi ei saa loovutada VÕS § 164 lg 1 teise lause ja VÕS § 166 lg 1 kohaselt teisele

isikule, kuna vastava nõude saab esitada üknes kannatanu (VÕS § 1047 lg 4). Seejuures

on kannatanuks isik, kellele on kahju tekitaja õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel

tekkinud kahju.

41) Seega on hageja põhinõuetes (tl 2-6, 105-108) kannatanuteks VÕS § 1047 tähenduses

xxx, xxx S ja A L, mitte hageja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt

seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu

rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et

teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole xxx, xxx S ja A Li nõuded hagejale üle läinud ning

hagejal puudub põhinõuete osas hagemisõigus.

42) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja põhinõuded jätta rahuldamata.

III

43) Hageja on esitanud alternatiivsed nõuded selle kohta, et kostja on kolmandatele isikutele

avaldanud hageja kohta ebaõigeid kaudseid faktiväiteid, mis puudutavad: 1)

investeerimispettuse toime panemist ning varjamist; 2) tegevuse lõpetamise

ettevalmistamist ning; 3) soovitust võtta ühendust asjakohaste ametiasutustega. Kuivõrd

kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid kaudseid faktiväiteid, on kostjal kohustus

need ümber lükata (tl 105-108).

44) Hageja on esitanud alternatiivse nõude (tl 105-108)

: kohustada Q Qt 7 päeva jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama A Sile ja T Ple edastatud ebaõiged kaudsed

faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates A Sile ja T Ple e-kirja e-maili

aadressidele xxx ja xxx järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Mina, Q

Q, avaldasin A Sile ja T Ple e-kirjas Aasa Polska S.A. kohta faktiväited, mille kohaselt: 1)

Aasa Polska S.A. pani toime investeerimispettuse, mida ta investorite eest varjab; 2) Aasa

Polska S.A. on valmistamas ette oma tegevuse lõpetamist; Eeltoodud faktiväited on

valed.“

45) Samuti on hageja esitanud alternatiivse nõude (tl 105-108):

kohustada Q Qt 7 päeva

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama V T Ele edastatud ebaõige kaudse

faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates V T Ele kirja aadressil xxx,

järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Minä, Q Q, esitin V T Elle

lähettämässäni Aasa Polska S.A:ta koskevassa kirjeessä seuraavat perättömät väitteet:

Aasa Polska S.A.:n toiminnan osalta on syytä ottaa yhteyttä asianomaisiin viranomaisiin.

Edellä esitetty väite on väärä.

(Mina, Q Q, avaldasin V T Ele kirjas Aasa Polska S.A. kohta järgmise ebaõige väite: -

Aasa Polska S.A. tegevusega seoses on põhjust võtta ühendust asjaomaste

ametiasutustega. Eeltoodud faktiväide on vale.)“

46) Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg

4, mille kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

47) Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse

vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole

oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest

või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli

avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega,

mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-17-05, p

27).

48) Kostja vabaneb vastutusest, kui tõendab, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane

VÕS § 1047 lg 2 alusel, sest need vastavad tõele. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku

au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse

õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

Alternatiivselt on kostjal õigus tõendada, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane

VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 või § 1046 või § 1045 lg 2 alusel. VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et

isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või

tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest

teadma. Sama sätte lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2

sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või

isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti

suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama sätte lg 2 sätestab,

et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades

muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1045 lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine

õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (p 1); kannatanu nõustus kahju

tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade

kommetega (p 2); kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis (p 3); kahju

tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi (p 4).

49) Kohtupraktikas on leitud, et isiku kohta võidakse avaldada ebaõigeid andmed ka sel viisil,

et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest saab mõistlikult järeldada mingeid otseseid fakte,

mis käivad hageja kohta (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-145-07, p 13). Avalduse tegemiseks

VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes piisab sellest, kui avaldus tehakse kolmandale isikule, st

andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-95-05, p

25). Kannatanu (hageja) saab nõuda VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete

ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kui andmeid

avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade

konkreetsete isikute ees (vt Riigikohtu otsus nr 2-17-17140, p 10). Avaldatud faktiväiteid

tuleb võtta sellistena, nagu need on (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1- 161-05, p-d 10-11).

Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas. Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest

tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes (Riigikohtu otsus asjas nr 3-

2-1- 67-10, p 21; Riigikohtu määrus asjas nr 2-15-18661, p 11).

50) Ka käesolevat vaidlust lahendades peab kohus hindama vaidlusaluseid väiteid nende

kontekstis ja tuvastades, kuidas mõistlik lugeja neist aru saab ehk kostja 29.07.2022 ja

04.07.2022 e-kirjad tuleb panna selle aja ja poolte vahelise suhtluse konteksti.

51) Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-21-17518 Q Qe (töötaja) hagis kostja Aasa

Polska S.A (tööandja) vastu töösuhtest tulenevates nõuetes, milles kohus tegi otsuse

08.08.2023 (jõustus edasikaebamiseta 11.04.2023) (tl 60-73). Nimetatud kohtuotsuse

resolutsioonis kohus rahuldas Q Qe hagi Aasa Polska S.A vastu osaliselt ning: 1) tuvastas

Q Q ja Aasa Polska S.A. vahel 01.07.2019 sõlmitud töölepingu tööandjapoolse

31.05.2021 erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel; 2) lõpetas Q

Q ja Aasa Polska S.A. vahel 01.07.2019 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

31.08.2021; 3) mõistis kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks TLS § 109 lg 1

alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so 79 800 eurot bruto; 4) mõistis välja

kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks hüvitis kasutamata puhkuse eest summas

63 041,38 eurot bruto; 5) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks

lisatasu 20 000 eurot bruto; 6) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks

lahkumistoetuse 60000 eurot bruto; 7) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q

Q kasuks otsuse tegemise aja seisuga TLS § 109 lg 1 hüvitise 79 800 euro tasumisega

viivitamise eest alates 01.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 9689,69 eurot ning

alates 09.03.2023 viivis seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt kuni

põhivõla (79800 euro) tasumiseni; 8) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q

kasuks otsuse tegemise aja seisuga kasutamata puhkusehüvitise 63 041,38 euro

tasumisega viivitamise eest alates 01.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 7654,78

eurot ning alates 09.03.2023 viivis seadusejärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohaselt kuni põhivõla (63 041,38 euro) tasumiseni; 9) mõistis välja kostjalt Aasa Polska

S.A-lt hageja Q Q kasuks otsuse tegemise aja seisuga lisatasu 20 000 euro tasumisega

viivitamise eest alates 01.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 2428,49 eurot ning

alates 09.03.2023 viivis seadusejärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt kuni

põhivõla (20 000 euro) tasumiseni; 10) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q

Q kasuks otsuse tegemise aja seisuga lahkumistasu 60 000 euro tasumisega viivitamise

eest alates 01.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 7285,48 eurot ning alates

09.03.2023 viivis seadusejärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt kuni

põhivõla (60 000 euro) tasumiseni; 11) jättis rahuldamata tulemustasu nõude summas 241

200 eurot; 12) jättis menetluskulud poolte endi kanda (tl 60-73).

52) Tsiviilasjas nr 2-21-17518 ei vaielnud hageja ja kostja järgmiste asjaolude üle (tl 60-73):



01.07.2019 sõlmisid hageja Q Q (töötaja) ja kostja Aasa Polska S.A (tööandja)

töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle Grupi finantsjuhina (inglise keeles

Group Chief Financial Officer, lühend CFO) (TVK tl 8-15; I kd, tl 44-48).



Töölepingu p 1.1 reguleerib Grupi mõiste ning selle kohaselt kuulusid Aasa

Gruppi (Gruppi) lisaks kostjale ehk tööandjale (Aasa Polska S.A) veel xxx, xxxx

ning kõik uued ettevõtted, mis registreeritakse xxx. tütarettevõttena või selle

tütarettevõttena (edaspidi Grupp) (TVK tl 14).



16.12.2019 valiti hageja kostja juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistrisse

23.01.2020) (Poola äriregistri väljavõte TVK tl 18-26).



2020. aasta jaanuari lõpus, peale endise Grupi tegevjuhi (CEO) K R lahkumist,

valiti ja nimetati hageja ka Aasa Grupi ettevõtete emaettevõtte xxx juhatuse

liikmeks.



31.05.2021 edastas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate,

millega ütles hagejaga Aasa Grupi finantsjuhi ametikohale sõlmitud töölepingu

üles alates 31.08.2021 muuhulgas töökohustuste rikkumise ning tööandja

usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel (TVK tl 27-32).

53) Seega 01.07.2019 sõlmitud töölepingu kohaselt (tl 126-133) oli Q Q Aasa Grupi

finantsjuht (inglise keeles Chief Financial Officer, lühend CFO). Hageja ja kostja vahel

sõlmitud töölepingu p 1.1 kohaselt kuulusid Aasa Gruppi (Gruppi) lisaks hageja Aasa

Polska S.A-le veel xxx ning kõik uued ettevõtted, mis registreeritakse xxx tütarettevõttena

või selle tütarettevõttena (edaspidi Grupp). Samuti valiti A Q 16.12.2019 Aasa Polska

S.A. juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistrisse 23.01.2020; tl 134-142).

54) H K on isik, kes omab otseselt ja kaudselt, üheaegselt Aasa Gruppi kuuluvate ettevõtete

osanikuna ja erinevate juhtorganite liikmena, valitsevat mõju Aasa Grupi ettevõtete (sh

hageja Aasa Polska S.A.) üle. Seda kinnitavad äriregistrite väljavõtted, millest nähtub

lihtsustatult struktuur H K> Aasa Holding Oy > XXX -> Aasa Polska S.A. H K on Aasa

Polska S.A. nõukogu liige (tl 156); 2) Aasa Polska S.A. ainuosanik on XXX (tl 156).

Kostja töölepingu (tl 126-133) järgi on XXX üks 17-st Aasa Grupi ettevõttest, lisaks on

XXX valdusettevõttena üheksa erineva Grupi ettevõtte ainuosanik; 3) XXX juhatuse liige

on H K (tl 157-161, tõlge tl 210-211); 4) XXX ainuosanik on XXX (tl 157-161, tõlge tl

210-211); 5) XXX ainuosanik on H K (tl 162-165, tõlge tl 212-214). H K on ka XXX

juhatuse liige ja juhatuse esimees (tl 166, tõlge tl 215).

55) 2021 aprilli (so ajal, mil hageja ja kostja vaheline tööleping kehtis) kirjavahetusest nähtub,

et H K soovis, et kostja sõlmiks Aasa Polska S.A nimel lepingu isikuga E K, kes pidavat

esindama lõplikke võlausaldajaid ja tegelema juhatuse taga ettevõtte juhtimisega (154-

155, tõlge tl 208-209).

56) Kostjal oli kahtlus, et E K on varasema Aasa Polska S.A juhatuse liikmena ostnud

turutingimustest halvematel tingimustel teenuseid iseenda ettevõttest ning on peale Aasa

Grupist lahkumist aidanud J K teostada Aasa Grupi Soome ettevõtete vaenuliku

ülevõtmise katset. Lisaks olid Poola kohtutäiturid ja kohtud ühendust võtnud Aasa

Polskaga, et tuvastada E Kile tehtud makseid ja E Ki poolt varjatud varade koosseisu.

Seega ei saanud kostja Aasa Polska S.A asjaajamise eest vastutava isikuna nõustuda E Ki

palkamisega ning ta keeldus sellest Aasa Polska S.A juhatuse 23.04.2021 koosolekul

(koosoleku protokoll tl 167, tõlge 216-218).

57) 2020. aasta jaanuari lõpus, peale endise XX K R lahkumist, valiti ja nimetati kostja ka

Aasa Grupi ettevõtete emaettevõtte XXX juhatuse liikmeks. Sellise ühise nimetamise

järgselt tekkisid kostjale ka täiendavad CEO (tegevjuhi) ülesanded, mida kostja täitis mitte

hageja ehk Aasa Polska ees, vaid kogu Grupi ees, samal ajal jätkates XXX ülesannete

täitmist kostjaga sõlmitud töölepingu alusel. Ülaltoodu tähendab, et kostja peamiseks

tööandjaks oli küll hageja, kuid täidetavate ülesannete ring ning alluvussuhe laienes ka

teiste Grupi ettevõtetele. Ka pärast kostja poolt hageja juhatusse astumist toimusid

koosolekud, mille käigus arutati mitte üksnes hageja (ehk Aasa Polska kui Grupi Poola

ühingut) puudutavaid küsimusi, aga ta teisi, sh Grupi Soome, Eesti, aga ka Rootsi ja

Rumeenia ühinguid puudutavaid küsimusi (tl 144-152, tõlked tl 203-207). Samuti nähtub

näiteks H Kiga 2020. aasta suvel peetud kirjavahetusest, et kostja annab viimasele aru,

millal saavad valmis Grupi Luxemburgi, Soome, Poola, Soome, Rootsi ja Eesti

finantsaruanded (tl 153). Seega vastutas kostja hageja silmis ka hageja juhatusse

kuulumise ajal kõigi teiste Grupi ettevõtete finantsaruannete koostamise korraldamise

eest. Sellised ülesanded ei saanud aga pelgalt kostja poolt Aasa Polska juhatusse

kuulumisest, vaid üksnes hageja kui Grupi finantsjuhi positsioonist.

58) 31.05.2021 lõpetati alusetutel ettekäänetel kostja tööleping ning ta kutsuti tagasi juhatuse

liikme kohalt (tl 172-177). Tsiviilasjas nr 2-21-17518 tuvastas kohus Q Qe ja Aasa Polska

S.A. vahel 01.07.2019 sõlmitud töölepingu tööandjapoolse 31.05.2021 erakorralise

ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel ning kohus lõpetas Q Q ja Aasa

Polska S.A. vahel 01.07.2019 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.08.2021

(tl 60-74).

59) Aasa Grupi (tl 82), sh Aasa Polska S.A ja XXX tegevust korraldati läbi XXX poolt

organiseeritud investeeringute (tl 168-171). XXX eest allkirjastas vastavad finantseerimise

lepingud H K (tl 168-171). H K tegutses XX esindajana (tl 78-79, tõlge 200; tl 80, tõlge

201; tl 81, tõlge 202). Viidatud krediidi- ja finantseerimiselepingute punktis 2.5. lepiti

lepingu poolte vahel kokku, et laenusaaja ei avalda ühelgi viisil lõplikele investoritele

infot XXX poolt võetavate vahendustasude kohta (tl 168-171). H K avaldas oma

telefonikõnes hagejale, et investoritele on antud valeinfot ettevõtte finantsnäitajatest,

investeeringute tagatise ja prioriteetsuse puudumisest teiste kohustuste ees (kõne salvestus

on kostja 01.07.2024 dokumendi lisa 1; tl 195-199; kõne transkriptsioon koos tõlkega tl

83-87). Tsiviilasjas nr 2-21-17518 olnud hageja esindaja vandeadvokaat A L viitab enda

26.05.2022 e-kirjas kostja esindajale vandeadvokaat J Sile samale telefonikõne

salvestisele (tl 8 pöördel).

60) Hageja leiab alternatiivsetes nõuetes, et kostja on avaldanud hageja suhtes kaudseid

faktiväiteid järgmiselt (tl 105-108): 1) 29.07.2022 A Sile ja T Ple e-kirja teel, et: a) Aasa

Polska S.A. pani toime investeerimispettuse, mida ta investorite eest varjab; b) Aasa

Polska S.A. on valmistamas ette oma tegevuse lõpetamist (väide I; tl 11-15); 2)

04.07.2022 V T Ele kirjas, et Aasa Polska S.A. tegevusega seose on põhjust võtta

ühendust asjaomaste ametiasutustega (väide II; tl 16-26).

61) Kohus leiab, et eeltoodud väidete näol on tegemist faktiväidetega, mille tõesus või väärus

on kontrollitav ja kohtumenetluses põhimõtteliselt tõendatav (vt Riigikohtu otsuse nr 3-2-

1-80-13, p 36). Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt

sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-5-07, p 27).

Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldas (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-05, p 11). Kannatanu saab VÕS § 1047 lg 4

alusel nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Kannatanul on õigus nõuda VÕS § 1047

lg 4 alusel ebaõige faktiväite ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise

õigusvastasusest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-73-07, p 14).

62) Andmete avaldamise hindamisel tuleb lähtuda andmete avaldamise kontekstist, sealhulgas

asjaolust, et kostja oli Aasa Grupi finantsjuht, mitte vaid hageja töötaja ja juhatuse liige.

Nimetatud asjaolu oli hagejale teada.

63) Kostja 29.07.2022 e-kirja (tl 11-15) sisu viitab Aasa Polska omanikele ja XXX-le, nende

poolt investorite eest kahjuliku info varjamisele jms, mitte aga hageja Aasa Polska poolt

väidetavalt toime pandud investeerimispettusele ja Aasa Polska poolt oma tegevuse

lõpetamisele. Nimetatud e-kirja tuleb vaadata tervikuna ning pooltevahelise eelneva

suhtluse (sh varasema kohtuvaidluse) kontekstis, seejuures arvestades, et kostja oli kogu

Aasa Grupi finantsjuht. Lisaks on e-kirjas märgitud, et tegemist võib olla võimaliku

investeerimispettusega (tl 13). Seega leiab kohus, et kostja ei ole 29.07.2022 e-kirjas

avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid.

64) Hageja leiab, et kostja on enda 04.07.2022 e-kirjas väitnud, et seoses hageja tegevusega

on põhjust võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega. Kohus sellega ei nõustu. Kostja on

enda 04.07.2022 e-kirjas kirjeldanud mitte hageja tegevust, vaid XXX; XXX ja Aasa

Groupi tegevust (tl 16-26). Samuti on kirjas märgitud, et edastatakse Aasa Groupi

advokaadi palve kaaluda võimalust võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega. Esiteks,

on mainitud mitte hageja advokaati, vaid Aasa Groupi advokaati ja teiseks on esitatud

ettepanek kaaluda ühendust võtta asjaomaste ametiasutustega.

65) Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on ja tuleb hinnata faktiväite

avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava

faktiväite suhtes. Kostja 29.07.2022 ja 04.07.2022 e-kirjad tuleb panna selle aja ja poolte

vahelise suhtluse (sh pooltevahelise kohtuvaidluse) konteksti. Arvestades eeltoodut, ei ole

kohtu hinnangul kostja ka 04.07.2022 e-kirjas ebaõigeid faktiväiteid hageja suhtes

avaldanud.

66) Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja ei ole 29.07.2022 ja 04.07.2022 e-kirjades hageja

suhtes ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, mistõttu tuleb jätta hagi jätta ka hageja

alternatiivsete nõuete osas (lisaks põhinõuetele) rahuldamata.

IV

Menetluskulude jaotus

67) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja

kanda.

68) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda

asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta

tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas

kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus

esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

69) TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks:

1)

kohtuotsuses

või

menetlust

lõpetavas

määruses

või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud

menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile

1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

70) Käesolevas asjas määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg

2 sätestatud korras.

71) TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses

kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik