2-24-12603/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2024.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Kohtuasja number

2-24-12603

Kohtuasi

N D hagi I Si vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

Hageja: N D (isikukood xxx)

Lepinguline esindaja: O V-K

Kostja: I S (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

04.10.2024. a

RESOLUTSIOON

1. Lahutada N D (isikukood xxx) ja I Si (isikukood xxx) abielu.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud, menetluse käik

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled xxx abielu Tallinna Perekonnaseisuametis.

Hageja soovib lahutada, sest kostja kuritarvitab alkoholi ja on kasutanud hageja suhtes

füüsilist vägivalda.

2. Kohus võttis hagi 29.08.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

vastama. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole kostja hagile vastanud.

3. Kohus määras abieluasjas kohtuistungi 04.10.2024 ning kohustas pooli isiklikult

istungile ilmuma. Hageja avaldas kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde, palus

poolte abielu lahutada ning ei näe võimalust poolte abieluliste suhete taastamiseks.

Kostja avaldas istungil, et ei soovi abielu lahutada, kuna ta suudab olla parem abikaasa

kui ta minevikus on olnud ja palus kohtult leppimisaega.

Kohtu põhjendused

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67

lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja

on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

5. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Kostja selgitas kohtule,

et ei soovi abielu lahutada, kuna armastab hagejat ja teab, et ta suudab olla parem

abikaasa ning palus kohtult leppimisaega.

6. PKS § 67 lg 3 sätestab järgmist: „Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte

lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik.“ Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja

huvi. Hageja ei olnud leppimisaja andmisega nõus. Kohus küsis kostjalt küsimusi

kostja enese parandamise lubatuste kohta, millele kostja ei suutnud konkreetset vastust

anda. Kostja tunnistas kohtuistungil, et tal on olnud alkoholi tarbimisega probleeme

aga alkoholisõltuvust kostja ei tunnistanud. Kostja nõustus hagiavalduses toodud

väitega, et novembris 2023 oli ta abikaasale lubanud ennast parandada, kui viimane

temalt lahutust palus. Samas avaldas kostja kohtu küsimusele vastates, et oli oma

abikaasa suhtes viimati vägivaldne 04.09.2024, kui sai teada, et abikaasa on abielu

lahutamiseks pöördunud kohtu poole. Kohtu korduvale küsimusele, miks peaks kohtu

poolt määratav leppimisaeg olema tulemuslik, kostja vastata ei osanud. Eeltoodud

arvesse võttes ei ole tõenäoline, et kohtu poolt täiendaval leppimisaja määramisel

oleks tulemust.

7. Arvestades, et hageja ja kostja vahelised abielulised suhted on pöördumatult lõppenud

ja neid taastada ei ole võimalik seoses kostja poolse vägivallaga, leiab kohus, et hageja

nõue kuulub rahuldamisele.

8. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik