2-24-106906/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-24-106906

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Yury Vasilievi vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. septembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS ÜHISTEENUSED määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): AS ÜHISTEENUSED (rk:

11052490), esindaja Sigrid Rahkema

Vastustaja (kostja): Yury Vasiliev (ik: XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. septembri 2024 määrus osas, milles maakohus jättis

poolte menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda ning mõistis AS-lt

ÜHISTEENUSED Yuri Vasilievi kasuks välja 1281 eurot menetluskulude katteks ja

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud Yuri Vasilievi

kanda.

3. Lugeda määruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

„3.1. Võtta vastu hageja hagist loobumine ning lõpetada menetlus AS-i

ÜHISTEENUSED hagis Yuri Vasilievi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

3.2. Jätta poolte menetluskulud Yuri Vasilievi kanda.“

4. Rahuldada määruskaebus.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Yuri Vasilievi kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 19.02.2024 Yury Vasilievi (kostja) vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus

08.04.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 303,59

euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

07.05.2024 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlg 167 eurot, viivis 27,13 eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot ja seadusjärgse

viivise tasumata põhivõlalt alates 08.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kostja vaidles 04.06.2024 esitatud vastuses hagile vastu.

3. Hageja esitas 04.06.2024 kohtule avalduse hagist loobumiseks, palus menetluse lõpetada,

jätta menetluskulud kostja kanda. Avalduse kohaselt teatas kostja pärast maksekäsku

kiirmenetluse avalduse esitamist, et ei tunnista nõuet. 04.06.2024 vastuses hagile esitas kostja

esmakordselt väite ja tõendid, et sõidukit kasutas kolmas isik. Kuna kostja kohtueelselt hageja

teadetele ei reageerinud, ei jäänud hagejal muud üle kui pöörduda kohtusse.

4. Kostja palus võtta hagist loobumise avaldus vastu, lõpetada menetluse, jätta menetluskulud

hageja kanda ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud 1281 eurot, millele lisandub viivis.

Kostja teatas hagejale nõude põhjendamatusest enne maksekäsu kiirmenetluses vastuväite

esitamist 21.03.2024 e-kirjas. Kostja oli nõus tasuma kompromissi korras 167 eurot (ehk

põhinõude). 22.03.2024 edastas kostja hagejale täiendava e-kirja, kus rõhutas, et kostja ei

kasutanud vaidlusalusel ajal sõidukit 208TJD, mistõttu tal ei ole kohustusi hageja ees, ning

kostja on nõus tasuma 167 eurot soovist vältida kohtumenetlust, milles hageja nõue kostja

vastu jäetakse igal juhul rahuldamata. Seega hageja teadis enne hagi esitamist kostja

vastuväidetest ning võttis riski, et hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmisel peab ta

kandma menetluskulud.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus võttis 5. septembri 2024 määrusega vastu hageja avalduse hagist

loobumiseks ja lõpetas AS ÜHISTEENUSED hagis Y. Vasilievi vastu võla väljamõistmiseks

menetluse. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja

kasuks menetluskulud 1281 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Määruse kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel, mille järgi

kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse

määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 ja lg 5 kohaselt, kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel

juhul ei ole TsMS § 168 lg-s 4 ega lg-s 5 sätestatud olukorda.

TsMS § 162 lg 4 ei anna alust jätta kulusid kostja kanda. Maksekäsu kiirmenetluses

25.03.2024 esitatud vastuväite sisuks on, et ,,Yuri Vasiliev ei ole kasutanud vaidlusalusel

ajavahemikul sõidukit (208TJD), mistõttu ei ole AS-ga ÜHISTEENUSED parkimislepinguid

sõlminud ja seega ei ole tal kohustusi AS ÜHISTEENUSED ees. Osundatud asjaolust on

võlgnik avaldajale korduvalt kohtuväliselt teatatud“. Kostja esitatud kirjavahetusest nähtub, et

pärast makseettepaneku kättesaamist, vastuväite esitamise tähtaja kestel, on kostja esitanud

nõudele vastuväiteid, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele. Seega sai hageja hiljemalt

maksekäsu kiirmenetluses teadlikuks kostja vastuväidete sisust. Vaatamata sellele esitas

hageja 07.05.2024 maakohtule hagi, tekitades endale täiendavad menetluskulud. Kirjeldatud

asjaolude pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et TsMS § 168 lg 2 kohaldamine oleks

hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab

erandlikke asjaolusid.

Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Aleksei Vassiljevi tunnihind 150

eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ning esindaja menetlustoimingud olid vajalikud ja

põhjendatud (ajakulu 7 tundi), mistõttu mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 1281 eurot, millele lisandub viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. AS ÜHISTEENUSED esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist

osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja

menetluskulud 1281 eurot, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta

menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud maakohtus 778,50

eurot. Samuti palub hageja jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus tõendeid ja asjaolusid hinnanud

pealiskaudselt ning on teinud valed järeldused.

Kostja ei ole pärast talle leppetrahvide esitamist kohtuväliselt hageja poole pöördunud ega

vaidlustanud leppetrahvinõudeid. Hageja on esitanud hagi lisadena kostja elukohta saadetud

meeldetuletused. Alles pärast makseettepaneku saamist pöördus kostja 21.03.2024 hageja

poole väitega, et tema ei kasutanud sõidukit parkimistrahvide saamise ajal. Andmeid, kes

sõidukit kasutas, ja tõendeid, s.o sõiduki kasutamise lepingut, kostja ei esitanud.

22.03.2024 vastas hageja kostja pöördumisele, et hageja on korduvalt saatnud meeldetuletusi

ning kostjal oli võimalik esitada tõendeid ja infot kolmanda isiku poolt sõiduki kasutamise

osas. Hageja oli nõus vähendama sissenõudmiskulusid ½ võrra ja loobuma viivisest ning

soovis, et tasutaks 312 eurot, sh põhiosa 167 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot,

menetluskulud 20 eurot ja riigilõiv 65 eurot. 22.03.2024 e-kirjas kostja hageja ettepanekuga ei

nõustunud. Kuna kostja ei esitanud andmeid ja tõendeid, kes sõidukit kasutas, ei jäänud

hagejal muud üle, kui esitada hagi kohtusse. Alles 04.06.2024 vastusega hagile esitas kostja

tõendid isiku kohta, kes parkimistrahvide määramise ajal sõidukit kasutas.

Riigikohtu seisukoha kohaselt saab parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanikku või

vastutavat kasutajat, kui kostja ei tõenda, et autot juhtis muu isik (Riigikohtu 25.01.2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Seega hagejal on õigus eeldada, et parkimislepingu oli

sõlminud kostja, kuid kostjal on võimalik see eeldus ümber lükata. Kuna kostja esitas andmed

sõiduki kasutaja kohta alles hagimenetluses 04.06.2024, on kostja menetluskulude jätmine

hageja kanda hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Sarnastes vaidlustes on menetluskulude

hageja kanda jätmist pidanud äärmiselt ebaõiglaseks ka Tallinna Ringkonnakohus. Kostjal oli

võimalik esitada andmed ja tõendid kohtuvälises menetluses ning maksekäsu kiirmenetluses,

kuid ta ei teinud seda. Seega on kostja oma tegevusega põhjustanud kohtumenetluse.

Kuna kostja esitas tõendid alles hagimenetluses, mille järel hageja loobus kostja vastu

suunatud nõudest, siis lähtudes Riigikohtu seisukohtadest 11.09.2024 lahendis nr 2-22-

130552, kus tegemist oli samasuguse olukorraga, tuleb kohaldada TsMS § 168 lg-t 5 ja jätta

menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja maakohtu menetluskulud 778,50

eurot.

Asjakohatu on maakohtu viide, et hageja ei võtnud vastu kostja kompromissettepanekut

tasuda põhiosa. Hageja ei pea leppima põhiosa tasumisega olukorras, kus kostja kohtuväliselt

hageja pöördumistele ei reageerinud, tekitades hagejale kulusid, kuna hageja pidi pöörduma

kohtusse.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Y. Vasiliev vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle menetlusse võtmata või

rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude kaebuse esitaja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei võimalda TsMS esitada määruskaebust üksnes menetluskulude jaotamisele ilma

menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitamata;

2) on kohtuskäimise ja menetluskulud põhjustanud hageja, kes peab seetõttu kandma TsMS §

168 lg 4 alusel menetluskulud.

Pärast kostja vastuväidete sisust teada saamist oleks hageja pidanud asjaolusid täpsustama.

Mõistlik olnuks küsida kostjalt andmeid sõiduki kasutaja kohta. Hageja ei teinud täiendavate

tõendite kogumiseks midagi. Olles kostja vastuväidete sisust teadlik ja esitades sellest

hoolimata hagi, võttis hageja teadvalt riski, et hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmisel

tekib tal kohustus hüvitada kostja menetluskulud.

Kostja palub ringkonnakohtul kaaluda ka TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 2 kohaldamist. Kostja

tegi kõik võimaliku kohtuvaidluse vältimiseks, sh oli 21.03.2024 ja 22.03.2024 e-kirjadest

nähtuvalt valmis tasuma põhinõude. Muude nõuete edasine menetlemine oli selgelt

perspektiivitu. Kompromissettepaneku vastuvõtmine ei välistanud eelnimetatud nõuete

esitamist sõiduki kasutaja vastu. Hagi esitamine on käsitletav ka kostjale kahju tahtliku

tekitamisena menetluskulude näol ning kostjale menetluskulude hüvitamata jätmine oleks

äärmiselt ebaõiglane.

Menetluskulude jaotamisel on otsustavaks kriteeriumiks hagi põhjendatus (TsMS § 162 lg 1).

Põhjendamatu on hageja seisukoht, et nõude rahuldamiseks TsMS § 168 lg 4 või lg 5

tähenduses loetakse ka tõendite esitamine selle kohta, kes juhtis sõidukit. Õiguskirjanduses ja

kohtupraktikas on rõhutatud, et TsMS § 168 lg 4 ja lg 5 kohaldamise eelduseks on peamiselt

see, kas hageja pöördus kohtusse põhjendatult ja pärast hagi esitamist saavutas hagis taotleva

eesmärgi. Puuduvad alused väita, et hageja esitas hagi põhjendatult (hageja ei pidanud

vajalikuks pärast sõiduki kasutaja andmete saamist kostjat asendada, vaid loobus hagist).

Hageja viidatud kohtulahendid on asjakohatud, kuna asjaolud ei ole sarnased. Riigikohus on

lahendis nr 2-22-130552 pidanud põhjendatuks TsMS § 168 lg 4 ja lg 5 kohaldamist

olukorras, kus pärast kostja tõendite esitamist asendas kohus hageja taotlusel kostja, puudusid

eeldused väita, et hagi on põhjendamatu ja hageja ilmselt saavutas kostja esitatud tõendi abil

oma eesmärgi. Samas kostjalt kohtuväliselt andmete nõudmise lubatavust tuleb igal

konkreetsel juhul eraldi hinnata, sest enne kohtuvaidlust tõendite esitamiseks kohustamine

võib riivata põhiseaduslikke õigusi eraelu puutumatusele, sõnumite saladusele, rikkuda

lepingulisi kohustusi ja/või ärisaladust või isikuandmete ja eraelu kaitseks sätestatud

õigusnorme, panna toime õiguserikkumise;

3) tuleb maakohtu menetluskulud jätta hageja kanda ka siis, kui jaotada kulud sõltuvalt

tõendite esitamise ajast, kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid hagi põhjendatust (s.o et (1)

hageja oli parkimisalade omanik (või muu parkimislepingute sõlmimiseks õigustatud isik); (2)

kostja sõlmis hagejaga lepingu, kus on kirjas, et lepingu rikkumisel peab kostja tasuma

leppetrahvi; (3) kostja on rikkunud kohustust, mille rikkumise eest on pooltevahelise

lepinguga ettenähtud leppetrahv hagis nõutud ulatuses). Olukorras, kus hageja pole hagi

rahuldamiseks vajalikke tõendeid esitanud, võis kostja kasutada hagi vastu kaitsena

vastuväidet, jättes tõendid esitamata;

4) tuleb hageja taotlus jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda jätta TsMS § 178 lg 4

alusel rahuldamata, kuna kaebuses vaidlustatakse sisuliselt menetluskulude

kindlaksmääramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes hageja menetluskulude tema enda kanda

jätmist ja väljamõistmist (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3-5) ning ringkonnakohus

kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

Maakohtu määrus on vaidlustamata osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1-2), milles

maakohus võttis vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas menetluse kostjalt

võlgnevuse väljamõistmiseks) TsMS § 456 lg 4 (koosmõjus §-ga 659) järgi jõustunud.

9. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde määruskaebusele

lisatud poolte 22.03.2024 e-kirjad kahel lehel.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis

poolte menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude

katteks 1281 eurot ja viivise TsMS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel uue määruse, millega jätab

menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

11. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 168 lg-s 4 sätestatule, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi,

kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sellisel juhul kannab

menetluskulud sama paragrahvi lg 5 kohaselt kostja.

Ringkonnakohtu arvates tõlgendas maakohus TsMS § 168 lg-s 4 ja lg-s 5 sätestatud

menetluskulude jaotuse korda valesti ja jättis seetõttu menetluskulud põhjendamatult hageja

kanda.

Asja materjalide kohaselt vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kelle kanda tuleks jätta

menetluskulud selle ajani, kui hageja sai teada andmed sõiduki kasutaja kohta, kes juhtis

sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kohtusse

pöördumise põhjustas kostja ning seetõttu peab kostja kandma menetluskulud.

Riigikohus on 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 asunud seisukohale, et

parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui

nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik. Praegusel juhul on kostja see isik, kes

võis tõendeid esitades ümber lükata viidatud eelduse sõidukit juhtinud isiku kohta. Kostja

esitas andmed sõiduki kasutaja kohta alles hagimenetluses 04.06.2024. Eelnevalt, sh

maksekäsu kiirmenetluses, piirdus kostja vastuväide üksnes tõdemusega, et tema ei ole

vaidlusalusel ajavahemikul sõidukit (208TJD) kasutanud. Selliselt ei käitunud kostja

heauskselt (TsMS § 200 lg 1), kuna üksnes tal oli teada, kes tegelikult vaidlusalusel ajal

sõidukit kasutas.

Riigikohus on 11.09.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-22-130552 asunud seisukohale, et TsMS

§ 168 lg-t 4 ja lg-t 5 tuleks tõlgendada selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete

tähenduses loetakse ka tõendite esitamist selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit.

Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud tõendite põhjal sõiduki kasutaja

teadasaamiseni hagejal tekkinud menetluskulud.

Arvestades eelnevat tuleb maakohtu määrus menetluskulude hageja kanda jätmise ja hagejalt

väljamõistmise osas tühistada. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

12. Vastuseks kostja määruskaebuse vastuses esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus

lühidalt järgmist.

Kostja seisukoht, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada ainult koos menetluse lõpetamise

vaidlustamisega, on ekslik. Sellist seisukohta ei saa järeldada TsMS § 178 lg-st 1 ning

maakohtul puudus alus jätta hageja määruskaebust menetlusse võtmata. Samuti on

põhjendamata kostja väide, et ta tegi kõik võimaliku kohtuvaidluse vältimiseks ning seetõttu

võiks kaaluda TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 2 kohaldamist. Ka see, et kostja oli nõus tasuma

hagejale üksnes põhinõude (ja sõiduki kasutaja andmeid mitte esitama) ei anna alust TsMS §

162 lg 4 ja § 163 lg 2 kohaldamiseks.

TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Praegusel juhul on vaidluse all menetluskulude jaotus ning ekslik on

kostja väide, et määruskaebuses vaidlustatakse menetluskulude suurust.

13. Seoses määruskaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulude suurust kindlaks määranud, määrab hageja

menetluskulude suuruse kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2

ettenähtud korras (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 21-22).

(allkirjastatud digitaalselt)