2-22-11872/117 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

07. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-11872

Tsiviilasi

R.P.i (P.) hagiavaldus S.J.i (J.) vastu Xi koduse testamendi

tühisuse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

75 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

R.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov

Kostja

S.J. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx)

Lepinguline esindaja Aivari Olli

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 17.09.2024.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.P.i (P., isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus S.J.i (J., isikukood

xxxxxxxxxxx) vastu.

2. Tuvastada Xi (P., isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg xx.xx.xxxx.a) 14.03.2022.a

tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi tühisus.

3. Jätta R.P.i (P., isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus S.J.i (J., isikukood xxxxxxxxxxx)

vastu rahuldamata järgmistes alternatiivsetes nõuetes:

3.1.

Nõue tühistada Xi (P., isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg xx.xx.xxxx.a)

14.03.2022.a tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament;

3.2.

Nõue tuvastada, et X (isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg xx.xx.xxxx.a) ei ole

teinud testamenti S.J.i (J., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks.

3.3.

Nõue tuvastada, et S.J. (isikukood xxxxxxxxxxx) ei ole Xi (isikukood

xxxxxxxxxxx, surma aeg xx.xx.xxxx.a) pärija.

4. Tühistada Harju Maakohtu 15.08.2022.a kohtumäärusega rakendatud hagi tagamine.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Määrata ekspertiisikulude suuruseks 77 (seitsekümmend seitse) eurot

(dokumendiekspertiis) ning 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot

(käekirjaekspertiis) ja kanda ekspertiisikulud menetluskuludesse.

6. Jätta menetluskulud S.J.i (J., isikukood xxxxxxxxxxx) kanda.

1 (8)

7. Välja mõista S.J.ilt (J., isikukood xxxxxxxxxxx) R.P.i (P., isikukood xxxxxxxxxxx)

kasuks menetluskulud riigilõiv 1610 (üks tuhat kuussada kümme) eurot, asja

läbivaatamise kulu 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) eurot ja lepingulise esindaja kulu

2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) eurot.

8. Välja mõista S.J.ilt (J., isikukood xxxxxxxxxxx) R.P.i (P., isikukood xxxxxxxxxxx)

kasuks viivis menetluskulude 4219 (neli tuhat kakssada üheksateist) eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest

kuni põhinõude täitmiseni.

9. Jätta kindlaks määramata ja S.J.ilt (J., isikukood xxxxxxxxxxx) R.P.i (P., isikukood

xxxxxxxxxxx) kasuks välja mõistmata R.P.i lepingulise esindaja kulu 1062 (üks tuhat

kuuskümmend kaks) eurot 50 (viiskümmend) senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt

peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. R.P. (hageja) esitas 13.08.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse S.J.i (kostja) vastu Xi

14.03.2022 koduse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes koos hagi tagamise avaldusega (dtl-d 1-

7). Kohus rahuldas 15.08.2022 määrusega hagi tagamise avalduse ning kohaldas hagi tagamise

abinõuna pärimistunnistuse tõestamise peatamist Xi pärimisasjas (dtl 16). Kohus jättis hagi

15.08.2022 määrusega käiguta (dtl 20). Hageja esitas 22.08.2022 hagiavalduse täienduse, milles

esitas alternatiivsed nõuded tühistada Xi 14.03.2022 kodune testament, tuvastada Xi poolt

testamendi mittetegemine kostja kasuks või tuvastada, et kostja ei ole Xi pärija (dtl 29). Kohus

keeldus 09.09.2022 määrusega hagi menetlusse võtmisest (dtl 37). Hageja esitas 26.09.2022

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse (dtl-d 48-50). Kohus rahuldas

17.10.2022 määrusega määruskaebuse, tühistas menetlusse võtmisest keeldumise määruse, taastas

asjas menetluse ning võttis hagiavalduse menetlusse (dtl 56). Kostja vastas hagile 02.11.2022 (dtl-d

61-70). Eelistung toimus 11.05.2023 (dtl-d 97-102). Kohus määras 04.07.2023 määrusega

käekirjaekspertiisi ja dokumendiekspertiisi (dtl 160). Kohtuistung tunnistajate ülekuulamiseks

toimus 14.09.2023 (dtl-d 264-276). Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas 03.06.2024 kohtule

kirjaliku eksperdiarvamuse dokumendiekspertiisi kohta (dtl-d 316-318). Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut esitas 11.06.2024 kohtule kirjaliku eksperdiarvamuse käekirjaekspertiisi kohta (dtl-d 343-

360). Kohtuistung toimus 17.09.2024 (dtl-d 372-377).

2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega. Hageja on xx.xx.xxxx surnud Xi

(pärandaja) poeg ja seadusjärgne pärija. Pärandaja pärimismenetluses on esitatud pärandaja

14.03.2022 tunnistajate juuresolekul tehtud testament, mille väidetavalt on allkirjastatud pärandaja.

Testamenti ei ole allakirjutanud pärandaja. Samuti ei viibinud tunnistajad D.K. ja S.K. testamendi

tegemise ajal väidetava vormistamise kohas. Testamendi tegemisel rikuti vorminõudeid. Kui

testamenti ei ole allakirjutanud pärandaja, siis testament puudub. Hageja on taotlenud enda väidete

2 (8)

tõendamiseks dokumendiekspertiisi ja käekirjaekspertiisi läbiviimist ning taotlenud

dokumentaalsete tõendite kogumist.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid sellega, et testament on allkirjastatud

selles märgitud ajal pärandaja poolt tunnistajate D.K. ja S.K. juuresolekul.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt suri X (isikukood xxxxxxxxxxx)

xx.xx.xxxx. Pooled ei vaidle pärandaja surma aja üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab

hagiavaldust väitega, et ta on Xi poeg. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on Xi (pärandaja) poeg.

Seetõttu ei vaja väide eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

5. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Pärimisseaduse (PärS) § 10 lg 1

sätestab, et päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või

pärimislepingut. PärS § 11 lg 1 sätestab, et seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa,

registreeritud elukaaslane ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. PärS § 13 lg 1 sätestab, et

esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Kohus on seisukohal, et

hagejal on tuvastushuvi pärandaja väidetavalt 14.03.2022 tehtud testamendi tühisuse tuvastamise

vastu, sest testamendi tühisuse korral on hageja PärS § 10 lg 1 ja 13 lg 1 järgi Xi pärija.

6. PärS § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla

vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise

kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS §

25 lg 2 sätestab, et kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning

ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Hageja

põhjendab hagiavaldust väitega, et testamenti ei ole allakirjutanud pärandaja ning tunnistajad ei

viibinud testamendi tegemise ajal väidetava vormistamise kohas. Hageja põhjendab testamendi

tühisust selle vorminõuete rikkumisega.

7. Kohus määras käekirjaekspertiisi eksperdiarvamuse saamiseks selle kohta, kas pärandaja

nimi ja allkiri on testamendi dokumendile kirjutatud pärandaja poolt. Kohtuekspertide Eve

Kristjankrooni ja Leetbergi 10.06.2024 kirjalikust eksperdiarvamusest nähtuvalt on 14.03.2022

kuupäeva kandvale testamendi dokumendile enda nime ja allkirja väga tõenäoliselt kirjutanud X (dtl

347). Ekspertide arvamuse skaalast nähtuvalt tähendab hinnang „+3 VÄGA TÕENÄOLISELT

SAMA KIRJUTAJA“ seda, et vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja on väga tõenäoliselt

kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väga väike.

Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju kokkulangevusi, puuduvad olulised lahkuminekud.

Materjalist tulenevad piirangud (nt lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline

erinevus vaidlustatust) puuduvad või on neid väga vähe. Kohtu hinnangul on ekspertide poolt

eriteadmiste kasutamise viis ja selle abil arvamuseni jõudmine kirjalikust eksperdiarvamusest

selgesti jälgitav ning vastuoludeta. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annavad alust kahelda Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspertide eriteadmistes ja usaldusväärsuses. Eeltoodut arvestades

on eksperdiarvamus usaldusväärne tõend selle kohta, et pärandaja kirjutas 14.03.2022 testamendi

dokumendile enda nime ja allkirja. Kohus leiab, et testamendi dokumendi ja ekspertide arvamusega

on tõendatud 14.03.2022 testamendi dokumendile nime ja allkirja kirjutamine Xi poolt. Hageja ei

ole esitanud tõendeid, mis selle järelduse ümber lükkaks. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal,

et täidetud on PärS § 23 lg-s 1 sätestatud tunnistajate juuresolekul tehtud testamendi kehtivuse

eeldus, milleks on testamendi allkirjastamine testaatori (pärandaja) poolt.

8. Kostja on soovinud tõendada oma väiteid fotoga, millel pärandaja väidetavalt teeb

testamenti (dtl 75). Lisaks esitas kostja tõenditena väidetavalt 2018.a pärandajast tema kodus tehtud

3 (8)

neli fotot (dtl-d 72-73). Kostja esitas dokumendid pdf-failivormingus (pdf ehk Portable Document

Format), see tähendab elektrooniliste dokumendiärakirjadena. Kohus kohustas kostjat 06.05.2024

määrusega esitama kohtule fotode originaalid, see tähendab kas fotofilmi analoogkaameraga

pildistamise korral või fotofaili digitaalfoto tegemise korral. Kostja ei esitanud kohtule fotode

originaale ning põhjendas seda sellega, et fotod olid tehtud varem D.K. käes olnud telefoniga, faile

ei ole telefoni mällu salvestatud ning peale seda on D.K. kaks korda telefoni vahetanud (dtl-d 311-

312, 314). Põhjendustest jääb arusaamatuks, kas algdokumendid on puudunud algusest peale (neid

ei salvestatud telefoni) või on hiljem kaotsi läinud. Kostja väitel on neli fotot tehtud 01.11.2018

ning üks foto testamendi tegemise ajal 14.03.2022. D.K. selgituse kohaselt, millega ka kostja

põhjendab algdokumentide esitamata jätmist, ei ole faile telefoni mällu salvestatud. Sellele

vaatamata on kostja esitanud kohtule tõenditena viis fotopaberile trükitud fotot, mille trükkimise

eelduseks on fotofailide olemasolu. Fotode tagaküljelt nähtub fotode trükkimine Magistraal FOTO

poolt. Eeltoodut arvestades on fotode tegemisel kasutatud fotode printimise teenust, mis eeldab

fotofailide saatmist või esitamist printimisteenuse osutajale. Seega on 2018.a tehtud fotode faile on

säilitatud vähemalt kuni 2022. aastani selliselt, et nii 2018.a tehtud fotod kui ka 2022.a tehtud fotod

on olnud võimalik korraga fotode printimisteenuse osutaja poolt fotopaberile trükkida. Seetõttu on

ebausutavad kostja väited failide mittesalvestamise ja mittesäilimise kohta. Kohtu hinnangul on

selgitused algdokumentide esitamata jätmise kohta vastuolulised ning sellest tingituna

ebausaldusväärsed.

Nii väidetavalt 01.11.2018 tehtud fotodel kui ka väidetavalt 14.03.2022 tehtud fotol kannab

pärandaja ilmselt sama dressipluusi ega kanna pikki pükse ning kirjutab samal aluspinnal

dokumendile (dtl-d 72-73, 75). Ilmne erinevus on üksnes kirjutusvahend. Kohtul ei ole võimalik

fotodel sisalduva teabe pinnalt teha järeldust fotode tegemise aja kohta, sealhulgas selle kohta, kas

fotod on tehtud samal ajal või erinevatel aegadel. Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule fotode

faile, ei ole kohtul võimalik kindlaks teha fotode tegemise aega fotode failide loomise aja või

metaandmete põhjal. TsMS § 273 lg 5 sätestab, et kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul

õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada.

Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri.

Kohus leiab TsMS § 273 lg 5 ja § 238 lg 5 alusel, et kostja esitatud fotodel puudub tõendamisjõud,

sest tõendid on ilmselt ebausaldusväärsed ning kostja ei ole ebausaldusväärsust algdokumentide

esitamisega kõrvaldanud.

9. Kohus määras dokumendiekspertiisi eksperdiarvamuse saamiseks selle kohta, kas

14.03.2022 kuupäeva kandvale testamendile on käsikirjalisse teksti kantud kõik andmed üheaegselt

ning kas testament on koostatud selles märgitust erineval ajal. Kohtuekspertide Kairi-Kriiska

Maiväli ja Meelis Toometi 03.06.2024 kirjalikust eksperdiarvamusest nähtuvalt ei ole võimalik

testamendi vormistamise ja kirjutamise aega määrata. Samuti leidsid eksperdid, et kuupäev

„14.03.2022“ dokumendi üleval paremas nurgas on jäljendatud, võttes aluseks pärandaja

20.09.2021 avaldusel olevaid käsitsi kirjutatud numbreid ja kuupäeva osasid (dtl 318).

Eksperdid on oma järeldust põhjendanud järgmiselt: 20.09.2021 X avalduse elektrostaatilise

uurimisseadmega uurimisel tuvastati, et mõnede käsikirjaliste numbritega kohakuti on

kirjutusvavendi survejäljena samade numbrite fragmendid (vt lisa 1 pilt 2, 2a ja 2b punaste nooltega

on märgitud survejäljena fragmendid), mis tähendab, et võrdluseks esitatud avalduse teatud

numbrite peal on kirjutatud samu numbreid, püüdes järgida nende kuju, mis viitab, et neid numbreid

on jäljendatud, nt kopeerides läbivalgustamise teel mõnele teisele dokumendile. Võrreldes

vaidlustatud testamendi üleval paremas nurgas olevat käsikirjalist kuupäeva avaldusel olevate

survejälgede fragmentidega, tuvastati kokkulangevus. See tähendab, et vaidlustatud testamendile on

kuupäev kirjutatud jäljendades Xi 20.09.2021 avaldusel olevaid käsikirjalisi numbreid; testamendi

kuupäeva numbrid on kirjutatud kopeerimise teel teiselt dokumendilt eesmärgiga jäljendada Xi

käekirja. (dtl-d 317-318).

4 (8)

Kohtu hinnangul on ekspertide poolt eriteadmiste kasutamise viis ja selle abil arvamuseni jõudmine

kirjalikust eksperdiarvamusest selgesti jälgitav ning vastuoludeta. Eksperdid on põhjendanud oma

järelduseni jõudmist loogiliselt ja arusaadavalt. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annavad alust

kahelda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspertide eriteadmistes ja usaldusväärsuses.

Eeltoodut arvestades on eksperdiarvamus usaldusväärne tõend selle kohta, et kuupäev testamendil

on jäljendatud võttes aluseks Xi 20.09.2021 avaldusel olevaid käsitsi kirjutatud numbreid.

Kohus määras käekirjaekspertiisi eksperdiarvamuse saamiseks selle kohta, kas testamendi

dokumendile on kuupäeva kirjutanud pärandaja. Kohtuekspertide Eve Kristjankrooni ja Leetbergi

10.06.2024 kirjalikust eksperdiarvamusest nähtuvalt ei ole kuupäeva dokumendile kirjutanud X

isiklikult (omakäeliselt). Ekspertide arvamuse skaalast nähtuvalt on eksperdid andnud hinnangu „-4

ERINEVAD KIRJUTAJAD“. Skaala kohaselt tähendab hinnang, et vaidlustatud käsikirjalist teksti/

allkirja ei ole kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Võimalus, et kirjutajaks on

võrdlusmaterjali kirjutanud isik, ei ole reaalne. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju olulisi

lahkuminekuid. Materjalist tulenevad piirangud eksperdiuuringuteks puuduvad (dtl 350). Eksperdid

on oma järeldusi muuhulgas põhjendanud järgmiselt: võrreldes vaidlustatud kuupäeva „14.03.2022“

Xi käekirjanäidistega tuvastati kokkulangevused üldtunnustes käekirja väljatöötatuse astmes,

suuruses, kaldes ja hajususes, kuid lahkuminek kirjajoone sujuvuses (testamendil olev kuupäev on

kirjutatud sujuvama käekirjaga kui Xi käekiri sellel perioodil); esineb lahkuminek number “4“

elementide sidumisel (vaidlustatul 2.+3. element seotud pimesilmusega / G. P.-l sidumata);

vaidlustatud kuupäeva võrdlemisel 20.09.2021 kuupäevaga Xi avaldusel esinevate numbritega

tuvastati täpsed kokkulangevused numbrite kujus, suuruses, kaldes ja paigutuses reajoone suhtes,

mis on kopeerimise tunnused; esinevad survejälgedena 20.09.2021 avaldusel testamendi kuupäevas

sisalduvad numbrid, mida on kopeeritud/jäljendatud (dtl-d 346-347). Kohtu hinnangul on ekspertide

poolt eriteadmiste kasutamise viis ja selle abil arvamuseni jõudmine kirjalikust eksperdiarvamusest

selgesti jälgitav ning vastuoludeta. Eksperdid on põhjendanud oma järelduseni jõudmist loogiliselt

ja arusaadavalt. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annavad alust kahelda Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi kohtuekspertide eriteadmistes ja usaldusväärsuses. Eeltoodut arvestades on

eksperdiarvamus usaldusväärne tõend selle kohta, et pärandaja ei kirjutanud 14.03.2022 testamendi

dokumendile kuupäeva.

Tunnistaja D.K. andis 14.09.2023 ütlused, mille kohaselt pani pärandaja testamendile kuupäeva (dtl

268). Tunnistaja S.K. andis 14.09.2023 ütlused, mille kohaselt kirjutas pärandaja viimasena kõige

üles kuupäeva (dtl 272).

Tunnistajate ütlused on vastuolus ekspertide arvamustega, sest eksperdid on välistanud oma

arvamustes võimaluse, et testamendile kirjutas kuupäeva pärandaja, kuid tunnistajad on väitnud

kategooriliselt, et kuupäeva kirjutas pärandaja. Kohus võtab arvesse, et eksperdid on teinud

järeldused endi eriteadmisi kasutades. Eksperdid on selliselt leidnud, et pärandaja ei ole

testamendile kirjutanud selle kuupäeva. Ekspertide põhjendused on loogiliselt jälgitavad ning

eksperdiarvamustest on aru saada, milliseid asjaolusid arvesse võttes on eksperdid oma järeldused

teinud. Pooled ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtub ekspertide erapoolikus või

ebausaldusväärsus. Nii dokumendiekspertiisi teinud ekspertide kui ka käekirjaekspertiisi teinud

ekspertide arvamuste vahel puuduvad vastuolud. Kohus peab eeltoodut arvestades ekspertide

arvamusi usaldusväärseteks. Mõlema tunnistaja ütlused on omavahel kooskõlas nii testamendile

nime, allkirja kui ka kuupäeva kirjutamise osas, kuid ei sisalda detailsemat informatsiooni selle

kohta, kuidas pärandaja testamendile teksti kirjutas. Ütlustest ei nähtu teavet, mis aitaks selgitada

ekspertide tuvastatud lahknevusi ühelt poolt pärandaja kirjutatud nime ja allkirja ning teiselt poolt

kuupäeva tekstide kirjutamise vahel. Eeldades, et pärandaja kirjutas testamendile oma nime, allkirja

ja kuupäeva selliselt, nagu tunnistajad seda kirjeldasid, ei oleks tohtinud pärandaja kirjutatud

kuupäeva tekstil esineda tunnuseid, mis viitavad selle kopeerimisele kellegi teise poolt, võttes

aluseks varem pärandaja poolt kirjutatud dokumendi teksti. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu

hinnangul usaldusväärsed tunnistajate ütlused selle kohta, et testamendile kirjutas kuupäeva

pärandaja. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste ebausaldusväärsus olulises detailis, milleks on

5 (8)

testamendi tegemise aja märkimine testamendis, muudab tunnistajate ütlused tervikuna

ebausaldusväärseks. Kohus jätab tunnistajate ütlused tervikuna arvestamata, sest need on ilmselt

ebausaldusväärsed (TsMS § 238 lg 5).

10. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et pärandaja ei ole testamenti märkinud selle

tegemise kuupäeva ja aastat. Testamendi tegemise aja kindlaksmääramisel ei saa lähtuda kolmanda

isiku märgitud kuupäevast „14.03.2022“, sest puuduvad andmed selle kohta, kes ja millal selle

kuupäeva testamenti märkis. Ekspertide arvamusega on tõendatud, et kuupäeva kirjutamisel on

soovitud jäljendada pärandaja käekirja. Seega on soovitud jätta muljet, et kogu testament on

kirjutatud pärandaja poolt, mis muudab selliselt ebausaldusväärseks ka kolmanda isiku kirjutatud

teksti. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et pärandaja 14.03.2022 kuupäeva kandev testament on

vorminõuete rikkumise tõttu tühine, sest selle tegemise aega ei ole võimalik tuvastada. Kohus

rahuldab hagiavalduse ja tuvastab Xi 14.03.2022 tunnistajate juuresolekul tehtud testamendi

tühisuse.

11. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

12. TsMS § 442 lg 5 ls 5 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse

nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus rahuldas hagiavalduse testamendi tühisuse

tuvastamise nõudes. Seetõttu ei pea kohus põhjendama teiste alternatiivsete nõuete rahuldamata

jätmist. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata alternatiivsetes nõuetes tühistada Xi 14.03.2022

kodune testament, tuvastada Xi poolt testamendi mittetegemine kostja kasuks ja tuvastada, et kostja

ei ole Xi pärija.

13. Kohus tühistab asjas rakendatud hagi tagamise abinõu, sest otsuse jõustumise korral ei ole

abinõu jõusse jätmine otsuse täitmise tagamiseks vajalik (TsMS § 445 lg 2).

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

15. TsMS § 159 lg 1 sätestab, et tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad

kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohus saadab määruse

ärakirja valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. TsMS § 151 lg 2 lause 3

sätestab, et riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemise kulud hüvitatakse

kohtuekspertiisiseaduses sätestatud ulatuses ja korras. Ekspertiisi määramise ja teostamise ajal

kehtinud kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 26 lg 5 sätestas, et kohus, uurimisasutus, prokuratuur või

kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või

jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Hagimenetluses riikliku

ekspertiisiasutuse tehtud ekspertiisi tegemise kulud määrab kindlaks kohus, kes otsustab ühtlasi

ekspertiisikulude menetluskuludesse kandmise. KES § 26 lg 3 sätestas, et ekspert lisab kohtule,

prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale esitatavale ekspertiisiaktile õiendi,

milles märgib ekspertiisi maksumuse vastavalt kehtestatud hinnakirjale ja menetlusest osavõtuga

seotud põhjendatud kulud kuluartiklite kaupa. Ekspertiisiakti esitamisest hiljem tekkinud kulude

kohta esitatakse täiendav õiend. KES § 261 lg 1 sätestas, et ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi

maksumuseks on käesoleva seadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud

ekspertiisiobjektide arvu ja käesoleva seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna

korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja

ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 261 lg 3 sätestas, et ekspertiisi hinnale ei lisata

käibemaksu. KES § 277 p 3 sätestas, et dokumendiekspertiis ühele dokumendile on 77 eurot. KES §

277 p 9 sätestas, et käekirjaekspertiisi hind ühe isiku kohta on 282 eurot. Kohtule esitatud õiendid

ekspertiisi maksumuse kohta sisaldavad KES § 26 lõikes 3 sätestatud andmeid. Ekspertiiside

6 (8)

maksumused vastavad seaduses sätestatud suurusele. Seetõttu määrab kohus kindlaks ekspertiisi

tegemise kulud 77 eurot (dokumendiekspertiis) ning 282 eurot (käekirjaekspertiis), kokku 359

eurot, ja kannab need menetluskuludesse.

16. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja

põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku

1540 eurot ning hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 70 eurot. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et

avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei

toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid.

Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise

korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on

seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku

kohtukulu, sest hagiavaldust ja hagi tagamise avaldust ei võeta menetlusse, kui neilt ei ole tasutud

riigilõivu. Hagihinnast 75 000 eurot lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tasumisele riigilõiv 1540 eurot. Hagi tagamise avalduselt kuulus RLS § 59 lg 17 kohaselt

tasumisele riigilõiv 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt riigilõivu 1610

eurot hüvitamist. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulu (riigilõiv) 1610 eurot ja mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja.

17. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud eksperdi- ning kohtuekspertiisiseaduse

alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Hageja on

kulud 359 eurot ette tasunud (TsMS § 148 lg 1). Kohus määras eelnevalt kindlaks ekspertiisikulude

suuruse 359 eurot. Kohus leiab, et tegemist on olnud vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga,

kuivõrd see on olnud vajalik eksperdiarvamuse saamiseks, mida hageja on soovinud tõendina

kasutada. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulu (asja läbivaatamise kulu) 359 eurot ja mõistab

selle kostjalt hageja kasuks välja.

18. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on vaielnud vastu hageja lepingulise

esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust.

19. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on vaielnud vastu hageja lepingulise

esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas

kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse

seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu

on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

20. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 13.08.2022 kohtule esitatud hagiavalduses. Hageja

ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja pärast hagi esitamist tekkinud menetluskulude

kohta. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja lepingulise esindaja tasumäär 208,33

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, mille määr 13.08.2022 seisuga oli 20%. Seega oli hageja

lepingulise esindaja tasumääraks 250 eurot tunnis. Hageja on avaldanud, et ta ei saa tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kohtu hinnangul tuleb lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise

õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning

vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale

osutatud õigusteenuse tunnitasu 250 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu.

7 (8)

21. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud, mille ajakulu on kokku 13,25

tundi: esialgne nõupidamine kliendiga, asjaoludega tutvumine (ajakulu 1 tund); päringute tegemine

pärimisregistrisse ja notarile, vastuste analüüs ja kliendile selgitamine (ajakulu 1 tund);

pärimistunnistuse tõestamise edasilükkamise taotluse ettevalmistamine (ajakulu 15 minutit);

kompromissläbirääkimised kostja esindajaga ja aruanne kliendile (ajakulu 1 tund), hagi koostamine

ja esitamine kohtule (ajakulu 7 tundi); kostja vastuse tulevane analüüs ja kliendile selgitamine (1

tund); kogutud andmete tulevane analüüs ja täiendavate taotluste tegemine (ajakulu 2 tundi). Kohus

leiab, et kliendi nõustamine, asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine (ajakulu

kokku 9 tundi) on vältimatult vajalikud toimingud, et koostada hagiavaldus ja esitada see kohtule, et

klient saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude

asjaolude ja materjaliga tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine. Asja keskmist õiguslikku

keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastava hagi

koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni 10 tundi. Kohus leiab eeltoodut

arvestades, et hageja lepingulise esindaja poolt hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks (sh kliendi

nõustamine ja materjalidega tutvumine) kulunud 9 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus

leiab, et ülejäänud ajakulu ei ole põhjendatud ja vajalik. Hageja on pöördunud kohtumenetluse

eelselt notari poole pärimistunnistuse tõestamise edasilükkamise taotlusega. Tegemist ei ole

menetlustoiminguga hagimenetluses, mistõttu ei ole ajakulu 15 minutit vajalik ja põhjendatud.

Hageja on pidanud kostjaga kompromissiläbirääkimisi enne hagiavalduse kohtule esitamist,

mistõttu ei ole tegemist menetluskuluga. Seetõttu ei ole ajakulu 1 tund vajalik ja põhjendatud.

Hageja on soovinud menetluskulude hüvitamist, mida menetluskulude nimekirja esitamise ajal ei

olnud veel tekkinud. Tegemata toimingute ja tekkimata menetluskulude hüvitamist

tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe. Eeltoodut arvestades ei ole ajakulu 3 tundi vajalik ja

põhjendatud.

22. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise

esindaja kulud 2250 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 9 x tunnitasu 250 eurot = 2250

eurot). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulu 2250 eurot ja mõistab selle kostjalt

hageja kasuks välja. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata

lepingulise esindaja kulu 1062,50 eurot (3312,50-2250=1062,50).

23. Kohus määras eelnevalt kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 1610 eurot ja ekspertiisikulud

359 eurot ning kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu 2250 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab,

et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4

alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskulude 4219 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

8 (8)