2-24-2714/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2714

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi A M vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2953,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ

(registrikood 16625699),

lepinguline esindaja A K

Kostja: A M (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Istungil 04.09.2024, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Revensen OÜ hagi A M vastu osaliselt.

2. Mõista A Mlt (M, isikukood xxx) Revensen OÜ (registrikood 16625699) kasuks

välja lepingust XXX põhivõlg 710,06 eurot ja viivis põhivõlalt 710,06 eurot alates

08.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Mõista A Mlt (M, isikukood xxx) Revensen OÜ (registrikood 16625699) kasuks

välja lepingust XXX 28.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 230,46

eurot ja viivis põhivõlalt 230,46 eurot alates 08.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista A Mlt (M, isikukood xxx) Revensen OÜ (registrikood 16625699) kasuks

välja lepingust XXX sissenõutavaks muutunud põhivõlg 500 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 80,77 eurot, viivis põhivõlalt 500 eurot alates 08.10.2024 kuni

kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja

sissenõudekulude hüvitis 40 eurot.

5. Jätta menetluskulud 61% ulatuses A M (M) ja 39% ulatuses Revensen OÜ kanda.

6. Määrata kindlaks Revensen OÜ menetluskulud 865 eurot ja mõista A Mlt (M) välja

61% ehk 527,65 eurot Revensen OÜ

kasuks.

A Ml (M)

rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

2-24-2714

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 16.02.2024 Harju Maakohtule hagi A M vastu võlgnevuse nõudes.

2. Vastavalt 16.02.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Q OÜ (esialgne krediidiandja) ja

kostja A M vahel järgmistest laenulepingutest tulenevaid võlgnevusi:

2.1.

22.06.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 938,79 eurot,

intresse 58,42 eurot, hooldustasu 51,87 eurot, 16.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viiviseid 120,62 eurot, sissenõudekulusid 40 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates

17.02.2024 määras 18% aastas;

2.2.

16.09.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 448,27 eurot,

intresse 47,70 eurot, hooldustasu 6,65 eurot, 16.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viiviseid 94,19 eurot, sissenõudekulusid 40 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates

17.02.2024 määras 30% aastas ning

2.3.

23.01.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 500 eurot, intresse

41,49 eurot, hooldustasu 6,65 eurot, 16.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid

90,56 eurot, sissenõudekulusid 40 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 17.02.2024

määras 25% aastas.

3. Hageja selgitab, et kostja esitas 22.06.2022 laenutaotluse laenusummale 1300 eurot. Kostja

enda sissetulekuks märkis 3900 eurot, kehtivaid finantskohustused summas 150 eurot,

majapidamiskulud summas 200 eurot. Töökohaks xxx, ametikoht xxx, tööstaaz xxx aastat,

ülalpeetavaid 1, perekonnaseisult vallaline, elab vanemate juures. Töökohast xxx, ametikohal

xxx keskmine sissetulek summas 2642,14 eurot. Kostja suhtes analüüsiti kostja esitatud

väljaminekuid ja sissetulekuid. Kostjale ei kuulunud kinnisvara. Kostja igakuised kohustused

olid kokku tarbimislaenud summas 894 eurot ja majapidamiskulud summas 250 eurot, kokku

1144 eurot. Pensionikonto järgi keskmine töötasu summas 4119,67 eurot. Pärast laenu

väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 1220,60 eurot (kostja

finantskohustused 894+ majapidamiskulud 250,00 + väljastatud laen 76,60). Reserv summas

1421,54 eurot (2642,14- 1220,60). Kliendi taust korras, kliendi riskiaste madal. Kostja

laenutaotluses märgitud andmed on üle kontrollitud (lisa 18 -andmed, mille alusel võeti vastu

otsus)ja võimaldasid anda kostjale laenu. Reiting 62,87%. Arveldusarve analüüsi tulemusel

selgus, et 18.01.2022 oli kostja palk 1407,43 eurot, veebruaris 2022 1722,74 eurot ja 15.02.2022

1128,42 eurot, 16.03.2022 palk summas 1496,28 eurot, 29.03.2022 palk 1766,56 eurot,

12.04.2022 palk 615,55 eurot, 27.04.2022 summas 1649,92 eurot, 16.05.2022 1500,70 eurot ja

23.05.2022 1618.05 eurot, 07.06.2022 summas1621,21 eurot ja 21.06.2022 1325,97 eurot.

Kostja sissetulek töökohalt xxx. Kostjal oli kindel ja stabiilne sissetulek. Lisaks analüüsiti ka

väljaminekuid, milleks detsember 2021 oli 290,21 eurot, jaanuar 2022 440,53 eurot, veebruar

2022 337,91 eurot, märts 2022 523,85 eurot, aprillis 2022 oli 390,17 eurot, maikuus 2022 89,11

2-24-2714

eurot, juunikuus 2022 216,37 eurot ning keskmine 326,88 eurot Lisaks tegi kostja makseid

igakuiselt eraisikutele summas 150 eurot, 402,60 eurot, 522,80 eurot, 150 eurot, 400 eurot, 505

eurot ja 400 eurot. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi

maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 1300 eurot, kuumaksega 76,60

eurot, tähtajaga 24 kuud. Kostja suhtes analüüsiti sissetulekuid ja väljaminekuid.

4. Kostja esitas 15.09.2022 laenutaotluse laenusummale 1000 eurot. Märkis enda sissetulekuks

3800 eurot, kehtivad finantskohustused 600, majapidamiskulud summas 200 eurot. Töökohaks

xxx, ülalpeetavaid 1, perekonnaseisult vallaline, elukoht vanemate juures. Kostja igakuised

kohustused teiste laenuandjate juures olid summas 894 eurot ja majapidamiskulud summas 250

eurot, kokku 1144 eurot. Pensionikonto järgi keskmine sissetulek 4119,67 eurot. Kostja taust

korras, kliendi riskiaste madal. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja

kuumaksega, 1169,39 eurot (kostja finantskohustused 894+ majapidamiskulud 250,00 +

väljastatud laen 25,39 = 1169,39. Reserv summas 1472,75 eurot (2642,14- 1169,39). Kostja

keskmise sissetulekuna arvestati 2642,14 eurot.

5. Kostja esitas 23.01.2023 laenutaotluse laenusummale 800 eurot. Märkis enda sissetulekuks

3400 eurot, kehtivad finantskohustused 300, majapidamiskulud summas 200 eurot. Enda

elukoha jättis kostja tühjaks. Töökohaks xxx, xxx, ülalpeetavaid 1, perekonnaseisult vallaline,

elukoht vanemate juures. Kostjal oli stabiilne ja kindel sissetulek töökohast xxx, tööstaaziga xxx

aastat. Kostja igakuised kohustused teiste laenuandjate juures olid summas 726,01 eurot ja

majapidamiskulud summas 250 eurot, kokku 976,01 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine

kohustus koos laenuandja kuumaksega, 1016,67 eurot (kostja finantskohustused arvestati

summas 726,01+ majapidamiskulud 250,00 + väljastatud laen 40,66 = 1016,67. Reserv summas

2112,33 eurot (3129-1016,67).

6. Hageja nõuab kõikide lepingute alusel ka võla haldustasu ja sissenõudekulusid.

7. Hageja esitas 13.09.2024 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et

algne krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

8. Laenulepingu nr XXX kohaselt on kostja arveldusarvele kantud laenusumma 1300 eurot,

intressiga 18,00% aastas ja 0,05% päevas, tagasimaksetähtajaga 24 kuud igakuiselt

27.kuupäevaks. Viimase makse tasumise tähtaeg saabus 27.06.2024. Nimetatud summale

lisandusid hinnakirjajärgsed kõrvalkulud, mida vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel

ei arvestata. Laenusumma on kostja arveldusarvele üle kantud. Kostja teostas lepingu alusel

tagasimakseid summas kokku 589,94 eurot. Hageja loeb kostja tagasimaksetega tasutuks põhiosa

maksed 1- 11 täielikult ja põhiosamakse 12 51,34 euro ulatuses. Kostjal on tasumata põhiosa

jääk 710,06 eurot (1300-589,94), millest on ümberarvestuse esitamise hetkeks 12.09.2024

muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumisel koguvõlgnevus. Hageja nõuab ka

viivist.

9. Laenulepingu nr XXX kohaselt võttis kostja laenu summas 500 eurot, laenu tähtajaga 30

kuud, intressiga 30,00% aastas ja 0,083% päevas, tagasimakseperioodiga 30 kuud, kohustusega

tasuda alates 28.10.2022 kuni 28.03.2025 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 28. kuupäevaks laenu

põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 25,39 eurot.

Laenusumma on kostja arveldusarvele üle kantud.

10. Kostja teostas lepingu järgseid makseid kokku summas 119,68 eurot ja hageja loeb kostja

tagasimaksetega tasutuks põhiosa maksed 1-9 täilikult ja makse 10 osaliselt 6,23 euro ulatuses.

Lepingujärgsed osamaksed on muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu.

Kostjal on tasumata põhiosa jääk 500-119,68 = 380,32 eurot, millest 12.09.2024 seisuga on

muutunud sissenõutavaks osaliselt alates kümnendast osamaksest summas 7,90 eurot kuni 23nda

osamakseni (28.08.2024) kokku summas 230,46 eurot sissenõutavaks muutunud

maksetähtaegade möödumise tõttu ja 149,86 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Viimase

osamakse tasumise tähtajaks 28.03.2025. Hageja nõuab ka viivist.

2-24-2714

11. Laenuleping nr XXX kohaselt võttis kostja laenu summas 500 eurot, intressiga 25,00% aastas

ja 0,069% päevas, tagasimakseperioodiga 15 kuud, kohustusega tasuda alates 28.02.2023

annuiteetgraafiku alusel iga kuu 28. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu

hooldustasust koosnevaid makseid summas 40,66 eurot. Laenusumma on kostjale üle kantud.

Laenulepingu nr XXX järgset kohustust kostja täitma ei asunud, tähtaegselt midagi ei tasunud.

Tasumata jätmisega rikkus kostja enda lepingujärgset kohustust kuigi laenusumma oli kostja

arveldusarvele kantud ning kostja oli laenu kätte saanud. põhiosa võlgnevus muutunud

sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu. Viimase osamakse tasumise tähtajaks

28.04.2024.

12. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

31.05.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtukutse kohtuistungile on kostjale

kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 15.08.2024, kostja kohtuistungile ei

ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus asub seisukohale, et hagi on ümberarvestatud põhjendatud põhivõla, seadusjärgse

viivise ning osaliselt sissenõudekulude nõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt.

Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

16. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

17. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust pensioniregistrisse

laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumise ja võlgniku sissetulekut arvestades

jõukohane kuumakse alusel.

18. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

2-24-2714

19. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

20. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud

kostja laenutaotluses esitatud andmetest, samuti analüüsiti pangakontoväljavõtet ning

maksehäireregistrit, mille kohaselt kostjal kehtivad maksehäired puudusid.

21. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on küll kogunud kostja kontoväljavõtte, kuid on

jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline ja kostjale võis laenulepingute

XXX, XXX ja XXX alusel laenu anda.

22. Laenulepingu XXX sõlmimise eelselt kogutud kontoväljavõttelt ja selle analüüsilt (dtl 73jj)

nähtub, et kostja on teinud laenumakseid keskmiselt 1099,53 euro eest kuus (dtl 73), sealjuures

märtsis 2022 summas 2069,43 eurot, aprillis 2022 summas 1103,20 eurot ja mais 2022 summas

1099,53 eurot. Sellest hoolimata on krediidiandja lugenud kostja igakuiste krediidikohustuste

summaks hoopis 894 eurot (dtl 70, 155). Krediidiandja on kostja majapidamiskulude katteks

arvestanud 250 eurot, kuigi kontoanalüüsist nähtuvalt olid kostja tegelikud kulud suuremad –

keskmine kulu kuuel laenu andmise eelneval kuul oli 326,88 eurot (dtl 73). Kontoanalüüsist

nähtub ka, et kostjal kasvasid vahetult laenu võtmisele eelneval ajal „muud kulud“, mis olid mais

2022 olid 3453,37 eurot ja juunis 2022 4508,77 eurot (dtl 73). Kulude koosseisu ei ole laenu

andmisel aga analüüsitud.

23. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida laenulepingu XXX

sõlmimisel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest

krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.

24. Laenulepingu XXX sõlmimisele eelselt kogutud kontoväljavõttelt ja selle analüüsilt (dtl

99jj) nähtub, et kuigi laenulepingu sõlmimine on 3 kuud hilisem, kui laenulepingu XXX

sõlmimisel ja kostja oli juba sõlminud laenulepingu XXX, on kostja hinnatavate

krediidikohustuste summa jätkuvalt 894 eurot (dtl 101), st krediidiandja ei arvestanud isegi

varasemalt tema enda poolt antud laenu igakuise kohustusega 76,60 eurot. Veel enam, on ilmne,

et laenulepingu XXX sõlmimisel krediidiandja uut krediidivõimelisuse analüüsi läbi ei viinud,

sest ka kostja sissetuleku andmed on 2642,14 eurot (dtl 101) on identsed laenulepingu XXX

kohta koostatud laenumemos (dtl 69) toodud summaga. Ei ole eluliselt usutav, et 3 kuu jooksul

ei toimu sissetulekus mistahes kõikumisi.

25. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida laenulepingu XXX

sõlmimisel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest

krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.

26. Laenulepingu XXX sõlmimisele eelselt kogutud kontoväljavõttelt ja selle analüüsilt (dtl

129jj) nähtub, et krediidiandja on kostja sissetulekuks arvestanud 3129 eurot (dtl 131), kuigi

arvelduskonto koondanalüüsist nähtub, et kostja keskmine palk oli 2888,81 eurot (dtl 133).

Krediidiandja on arvestanud igakuisteks laenukohustusteks 726,01 eurot (dtl 131), kuigi

kontoväljavõttelt nähtub, et keskmiselt on kostja tasunud laenumaksete katteks 1781,91 eurot (dtl

133), kusjuures novembris 2022 1114,88 eurot ja detsembris 2022 1785,91 eurot.

Kontoanalüüsist nähtub ka, et kostjal olid ka jaanuari 2023 laenu võtmisele eelneval ajal

arvestatavad „muud kulud“, mis olid keskmiselt 2390,42 eurot kuus (dtl 133). Kulude koosseisu

ei ole laenu andmisel aga analüüsitud.

2-24-2714

27. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida laenulepingu XXX

sõlmimisel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest

krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.

28. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on lepingute XXX, XXX ja XXX sõlmimise vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

29. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

30. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu XXX kehtivalt üles öelnud.

Krediidiandja edastas kostjale 15.05.2023 meeldetuletuskirja hoiatusega, et kostja on

võlgnevuses kolme osamakse tasumisega (dtl 60). 10.06.2023 saatis esialgne võlausaldaja

kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul (dtl 62).

31. Laenulepingu maksegraafiku (dtl 35) kohaselt olid 15.05.2023 hoiatuse saatmise seisuga

muutunud sissenõutavaks põhiosa osamaksed maksetähtajaga kuni 27.04.2023 kogusummas

486,91 eurot. Hageja on esitanud väite, et kostja on kokku tasunud lepingu alusel 589,94 eurot.

Seega oli kostja tasunud rohkem, kui oli sissenõutavaks muutunud. Kohus tuvastab, et kostja ei

olnud 15.05.2023 seisuga viivituses 3 põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud

oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud

laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut

10.06.2023 üles öelda ning leping jäi kehtima.

32. Kuivõrd käesoleva otsuse tegemise seisuga on kõikide maksete tähtaeg saabunud, on hagejal

õigus nõuda tasumata põhiosa väljamõistmist kostjalt.

33. Seega on hagejal õigus nõuda lepingust XXX põhivõlgnevust 710,06 eurot (1300-589,94) ja

kohus rahuldab selles ulatuses nõude.

34. Intressinõuet juhuks, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet

on rikutud, hageja esitanud ei ole. Hageja lepingujärgse intressinõude jätab kohus VÕS § 4034 lg

7 alusel rahuldamata.

35. VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise olukorras on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras

Hageja on esitanud ka viivisenõude, kuid ei ole esitanud viivisearvestust. Sel põhjusel on hageja

sissenõutavaks muutunud viivisenõue ebaselge ning kohus jätab ebaselge sissenõutavaks

muutunud viivisenõude rahuldamata. Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude kuni

kohustuse täitmiseni. Nõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja

kohus rahuldab selle alates 08.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni.

36. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu XXX kehtivalt üles öelnud.

Krediidiandja edastas kostjale 16.05.2023 meeldetuletuskirja hoiatusega, et kostja on

võlgnevuses kolme osamakse tasumisega (dtl 90). 10.06.2023 saatis esialgne võlausaldaja

kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul (dtl 92).

37. Laenulepingu maksegraafiku (dtl 75) kohaselt olid 16.05.2023 hoiatuse saatmise seisuga

muutunud sissenõutavaks põhiosa osamaksed maksetähtajaga kuni 28.04.2023 kogusummas

85,94 eurot. Hageja on esitanud väite, et kostja on kokku tasunud lepingu alusel 119,68 eurot.

Seega oli kostja tasunud rohkem, kui oli sissenõutavaks muutunud. Kohus tuvastab, et kostja ei

olnud 16.05.2023 seisuga viivituses 3 põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud

2-24-2714

oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud

laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut

10.06.2023 üles öelda ning leping jäi kehtima. Hagejal on õigus nõuda lepingust XXX

põhivõlgnevust 230,46 eurot, mis on 28.08.2024 seisuga muutunud sissenõutavaks.

Edasiulatuvate veel sissenõutavaks mitte muutunud maksete tasumise nõuet ei ole hageja

esitanud. Hagi menetletakse hagist lähtuvalt (TsMS § 5).

38. Intressinõuet juhuks, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet

on rikutud, hageja esitanud ei ole. Hageja lepingujärgse intressinõude jätab kohus VÕS § 4034 lg

7 alusel rahuldamata.

39. VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise olukorras on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras

Hageja on esitanud ka viivisenõude, kuid ei ole esitanud viivisearvestust. Sel põhjusel on hageja

sissenõutavaks muutunud viivisenõue ebaselge ning kohus jätab ebaselge sissenõutavaks

muutunud viivisenõude rahuldamata. Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude kuni

kohustuse täitmiseni. Nõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja

kohus rahuldab selle alates 08.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni.

40. Hagejal on õigus nõuda lepingust XXX põhivõlgnevust 500 eurot, sest kostja ei ole lepingu

alusel ühtegi makset teostanud ja kogu summa on muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd kostja ei

ole teinud ühtegi tagasimakset, oli krediidiandjal õigus laenuleping pärast 3 osamakse tasumata

jätmist ja täiendava tähtaja möödumist üles öelda, mida krediidiandja on kehtivalt teinud

10.06.2023 (dtl 125).

41. Intressinõuet juhuks, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet

on rikutud, hageja esitanud ei ole. Hageja lepingujärgse intressinõude jätab kohus VÕS § 4034 lg

7 alusel rahuldamata.

42. VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise olukorras on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras

Hageja on esitanud ka viivisenõude alates laenulepingu ülesütlemise päevast. Nõue on

põhjendatud seadusjärgses määras ja kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 11.06.2023.

43. Kohtuotsuse tegemise seisuga (07.10.2024) on viivisenõue muutunud sissenõutavaks 80,77

euro ulatuses perioodi 11.06.2023 kuni 07.10.2024 eest lähtuvalt järgmisest arvestusest:

perioodil 11.06.2023 kuni 30.06.2023 on kostja viivituses 20 päeva viivisemääraga 10,5% aastas,

500 euro suuruselt põhivõlalt moodustab viivis 2,87 eurot; 01.07.2023 kuni 31.12.2023 on kostja

viivituses 184 päeva viivisemääraga 12% aastas, 500 euro suuruselt põhivõlalt moodustab viivis

30,24 eurot; 01.01.2024 kuni 30.06.2024 on kostja viivituses 182 päeva viivisemääraga 12,5%

aastas, 500 euro suuruselt põhivõlalt moodustab viivis 31,07 eurot ja 01.07.2024 kuni

07.10.2024 on kostja viivituses 99 päeva viivisemääraga 12,25% aastas, 500 euro suuruselt

põhivõlalt moodustab viivis 16,56 eurot. Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude kuni

kohustuse täitmiseni. Nõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja

kohus rahuldab selle alates 08.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni.

44. .Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 40 eurot iga lepingu kohta.

45. Lepingu XXX alusel nõuab hageja tasu järgmiselt meeldetuletuskirjad 3*5,00 eurot,

ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 1 x 5,00 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 15 eurot, nõude

loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 eurot ehk kokku 40 eurot.

46. Lepingu XXX alusel nõuab hageja tasu järgmiselt alusel nõuab hageja tasu järgmiselt

meeldetuletuskirjad 3*5,00 eurot, ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 1 x 5,00 eurot,

ülesütlemise teatis 1 x 15 eurot, nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus

tasumiseks) 1 x 5 eurot ehk kokku 40 eurot.

47. Lepingu XXX alusel nõuab hageja tasu järgmiselt meeldetuletuskirjad 3*5,00 eurot,

ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 1 x 5,00 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 15 eurot, nõude

loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 eurot ehk kokku 40 eurot.

2-24-2714

48. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg

2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 14 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on alla 500 euro ja kuni 40 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 ja alla 1000 euro.

49. Kohus on ülal tuvastanud, et lepingute XXX ja XXX ülesütlemised ei kehtinud, sest kostja ei

olnud võlgnevuses. Järelikult puudusid sissenõutavaks muutunud kohustused, mille kohta

saanuks saata meeldetuskirju. Kohus jätab lepigute XXX ja XXX alusel esitatud

sissenõudekulude nõude rahuldamata.

50. Kohus on ülal tuvastanud, et lepingu XXX ülesütlemine on kehtiv ja et kostja ei ole ühtegi

makset teostanud, mistõttu olid kostjal sissenõutavaks muutunud kohustused ka enne lepingu

ülesütlemist. Seega on hageja nõue sissenõudekulude saamiseks VÕS § 1132 lg 1 alusel

põhjendatud 20 euro ulatuses ja VÕS § 1132 lg 2 alusel samuti 20 euro ulatuses ja kohus

rahuldab nõude.

51. Hageja nõuab ka võla hooldustasu lepingu XXX alusel 51,87 eurot, lepingu XXX alusel 6,65

eurot ja lepingu XXX alusel 6,65 eurot. VÕS § 4034 lg 7 välistab vastava nõude ning kohus jätab

nõude rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

52. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

53. Kohus rahuldas hageja nõude 2535,21 eurot 61% ehk 1561,29 euro ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda.

54. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

55. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 385 eurot.

56. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada.

57. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust kokku 21 tunni

ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle.

58. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat

menetlust arvestades põhjendatud.

59. Hageja ajakulu 21 tundi on oluliselt ülepaisutatud. Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille

sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid.

Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt

üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks

sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust

tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud

ajakuluks hagi koostamisele kuni 2 tundi, arvestusega, et ühes hagis on 3 lepingut puudutav

nõue. Samuti saab pidada põhjendatuks istungiga seotud ajakulu 1,5 tunni ulatuses, millest 1

2-24-2714

tund on arvestatud ettevalmistuse ja 0,5 tundi istungikestvuse katteks. Kohus peab põhjendatuks

ka 1 tunni ulatuses nõude ümberarvestuse esitamist.

60. Seega on põhjendatud kulu õigusabile 480 eurot (120 * 4). Kokku on kohtu hinnangul hageja

põhjendatud menetluskulu 865 eurot (385 + 480). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 61% hageja menetluskuludest ehk 527,65 eurot.

61. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust.

62. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

63. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

64. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 31.05.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja e-

posti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv, kohtunik