2-23-120404/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-23-120404

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 07. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-23-120404

Tsiviilasi

Hagi hind

B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi M. N. vastu

võlgnevuse nõudes

2 491.68 eurot

Menetlusosalised

Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) (registrikood

11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn),

lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post: marie.tsine@b2-

impact.com);

Kostja: M. N. (isikukood xxxx, elukoht hagiavalduses: xxxx,

tel: xxxx, e-post: xxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev 07. oktoober 2024 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M. N.’ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks 1

951 (üks tuhat üheksasada viiskümmend üks) euro ja 58 senti (sh põhinõue summas 1

756.41 eurot ja intress summas 195.17 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata intressi 71.95 eurot, viivise 417.90 eurot, meeldetuletuskirja

tasu 15 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt M. N.’ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks

menetluskulud kokku summas 304 (kolmsada neli) eurot ja 20 senti (so 78%

riigilõivust 350 eurost ja asja läbivaatamise kuludest 40 eurost).

1 (9)

2-23-120404

5. Välja mõista kostjalt M. N.’ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks

viivis menetluskuludelt (304.20 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ esitas 16.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2 229.43 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud aadressil xxxx ja e-posti aadressidel xxxx ja xxxx kätte toimetada.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel 18.09.2023 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

3. Viru Maakohtu 19.09.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.

4. 05. oktoobril 2023 esitas OK Incure Viru Maakohtule hagiavalduse M. N. vastu põhivõlgnevuse

1 756.41 eurot, intressi 267.12 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivise 417.93 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja E AS

(edaspidi krediidiandja) sõlmisid 20.04.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxxx,

krediidilimiidiga 2 000 eurot. Lepingu II ptk Põhitingimustes lepiti kokku esialgses intressimääras

39.9% aastas ehk 0.11% päevas, krediidi kogukuluga 4 707.73 eurot. Lepingu põhitingimustes

selgitati, et tegemist on esialgse (maksimaalse) fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi

muutuda kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil sõltuvalt Eesti Panga poolt vahetult enne 1.

jaanuarit ja 1. juulit oma veebilehel avaldatavast viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse

ülempiir). Intressimäära alusintressimääraks on sellisel juhul selline määr, mille puhul

Krediidilepingu alusel väljastatava krediidi kulukuse määr ei ületa kunagi eelnevalt nimetatud

krediidi kulukuse ülempiiri või Krediidilepingu sõlmimisel määratud esialgset (maksimaalset)

intressimäära, sõltuvalt sellest milline neist on kõrgem. Krediidiandja teavitab Klienti intressimäära

muutmisest e-kirja saatmise teel, kasutades Kliendi poolt avaldatud kontaktandmeid. Kõik viidatud

2 (9)

2-23-120404

tingimused on välja toodud Krediidikonto lepingu ptk II Põhitingimused all. Viivisemääraks on

Krediidikonto lepingu tingimustes sedastatud „Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe“

punktis 3 alapeatüki „Maksetega hilinemisega kaasnevad kulud“ kohaselt intressimäär või Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem). Intressimäär on lepingu kohaselt

39,9% aastas ja 0.11% päevas, seega ka viivisemäär on 39,9% aastas ja 0.11% päevas. Krediidi

kulukuse määraks moodustus lepingu II ptk Põhitingimuste kohaselt 57,73% aastas. Krediidi

kulukuse määr on lepingu tingimustest (teine leht) tulenevalt on arvutatud eeldusel, et intressimäär

on 39.9% aastas, väljavõtu tasu on 65.5 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul

kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Krediidi kulukuse määr on seega arvutatud eeldusega, et 2

000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas, väljavõtu tasuga 65,5

eurot, krediidi kogukuluga 4 707.73 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses. Kostja

on perioodil 20.04.2021- 16.01.2023 saanud krediiti kokku summas 2 030 eurot, millest on maha

arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, see

tähendab 69.93 eurot. Kostjat hoiatati 30.12.2022 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu

sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul,

kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, 13.01.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati,

et nõue võidakse loovutada inkassofirmale. Samuti pakuti kostjale võimalust alustada läbirääkimisi

kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja täiendavatähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd

kostja alates oktoobrist 2022 ühtegi makset ei teostanud, siis oli Kostja viivituses täielikult

vähemalt kolme, 15.10.2022, 15.11.2022, 15.12.2022, osamaksete tasumisega. Kostja ei

reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks

lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles

16.01.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenuse üldtingimuste punkti VII

alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise Kostja e-mailile xxxx, ning nõudis kostjalt

lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 20.02.2023 nõude

loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete

loovutamisest OK Incure OÜ-le

5. Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1

756.41 eurot (krediit 2 030 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 273.59 eurot), mis

tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 39,9%

aastas tasumata intress kokku summas 267.12 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest

20.04.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni 16.01.2023 kogunenud intress 915.44 eurot intressimääraga

39,9% aastas, millest on maha arvestatud tasutud intress kokku 648.32 eurot).

7. Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/maksete hilinemisega kaasnevad

kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist

on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167 lg 1). Sissenõudmiskulude

hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 1132 lg 2. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja VÕS § 1132 lg 2

p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Hageja on teinud

kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks

kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad

3 (9)

2-23-120404

nõudekirjad: 13.02.2023 (25 eurot), 13.03.2023 (5 eurot), 14.04.2023 (5 eurot), millega seoses on

hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel,

kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.

8. Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 - Maksetega hilinemisega kaasnevad

kulud – kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist

(eelkõige meeldetuletuskirja saatmise eest, teabelehe esitamise seisuga 5 eurot). Kostjale on

edastatud kokku 6 meeldetuletuskirja, millest 3 on tasuta ja 3 tasulised, vastavalt kuupäevadel

24.11.2022 ja 28.11.2022, 05.12.2022 ja 9.12.2022, 19.12.2022 ja 26.12.2022. Eeltoodust

tulenevalt moodustab meeldetuletuskirjade võlgnevus 15 eurot, mis tuleb lepingu ja seaduse

kohaselt Kostjalt välja mõista.

9. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud),

kaasneb viivis maksetega hilinemisega intressimääraga samas määras. Hageja arvestab viivist

tagastamata krediidisummalt määraga 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne

seadusjärgne intressimäär aastas, võlgnetavalt summalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast kuni hagiesitamise seisuga. Hageja palub käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja

mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 39,9%

aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga, 05.10.2023, kokku summas

417.93 eurot.

10. VÕS §-s 403 prim 4 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja on omandanud teabe lähtudes

VÕS § 403 prim 4 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude

KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 403 prim 4 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama

krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks

esitada, siis tuleb krediidivõtjal teha sellekohane taotlus krediidiandjale, milles nõutakse vajalike

andmete esitamist ning mis on krediidi väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 403 prim 4 lg-le 2

omandas Krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi Pensionikeskuse sissetulekute

ajaloo alusel. VÕS § 403 prim 4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku

teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja

varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka

vastavalt VÕS §-le 403 prim 4 lg-le 3 avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist,

Taust.ee andmebaasist ning AS Creditinfo skooringust. Krediidiandja on hinnanud tarbija

krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 prim 4 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Krediidiandja kontrollis Kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel

esitatud andmete, Pensionikeskuse sissetulekute ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja §

50 ning vastavalt Krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise

ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis Krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet

kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1 000 eurot

kuus. Kostja Pensionikeskuse sissetulekutest nähtus viimaste kuude keskmiseks sissetulekuks 999

eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas Kostja 160 eurot. Vaba tagasimaksega leping on

toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile.

4 (9)

2-23-120404

Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse kuus ca 68.2 (krediidilimiit

2000 eur * 0.11% * 31 päeva), millele lisandub krediidisumma tagasimakse 33.33 eurot, kokku

101.53 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis

mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215.30 eurot. Krediidiandja ei

tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Seega moodustusid

krediidi väljastamisel Kostja kohustused suurusjärgus 26.18 ((160+101.53)/999*100)%, mis on

äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast

krediidikohustuste tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.

Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise

põhimõtteid järgides. Laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja

poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole

võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi

kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud

Kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kostjale

(leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud

lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad.

11. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 1756.41 eurot, intressi 267.12 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot,

meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 417.93 eurot. Lisaks palub

hageja välja mõista menetluskulud summas 390 eurot, sh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu

summas 40 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

12. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

13. Viru Maakohus võttis 06.10.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile Xxxx,

kuid dokumendi tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostja telefon xxxx kutsub, kuid keegi

ei vasta. Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2024 vastuskirja kohaselt hagimaterjale M. N.´ile allkirja

vastu üle anda ei olnud võimalik, kuna antud aadressil Xxxx teda ei ela. Eelpool nimetatud

aadressil elab H. P., kelle sõnul viibis M. N. viimati seal 1,5 aastat tagasi ja nüüd tema asukohta

öelda ei oska. M. N.´i telefon xxxx kutsub aga keegi sellele ei vasta. Seetõttu on

menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel,

dokumendid on loetud kätte toimetatuks 14.09.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja

esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus

kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

5 (9)

2-23-120404

15. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

17. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) E AS ja kostja sõlmisid 20.04.2021 tarbijakrediidilepingu krediidilimiidiga 2 000 eurot,

intressimääraga 39.90% aastas, krediidi kulukuse määr 57.73%, tagasi maksmine igakuiselt 15.

kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt

minimaalse tagasimakse, mis koosnes Krediidi tagasimaksest, Intressimaksest, kuutasust ja

väljavõtutasust vastavalt Kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu

seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse

järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja

kuutasu, arvelduskrediidi ülekandmise tasu 3.5 eurot + 3.1% ülekande summast. Esimene

väljamakse tehti kostjale 01.09.2021.

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 2 030 eurot.

4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 978.49 eurot;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates oktoobrist 2022. a, seda vähemalt kolme, so

oktoobri, novembri ja detsembri osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 30.12.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 16.01.2023 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 16.01.2023.

18. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

6 (9)

2-23-120404

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

19. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

20. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

21. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

7 (9)

2-23-120404

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke

registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole. Kohus selgitab, et Pensionikeskuse kaudu tehtud päring kostja sissetulekute hindamiseks ei

ole piisav. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS §

4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

22. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

23. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodi alates 20.04.2021 kuni 31.12.2022 0% aastas ja 01.01.2023 kuni 16.01.2023 2.50% aastas.

24. Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 2 030 eurot. Tagasi on makstud summa 978.49, millest

põhiosa katteks on loetud 273.59 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 16.01.2023

ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale

põhivõlgnevusest tasumata järelikult 1 756.41 eurot. Seadusjärgne intress (alates 02.09.2021 ehk

esimese väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 16.01.2023 on

summas 195.17 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 756.41

eurot ja intress summas 195.17 eurot.

25. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 1 756.41 eurot.

Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust

taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

26. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 15 eurot lähtudes

VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid

lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud.

8 (9)

2-23-120404

VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 35 euro ja

meeldetuletuskirja tasu 15 euro väljamõistmiseks.

27. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 1 756.41 eurot ja intress summas 195.17 eurot, kokku 1 951.58 eurot. Ülejäänud nõuded

tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 78% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 78%

kostja ja 22% hageja kanda.

29. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot ja

asja läbivaatamise kulud ehk kohtutäituri tasu 40 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses 16.05.2023 summas 79.53 eurot ning hagiavalduse esitamisel 03.10.2023 summas

270.47 eurot, kokku 350 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 78% menetluskulude kogusummast 390 eurost, so 304.20 eurot.

30. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

31. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

9 (9)