2-24-108592/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-108592

Tsiviilasi

Omaraha OÜ hagi Y Z vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5245,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Omaraha OÜ

(registrikood 12045597);

esindajad M H, S V

Kostja: Y Z (isikukood xxx), esindaja I M-V

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3942,14 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 796,73 euro ulatuses, viivise nõue ja

menetlustrahvi nõue meeldetuletuskirjade saatmise eest.

4. Jätta hageja menetluskulud 75,15% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

24,85% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 462,17 eurot.

6. Mõista hagejalt välja kostja kasuks kostja menetluskulud 173,95 eurot.

7. Tasaarvestada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud hagejalt kostja

kasuks välja mõistetud menetluskuludega ja mõista tasaarvestuse tulemusena kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 288,22 eurot.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa (288,22 eurot) tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGI NÕUE, HAGEJA JA KOSTJA SEISUKOHAD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 24.04.2024 hagi kostja vastu ja 16.05.2024 hagi täpsustuse

järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja portaali vahendusel investoritega

07.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 676,47 eurot, intress

70,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 08.11.2023-15.02.2024 eest 5,09

eurot ja menetlustrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest 3 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja portaali vahendusel investoritega

10.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1505,23 eurot, intress

146,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 10.11.2023-19.02.2024 eest 4,98

eurot ja menetlustrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 3 eurot;

1.3 mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja portaali vahendusel investoritega

31.07.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2557,17 eurot, intress

266,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 01.11.2023-08.02.2024 eest 4,05

eurot ja menetlustrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 3 eurot.

2. Hageja väitel on nõude aluseks kolm lepingut.

2.1. Kostja esitas hageja portaali vahendusel laenutaotluse ja nõustus laenulepingu

tingimustega (Laenutingimused XXX). 07.02.2023 sõlmis hageja portaali vahendusel kostja

investoritega laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu 920 eurot,

tagastamise lõpptähtajaga 07.02.2025, intressimääraga 34,01% aastas. Lepingu p 1 alusel

kantakse laenu summa, millest on maha arvatud lepingutasu 3,40 eurot ja tagatisfondi tasu

27,60 eurot, laenusaaja pangakontole. Krediidi kulukuse määr oli 45,1% aastas eeldusel, et

intressimäär on 34,01% aastas, laenutähtpäev on 07.02.2025, lepingutasu on 3,40 eurot,

tagatisfondi tasu on 27,60 eurot, vahendustasu on 89,51 eurot.

Laenu pidi kostja tagastama osamaksetena, kuni 07.10.2023 tasus kostja osamakseid

korrektselt või hilinemisega; alates 07.11.2023 on ülejäänud osamaksed on tasumata. Hageja

saatis 31.01.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, millega andis kostjale 14 päevase tähtaja

võlgnevuse summa tasumiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel loeb hageja

lepingu alates 15.02.2023 üles öelduks. Hageja hüvitas investoritele laenusummast protsendi

vastavalt portaali üldtingimustele ja leping läks hagejale üle. Kostja tagastamata põhivõla jääk

on 676,47 eurot. Tasumata intressi nõuab hageja perioodi 07.03.2023-07.02.2024 eest

lepingujärgse intressimäära alusel kokku 70,73 eurot. Hageja viivise nõude suurus oli

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise seisuga, 24% aastas ehk 0,066% päevas,

perioodi 08.11.2023 kuni 15.02.2024 eest summas 5,09 eurot. Kostjal on tasumata ka

leppetrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 3 eurot.

2.2. Kostja esitas hageja portaali vahendusel laenutaotluse ja nõustus laenulepingu

tingimustega (Laenusaaja laenutingimused XXX). 10.05.2023 sõlmis hageja portaali

vahendusel kostja investoritega laenulepingu nr XXX, mille kohaselt väljastati kostjale laenu

1660 eurot, tagastamise lõpptähtajaga 10.05.2026, intressimääraga 30,24% aastas. Lepingu p

1 alusel kantakse laenu summa, millest on maha arvatud lepingutasu 33,20 eurot ja

tagatisfondi tasu 58,10 eurot, laenusaaja pangakontole. Krediidi kulukuse määr oli 40,8%

aastas eeldusel, et intressimäär on 30,24% aastas, laenutähtpäev on 10.05.2026, lepingutasu

on 33,20 eurot, tagatisfondi tasu on 58,10 eurot, vahendustasu on 218,28 eurot.

Laenu pidi kostja tagastama osamaksetena, alates 10.11.2023 on maksed tasumata. Hageja

saatis 03.02.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse millega andis kostjale 14 päevase tähtaja

võlgnevuse summa tasumiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel loeb hageja

lepingu 2 alates 19.02.2024 üles öelduks. Hageja hüvitas investoritele laenusummast

protsendi vastavalt portaali üldtingimustele ja leping läks hagejale üle. Kostja tagastamata

põhivõla jääk on 1505,23 eurot. Hageja nõuab tasumata intressi perioodi 10.06.2023-

10.02.2024 eest 146,52 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 24%

aastas ehk 0,066% päevas, perioodi 10.11.2023 kuni 19.02.2024 eest summas 4,98 eurot.

Kostjal on tasumata ka leppetrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 3 eurot.

2.3. Kostja esitas hageja portaali vahendusel laenutaotluse ja nõustus laenulepingu

tingimustega (Laenusaaja laenutingimused XXX). 31.07.2023 sõlmis hageja portaali

vahendusel kostja investoritega laenulepingu nr XXX, mille kohaselt väljastati kostjale laenu

2260 eurot, tagastamise lõpptähtajaga 31.07.2027, intressimääraga 31,81% aastas. Lepingu p

1 alusel kantakse laenu summa, millest on maha arvatud lepingutasu 52,40 eurot ja

tagatisfondi tasu 91,70 eurot, laenusaaja pangakontole. Krediidi kulukuse määr oli 33,9%

aastas eeldusel, et intressimäär on 31,81% aastas, laenutähtpäev on 31.07.2027, lepingutasu

on 52,40 eurot, tagatisfondi tasu on 91,70 eurot, vahendustasu on 502,52 eurot.

Laenu pidi kostja tagastama osamaksetena, kuni 31.09.2023 tasus kostja makseid korrektselt

või hilinemisega, osaliselt on tasutud ka 31.10.2023 osamakse. Edasi on ülejäänud maksed

tasumata. Hageja saatis 24.01.2024 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, millega

andis kostjale 14 päevase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks ning informeeris, et

võlgnevuse mittetasumisel loeb hageja lepingu 3 alates 08.02.2024 üles öelduks. Hageja

hüvitas investoritele laenusummast protsendi vastavalt portaali üldtingimustele ja leping läks

hagejale üle. Kostja tagastamata põhivõla jääk on 2557,17 eurot. Hageja nõuab tasumata

intressi perioodi 31.08.2023-31.01.2024 eest 266,64 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

viivise, suurusega 24% aastas ehk 0,066% päevas, perioodi 01.11.2023 kuni 08.02.2024 eest

summas 4.05 eurot. Kostjal on tasumata ka leppetrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest

summas 3 eurot.

2.4. Hageja selgitas vastuseks kostja vastusele, et laenutaotluse esitamiseks peab taotleja

esmalt sisse logima vastavalt kas ID kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil, mille käigus

tuvastatakse laenutaotleja isik. Lisaks tuvastatakse laenusaaja isik täiendavalt laenulepingu

tingimuste ja laenulepingu allkirjastamisel. Laenulepingu XXX allkirjastas mobiilile

saadetava Omaraha PIN-koodiga. Laenulepingud XXX ja XXX allkirjastas digitaalselt.

Laenulepingu XXX tingimused on koostatud kostjale 31.07.2023, 13:05 ja kell 13:06 on oma

digitaalse allkirjaga kostja kinnitanud, et laenutingimuste kinnitamisega annab

krediidivahendajale siduva nõusoleku laenulepingu sõlmimiseks nimetatud tingimustel, on

teadlik, et laenulepingu sõlmimiseks vajalikud ja kinnitatud tingimused on eritingimustena

laenulepingu lahutamatuks osaks, annab nõusoleku kõigi laenulepingust tulenevate summade

debiteerimiseks laenusaaja portaali virtuaalkontolt. Samad nõusolekud on kostja andnud ka

teiste lepingute sõlmimise raames.

Laenusummad on kantud hageja poolt kostja isiklikule arvelduskontole. Hageja poolt on

edastatud lepingute ülesütlemiste avaldused ja muud lepinguga seotud kirjad samale e-posti

aadressile, kust laekus ka kostja arvelduskonto väljavõte.

3. Kostja esitas 25.06.2024 vastuse hagile, milles märgib, et vaidleb hagile vastu täies

ulatuses.

3.1. Kostja toob välja, et hageja ei ole selgitanud, kunas ja mis asjaoludel on kostja esitanud

tahteavalduse laenulepingu sõlmimiseks. Hagist ei nähtu, kuidas oli kostja isikusamasus

tuvastatud ning pole tõendatud, et kostja on näiteks isikusamasuse tuvastamisega avaldanud

tahet laenulepingu sõlmimiseks. Kostja ei teadnud ja ei võinud teada Omaraha OÜ ja kostja

vahel laenulepingu nt XXX, nr XXX ja nr XXX olemasolust.

Kostja ei ole laenulepinguid sõlminud, kostja ettevõttes töötanud raamatupidaja on kasutanud

kostja elamisloakaarti lepingu sõlmimiseks, selle kohta on kostja esitanud 15.12.2023.a.

avalduse Politsei- ja Piivalveametile kriminaalmenetluse alustamise kohta (kriminaalmenetlus

on alustatud ning on kohtueelses menetluses). Kostja ei ole esitanud lepingu sõlmimiseks

tahteavaldusi ning kostja ei ole lepingut allkirjastanud, seega on hageja poolt esitatud

lepingud tühised (TSÜS § 87) ning kostjal ei tekkinud võla tagastamise kohustust.

Raamatupidajaga J D (sünd. xxx) elas kostja 12 aastat, pooltel on ka ühine laps, kuid poolte

suhted pöördumatult lõppesid umbes 1,5 aastat tagasi. J D on tasunud kõik kostja arved, raha

laekumisest enda kontole polnud kostja teadlik, kuna talle teavitused ei tule, raha oli kohe

ülekantud J D isiklikule kontole. Kuna raamatupidaja haldas kostja kontosid ja tasus kõik

isiklikud ja ettevõttega seotud arved, siis olid ka raamatupidaja valduses kõik paroolid.

3.2. Kostja toob välja, et maksekorraldused laenude väljastamise kohta on väiksemale

summale, kui lepingus näidatud laenusummad. Hageja väidab, et lepingu nr XXX alusel on

kostjale väljastatud laen summas 920 eurot, kuid tegelikult kostja kontole on laekunud 888,50

eurot, lepingu nr XXX alusel on kostjale väljastatud laen summas 1660 eurot, kuid kontole on

kantud summa 1568,20 eurot, samuti lepingu nr XXX alusel on kostjale väljastatud kokku

2260 eurot, kuid kontole on laekunud 2475,40 eurot. Hagist ei selgu, millise summa

krediidiandja kostjale välja maksis või milliseid kinnipidamisi kokkulepitud laenusummast

tegi. Seetõttu on kostja hinnangul valesti arvestatud ka kõrvalnõudeid.

3.3. Hagiavaldusest nähtub, et laenud olid väljastatud kostja xxx kontole, seega on

arusaamatu, miks on krediidihindamine tehtud xxx konto alusel. Krediidiandja pole edastanud

teavet, kuidas oli krediidivõimelisus tuvastatud lepingute nr XXX ja nr XXX sõlmimisel, kas

on küsitud pangakonto väljavõtet ning millisest pangast. Kostja ei saanud arvata, et temale

väljastatakse laenu, kuna kostjal on xxx AS eest kohustus summas 50 000 eurot.

3.4. Krediidiandja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht oli kostjale saadetud enne lepingu sõlmimist, seega kostja asub seisukohale, et

laenuandja on rikkunud oma lepingueelset kohustust kostja kui tarbija lepingueelse

teavitamise osas. Hagimaterjalides nähtub, et leping on saadetud koos teabelehega.

3.5. Juhul kui kohus otsustab hagi rahuldada ja kostjalt viivise välja mõista, palub kostja

kohtul viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et

kõrvalnõuded kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga.

3.6. Kostja ei ole sissenõudmiskulude kirju kätte saanud. Kostja ei ole saanud hagejalt

hoiatusi ega teatist nõude ülesütlemise kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Hageja ja kostja on avaldanud, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohus määras 28.08.2024 asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse. Selgitamiskohustust

on kohus täitnud menetlusse võtmise määruses ning täiendavalt veel 31.07.2024 (dtl 802) ja

28.08.2024 kohtumääruses (dtl 850). Pooltel oli lõpptähtaeg seisukohtade ja tõendite

esitamiseks 13.09.2024. Kohus teatas pooltele kohtuotsuse kuulutamise aja.

5. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

5.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja

tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Et viimane endast

samuti lepingu vorminõuet kujutab, on leidnud ka M. Rosentau artiklis „Arvutivõrgu abil

sõlmitud leping kui lepingu erivorm“ (Juridica 10/2021, artikli p 3).

Sellest järeldub, et minimaalne vorminõue on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, ent

peab siiski olema täidetud ka vorminõude ülejäänud 2 tingimust – sisu ja lepingudokumentide

püsival andmekandjal esitamine. Kui leping on sõlmitud kõrgemas vormis (näiteks

elektroonilises vormis, ükskõik kuidas seda siis ka ei sisustaks) või ka sidevahendite teel,

peavad ikkagi olema täidetud ka kaks ülejäänud tingimust – tahteavalduse sisu nõuded ja

lepingudokumentide püsival andmekandjal esitamine. Seadusandja loogika on mõistetav, sest

ka lepingu digiallkirjastamisel teenusepakkuja rakenduses ei taga, et tarbija saaks

lepingudokumendi; see sõltub teenusepakkuja rakenduse ülesehitusest.

TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on üksnes

kvalifitseeritud e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu. Muu kui kvalifitseeritud e-

allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu puhul on täidetud kirjalikku

taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema

tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute

nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

TsÜS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi

jaoks piisab, kui tehingu teinud isik nähtub nt e-kirjast või SMS-st, kusjuures oluline ei ole, et

isiku nimi oleks kindlasti teksti lõpus, vaid see võib nähtuda ka nt e-kirja saatja aadressist,

teksti päisest või tekstist endast. Samuti ei ole tingimata vajalik, et isik oleks kajastatud

täisnimega. Konkreetsel juhul võib piisata nt ainult eesnimest, ainult perekonnanimest,

pseudonüümist või ka hüüdnimest, eeldusel et saatja isik on saaja jaoks sellisel viisil selgelt

identifitseeritav.

5.2. Hageja väitel kinnitas kostja laenulepingu nr XXX sõlmimise soovi mobiilile saadetava

Omaraha PIN-koodiga. Hageja on selgitanud, et laenutaotluse esitamiseks peab taotleja

esmalt sisse logima vastavalt kas ID kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil, mille käigus

tuvastatakse laenutaotleja isik. Kohtule on hageja esitanud laenusaaja laenutingimused XXX

ja Laenulepingu (dtl 53 ja 57) pdf failidena, millel ei ole digiallkirja, küll aga on

laenutingimuste dokumendis märge „laenusaaja laenutingimused kinnitatud Y Z, 07.02.2023,

14:22 /Digitaalselt kinnitatud/“. Hageja ei ole esile toonud, millisele telefoninumbrile

väidetav omaraha pin-kood saadeti ega esitanud selle kohta ka tõendit. Samuti ei ole hageja

esitanud konkreetset faktiväidet, millal ning millise vahendiga kostja isikusamasus tuvastati

ega esitanud selle kohta tõendit.

Failil endal ei ole juures mingeid andmeid, mille alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on

eeltoodud kinnituse andmise viisi kohta selgitanud. Kohus kontrollis hageja esitatud

lepingudokumenti Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist

elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida.

Kohtule esitatud leping saab eeltoodu kohaselt olla seega kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, ent kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et hageja tuvastas kostja

isikusamasuse ning et kostja tegi lepingu sõlmimise tahteavalduse. Ka ei ole hageja vaatamata

kohtu selgitustele esile toonud, et (millal, millisel viisil) lepingudokumendid esitati kostjale

püsival andmekandjal.

Eeltoodust tulenevalt on leping XXX vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ning kostja

tahteavaldus lepingu sõlmimiseks tõendamata. Küll aga on hageja tõendanud, et selle lepingu

alusel kanti 07.02.2023 üle kostja xxx AS pangakontole 888,50 eurot (dtl 173).

5.3. Laenulepingu nr XXX tõendamiseks on hageja kohtule esitanud faili laenusaaja

laenutingimused XXX (dtl 825), failil on kostja digiallkiri, mis on antud 10.05.2023 kell

11.58. Digiallkirja konteineris on ka tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud pdf failina

ka Laenulepingu nr XXX (dtl 217), millele on märgitud lepingu sõlmimise päev ja kellaaeg:

10.05.2023, 12:34.

Laenulepingu nr XXX tõendamiseks on hageja kohtule esitanud faili laenusaaja

laenutingimused XXX (dtl 830), failil on kostja digiallkiri, mis on antud 31.07.2023 kell

13.06. Digiallkirja konteineris on ka tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud pdf failina

ka Laenulepingu nr XXX (dtl 454), millele on märgitud lepingu sõlmimise päev ja kellaaeg:

31.07.2023, 13:09.

Hageja on kohtule esitanud portaali üldtingimused (dtl 205). Portaali kasutamise

üldtingimustes on märgitud, et need tingimused reguleerivad ka portaali kasutamise käigus

tekkivaid portaali kasutajate vahelisi õigussuhteid, olles portaali kasutajate (so laenuandjate

ja laenusaajate) vahel portaalis sõlmitavate laenulepingute lahutamatuks osaks ja reguleerides

laenulepingu poolte vahelisi suhteid laenulepingus sätestamata küsimustes. Samuti on

märgitud, et üldtingimustega nõustumisega sõlmib kasutaja portaalihalduriga ühtlasi

krediidivahenduslepingu ning et portaalihaldur tegutseb ühe ja sama sõlmitava laenulepingu

osas krediidivahendajana nii laenusaaja kui ka laenuandja kasuks.

Üldtingimustes on defineeritud mõisted: Laenuleping- laenusaaja ja investori allkirjastatud

dokumendid, mis kinnitavad laenusaaja ja investori tahteavaldust kokkulepitud tingimustel

laenu taotleda ja anda. Terviklik laenuleping koosneb eraldi allkirjastatud üld- ja

eritingimustest. „Laenusaaja laenutingimused“ on üldtingimuste definitsiooni kohaselt

laenusaaja allkirjastatud tahteavaldus, millele vastavatel tingimustel on laenusaaja nõus laenu

võtma. Üldtingimuste punktide 8.5 ja 8.6 kohaselt laenusaaja allkirjastab laenusaaja

laenutingimused ning lõpuks ka portaali koostatud laenupakkumise, kui see talle sobib.

Laenuleping koostatakse investori ja laenusaaja allkirjastatud tingimustel. Laenuleping on

sõlmitud ja poolte vahel siduv kohe, kui laenusaaja on allkirjastanud portaali koostatud

laenupakkumise ning portaal on koostanud PDF-vormingus laenulepingu koos teabelehega

poolte allkirjastatud tingimustel. Tingimuste punkti 5.8 kohaselt võib, kui seadus ei sätesta

teisiti, kasutaja kinnitada portaalis tehinguid ja toiminguid kas portaali parooli abil või andes

ID-kaardi või Mobiil-ID abil digitaalse allkirja.

Hageja on seega kohtule esitanud üldtingimuste punkti 8.5 kohase laenusaaja laenutingimuste

dokumendi, ent ei ole esitanud üldtingimuste punkti 8.6 kohast laenusaaja allkirjastatud

laenupakkumist. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud investorite allkirjastatud dokumente.

Ka ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele esile toonud, et (millal, millisel viisil)

lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal.

Seega kuigi laenutingimustel on kostja digiallkiri, ei ole hageja tõendanud lepingu

vorminõude järgimist ning lepingud on seetõttu tühised. Küll aga on hageja tõendanud, et

kostja xxx ASi kontole on kantud üle 10.05.2023 1568,20 eurot (dtl 415) ning 31.07.2023

kostja LHV kontole 2475,40 eurot (dtl 728).

6. Hageja nõuded

6.1. Kostja väitel ei ole kostja teinud ka eeltoodud tahteavaldusi digiallkirja andmise näol,

vaid kostja elamisloakaarti kasutas tema elukaaslane. Kohus saab kostja selgitustest aru, et

kostja oli ise andnud vabatahtlikult enda elamisloakaardi ja selle digitaalseks kasutamiseks

mõeldud pin-koodid elukaaslasele. Kostja väitel ei olnud ta andnud elukaaslasele nõusolekut

laenude võtmiseks ega teadnud ka, et raha talle kontole laekus.

Lepingutega seotud toimingud on tehtud kokkuvõttes pika aja vältel - alates 2023.a

veebruarist kuni juuli lõpuni. Hagejale on laenu taotlemisel esitatud kostja xxx pangakonto

väljavõtted. Hageja väitel on tagasimakseid tehtud ka kahelt kostja pangakontolt (xxx ja xxx,

st neilt samadelt, kuhu laenud välja maksti, dtl 834).

Kohtu hinnangul on hagejal alusetu rikastumise sätete alusel õigus nõuda raha tagastamist,

sest hageja on tõendanud, et ta on raha kostjale üle kandnud. Eesti isikut tõendava dokumendi

(sh elamisloakaardi) pin-koodid on mõeldud kaardi digitaalseks personaalseks kasutamiseks,

sh digiallkirjade andmiseks. Kui kostja andis selle vahendi püsivalt vabatahtlikult üle teisele

isikule, võttis ta ise sellega riski, et vahendit võidakse kasutada tema tahtega mitte kooskõlas

olevalt. Lisaks ei teostanud kostja kohtule arusaadavalt ka ise mingit kontrolli, ei kaardi

kasutamise ega ka pangakontode üle. Kui kostja võimaldas kolmandal isikul oma pangakontot

käsutada enda äranägemise järgi ja kontrollimatult (mis on ka vastuolus pangaga sõlmitud

lepingutega, sest ka pangakonto on personaalne ning pangal on kohustus tuvastada isik,

kellele konto avatakse ning kes on selle kasusaaja), ei tähenda see, et hageja ei saaks kostjalt

tagasi nõuda raha, mis ta kostjale on üle kandnud.

6.2. Kuigi tühise tehingu korral ei oma vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

tähtsust, märgib kohus siiski, et krediidiandja ei täitnud seda kohustust täielikult, sest kogus

üksnes kostja xxx väljavõtte, kuigi krediidiandjale oli teada, et kostjal on veel kaks kontot

(xxx pangas ja xxx pangas). Sellest tulenevalt ei kasutanud krediidiandja kõiki mõistlikult

kättesaadavaid võimalusi kostja finantskohustuste kontrollimiseks.

6.3. Hageja väitel on lepingu nr XXX katteks kokku tasutud 430,82 eurot. Kuna kostjale välja

makstud summa oli 888,50 eurot, on kostjal tagastamata 457,68 eurot.

Hageja väitel on lepingu nr XXX katteks kokku tasunud 357,54 eurot. Kuna kostjale välja

makstud summa oli 1568,20 eurot, on kostjal tagastamata 1210,66 eurot.

Hageja väitel on lepingu nr XXX katteks kokku tasutud 201,60 eurot. Kuna kostjale välja

makstud summa oli 2475,40 eurot, on kostjal tagastamata 2273,80 eurot.

Kostja ei ole esitanud väiteid, et tagasi oleks rohkem makstud.

Alusetu rikastumise sätete alusel raha tagastamise kohustus tekib vastava nõude esitamisest.

Hageja väitel on ta kõigi kolme lepingu osas esitanud kostjale ka raha tagastamise nõuded

(esimese lepingu puhul 15.02.2024, teise lepingu puhul 19.02.2024 ja kolmanda lepingu

puhul 08.02.2024), ent kostja on esitanud vastuväite, et ta ei ole ühtegi teadet kätte saanud.

TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks

kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus

kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus

sellega tutvuda. Kuid Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja

eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning

et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on

jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega

tutvuda (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12).

Hageja on kohtule esitanud üksnes lepingute üles ütlemise teated pdf failidena, mis ei tõenda

nende saatmist. Hageja täiendavalt esitatud ekraani kuvatõmmis (dtl 836), ent kohtu

hinnangul ei ole sellest selgelt arusaadav, et tegemist on e-postkasti kuvatõmmisega saadetud

kirja kohta ning teiseks kajastab see üksnes ühte lepingut.

Küll aga on tõendatud, et hageja esitas 04.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 4),

millega nõudis mh põhivõla tagastamist. Seejuures ei oma tähtsust, et hageja nõudis võla

lepingule tuginedes, sest lepingu tühisuse tuvastabki kohus ka omal algatusel ning õigust

kohaldab samuti kohus ise. Kohus on seega seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisega esitas hageja raha tagastamise nõude ning kohus rahuldab VÕS § 1028 alusel

hageja põhivõla nõude kokku 3942,14 euro ulatuses (457,68 + 1210,66 + 2273,80 eurot).

6.4. VÕS § 113 lg 1 ja 2 kohaselt saab hageja nõuda viivist seadusjärgses viivisemääras alates

nõudest teatamisest. Pärnu Maakohtu makseettepanek on kätte toimetatud 20.03.2024 (dtl 1).

Seega sellest kuupäevast alates sai kostja teada nõudest. Hageja nõuab viivist aga kuni 2024.a

veebruarini, st varasema aja eest, mistõttu jääb viivisenõue rahuldamata.

6.5. Hageja intressinõue ning lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade tasude

nõuded jäävad rahuldamata, sest kohus tuvastas lepingute tühisuse.

7. Menetluskulud

7.1 Hageja menetluskulud

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on:

riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot. Hageja menetluskulude nimekiri

on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 04.06.2024. Kostja ei ole hageja

menetluskuludele vastuväidet esitanud.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 5245,88 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu summas 595 eurot. Seega on hagilt tasutud

riigilõiv summas 595 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 615 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja

20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu.

7.2 Kostja menetluskulud

Kostja palub mõista välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Kostja on oma menetluskulude nimekirja esitanud 23.09.2024. Kostja menetluskuludeks on

lepingulise esindaja kulud 850 eurot. Menetluskulude nimekiri on hagejale kätte toimetatud

24.09.2024. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

Kostja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 8,5 tundi tunnihinnaga 100

eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-30.05.2024 kliendi nõustamine, volikirja koostamine, kohtudokumentidega tutvumine 3

tundi;

-25.06.2024 vastus hagiavaldusele, lisade komplekteerimine 4 tundi;

-22.08.2024 kohtukirjaga tutvumine, vastus kohtunõudele 0,5 tundi;

-28.08.2024 hageja vastusega tutvumine, kohtumäärusega tutvumine 0,5 tundi;

-23.09.2024 kohtukirjaga tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega

ning lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind on mõistlik ja vastab turuhinnale.

Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks 25.06.2024 hagiavaldusele vastuse koostamise ja

lisade komplekteerimise ajakulu 1,5 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline

esindaja on eelnevalt, 30.05.2024, kostjat nõustanud ja kohtudokumentidega tutvunud kokku

3 tundi. Hagiavalduse vastuse lisana on esitatud üks kiri, esindaja volikiri ja diplom. Lähtudes

vastuse sisust ja mahust on 25.06.2024 õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi.

Ülejäänud osas peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid põhjendatud ja

vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu ja tunnihinda, on kostja

õigusabikulu kokku 700 eurot (7 tundi x 100 eurot).

7.3 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

7.4 Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

24.04.2024 esitatud hagi hind oli 5245,88 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 3942,14 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (5245,88 eurot) 75,15%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 75,15% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

24,85% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 75,15% hageja põhjendatud menetluskuludest

(615 eurot), millele vastab summa 462,17 eurot.

Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 24,85% kostja põhjendatud menetluskuludest (700

eurot), millele vastab summa 173,95 eurot.

TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Kohus tasaarvestab kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud hagejalt kostja

kasuks välja mõistetud menetluskuludega ja mõistab tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 288,22 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik