2-22-1984/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1984

Kohtuasi

OÜ Kalwi Guesthouse hagi X.Y vastu võlgnevuse ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X.Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

46 679,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OÜ Kalwi Guesthouse (registrikood 14546926),

lepinguline esindaja Ervin Nurmela

Kostja: X.Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.Y apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 11.06.2024 otsus

muutmata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X.Y kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-22-1984

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Kalwi Guesthouse (hageja) esitas 07.02.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse X.Y

(kostja) vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Y 05.04.2021 OÜ Kalwi Guesthouse 100% osade

müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs ja Y ostis OÜ Kalwi Guesthouse osa

nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 100% protsenti OÜ Kalwi Guesthouse

osakapitalist. Müügilepingu pooleks oli ka hageja. Kostja kinnitas müügilepingus, et tema

valduses on hageja sularahakassa 42 900 eurot. Müügilepingu pooled, sh hageja, leppisid

müügilepingu p-s 3.2.1 kokku, et kostja kohustub hageja sularahakassa üle kandma hageja

pangakontole nr EE447700771003206774 hiljemalt 31.12.2021. Hageja saatis kostjale

09.12.2021 meeldetuletuse müügilepingust tuleneva sularahakassa ülekandmise kohustuse

täitmise kohta. Meeldetuletuses märkis hageja, et kostja ei ole kohustust täitnud. Kostja ei

reageerinud hageja nõudele ega täitnud kohustust.

3. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 42 900 eurot, hagi

esitamise ajaks kogunenud viivise 347,80 eurot ning alates hagi esitamisest 07.02.2022 kuni

otsuse tegemiseni 9,40 eurot päevas ja edasi protsendina võlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teise lause järgi.

4. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja palub kohtuotsuses märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Kostja väitel on leping täidetud. 05.04.2021 sõlmitud OÜ Kalwi Guesthouse osa

müügilepingus ei ole pooled välistanud võimalust – ning seega kostja õigust – lepingu p-s

1.4.12 nimetatud sularahakassa üleandmiseks sularahas, olenemata lepingu p-s 3.2.1 toodud

kokkuleppest kanda sularahakassa hageja pangakontole hiljemalt 31.12.2021. Kuna kostjal oli

mugavam täita kohustust sularahas, siis seda kostja tegigi. Kostja jättis 05.04.2021 lepingu p-s

1.4.12 ja 3.2.1 nimetatud sularahakassa 42 900 eurot sularahas hageja asukohas Kalwi mõisa

peahoone esimesel korrusel asuva kontori seifi. Kuivõrd hageja sularaha hoiti seal ka varem,

leidis kostja, et sellise praktika jätkamine on õige ja sobilik. Selle kohta on kostja koostanud

ka sularaha kassa üleandmise-vastuvõtmise akti, mille originaali jättis ta samuti seifi.

Sularahakassa üleandmisel ja selle kohta üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisel

(allkirjastamisel) oli kostja OÜ Kalwi Guesthouse ainuosanik ja juhatuse liige ja tal puudus

igasugune vajadus ja kohustus kaasata sellesse Yt kui hageja tulevast omanikku. Akti

allakirjutamisel ei olnud Y hageja osanik. Sularaha üleandmine toimus enne osa

võõrandamist. Seega oli kostja kohustus täidetud enne müügilepingu sõlmimist. Kohustuse

täitmine ning selle vastuvõtmine on toimunud kooskõlas seaduse nõuetega (VÕS § 95 lg 1)

2-22-1984

Eelnev menetlus

7. 15.02.2023 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei olnud

tõendanud kohtule esitatud lepinguga oma nõudeõigust kostja vastu.

8. Hageja vaidlustas Harju Maakohtu 15.02.2023 otsuse ning 10.08.2023 otsusega rahuldas

Tallinna Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse, tühistas Harju Maakohtu 15.02.2023

otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8.1. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei viinud läbi seadusekohast eelmenetlust

(tsiviilkohtmenetluse seadustiku, TsMS, § 237 lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398 alusel)

ega täitnud selgitamiskohustust (TsMS § 351), mis on olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p

1 mõttes.

8.2. Ringkonnakohus tõi esile, et vaidlust ei ole selles, et 05.04.2021 sõlmisid kostja müüjana

ja Y ostjana hageja osa müügilepingu (tl 4-6). Lepingu p-s 1.4.12 kinnitas kostja, et tema

valduses on osaühingu sularaha kassa 42 900 eurot. Lepingu p-s 3.2.1 võttis kostja kohustuse

osaühingu sularahakassa üle kanda osaühingu pangakontole nr EE447700771003206774

hiljemalt 31.12.2021. Lepingu osaliseks oli ka hageja, keda esindas kostja kui tollane juhatuse

liige. Lepingu p-s 3.2.3 leppisid pooled kokku, et sõlmivad sularahakassa ja raamatupidamise

dokumentatsiooni üleandmise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti. Leping sõlmiti

kaugtõestamise teel: kostja asukohaks kaugtõestamisel märgiti Seene 26A, Tallinn ja ostja

asukohaks Corinaldo linn, Itaalia. Digiallkirjadega kinnituslehelt nähtuvalt allkirjastas kostja

lepingu müüja ja OÜ esindajana kell 16.38. Ostja allkirjastas lepingu kell 16.39.

8.3. Ringkonnakohus märkis, et puudub vaidlus, et kostja valduses oli hageja sularahakassa

42 900 eurot ning et kostja pidi selle hagejale üle andma. Vaidlus on vaid selles, kas kostja on

sularahakassa hagejale tagastanud või mitte. Ringkonnakohus ei nõustunud seega

maakohtuga, et hagejal ei ole nõudeõigust. Ringkonnakohus pidas võimalikuks, et hagejal on

müügilepingust tulenev nõudeõigus. Kohus viitas, et VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled ja hageja osa ostja Y leppisid müügilepingus

kokku, et kostjal tuleb hageja sularahakassa üle kanda hageja pangakontole hiljemalt

31.12.2021. Seega olid lepingupooled kokku leppinud kohustuse täitmise täpses viisis.

8.4. Ringkonnakohus tõi esile, et hageja väitel kutsuti kostja samaaegselt osa müügiga tagasi

hageja juhatuse liikme kohalt (tl 33–35). Hageja väitel oli kostja teadlik, et hagejal on uus

juhatus, kuivõrd müügilepingu p 3.2.2. kohaselt kohustus müüja üle andma hageja

raamatupidamise osaühingu uuele juhatusele hiljemalt 01.05.2021. Seega ei olnud hageja

hinnangul kostja 05.04.2021 kell 16.49 seisuga enam hageja juhatuse liige ega saanud hagejat

esindada. Lisaks kinnitas kostja 05.04.2021 kell 16.39, et hageja sularahakassa on tema käes,

ning kinnituse andmise ajal asus kostja müügilepingu kohaselt Tallinnas. Sularahakassa

tagastas kostja väidetavalt Kalvi mõisas, kusjuures ta esindas mõlemat akti allakirjutanud

isikut, s.o sõlmis akti iseendaga. Hageja väitel oli hageja osanik akti väidetava koostamise

hetkel juba Y ja kohustuse täitmist tõendava akti sõlmimiseks vajas kostja osaniku

nõusolekut, mille puudumise tõttu oli üleandmise-vastuvõtmise akt ÄS § 181 lg 3 kohaselt

tühine. Seega on hageja väitel sularahakassa jätkuvalt kostja käes ja kohustus hageja ees

täitmata. Ringkonnakohus märkis, et neid väiteid maakohus sisuliselt ei käsitlenud, millega

rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).

2-22-1984

8.5. Ringkonnakohtu otsus jõustus 26.09.2023.

Maakohtu otsus ja põhjendused asja uuel läbivaatamisel

9. Harju Maakohtu 11.06.2024 otsusega rahuldati hagi ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

42 900 eurot ning viivis. Menetluskulud jäeti kostja kanda.

10. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:



Hageja, kostja ja Y sõlmisid 05.04.2021 OÜ Kalwi Guesthouse 100% osade

müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs ja Y ostis OÜ Kalwi Guesthouse osa

nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 100% OÜ Kalwi Guesthouse osakapitalist.

Lepingu tõestas notar Gunnar Savisaar 05.04.2021 (tehingu nr 1409, tl 4-6).



Kostja kinnitas lepingu p-s 1.4.12, et tema valduses on hageja sularahakassa 42 900

eurot. Kostja kohustus lepingu p 3.2.1 järgi kandma sularahakassa üle hageja kontole

nr EE447700771003206774 hiljemalt 31.12.2021.



Kostja ei ole sularahakassat hageja pangakontole nr EE447700771003206774 kokku

lepitud kuupäevaks, s.o 31.12.2021 ega hiljem üle kandnud.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on sularahakassa hagejale üle andnud. Kostja leiab,

et on kohustuse hageja ees täitnud, kuivõrd jättis 05.04.2021 sularaha 42 900 eurot Kalvi

mõisa peahoones asuva kontori seifi ühes selle üleandmise aktiga. Hageja väitel on kostja

jätnud oma kohustuse täitmata.

12. VÕS § 76 lg 1 p 3 järgi tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Pooled leppisid kokku, et kostja kannab tema

valduses oleva sularahakassa hageja pangakontole hiljemalt 31.12.2021. Vaidlust ei ole selles,

et kostja sellist ülekannet teinud ei ole. Kohus ei nõustu, et kostja oleks oma kohustuse täitnud

ka sularahakassa enne 05.04.2021 lepingu sõlmimist Kalvi mõisa seifi jätmisega.

13. Kostja andis lepingut sõlmides kinnituse, et tema valduses on OÜ Kalwi Guesthouse

sularahakassa 42 900 eurot ning võttis endale kohustuse kanda see summa üle hageja

pangakontole. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tehingu teise poolega

saavutanud kokkuleppe sularahakassa teistsuguse üleandmise viisi kohta. Seega ei ole

kohustuse täitmine ning selle vastuvõtmine toimunud kooskõlas lepingu või seadusega.

14. Kostja väitel jättis ta sularahakassa 42 900 eurot koos sularaha üleandmise-vastuvõtmise

aktiga Kalvi mõisa peahoone esimesel korrusel asuvasse seifi enne hageja osa müügilepingu

sõlmimist. Akti kohaselt esindas Kalwi Guesthouse OÜ-d juhatuse liige X.Y, kes kinnitas, et

ta on X.Y-lt vastu võtnud ja kätte saanud X.Y valduses olnud OÜ Kalwi Guesthouse

sularahakassa 42 900 eurot. Lähtudes sellest, luges Kalwi Guesthouse OÜ täidetuks X.Y

poolse OÜ Kalwi Guesthouse, Ye ja X.Y vahel 05.04.2021 sõlmitud osaühingu osa

müügilepingu (tõestatud Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt, notari ametitegevuse raamatu

number 1409) p-st 3.2.1. tuleneva sularahakassa tagasi maksmise kohustuse.

15. Hageja on selgitanud, et samaaegselt osa müügiga kutsuti kostja tagasi hageja juhatuse

liikme kohalt. Hageja esitas ainuosaniku 05.04.2021 otsuse ja kohtu registriosakonnale

notariaalse allkirja kinnitamise kaugtõestamisel 05.04.2021 kl 16.49 (tl 33-35). Hageja

selgitas, et kostja oli teadlik, et hagejal on uus juhatus, kuivõrd müügilepingu p 3.2.2. kohaselt

kohustus müüja üle andma hageja raamatupidamise osaühingu uuele juhatusele hiljemalt

01.05.2021. Seega ei olnud hageja hinnangul kostja 05.04.2021 kell 16.49 seisuga enam

2-22-1984

hageja juhatuse liige ega saanud hagejat esindada. 05.04.2021 kell 16.39 kinnitas kostja aga,

et hageja sularahakassa on tema käes, kinnituse andmise ajal asus kostja müügilepingu

kohaselt Tallinnas. Sularahakassa tagastas kostja väidetavalt Kalvi mõisas, esindades mõlemat

akti allakirjutanud isikut, s.o sõlmides akti iseendaga. Hageja väitel oli akti väidetava

koostamise hetkel hageja osanik Y ja kohustuse täitmist tõendava akti sõlmimiseks vajas

kostja osaniku nõusolekut, mille puudumise tõttu oli üleandmise-vastuvõtmise akt ÄS § 181

lg 3 kohaselt tühine. Kostja omakorda väitis, et sularahakassa üleandmine ja selle kohta

üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamine toimus enne hageja osa võõrandamist Yle, st

enne osa müügilepingu sõlmimist. Maakohus märkis, et kuivõrd kostja on menetluses

korduvalt kinnitanud (sh 27.05.2024 istungil), et sularaha anti OÜ-le Kalwi Guesthouse üle ja

vastav akt vormistati enne müügilepingu sõlmimist, s.o ajal, mil kostja oli hageja juhatuse

liige, ei ole kohtul vaja kontrollida kostja esindusõigust ja äriühingu uue osaniku nõusolekut

05.04.2021 sularaha väidetaval vastuvõtmisel ja selle kohta akti vormistamisel. Seda oleks

vaja hinnata vaid siis, kui kostja väidaks sularahakassa üleandmist pärast müügitehingut.

16. Kohus asus edasi seisukohale, et kostja väited 05.04.2021 akti vormistamise ja sularaha

üleandmise kohta ei ole eluliselt usutavad. Esmalt on kostja ise 05.04.2021 lepingus üheselt

avaldanud, et tema valduses on hageja sularahakassa 42 900 eurot. Kui kostja oleks

05.04.2021 akti tõepoolest allkirjastanud enne müügitehingu sõlmimist, puudunuks pärast akti

allkirjastamist samal päeval müügilepingu sõlmimisel kostjal igasugune põhjus notariaalses

lepingus kinnitada, et tema valduses on hageja sularaha kassa ning võtta kohustus tasuda see

hiljemalt 31.12.2021 hageja pangakontole. Kostja pidi müügilepingu sõlmimisel aru saama, et

pärast lepingu allkirjastamist on ta endale võtnud kohustuse tasuda 42 900 eurot hageja

pangakontole.

17. Kohtule ei ole veenev 27.05.2024 istungil avaldatud kostja väide, et notar oli lepingu

projekti ette valmistanud ja seda ei saanud enam muuta. Kuigi vaidlusalune leping sõlmiti

kaugtõestamise teel ja lepingu detailid olid eelnevalt läbi töötatud, oli pooltel ja notaril

võimalik kokku leppida uus lepingu sõlmimise aeg, mis ajaks oleks lepingusse sisse viidud

vajalikud parandused. Kostja ei ole esile toonud, et vaatamata sellele, et tema soovis lepingus

parandusi teha, notar keeldus kostja soovitud paranduste tegemisest. Kostjal ei olnud

kohustust kirjutada alla lepingule, millega ta võttis kohustuse, mis oli tema hinnangul selleks

ajaks juba täidetud.

18. Lisaks ei ole veenvad kostja väited ka selle kohta, et sularahakassa üleandmise

vastuvõtmise akt sõlmiti samal päeval, kuid enne müügilepingu sõlmimist. Nimelt on

05.04.2021 asjaomases aktis konkreetselt viidatud X.Y poolse OÜ Kalwi Guesthouse, Ye ja

X.Y vahel 05.04.2021 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu (tõestatud Tallinna notar Gunnar

Savisaar poolt, notari ametitegevuse raamatu number 1409) p-st 3.2.1. tulenevale

sularahakassa tagasi maksmise kohustusele. Akti sõnastus viitab sellele, et müügitehing on

juba toimunud - „tõestatud Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt“, mitte „mida tõestatakse

Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt“. Mineviku ajavormi kasutamine näitab, et tehing on

juba toimunud. Kui kostja oleks akti vormistanud enne müügitehingu toimumist, ei oleks ta

saanud akti vormistades olla kindel, kas tehing toimub 05.04.2021. Lisaks on aktis viidatud

konkreetsele tehingu numbrile notari ametitegevuse raamatus (number 1409). Kui notar

edastab pooltele tutvumiseks ja ülevaatamiseks tõestatava lepingu projekti, ei ole

lepinguprojektil märgitud notari ametitegevuse raamatu numbrit. See number märgitakse

notariaalsesse lepingusse viimasena, kui pooltega on kooskõlastatud tehingu detailid,

kokkulepitud tehingu toimumise aeg ja pooled on ilmunud ka tehingut sõlmima, s.o vahetult

enne tehingu reaalset toimumist. Seega ei saanud kostja enne müügilepingu sõlmimist kuidagi

2-22-1984

teada, millise numbri alla oma ametitoimingute raamatus lepingu tõestanud notar konkreetse

tehingu kannab. Seega ei ole kohtule eluliselt usutavad kostja väited selle kohta, et

sularahakassa üleandmise akt on koostatud ja vormistatud 05.04.2021 enne müügilepingu

sõlmimist. Seega ei ole kohtule usutav ka kostja väide selle kohta, et kostja on sularahakassas

olnud raha jätnud Kalvi mõisa seifi ja kostja kohustus tuleb lugeda täidetuks.

19. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud seda, et 05.04.2021 lepingu p-s 3.2.1 nimetatud kohustus

on täidetud viisil, nagu pooled lepingus kokku leppisid, siis on kohustus täitmata ning kostjalt

tuleb hageja kasuks 42 900 eurot välja mõista.

20. Maakohus mõistis kostjalt välja ka sissenõutavaks muutunud viivise (VÕS § 113 lg 1)

ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel (VÕS § 101 lg 1 p 6). Kuna lepingu p-s 3.2.1

kokku lepitud kohustus tuli täita hiljemalt 31.12.2021, siis muutus kostja kohustus

sissenõutavaks 01.01.2022 (VÕS § 82 lg 7). Kostja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid ei

esitanud. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivise suuruseks 42 900 eurolt kohtuotsuse

tegemise seisuga 10 649,11 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista lisanduv viivis alates

12.06.2024 kuni põhinõude (42 900 eurot) kohase täitmiseni.

21. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus

otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks

arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

23. Kostja väitel on maakohus rikkunud järgmisi menetlusnorme: TsMS § 5 lg 1, § 436 lg 2, §

7, § 230 lg 1, § 232 lg 1 ja 2, § 243 lg 1, § 363 lg 1 p 3, § 436 lg-d 1–3, § 438, § 442 lg 8 ning

kohtute seaduse § 70 lg-id 1 ja 2. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et maakohus oli erapoolik, lähtus

vaid hageja tõenditest ja jättis arvestamata kostja tõendid. Samuti ei ole maakohus ise

tõendeid kogunud, kuid on teinud otsuse tuginedes omaalgatuslikele ja põhistamata

subjektiivsetele seisukohtadele. Peamiselt heidab kostja ette sularahakassa üleandmise-

vastuvõtmise akti ebaõiget hindamist. Ka ei ole maakohus oma otsust piisavalt põhjendanud.

Samuti heidab kostja ette 27.05.2024 eelistungilt kohtuistungile üleminekut, milleks tema

valmis ei olnud.

24. Kostja ei nõustu maakohtupoolse materiaalõiguse kohaldamisega. VÕS § 76 ei keelanud

kostjal sularahakassa tagastamise kohustuse täitmist viisil, nagu kostja selle 05.04.2021

teostas, s.o sularaha seifi panemisega ja sularaha üleandmise akti koostamisega. Hageja on

kostja väitel sularahakassa asjaomase akti allkirjastamisega vastu võtnud ja sellega oli

kohustus täidetud. Kostja ei pidanud seetõttu sularahakassas olevat raha hageja pangakontole

kandma.

Vastustaja seisukoht

25. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

2-22-1984

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus jagab ka apellatsiooniastme

menetluskulud.

27. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles

see on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, siis

hindab ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.

28. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamise kohta, ei

korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6) ning vastab üksnes

apellatsioonkaebuse väidetele.

29. Kostja väitel on maakohus rikkunud järgmisi menetlusnorme: TsMS § 5 lg 1, § 436 lg 2, §

7, § 230 lg 1, § 232 lg 1 ja 2, § 243 lg 1, § 363 lg 1 p 3, § 436 lg-d 1–3, § 438, § 442 lg 8 ning

kohtute seaduse § 70 lg-d 1 ja 2 (eespool p 24). Samuti heidab kostja ette 27.05.2024

eelistungilt kohtuistungile üleminekut.

30. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme.

30.1. Mis puudutab 27.05.2024 maakohtus peetud eelistungit, kus asi arutati lõpuni, siis

TsMS § 398 lg 2 kohaselt peab kohus asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab

asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole

piisavalt välja selgitatud. Seega reeglina lähebki kohus eelistungilt istungile üle ning

menetlusosalised peavad selleks valmis olema. Käesoleval juhul ei olnud maakohtul alust

asuda seisukohale, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole välja selgitatud. Maakohus arutas

asja teistkordselt ja pidi järgima ringkonnakohtu juhiseid. Ringkonnakohtu juhised asja uuel

läbivaatamisel olid teada ka pooltele. 27.05.2024 eelistungi protokollist nähtub, et kostja on

selgitanud oma seisukohta ning kinnitanud, et jääb varem antud seisukohtade, väidete ja

tõendite juurde, rõhutades, et on sularahakassa üleandmise kohustuse täitmist juba aktidega

tõendanud. Protokollist ei nähtu, et kostja oleks soovinud midagi täiendavalt esitada (tl 98–99

pöördel). Seejuures on kohus selgitanud kostjale tõendamiskoormist ning märkinud, et kostjal

on võimalik esitada tõendeid selle kohta, et ta on raha kandnud kindlale kontole. Kostja

vastas, et tal ei ole midagi täiendada (00:19:26). Kohus fikseeris, et pooled ei soovi midagi

lisada, määras menetluskulude nimekirjade esitamise aja ja teatas, et teeb lahendi pooltele

avalikult teatavaks 11.06.2024. Kuigi kostja ei esitanud maakohtule vastuväidet selle kohta, et

asja arutamine lõpetati sel istungil, ega saa seetõttu apellatsioonkaebuses väidetavale

rikkumisele enam tugineda (TsMS § 333 lg-d 1–3), märgib ringkonnakohus siiski, et

maakohus ei ole asja lõpuni arutamisel menetlusõiguse norme rikkunud.

30.2. Maakohus on menetlenud hagi poolte esitatud asjaolude alusel ning pooltel on olnud

võimalus esitada seisukohti ja nende kinnituseks tõendeid (TsMS § 5, § 7, § 230, § 363 lg 1 p

3). Samuti on maakohus hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232

lg-d 1 ja 2, § 243). Hageja tugines sellele, et kostjal oli 05.04.2021 osaühingu osa

müügilepingu p-st 3.2.1 tulenev kohustus kanda sularahakassas olnud 42 900 eurot hageja

pangakontole. Kostja oli sama lepingu p-s 1.4.12 kinnitanud, et selline sularahasumma on

tema valduses ning ta ei ole seda eitanud ka kohtumenetluses. Seega puudus vaidlus, et 42

900 eurot hagejale kuuluvat sularaha oli kostja valduses, kuid kostja ei kandnud seda hageja

pangakontole. Kostja on viimast kinnitanud ja väitnud, et ta ei pidanudki seda tegema, sest ta

2-22-1984

võis kohustuse täita ka muul viisil, s.o sularaha seifi jätmisega, mis oli talle mugavam. Kostja

esitas enda väite kinnituseks 05.04.2021 akti, mille kohaselt on ta pannud sularaha Kalvi

mõisa peahoone esimese korruse kontoris olevasse seifi. Kostja allkirjastas akti raha üleandja

ja vastuvõtjana (tl 25). Kostja ei ole esitanud mis tahes muid tõendeid oma lepingulise

kohustuse täitmise kohta. Kuna hageja kohustus oli tõendada, et kostjal on tema ees

sissenõutavaks muutunud, kuid täitmata kohustus, ja hageja tõendas seda, oli kostja kohustus

tõendada, et ta on kohustuse täitnud. See, kui kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud

hinnanguga, ei tähenda, et maakohus on rikkunud menetlusnorme või hinnanud tõendeid

vääralt.

30.3. Kostja väited, et maakohtus asja arutanud kohtunik on rikkunud kohtute seaduse § 70 lg-

id 1 ja 2, st on käitunud erapoolikult ja kahjustanud kohtu mainet, on paljasõnalised ning

tõendamata. Ringkonnakohus on juba viidanud, et 27.05.2024 istungil ei soovinud kostja

tähtaega täiendavate tõendite või seisukohtade esitamiseks, vaid kinnitas, et jääb esitatu

juurde. Ka apellatsioonkaebuses tugineb kostja vaid 05.04.2021 sularaha väidetavalt seifi

panemist kinnitavale aktile. Seega ei ole kostja suhtes rikutud võrdse kohtlemise ega

erapooletuse põhimõtet. Nagu juba märgitud, tulenevalt TsMS §-st 5 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. See, kui kostja ei ole oma vastuväiteid

tõendanud ning kohus rahuldab hagi, ei ole käsitatav kohtuniku erapooliku käitumisena.

30.4. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme

kohtuotsuse tegemisel (TsMS § 436 lg-d 1–3, § 438 ja § 442 lg 8). Ringkonnakohtu hinnangul

on maakohus kõiki asjassepuutuvaid väiteid ja tõendeid kohaselt ja põhjalikult hinnanud (vt

ülal p-d 9–22).

31. Mis puudutab asja sisulist lahendamist, siis heidab kostja maakohtule ette VÕS § 76

ebaõiget kohaldamist. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal oli õigus täita kohustus nii, nagu ta

seda enda väitel tegi, s.o sularahakassas olnud raha panemisega Kalvi mõisa seifi, mitte selle

ülekandmisega hageja pangakontole, nagu lepiti kokku 05.04.2021 lepingu p-s 3.2.1. Kostja

väidab, et kohustus on täidetud. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.

32. Ringkonnakohus kordab esmalt, et maakohus on tuvastanud ning kostja ei ole ka

apellatsioonkaebuses vaidlustanud seda, et:

-

hageja, kostja ja Y sõlmisid 05.04.2021 OÜ Kalwi Guesthouse 100% osade

müügilepingu, mille tõestas notar Gunnar Savisaar 05.04.2021 kell 16.39 (tehingu nr

1409, tl 4–9);

-

kostja kinnitas lepingu p-s 1.4.12, et tema valduses on hageja sularahakassa 42 900

eurot ning kohustus lepingu p 3.2.1 järgi kandma selle üle hageja kontole nr

EE447700771003206774 hiljemalt 31.12.2021;

-

kostja ei ole sularahakassat hageja nimetatud pangakontole üle kandnud.

33. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg

3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lg 4 järgi, kui võlausaldaja on talle

kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena

pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

34. Kuna kostja ei väida, et ta oleks täitnud sularahakassa üleandmise kohustuse lepingu p-s

3.2.1 sätestatud viisil, siis on vaidlus selles, kas kostja võis lepingut täita ka muul viisil ja kas

ta on selle muul viisil täitnud, s.h kas hageja on täitmise vastu võtnud ning kostja kohustus on

täidetud.

2-22-1984

35. Ringkonnakohus leiab, et pooltevaheline kokkulepe kohustuse täitmiseks oli selge ja täpne

ning nägi ette kohustuse kanda raha üle hageja pangakontole. Kostja ei ole tõendanud, et

pooled oleksid seda kokkulepet muutnud. Ka ei ole kostja tõendanud, et ta oleks lepingulise

kohustuse muul viisil täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selle

kohta, et kostja esitatud 05.04.2021 sularaha üleandmise-vastuvõtmise akt (akt) ei ole

usaldusväärne tõend ega tõenda kohustuse täitmist.

35.1. Kostja väidab, et ta allkirjastas akti 05.04.2021 Kalvi mõisas enne seda, kui ta

allkirjastas 05.04.2021 kell 16.38 Tallinnas olles notariaalse lepingu, milles kinnitas, et tema

valduses on sularaha 42 900 eurot (lepingu p 1.4.12), mille ta kohustub hiljemalt 31.12.2021

kandma hageja konkreetsele pangakontole (lepingu p 3.2.1). Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kuna kostja ise on väitnud, et allkirjastas akti enne lepingu sõlmimist, ei ole

vaja hinnata hageja väiteid selle kohta, et pärast lepingu sõlmimist kutsus Y kostja juhatusest

tagasi ja kostjal ei olnud enam õigust hageja nimel toiminguid teha. Kostja ei olegi väitnud, et

ta oleks teinud hageja nimel toiminguid pärast lepingu sõlmimist.

35.2. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et kostja oleks pärast sularaha Kalvi mõisa seifi

paigutamist ja asjaomase akti koostamist sõlminud notariaalse lepingu, milles kinnitas

sularaha 42 900 eurot enda valduses olekut ning võttis kohustuse kanda see järgneva 8 kuu

jooksul (hiljemalt 31.12.2021) hageja pangakontole. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, miks

ta allkirjastas notariaalselt tõestatud lepingu, mis sisaldas sellist kinnitust ja kohustust, kui

need väidetavalt sel hetkel enam ei eksisteerinud. Seni, kuni lepingut ei ole allkirjastatud, on

võimalik selle teksti muuta ka notari juures sõlmitava lepingu puhul. Kostja pidi lepingu

tekstiga tutvuma enne selle allkirjastamist ning puudub mis tahes usutav põhjendus, miks ta ei

lasknud lepingus sisalduvat tõele mittevastavat kinnitust (et sularaha on tema valduses) ja

sellele korrespondeerivat kohustust (raha hageja pangakontole kanda) muuta, kui ta oli

sularaha juba enda valdusest ära andnud. Kostjal ei olnud kohustust allkirjastada lepingut,

milles kajastatu ei vastanud tema tahtele, või veelgi enam, milles olev kinnitus sularaha tema

valduses oleku kohta ei olnud tõene.

35.3. Akti muudab ebausaldusväärseks ka maakohtu välja toodud asjaolu, et kostja viitab enda

koostatud ja mõlemalt poolt tema poolt allkirjastatud aktis konkreetsele notariaalse tehingu

numbrile (nr 1409), mis pannakse dokumendile viimasel hetkel, st siis, kui on selge, et notar

tehingu konkreetsel päeval ja ajal ka tõestab. Samuti on aktis viidatud notariaalse lepingu

sõlmimisele mineviku vormis. Akti kohaselt loeb hageja täidetuks 05.04.2021 sõlmitud

osaühingu osa müügilepingu (tõestatud Tallinna notar Gunnar Savisaare poolt, notari

ametitegevuse raamatu number 1409) p-st 3.2.1. tuleneva sularaha kassa tagasi maksmise

kohustuse. Need asjaolud toetavad maakohtu järeldust, et akt on koostatud alles pärast

notariaalse lepingu sõlmimist. Seda kostja ise aga ei väida, mistõttu puudub kohtult vajadus

sellist versiooni hinnata.

35.4. Kostja ei ole seega tõendanud, et ta oleks hagejaga kokku leppinud teistsuguses

sularahakassa hagejale üleandmise viisis ega ole ka tõendanud seda, et ta oleks sularaha 42

900 eurot hagejale üle andnud mis tahes muul viisil ja hageja oleks muul viisil täitmise vastu

võtnud. Hageja eitab asjaomase summa olemasolu Kalvi mõisas asuvas seifis. Arvestades, et

kostja esitatud akt ei ole usaldusväärne tõend kostja väidete kinnitamiseks, ei ole kostja raha

üleandmist tõendanud. Kostja (01.01.2022 sissenõutavaks muutunud) kohustus on seega

täitmata.

36. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on tõendanud kostjal kohustuse

olemasolu kanda hiljemalt 31.12.2021 42 900 eurot hageja pangakontole, kuid kostja ei ole

2-22-1984

tõendanud kohustuse täitmist, siis on hagi õigesti rahuldatud ning 42 900 eurot õigesti kostjalt

hageja kasuks välja mõistetud. Samuti on õigesti rahuldatud hageja viivisenõue. Kuna kostja

ei ole viivisearvestust eraldi vaidlustanud, puudub ringkonnakohtul vajadus seda pikemalt

käsitleda.

III

Menetluskulude jaotus

37. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna ringkonnakohus ei

muuda maakohtu otsust hagi rahuldamise kohta ega rahulda apellatsioonkaebust, puudub alus

muuta menetluskulude jaotust maakohtus.

38. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud samuti kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt