2-24-12432/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12432

Tsiviilasi

A.P hagi Q.S-i vastu elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.P ; isikukood XXX

Hageja seaduslik esindaja (ema): K.D, isikukood XXX, e-post

XXX

Hageja lepinguline esindaja: Kaie Mandel, e-post XXX

Kostja: Q.S ; isikukood XXX, e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täies ulatuses.

2. Suurendada Tartu Maakohtu 09.01.2019. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-16549

Q.S-i poolt A.P-le tasutava elatist.

3. Välja mõista Q.S-ilt A.P kasuks elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest)) kuus, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust alates 15.08.2024. a kuni A.P täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx. a.

4. Elatis kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3. järgi tuleb tasuda iga kuu 1. kuupäevaks

K.D määratud arveldusarvele (hagi esitamise ajal K.D arveldusarve nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

5. Elatise tasumisel tuleb arvestada kostja poolt kohtumenetluse ajal elatisena makstud

rahasummadega.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. A.P esitas 15.08.2024. a Tartu Maakohtule hagi Q.S-i vastu elatise suurendamiseks. Hagi

kohaselt on kohus tsiviilasjas nr 2-18-16549 kinnitanud 09.01.2019. a määrusega

kompromissi, mille kohaselt tasub kostja hagejale elatist 155 eurot kuus.

Hageja palub suurendada kostjalt väljamõistetud elatist seaduses sätestatud

miinimummäärani, kuivõrd kompromissi sõlmimise ajaga võrreldes on asjaolud muutunud.

Kostja ei anna hagejale enam vahetut ülalpidamist, nagu ta tegi seda kompromissi sõlmimise

ajal, samuti on elukallidus märkimisväärselt kasvanud.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 30.08.2024. a määrusega ning andis kostjale tähtaja 20

päeva hagile vastamiseks.

2(3)

Kostja sai dokumendid ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte

10.09.2024. a, seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 30.09.2024. a. Kostja vastust ei

esitanud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

5. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus selgitab, et on elatisesumma arvutamisel kasutanud

elatiskalkulaatorit (kättesaadav veebilehel https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

6. Vastavalt hageja taotlusele tuleb elatis tasuda hageja seadusliku esindaja poolt määratud

arvelduskontole (hagiavalduse esitamise ajal K.D arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

iga kuu 1. kuupäevaks.

7. Hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus lähtub hageja taotlusest ja

jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda ega määra kulude rahalist

suurust kindlaks.

8. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin

3(3)