2-24-12557/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

P a n k r o t i m ä ä r u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Määruse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-12557

Tsiviilasi

Võlgniku XX maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ärakuulamise toimumise aeg

Võlgnik XX (isikukood xxx)

Pankrotihaldur/usaldusisik Ly Müürsoo

03.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX maksejõuetuse avaldus.

2. Kuulutada välja XXi (isikukood x) pankrot 07.10.2024 kell 10.30 ja algatada

XXi kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada XXi pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (OÜ

Sentire M.K., asukoht Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn, e-post x,

mobiiltelefon x, telefon x).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 05.11.2024

algusega kell 10.00 Pärnu Maakohtus (Sauna 5, Rapla).

5. Kohustada XXi ilmuma kohtumääruse resolutsiooni p-s 4 nimetatud

koosolekule, s.o 05.11.2024 kell 10.00 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas

võlgniku vande andmiseks. Võlgniku mitteilmumisel võib kohus tema suhtes

kohaldada sundtoomist või teda trahvida või kohaldada aresti kuni kolmeks

kuuks.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 07.10.2025.

8. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

9. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise

tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

10. XX võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud

nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on esitatud

kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik

pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud,

võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

11. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile XXi

tuludeklaratsioonid.

12. Jätta maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud menetluskulud

võlgniku kanda.

13. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1120 eurot, millele lisandub

käibemaks 246,40 eurot, kokku 1366,40 eurot.

13.1.

Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 528 eurot,

millele lisandub käibemaks 22%, s.o 116,16 eurot, s.o kokku 644,16 eurot ning

maksta see välja riigi vahenditest OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935)

arvelduskontole nr x, Swedbank AS).

13.2.

Usaldusisiku tasust 722,24 eurot koos käibemaksuga (usaldusisiku tasu

563,35 eurot ja käibemaks 22%, s.o 158,89 eurot) jätta XXiF kanda.

14. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks

2

tegemisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Sisulised asjaolud

1. XX esitas 19.08.2024 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse ja 22.08.2024 avalduse

täpsustuse, milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiks

kohustustest vabastamise välistada. Võlgnik kinnitab, et kohustub täitma PankrS § 173

nimetatud kohustusi. Avalduse kohaselt võlgnikul puudub igakuine sissetulek ja kindel

töökoht, ta on kodune. Võlgnik on abielus ning abikaasade varasuhteks on ühisvara.

Abikaasal makseraskusi ei ole, abikaasal puuduvad makseraskused võlgniku kohustuste

suhtes. Avalduse kohaselt on võlgniku ja tema abikaasa ülalpidamisel kaks täisealist last,

üks alaealine laps ja alaealine lapselaps. Võlgnik ei tööta, tema sissetulekuks on

lastetoetus 80 eurot. Igakuised väljaminekud kannab enamjaolt abikaasa, kelle

sissetulekuks on töötasu 3510eurot. Võlgniku abikaasa kohustusteks on väikelaenudest

tulenevad kohustused kokku summas 2303,62 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 11

259,69 eurot ning tema suhtes on kohtutäitur Õnne Pajuri juures algatatud täitemenetlus nr

179/2024/1128. Võlgnik taotleb peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks.

Võlgniku varaks on Erisära OÜ väärtusega 20 eurot ja haagis reg nr 779GE (ühisvara)

väärtusega 200 eurot. Avalduses on võlgnik kinnitanud, et ta soovib pankroti

väljakuulutamist ja kohustustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. 02.09.2024 võttis kohus avalduse menetlusse ja määras XX usaldusisikuks Ly Müürsoo.

Usaldusisiku aruande kohaselt on XX püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik tegi ettepaneku

kuulutada välja XX pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

3. Kohus kuulas XX ja usaldusisiku ära 03.10.2024. Ärakuulamisel jäi XX oma avalduse

juurde, mida usaldusisik toetas.

Määruse põhjendused

4. Kohus, tutvunud avalduse ja usaldusisiku aruandega ning kuulanud võlgniku isiklikult

ära, on seisukohal, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada. Kohus kuulutab

välja võlgniku pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

5. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise

iseloomuga. Vastavalt usaldusisiku aruandele on võlgnikul rahalisi kohustusi vähemalt

7322,93 eurot, mis ületavad olulises määras tema vara ja sissetulekuid ning see olukord

ei ole avalduses toodu ja usaldusisiku aruande kohaselt ajutise iseloomuga.

6. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest

3

vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15

lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha

tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel

lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus on seisukohal,

võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FiMS § 18 lg

8).

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele.

8. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29

lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes

siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3

kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase

kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi

või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida

maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske

hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult

või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Praegusel

juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust tulenevalt

algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

9. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

10. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega

isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab

usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal

4

aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 07.10.2025.

11. Kohus selgitab:



PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust

võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS §

44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS §-d

47 lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9).

12. PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb

märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et

võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

13. Menetluskulud. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse

välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja

läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on

pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg

2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta

5

tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud

menetluskulud võlgniku kanda.

14. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes

2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

15. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11

sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse,

välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri

tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (ilma käibemaksuta).

16. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr 140 eurot tunnis mahub kehtestatud piirmääradesse. Usaldusisik on teinud

tööd kokku 8 tundi. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata

1120 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 246,40 eurot, kokku 1366,40 eurot.

17. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuigi antud juhul

pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks

summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes FiMS § 45 g-s 2 sätestatu, s.t

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning just seetõttu on kohus pankroti välja

kuulutanud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi

vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

6

18. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

19. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik

TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi

kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata

võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183

lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku

tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei

saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei

või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse

üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest

pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest

vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

20. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8 tunni eest (pooltunde 16 x 33

eurot) 528 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu

ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus

usaldusisiku tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest.

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 528

eurot, millele lisandub käibemaks, menetlusabi korras riigi vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

7