3-24-2630/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-2630 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15

päeva

jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. 1. X esitas 19.09.2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotlus edastati lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Isik soovib õigusabi, et vaidlustada kohtus Justiitsministeeriumi 15.09.2024 vastus, millega jäeti rahuldamata tema taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on kaebus perspektiivikas, kuna kahjunõue jäeti ebaõigesti rahuldamata. Asja vastu esineb avalik huvi. 2. Vastuseks kohtunõudele selgitas Justiitsministeerium, et taotleja pöördus 22.08.2024 hüvitamisnõudega ministeeriumi poole. Justiitsministeerium koostas 15.09.2024 vastuse lühisõnumina (kirjalikult taasesitatavas vormis), millega jättis taotluse rahuldamata, ja edastas selle taotleja pöördumises märgitud mobiiltelefoni numbrile. 3. Kohtule arusaadavalt soovib taotleja riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ning enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohus ei pea praegusel juhul vajalikuks kontrollida taotleja majanduslikku seisundit, sest esinevad muud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on esitanud halduskohtule arvukaid kaebusi ning taotlusi, samuti vaidlustanud neid kõrgema astme kohtutes. Taotleja pole seega kohtumenetluses kogenematu ning on seniajani olnud võimeline ise enda õigusi kaitsma, sh koostama kaebusi (vt sama seisukoht kohtuasjades nr 3-24-2450, 3-24- 2230, 3-24-1878 ja 3-24-1695). Kohtul puudub alus arvata, et taotleja poleks seetõttu võimeline osalema iseseisvalt kohtumenetluses ka Justiitsministeeriumi 15.09.2024 vastuse vaidlustamisel. Vaidlus ei ole sedavõrd keerukas ning mittevaralise kahju hüvitise nõude aluseks olevaid asjaolusid oskab kõige paremini selgitada kaebaja ise. Ministeeriumi vastuses on esitatud hinnang kahju hüvitamise taotlusele, samuti vaidlustamisviide. Arvestades halduskohtul lasuvat uurimisja selgitamiskohustust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 ja 5), ei pea kohtule esitatud kaebuses viitama tingimata õigusnormidele. 4. Kaebuses tuleks eelkõige selgitada, mida isik soovib vaidlustada ning millist lahendit halduskohtult ootab (HKMS § 38 lg 1 p-d 5 ja 6), samuti miks ta ei nõustu Justiitsministeeriumi põhjendustega (HKMS § 38 lg 1 p 7). Seejuures võib viidata ka kahju hüvitamise taotluses esitatud põhjendustele. Kohtu abiga on kaebust võimalik hiljem täpsustada. 1(2)

5. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv (HKMS § 104 lg 1). Halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro (riigilõivu seaduse § 60 lg 2). Rahaliste vahendite puudumisel on võimalik esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks (HKMS §-d 110 ja 111). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2(2)