3-24-2567/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2567

Haldusasi

X. X. avaldus

Menetlusosalised

Kaebaja X. X.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

155 lg 5 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X. X. esitas 12.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (avalduse), milles ei ole rahul

endale arsti (psühhiaatri) osutatud tervishoiuteenuse kvaliteediga, soovib tervishoiuteenuse

osutamisel tekitatud kahju ja tervishoiuteenusega seotud kulude hüvitamist, samuti kaebajale

pandud diagnoosi ja väljastatud ravimiretseptide tühistamist. Kaebaja märgib ka, et ei ole

kindel, kuhu ta peaks kaebusega pöörduma ja palub selgitada, kuhu avaldus saata.

2. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastada, kuna selle lahendamine ei

ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda.

3. Ravi (sh psühhiaatriline ravi) kujutab endast tervishoiuteenust. Tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse,

vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada

inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning

taastada tervist. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkivat suhet reguleerib võlaõigusseaduse

(VÕS) 41. peatükk, millest tuleneb muu hulgas, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt

arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse

osutajalt tavaliselt oodatava hoolega (VÕS § 762). Tervishoiuteenuse osutamine ning sellega

kaasnevate meditsiiniliste otsuste tegemisel tekib teenuse osutaja ja patsiendi vahel

eraõiguslik lepinguline suhe.

4. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtu poolt

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1). Seetõttu kuulub tervishoiuteenuse

osutamisest tulenevate vaidluste lahendamine maakohtu pädevusse. Kui isik pole rahul talle

osutatava tervishoiuteenuse sisu ja kvaliteediga, on tal võimalik pöörduda hagiavaldusega

maakohtusse. Samuti kuulub maakohtu pädevusse tervishoiuteenuse osutamise lepingu

rikkumisest tuleneva kahju või tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud lepinguvälise

kahju hüvitamise nõuete lahendamine.

5. Seega on kaebajal soovi korral võimalik pöörduda hagiavaldusega Harju Maakohtu poole.

Halduskohus ei edasta ise kaebaja avaldust maakohtule, kaebajal tuleb soovi korral endal seda

teha.

6. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

2(2)