2-24-466/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-466

Tsiviilasi

R.G ja N.G hagi O.U vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

R.G, isikukood XXX

N.G, isikukood XXX

Hagejate seaduslik esindaja: O.A, isikukood XXX

Kostja: O.U, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 28.05.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.G ja N.G hagi O.U vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista Denis N.G-na N.G kasuks välja igakuine elatis alates 10.01.2024 kuni

R.G täisealiseks saamiseni xxxxxxxx järgmiselt:

2.1 ajavahemikul 10.01.2024–31.03.2024 summas 222,83 eurot kuus;

2.2 ajavahemikul 01.04.2024–07.06.2024 summas 250,22 eurot kuus;

2.3 arvata väljamõistetud elatisest maha kostja poolt 31.05.2024 tasutud elatis 75

euro ulatuses.

3. Mõista Denis N.G N.G kasuks välja igakuine elatis alates 10.01.2024 kuni N.G

täisealiseks saamiseni xxxxxx järgmiselt:

3.1 ajavahemikul 10.01.2024–31.03.2024 summas 222,83 eurot kuus;

3.2 alates 01.04.2024 kuni ajani, mil lõpeb O.A-le lapserikka pere toetuse maksmine

– summas 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere

toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40

eurot (pool lapsetoetuse määra));

3.3 alates ajast, mil lõpeb O.A-le lapserikka pere toetuse maksmine – kohtuotsuse

resolutsiooni p 3.2 toodud arvutuskäigu alusel, milles lapserikka pere toetust

enam ei arvestata, ning lähtuda tuleb kohtuotsuse resolutsiooni p 4 sätestatust;

3.4 arvata väljamõistetud elatisest maha kostja poolt 31.05.2024 tasutud elatis 75

euro ulatuses, 10.07.2024 tasutud elatis 200 euro ulatuses, 09.08.2024 tasutud

elatis 300 euro ulatuses ning teised võimalikud pärast 07.06.2024 tasutud kostja

tasutud elatisemaksed.

4. Elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

5. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette O.A määratud arveldusarvele

(otsuse tegemise ajal Swedbank nrxxxxxx) iga kuu 5. kuupäeval.

6. Jätta hagi rahuldamata tagasiulatuvas, s.o ajavahemiku 09.01.2023–09.01.2024

osas.

7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Elatise nõue

1. R.G ja N.G esitasid 10.01.2024 Tartu Maakohtule hagi O.U vastu elatise

väljamõistmiseks.

Hagi kohaselt kolisid laste ema ning kostja lahku aastal 2017. aastal, nende 3 ühist last

jäid elama laste emaga, kostja pole laste kasvatamises sellest ajast alates osalenud. Pärast

lahutust leppisid vanemad kokku, et kostja maksab kolmele lapsele elatist kokku summas

350 eurot kuus ja seda ta teatud mööndustega maksis kuni 2022. aasta novembrini. Sellest

ajast kostja elatist maksnud ei ole, ega ole osalenud laste ülalpidamises muul moel.

Kostja on teinud ühe elatise makse summas 300 eurot septembris 2023.

Lisaks poolte ühistele alaealisele kahele lapsele vajab laste ema materiaalset tuge ka tema

ja kostja kõige vanem laps, kes on küll täiskasvanuks saanud, kuid õpib kõrgkoolis ning

2- aastane laps laste ema uuest kooselust.

Haginõue: seadusest tulenev ülalpidamiskohustus riigi poolt kehtestatud

miinimummääras, mis elatiskalkulaatori põhjal on kahe lapse kohta kokku 445,66 eurot.

Tagasiulatuvalt taotlevad hagejad kostjalt elatise summas 3900 eurot väljamõistmist

(arvutuskäik: periood alates jaanuar 2023, kostjaga kokkulepitud summa 350 eurot kuus

miinus 2023. aasta septembris laekunud 300 eurot, 350 x 12 - 300).

Hagejate esindaja on pöördunud elatise saamiseks kostja poole 2023. aasta jooksul

korduvalt telefoni teel. Kostja toob elatise mittemaksmiseks erinevaid põhjendusi.

Kostja ei ole hagejate esindajaga võtnud ühendust, et N.G saaks isaga rohkem koos olla,

ega tegele N.G kasvatamisega. Kostjal puudub igasugune huvi ja tahtmine oma laste elus

ja kasvatamises osaleda ning tema sellekohane väide kohtule on tehtud ainult selleks, et

elatise kohustust vältida. Kostjal ei ole muid rahalisi kohustusi (ülalpeetavaid, kodulaenu,

autoliisingut), seega ei tohiks regulaarselt tööl käimise korral olla ülemäära raske oma

lapsi rahaliselt toetada. Kostja pakutud 150 euroga kuus mõlemale hagejale kokku

hagejate esindaja nõus ei ole.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja avaldab, et tal puudub võimalus tasuda elatist, sest see

käib tal üle jõu. Normaalset palka ei ole. Kostja maksis elatist kuni 2022. aasta

novembrini, kuni töötas Soomes. Pärast seda ei ole võimalust olnud. Eelnevalt on kostja

toetanud oma 3 last ja tasunud laste emale kokkulepitud elatist. Kostja on aeg-ajalt lastele

raha kandnud. Kostja tunnistab, et ei täida oma seadusest tulenevat kohustust lapsi ülal

pidada. Oli pikalt haiguslehel. On käinud normaalselt tööl alles viimased kaks kuud enne

mais 2024 toimunud kohtuistungit. Kostja on nüüd valmis maksma, aga tahab teada, kui

palju. Laste ema küsis elatist mõnda aega tagasi, hiljuti küsinud ei ole. Kostja palk on 980

eurot neto ning tal on korter, mis on plaanis maha müüa või välja üürida. Rohkem

ülalpeetavaid kostjal ei ole. Kostja elab elukaaslase juures ja saaks maksta praegu kokku

150 eurot kuus mõlemale hagejale. Kuna kostja elab ja töötab nüüd Eestis, siis ta tegeleb

ta N.G kasvatamisega, eesmärgiks on saavutada, et N.G elaks isaga 7 päeva kuus, siis ei

peaks kostja elatist maksma.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Vastavalt PKS §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud

saama ülalpidamist.

Vaidlust pole selles, et O.U on R.G ja N.G isa, kellel on oma alaealiste laste suhtes

ülalpidamiskohustus.

4. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

Kostja ei ela hagejatega koos alates 2017. aastast. Hagejate esindaja väitel oli tal kostjaga

kokkulepe elatise maksmiseks nende ühisele kolmele alaealisele lapsele kokku 350 eurot

kuus, mida kostja maksis kuni 2022. aasta novembrini. Sellest ajast ei ole kostja elatist

maksnud, v.a üks elatisemakse summas 300 eurot septembris 2023.

Kostja ei vaidlustanud vanemate kokkulepet elatise maksmise kohta ega hagejate väidet,

et kostja on maksnud 2022. aasta novembrist kuni hagi esitamiseni 10.01.2024 hagejatele

elatist ühel korral summas 300 eurot septembris 2023. Kohus tuvastas asjas 28.05.2024

toimunud istungil, et pärast septembris 2023 tehtud makset ei ole kostja kuni istungi

toimumiseni elatist üldse maksnud.

Seega ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud.

5. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise

aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Ajavahemikul 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli indekseeritud baassumma suuruseks

249,78 eurot. Alates 01.04.2024 on baassumma suuruseks 272,76 eurot.

6. PKS § 101 lg 4 näeb ette, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Ajavahemikul 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli nimetatud summa suuruseks 50,55 eurot.

Alates 01.04.2024 on baassummale lisanduva 3% suuruseks 54,96 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Kohus arvestab elatise arvutamisel järgmist. R.G sai 18-aastaseks xxxxx ning talle

jätkatakse lapsetoetuse maksmist kuni hageja 19-aastaseks saamiseni koos õppimisest

tulenevate erisustega tulenevalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 ja 2.

Hagejate eest saab lapsetoetust O.A, kelle peres on kokku pärast R.G täiealiseks saamist

2 alaealist last. Lapsetoetus nii R.G-le kui N.G-le on 80 eurot kuus. O.A saab lasterikka

pere toetust, mille suurus alates 01.01.2024 on 450 eurot ning mida tasutakse vastavalt

PHS § 21 lg 1 isikule, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17

lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Seega jätkatakse O.A-le lasterikka pere toetuse

maksmist kuni R.G 19-aastaseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni vastavalt PHS § 17

lg-tele 1 ja 2.

8. Kumbki hageja ei viibi kostja juures, seega ei tule kohaldada PKS § 101 lg 6 sätestatud

elatise summa proportsionaalset mahaarvamist. Sama paragrahvi lõikes 7 märgitud

olukorda ei esine.

9. Arvestades PKS § 101 lg-s 1–6 sätestatut, peab kostja maksma hagejatele igakuist elatist

hagi esitamisest arvates arvestuslikult järgmiselt:

R.G:

10.01.2024–31.03.2024. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 262,83 eurot, millest lahutatakse 40

eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 222,83 eurot.

Alates 01.04.2024-07.06.2024. Baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 290,22 eurot, millest lahutatakse 40

eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 250,22 eurot.

N.G:

01.10.2024–31.03.2024. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 262,83 eurot, millest lahutatakse 40

eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 222,83 eurot.

Alates 01.04.2024 kuni ajani mil lõpeb O.A-le lapserikka pere toetuse maksmine.

Baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot

(pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad

toetust (225/2)/3) = 290,22 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra

(100/2)) = 250,22 eurot.

Alates ajast, mil lõpeb O.A-le lapserikka pere toetuse maksmine. Sama arvutuskäigu

alusel nagu eelnevalt toodud arvutuskäik alates 01.04.2024, kuid enam ei arvestata

mahaarvamisel lapserikka pere toetuse osa. Arvestatakse elatise baassumma

indekseerimist vastavalt PKS § 101 lg 3 sätestatule ning PKS § 101 lg 4 sätestatut, s.o

elatise summa on muutuv suurus.

10. Tulenevalt PKS § 102 lg-test 1 ja 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

Kohus märgib, et hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud minimaalses määras, mille

puhul puudub üldjuhul vajadus asuda kulutusi tõendama. Kohus loeb tõendatuks, et

hagejate ülalpidamiseks kulub minimaalselt kahekordne PKS § 101 lg 1–7 kohaselt

arvutatud summa.

Kostja vaidleb nõutavale elatisele vastu ning on põhjendanud vastuväidet sellega, et tal ei

ole normaalset palka. Kostja töötasu on tema kinnitusel 980 eurot kuus ning tal on korter,

kus ta ise ei ela ning mida ta kavatseb müüa või välja üürida. Kostja pakub

elatisemakseks mõlemale hagejale kokku 150 eurot kuus.

11. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal

ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (2-16-2343, p 13).

Kostja avaldatust järeldab kohus, et kostja tegelikkuses ei ole teinud kõike endast

olenevat selleks, et teenida ülalpidamiskohustuse täitmiseks suuremat sissetulekut. Asjas

uuritust ei järeldu, et kostjal oleksid mingid olulised takistused teise või täiendava töö

leidmiseks. Kostja ei ole avaldanud, et ta oleks töövõimetu või esineks tal mõni töötamist

takistav haigus. Ka ei ole andmeid selle kohta, et kostjal oleks teisi ülalpeetavaid. Kohus

leiab, et kostjal on võimalik otsida ja leida täiendavaid sissetulekuid selleks, et hagejatele

elatist tasuda.

Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand, registriosa nrxxxx, asukohaga

xxxxlinnas. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta korteris ei ela. Seega on kostjal võimalik

müüa või välja üürida talle kuuluvat korterit, mida ta ise elamiseks ei vaja ning kasutada

saadud sissetulekut elatise maksmiseks.

Kohus andis 28.05.2024 kohtuistungil kostjale tähtaja 27.06.2024 esitada kohtule andmed

korteri väljaüürimise, sh üüri suuruse kohta. Kostja ei esitanud nõutud andmeid ei

kohtuistungil antud tähtaja jooksul ega ka lõplikeks seisukohtadeks antud tähtaja jooksul.

See asjaolu kinnitab kohtu järeldust, et kostjal kas puudub huvi oma sissetulekute

suurendamiseks või ei pea ta käesolevat kohtumenetlust, laste ülalpidamiskohustust ning

elatise maksmise nõuet enda jaoks oluliseks.

12. Kuivõrd kostja ei ole toonud välja ega tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust PKS § 101 lg 2

mõttes elatise vähendamiseks, ei pea kohus PKS § 101 alusel arvutatud elatise

vähendamist põhjendatuks.

13. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2023. Iseenesest

on PKS § 108 tulenevalt võimalik tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamine kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku

igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik

nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude

esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud

isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks

enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (3-2-1-35-16 p 19).

Vaidlust ei ole küll selles, et hagejate seaduslik esindaja on kostja poole elatise nõudega

pöördunud, kuid kohtule ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejate seaduslik

esindaja oleks kostjalt alates jaanuarist 2023 järjepidevalt elatist nõudnud.

Kuni hagi esitamiseni tasumata elatise nõue on hagis toodud arvestuste kohaselt mõlema

hageja peale kokku 3900 eurot, mille arvutamisel lähtuvad hagejad kostjaga 2017. aastal

sõlmitud kokkuleppest 350 eurot kuus 3 alaealise lapse elatiseks. Kohus märgib, et kostja

ei ole sellise kokkuleppe sõlmimist iseenesest vaidlustanud, kuid kohtul on kostja

vastuväiteid tema sissetuleku suuruse kohta arvestades alust arvata, et tagasiulatuva

elatise tasumine käiks kostjale üle jõu ja paneks ta raskesse majanduslikku olukorda.

Kohus ei pea mõistlikuks olukorda, kus käesoleva lahendi jõustumisel tekib kostjal

olulises summas võlgnevus enne hagi esitamist arvestatud elatise eest. Selle tulemuseks

võib olla kostja võimetus kohustust kohe tasuda ning täitemenetluse alustamine koos

täiendavate kuludega, mis võib raskendada kostja võimekust jooksva igakuise elatise

tasumiseks.

Kohus ei pea eeltoodud põhjustel tagasiulatuva elatisnõude rahuldamist põhjendatuks.

14. Kohus rahuldab hagi alates hagi esitamisest, s.o alates 10.01.2024 ning jätab rahuldamata

tagasiulatuvas osas.

15. Poolte esitatud andmetel on kostja tasunud elatist menetluse jooksul järgmiselt: 150 eurot

31.05.2024, 200 eurot 10.07.2024 ning 300 eurot 09.08.2024. Kuivõrd pooled ei ole

täpsustanud, millise lapse osas elatist makstakse ning 31.05.2024 makse on tehtud enne

R.G täisealiseks saamist, siis arvestab kohus 31.05.2024 makstud summa mõlema hageja

suhtes tasutuks 50% elatise ulatuses ning 10.07.2024 ja 09.08.2024 tehtud ülekanded

N.G-le tasutud elatiseks. Need summad tuleb vastavalt mõlema hageja osas käesoleva

otsusega kostjalt väljamõistetud elatisest maha arvata.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Hagejatel ega kostjal menetluses esindajat ei olnud, seega ei tekkinud neil eeldatavalt ka

menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin