2-24-7535/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 7. oktoober 2024

Tsiviilasja nr

2-24-7535

Tsiviilasi

E. O. hagi S. P. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja

elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx),

seaduslik esindaja E. O.

Kostja:

S.

P. (isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-7535 ning kinnitada E. O. ja S. P. vahel sõlmitud

kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1. S. P. on vanemate kokkuleppel registreeritud lapse E. O. isana.

1.2. Määrata poolte kokkuleppega kindlaks igakuine elatise suurus ning mõista S. P. E.

O. kasuks välja elatis 300 eurot alates 15. septembrist 2024 kuni E. O. täisealiseks

saamiseni.

1.3. Elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 15. kuupäevaks E. O. ema E. O.

arveldusarvele.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. E. O. (hageja) esitas 14. mail 2024 hagi S. P. (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja

elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid hagejate vanemad koos, kuid suhe

lõppes, kui hageja ema oli rase. Hageja vanemad on lahus alates ajast, mil hageja ema oli

viiendat kuud rase. Lapse sündides tasus kostja esialgu vabatahtlikult hagejale elatist 300 eurot

kuus, kuid enam ta seda ei tee.

2. Kostja vastuse kohaselt elas kostja koos hageja emaga koos aprillist 2022 kuni veebruarini

2023. Kostja soovis peale lapse sündi, et ta oleks lapse sünnitunnistusel ja lapsel oleks kostja

perekonnanimi, kuid hageja ema keeldus sellest. Kostja on nõus maksma elatist 300 eurot kuus.

3. Kuivõrd kostja vastusest nähtuvalt ei ole tal vastuväiteid selle kohta, et tema on ilmselt hageja

isa, tegi kohus 16. augustil 2024 pooltele ettepaneku pöörduda perekonnaseisuasutuse poole

isaduse omaksvõtu registreerimiseks. Lisaks tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku

kompromissi sõlmimiseks.

Pooled teatasid 6. septembril 2024 kokkuleppe sõlmimisest käesoleva määruse resolutsioonis

märgitud tingimustel.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et poolte sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

5. Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3

järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole

vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on

võimalik täita.

Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja alates 6. septembrist 2024 registreeritud hageja isana.

Pooled on jõudnud kokkuleppele elatise suuruses ja selle tasumise korras. Elatis tuleb maksta

hageja ema arvelduskontole, mis kokkuleppe sõlmimise ajal on EE952200221028391211.

7. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui

menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 432).

Kohus selgitas 16. augusti 2024. a kirjas menetlusosalistele kompromissi kinnitamise ja

menetluse lõpetamise õiguslike tagajärgi vastavalt TsMS §-dele 430, 432 ja 459. Seega on

pooled teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Pärast kohtuotsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või

kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete

suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (TsMS § 459 lg 1).

8. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Samuti kannaksid pooled asja sisulisel lahendamisel

oma menetluskulusid ise TsMS § 164 lg 1 alusel. Eelduslikult ei ole pooltel menetluskulusid

ka tekkinud. Hagejal ei tulnud riigilõivu tasuda ning hagejat esindas menetluses seaduslik

esindaja. Kostja osales menetluses iseseisvalt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik