3-23-2668/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2668

Otsuse kuupäev

4. oktoober 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 22.08.2023.a otsuse

nr 6-10/17019-2 ja 24.10.2023.a vaideotsuse nr 6-

12/300-2 tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse

tuvasta-miseks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Romeo Kalda

Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Kaasatud haldusorgan: Justiitsministeerium, esindaja Laura

Glaase

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus:

- tühistada Viru Vangla 22.08.2023.a otsus nr 6-10/17019-2 osas, milles ilma klaasita

lühiajalisele kokkusaamisele ei lubatud tulla kolmandal täisealisel isikul;

- tühistada 24.10.2023.a vaideotsus nr 6-12/300-2.

2. Jätta taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud vastustaja kanda. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulu 20 eurot.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 04.11.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti

19).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja Romeo Kalda esitas 10.08.2023 Viru Vanglale taotluse (reg nr 6-10/17019-1),

milles palus võimaldada 26.08.2023 lühiajalist kokkusaamist oma kolme õega. Taotluse

põhjal oli vastustaja varem e-posti teel teatanud, et kokkusaamisele saavad tulla kaks õde.

2. Vastustaja Viru Vangla jättis 22.08.2023.a otsusega nr 6-10/17019-2 (dtl 21, edaspidi

vaidlustatud otsus) kaebaja taotluse rahuldamata. Vastustaja tugines vangla sisekorraeeskirja

(edaspidi sisekorraeeskiri) § 31 lõikele 3, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale

kokkusaamine korraga kuni kahe täisealise isikuga. Kaebajal toimus 26.08.2023 lühiajaline

kokkusaamine kahe õega.

3. Kaebaja esitas 22.09.2023 vaide (reg 25.09.2023 nr 6-12/300-1), milles ta taotles

vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist, millega võimaldada

kaebajale kokkusaamine kolme õega korraga.

4. Viru Vangla jättis 24.10.2023.a vaideotsusega nr 6-12/300-2 (dtl 22-23) vaide

rahuldamata. Vangla jäi vaidlustatud otsuses toodud seisukoha juurde.

5. Kaebaja esitas 22.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse

tühistamiseks ja/või õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja esitas menetluse käigus

täiendavaid seisukohti. Kaebaja taotles jätta kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlus sisekorraeeskirja § 31 lg 3 osas, mis keelab kokkusaamise rohkem kui

kahe täisealise pereliikmega. Imperatiivne piirang on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni artikliga 8 ja seda tõlgendava Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

praktikaga. Vastustaja lubas 2013. aastal kaebajaga kohtuma korraga kolm pereliiget (kaks

venda ja õde). Klaasist vaheseinata kokkusaamise ruum mahutab kuni viis inimest.

Julgeolekuohtu ei ole, kuna ruumis on valvekaamera. Kaebaja ei olnud õdesid näinud 8 aastat.

Kohtupraktika põhjal oli vastustajal sisekorraeeskirja § 31 lg 3 kohaldamisel kaalutlusõigus.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja lähtus vaidlustatud otsuse tegemisel

kehtivast õigusest. Kaebaja on teadlik, et üheaegselt kolme õega on tal võimalik kohtuda

pikaajalisel kokkusaamisel. Vastustaja võimaldab tegelikkuses kokkusaamisi oluliselt

rohkem, kui seda sätestavad miinimumnõuded. Asjaolu, et kaebajal pole pika aja jooksul

kohtumisi õdedega toimunud, ei saa tõlgendada vastustaja kahjuks. Õigus perekonna- ja

eraelu puutumatusele ei ole absoluutne. Vangistuse ajal peresidemete hoidmiseks on

võimalik suhelda lähedastega telefonitsi, erinevat liiki kokkusaamistel, kirja teel ja lisaks, kui

vanglates luuakse tehniline võimekus, ka telesilla vahendusel.

7. Kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium selgitas kohtule, et sisekorraeeskirja § 31 lõike

3 grammatilisel tõlgendamisel tähendab see, et kokkusaamist saab võimaldada kuni kahe

täisealise kokkusaajaga. Samas ei sisaldu sellist piirmäära vangistusseaduse (VangS) § 24

lõigetes 1 ja 2. Säte on kohaldatav ka pikaajaliste kokkusaamiste puhul. Säte on kehtinud

alates sisekorraeeskirja kehtestamisest peaaegu samas sõnastuses.

Külastajate piirarvu kehtestamisel võeti arvesse vangla kokkusaamisruumide mahutavust.

Väikestes klaasiga eraldatud kokkusaamisruumides ei olnud võimalik mahutada turvaliselt ja

mugavalt korraga üle kahe täiskasvanu. Piirang võimaldas tagada kokkusaamiste üle

järelevalve nii, et ka külastajal oleks võimalik end mugavalt tunda. Samas võimaldas piirarv

vanglale tagada kord ja julgeolek vanglas optimaalse hulga personali ja meetmete abil.

Algselt oli lühiajaliste kokkusaamiste eesmärk võimaldada külastada kinnipeetavat tema

sõpradel ja teistel inimestel, kes ei pruukinud olla pereliikmed. Külastajate laia ringi tõttu

olid riskid suuremad ning väiksemate kontrollitoimingutega sai lubada rohkem kokkusaamisi.

Praeguseks on vanglate praktikas just lühiajaliste perekohtumiste arv suurenenud. Paranenud

on vanglate võimekus ja turvameetmed eraldamiseta kohtumiste ajal järelevalve tagamiseks.

Justiitsministeeriumil on ettevalmistamisel sisekorraeeskirja § 31 lg 3 muudatused, mille

tulemusel on vanglal võimalik kokkusaamisele korraga lubada ka üle kahe täisealise külastaja,

lähtuvalt vangla võimekusest, kokkusaamisruumi mahutavusest, vajalikest turvameetmetest

ning muudest olulistest konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest. Seda arvestades ei pea

Justiitsministeerium vajalikuks põhiseaduslikkuse järelevalve läbiviimist.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus tõlgendas kaebuse menetlusse võtmisel kaebust nii, et kaebaja taotleb vaidlustatud

otsuse tühistamist osas, milles vastustaja ei lubanud 26.08.2023 lühiajalisele kokkusaamisele

korraga kolme täiskasvanut (s.o otsuse osalist tühistamist) ja vaideotsuse tühistamist.

Alternatiivselt soovib kaebaja vaidlustatud otsuse (osaliselt) ja vaideotsuse õigusvastasuse

tuvastamist. Kohus selgitas, et vaidlustatud otsus saab rikkuda kaebaja õigusi ainult osas,

milles ei lubatud lühiajalisele kokkusaamisele kolmandat täisealist isikut. Kaebaja eesmärgiks

kaebuse esitamisel on, et lühiajalisele kokkusaamisele lubatakse tema kolm õde (kolm

täisealist isikut).

9. Vaidluse all oleva kokkusaamise kuupäev on möödas. Kohtu hinnangul on tühistamisnõue

sellele vaatamata lubatav. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kehtivusaja

möödumise tõttu kehtetuks muutunud haldusakti peale esitatud tühistamiskaebust on põhjust

menetleda juhul, kui sellel säilib mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist

ning haldusorganil, kohtul või kolmandatel isikutel on võimalik tugineda haldusakti

varasemale kehtivusele (Riigikohtu lahendid asjades 3-3-1-44-14, 3-20-580 jt).

Praegusel juhul on vaidluse all vangla õigused ja võimalused sisekorraeeskirja § 31 lg 3

kohaldamisel. Tulevikus võib sarnastes olukordades tähtsust omada, kas vaidlustatud otsus oli

alates selle tegemisest kuni kokkusaamise kuupäevani kehtiv.

10. Vaidlus taandub sellele, kuidas tuli vastustajal kohaldada sisekorraeeskirja § 31 lõiget 3 -

kas vastustajal tuli kaebaja lühiajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel käsitleda

asjaolusid ja teostada kaalutlusõigust või oli vastustajal imperatiivne kohustus lubada

kokkusaamist üksnes kahe isikuga korraga.

Grammatiliselt tuleneb normist tõesti, et rohkem kui kaht täisealist isikut vangla üheaegselt

kokkusaamisele lubada ei tohi. Normi andmise aluseks olnud volitusnormi, normi eesmärki

ja kohtupraktikat arvestades saab aga asuda seisukohale, et vastustajal oli võimalik kahe isiku

reeglist ka kõrvale kalduda.

11. VangS § 24 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus

järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole

vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. VangS § 24 lg 2 alusel sätestatakse kokkusaamiste

kord sisekorraeeskirjas.

Sisekorraeeskirja § 31 lg 3 ütleb, et kinnipeetavale võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni

kahe täisealise isikuga. Täisealisel kokkusaajal lubatakse kaasa võtta alaealisi lapsi

vanglateenistusega eelnevalt kooskõlastatud arvul.

12. Justiitsministeeriumi selgituse põhjal oli sisekorraeeskirja § 31 lg 3 kehtestamise eesmärk

just kokkusaamise korra reguleerimine, lähtudes vanglate võimalusest järelevalve teostamisel

ning eeldusest, et lühiajaline kokkusaamine on mõeldud ja praktikas toimub eeskätt

kohtumiseks kaugemate sugulaste, sõprade ja tuttavatega, mitte lähedaste

perekonnaliikmetega. Viimati nimetatu on samuti seotud vangla julgeoleku tagamise

vajadusega - kui kokkusaajate ring on lai, siis on nende suhtes kontrolli teostamine ja

võimalik nendest lähtuv oht suurem. Sätte eesmärk ei olnud kehtestada iseseisvat ja

asjaoludest sõltumatut piirangut kokkusaajate arvule.

Eeltoodut toetab asjaolu, et VangS § 24 lg 11 p 2 alusel on vanglal õigus keelduda lühiajalise

kokkusaamise loa andmisest, kui kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda.

Lühiajaline kokkusaamine toimub vanglateenistuja järelevalve all (VangS § 24 lg 1).

Kokkusaajate arv ja kokkusaamiseks ette nähtud ruumi omadused saavad mõjutada seda, kas

ja millises ulatuses on järelevalvet võimalik tõhusalt teostada. Seda eriti juhul, kui

kokkusaamine toimub sisekorraeeskirja § 31 lg 21 sätestatud korras, s.o klaasist vaheseinaga

eraldamiseta. Vangla julgeolek on kohane argument kokkusaamise lubamisel ja selle

tingimuste määramisel, s.h kokkusaamisele lubatud isikute arvu üle otsustamisel, kui seda

kohaldatakse konkreetsetel kokkusaamisega seotud asjaoludel.

13. Kohtupraktikas on leitud, et tõlgendatav on sisekorraeeskirja § 31 lg 3 teine lause, mille

järgi täisealisel kokkusaajal lubatakse kaasa võtta alaealisi lapsi vanglateenistusega eelnevalt

kooskõlastatud arvul. Seda sätet mõisteti nii, et laps saab kokkusaamisele tulla ainult koos

täisealise isikuga. Kohtuasjas 3-19-2061 selgus, et laps võib tulla kokkusaamisele ka üksi

(Riigikohtu 20.10.2021.a otsus).

Kohtupraktikas on aktsepteeritud muude kokkusaamise korda reguleerivate sisekorraeeskirja

sätete laia tõlgendamise võimalust. Lisaks kohtuasjale 3-19-2061 saab välja tuua ka kohtuasja

3-19-1416. Selles asjas oli vaidluse all sisekorraeeskirja § 31 lg 21 p 3, mille järgi võib

klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise võimaldada vangla poolt

korraldatavate tegevuste raames VangS § 23 lg 1 sätestatud isikutega ja eesmärgil. Kohus

möönis, et kuigi sätte sõnastus ei ole hästi õnnestunud ja selles sisalduv norm võib jääda

lugejale raskesti mõistetavaks, tuleneb sellest kinnipeetava õigus taotleda eraldamiseta

lühiajalist kokkusaamist oma lähedastega ning vanglal on kohustus lahendada selline taotlus

kaalutlusvigadeta ja taotleja perekonnapõhiõigust austades (Riigikohtu 17.06.2021.a otsus p

31).

14. Vastustaja selgitas, et korraga kolme isikuga oleks kaebaja saanud kokku saada

pikaajalisel kokkusaamisel. See tähendab, et vastustaja on sisekorraeeskirja § 31 lg 3

kohaldamisel tegelikult kaalutlusõigust teostanud. Sisekorraeeskirja § 40 lg 1 alusel

kohaldatakse pikaajalisele kokkusaamisele sisekorraeeskirja 8. peatüki (s.o peatüki

„Lühiajalised kokkusaamised“) sätteid, arvestades 9. peatükis „Kinnipeetava pikaajalised

kokkusaamised“ sätestatud erisusi. Sisekorraeeskirja 9. peatükk ei sätesta erisusi

kokkusaajate arvu suhtes. Seega tuleks kaalutlusõiguse puudumise korral ka pikaajalise

kokkusaamise puhul keelduda kokkusaamisest korraga kolme isikuga. Kui vastustaja peab

võimalikuks lubada rohkem kui kaht kokkusaajat pikaajalise kokkusaamise puhul, siis on see

võimalik ka lühiajalise kokkusaamise puhul.

15. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et vastustaja sai arvestada asjaolusid ja teostada

kaalutlusõigust otsustamaks, kas lubada kokkusaamisele kolm isikut. Kuna vastustaja seda

teinud ei ole, siis on vaidlustatud otsus õigusvastane ja kohus tühistab selle. Kaebaja

alternatiivne nõue tuvastada vaidlustatud otsuse õigusvastasus sel juhul lahendamist ei vaja.

Kuna vaidlustatud otsus osutus kohtuliku kontrolli tulemusena õigusvastaseks, tühistab kohus

ka vaideotsuse, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kohus leiab, et olukorras, kus

vaidemenetluses rahuldamata jäänud nõue kohtus rahuldatakse, saab kohus kaebaja soovil

õigusselguse huvides tühistada ka vaideotsuse.

16. Kaebuse rahuldamine ei tähenda, et vastustajal oleks tulnud kokkusaamist korraga kolme

isikuga tingimata lubada, vaid tähendab, et vastustajal tuli sellise kokkusaamise lubamine või

keelamine põhjendada konkreetsetest asjaoludest lähtudes ja kaalutlusõigust teostades.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 alusel ei saa kohus teostada

kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kui kaebaja endiselt soovib, et vastustaja otsustab korraga

kolme isikuga kokkusaamise loa andmise uuel selleks määratud kuupäeval, siis tuleb

vastustajal kaebaja taotlus uuesti lahendada.

Kohus märgib, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 on

sisult praktiliselt kattuv Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 26. Mõlemad sätted näevad ette

õiguse perekonnaelu puutumatusele, kuid kumbki ei sätesta seda absoluutsena. Üheks

võimalikuks aluseks perekonnaellu sekkumisel on põhiseaduse järgi avaliku korra tagamine,

konventsiooni järgi ühiskondliku turvalisuse huvi või korratuse või kuriteo ärahoidmine.

Kaebaja viidatud EIK lahendid ei sätesta, et piirang külastajate arvule on igal juhul lubamatu.

Kaebaja viidatud kohtuasjadest asi 43149/10 ei käsitlenud üldse piiranguid kokkusaajate

arvule, vaidluse esemeks oli alaealise vahistatu ja tema vanemate kokkusaamiste sagedus ning

kokkusaamiste toimumine klaasist vaheseinaga eraldamisega. Kohtuasjades 41418/04,

39758/05, 9348/14 käsitleti kokkusaamiste asjaolusid kogumis - kokkusaamiste sagedus,

nende toimumine klaasist vaheseinaga eraldamisega, lubatud kokkusaajate arv. Hinnang

kokkusaamise tingimuste õiguspärasusele sõltus asjaoludest ja poolte põhjendustest. Näiteks

kohtuasjas 41418/04 tegi EIK kindlaks konventsiooni art 8 rikkumise järgmiste asjaolude

koosmõjus: kinnipeetavale olid 10 aasta jooksul lubatud ainult lühiajalised kokkusaamised,

nende sagedus oli kaks korda aastas, korraga lubati kokkusaamisele kaks täisealist külastajat,

kokkusaamine toimus klaasist vaheseinaga eraldamisega. Asjas 9348/14 leiti, et õigusnormis

kehtestatud piirang kokkusaajate arvule ei olnud õigustatud, kuna valitsus ei esitanud selle

piirangu vajalikkuse kohta mingeid põhjendusi.

Eeltoodu tähendab, et kokkusaamise tingimuste, s.h kokkusaajate arvu üle otsustamisel

omavad tähtsust konkreetsed asjaolud ning perekonnaelu puutumatuse piiramise võimalike

alustega kooskõlas olevad põhjendused. Olukorras, kus vastustaja ei ole kaebaja taotluse

lahendamisel välja selgitanud asjaolusid ja esitanud kaalutlusi, ei saa kohus võimalikke

arvesse võetavaid asjaolusid ja kaalutlusi täpsemalt käsitleda. Seda tehes sekkuks kohus

ennetavalt vastustaja tegevusse.

17. Kui vastustajal oli sisekorraeeskirja § 31 lg 3 kohaldamisel kaalutlusõigus, siis tuleb

kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks jätta rahuldamata. Asja

lahendamine ei sõltu sellest, kas sisekorraeeskirja § 31 lg 3 tuleb jätta kohaldamata vastuolu

tõttu põhiseadusega.

Menetluskulud. Selgitused

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.

Kaebaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Ainsaks kohtule teada

olevaks menetluskuluks on asjas tasutud riigilõiv 20 eurot. Selle summa mõistab kohus

vastustajalt kaebaja kasuks välja.

19. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks