2-24-105858/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista A Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A Plt vastu põhivõlgnevuse 43,88 euro,
Legislator headnote
AI generated2-24-105858/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista A Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A Plt vastu põhivõlgnevuse 43,88 euro,
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.10.2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-105858
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi A P vastu võlgnevuse
nõudes
Tsiviilasja hind
1913,21 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood:10746479,
asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,
Harju maakond
Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress:
jurist@julianus.ee
Kostja: A P, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista A Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel
01.03.2023 sõlmitud väikelaenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1256,12 eurot,
intressivõlgnevus 13,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 31,61 eurot,
edasiulatuv viivis alates 30.04.2024 põhinõudelt 1256,12 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses
sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, sissenõudmiskulud 35 eurot.
3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A Plt vastu põhivõlgnevuse 43,88 euro,
intressivõlgnevuse 105,24 euro, haldustasu 11,60 euro, sissenõutavaks muutunud
viivisevõlgnevus 128,19 euro ja sissenõudmiskulude 15 euro nõuetes.
4. Jätta menetluskulud A P kanda.
5. Välja mõista A Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 468,45 eurot ning
menetluskuludelt 468,45 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses
ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi
taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.AS Inbank Finance (krediidiandja) ja A P (kostja) kostja sõlmisid 01.03.2023
tarbijakrediidilepingu nr. xxxx (leping), mille alusel sai kostja laenu summas 1300 eurot. Laenu
kohustus kostja tagastama maksegraafiku alusel. Lepingust tulenevalt oli krediidikulukuse määraks
29,46% aastas, laenukogukulu 1065,96 eurot, lepingu lõpptähtaeg 15.03.2028, haldustasu 2,90 eurot,
lepingu tasu 35 eurot, igakuise osamakse suurus 39,44 eurot, lepingujärgne intress ja viivis 20,90%
aastas. Kostja lepingujärgseid kohustusi ei täitnud (ühtegi tagasimakset kostja lepingu täitmiseks ei
teinud) ja krediidiandja edastas kostjale 05.09.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti
kostjale täiendav tähtaeg, 19.09.2023 võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul kostja
võlgnevust ei tasunud ja krediidiandja saatis 27.09.2023 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.
Krediidiandja loovutas 29.09.2023 lepingust tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group. Hageja
palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1300 eurot, intressivõlgnevus 118,87
eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivisevõlgnevus 159,80 eurot ning edasiulatuv viivis 20,90% aastas alates 30.04.2024 põhinõudelt
1300 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Nõuded on kujunenud järgnevalt: intressinõue: Kostjal on
intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 27.09.2023 summas
118,87 eurot (36,54+28,02+23,24+23+8,07). 1264,64 x 20,9% / 360 x 11 = 8,07 eurot (intress
perioodi 16.09.2023-27.09.2023 eest).Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingu haldamisetasu on
laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. 27.09.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal
tasumata 15.06.2023-15.09.2023 osamaksete laenuhaldustasud, so 11,60 eurot (4 x 2,90).
Laenuhaldustasu võlgnevus on 11,60 eurot.
-sissenõutavaks muutunud viivisenõue: põhinõudelt 1300 eurolt alates 28.09.2023 (so lepingu
ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni 29.04.2023 (so hagi esitamiseni), viivisemäär 20,90% aastas
(alus: lepingu üldtingimuste p 6.1; VÕS § 113 lg 1 kolmas lause), viivisenõue on 159,80 eurot.
Sissenõudmiskulud 50 eurot (VÕS § 113² lg 2 p 3): 28.10.2023 meeldetuletuskiri 25 eurot,
07.11.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 06.12.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 15 eurot võlgniku poolt
makseviivitusega tekkinud kulud, so nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;
kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete
selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;
võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja esitas hagi lisadena 6 ja 7 ehk tõenditena kostja
taotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Kostjal enne lepingu sõlmimist varasemaid maksehäireid
polnud. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid Pensioniregistrist ja kostja kuusissetulekuks oli
660,28 eurot ning kostja taotluse järgi on kostja igakuiste kohustuste suuruseks 100 eurot. Hageja
tuvastas, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja oli
seisukohal, et kostja krediidivõimelisust on põhjalikult kontrollitud ja krediidiandja on teinud kõik
endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning vastutustundliku laenamise
põhimõtet ei ole rikutud.
Kostja vastuväited
2. Menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse on kostjale kätte toimetatud KÄPO vahendusel
25.06.2024. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 09.07.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole.
Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki
tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise
lihtsustatud korras 03.05.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase
äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi
menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis
arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus
menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust
ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on
rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus
lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses
sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas
menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas
kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja
põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
5. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-
is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude
aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse
korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi
tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta
tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või
kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt
lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-105858 OÜ Aktiva Finance Group hagi A P vastu
võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1300 eurot,
intressivõlgnevus 118,87 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivisevõlgnevus 159,80 eurot ning edasiulatuv viivis 20,90% aastas alates 30.04.2024
põhinõudelt 1300 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
7. Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS Inbank Finance vahel 01.03.2023 sõlmitud väike
laenulepingust nr XXXX. Kuna AS Inbank Finance sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega
seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva
majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud
tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on
krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub
andma tarbijale krediiti või laenu.
8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise
põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas
nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib
ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse
(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja
C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata
tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust
ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist
ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,
OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei
pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude
väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt
krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral
tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja
tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise
aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on
krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-
106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud
minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika
ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu
13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr
2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest
registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime
kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et
krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187
on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue
tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et
tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija
krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui
krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu
intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud
intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab
tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need
tarbijale teatavaks tegema.
9. 16.04.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud
ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet
ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka
sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi
lisad 6 (kostja laenutaotlus) ja 7 (taust.ee maksehäireregistri väljavõte). Kohus märgib, et hagi lisa 7
taust.ee väljavõtte on tehtud 29.04.2024, mis ei kajasta seda, et kostjal enne väike laenulepingu nr
XXXX sõlmimist, so 01.03.2023 ei olnud maksehäireid ning kohtu hinnangul ei ole hagi lisa 7 näol
tegemist asjakohase tõendiga. Kohus leiab, et hagi lisa 6 (kostja taotlus) ning hagis esitatud
selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole
võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingute sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei
ole kostja igakuiseid kohustusi tegelikkuses enne väike laenulepingu nr XXXX sõlmimist
kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja
kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus
on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise
põhimõtet 01.03.2023 krediidilepingu sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et
vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude
katteks. Kostja ei ole hagejale tagasimakseid mõlema lepingu katteks teinud.
Kohus on seisukohal, et lepingust nr XXXX tulenev põhinõue on põhjendatud summas 1256,12
eurot (intressinõudest on tasutud 15.04.2023 1,54 eurot, 15.05.2023 36,54 eurot, intressivõlgnevus
algas 3. osamaksest; haldustasu on tasutud 15.04.2023 2,90 eurot ja 15.05.2023 2,90 eurot,
haldustasu võlgnevus tekkis alates 3. osamaksest, 1,54+36,54+2,90+2,90= 43,88 eurot; 1300-
43,88=1256,12 eurot). Lepingu haldustasu 11,60 eurot ja lepingutasu 35 eurot kostja VÕS § 4034 lg
7 kohaselt hagejale ei võlgne. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata põhinõude 43,88 eurot
(1300-1256,12=43,88 eurot) ja haldustasu 11,60 eurot.
12. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist
on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise
tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles
oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,
millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse
esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg
saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-
13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).
Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui
krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte
rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on
võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse
intressimääraga.
Hageja ei ole lepingust nr XXXX tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud.
Intressikalkulaator.ee kasutades on põhjendatud (seadusjärgses intressimääras) intressivõlgnevus
13,63 eurot (põhinõudelt 1256,12 eurolt, periood 15.06.2023-27.09.2023) ja viivisevõlgnevus 31,61
eurot (põhinõudelt 1256,12 eurolt, periood 28.09.2023-29.04.2023). Kohus jätab rahuldamata
intressinõude 105,24 eurot (118,87-13,63=105,24 eurot) ja viivisenõude 128,19 eurot (159,80-
31,61=128,19 eurot). Edasiulatuvalt on põhjendatud viivisenõue alates 30.04.2024 põhinõudelt
1256,12 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
13. VÕS § 113² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses
tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku
või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib
esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi
järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot.
Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 50 eurot (VÕS § 113² lg 2 p 3): 28.10.2023
meeldetuletuskiri 25 eurot, 07.11.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 06.12.2023 meeldetuletuskiri 5
eurot, 15 eurot võlgniku poolt makseviivitusega tekkinud kulud, so nõude andmete töötlemise ja
kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,
võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate
kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulud summas 35 eurot (28.10.2023 meeldetuletuskiri 25 eurot,
07.11.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 06.12.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 25+5+5=35 eurot).
Kuivõrd makseviivitusega tingitud nõuet ei ole tõendatud, siis jätab kohus makseviivitusest tuleneva
nõude 15 eurot rahuldamata.
14. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab väikelaenu lepingu nr
XXXX alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1256,12 eurot, intressivõlgnevus 13,63
eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 31,61 eurot, edasiulatuv viivis alates 30.04.2024
põhinõudelt 1256,12 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude
täitmiseni, sissenõudmiskulud 35 eurot. Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: põhivõlgnevus
43,88 eurot, intressivõlgnevus 105,24 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivisevõlgnevus 128,19 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot.
15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei
jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab
menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista
menetluskulud 673 eurot (sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 358 eurot, käibemaksuta, mis
koosnevad maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulust 20 eurot; täiendavate
alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine
ja komplekteerimine 2 x 169= 338 eurot). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu
kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kuna tegemist on
lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega
taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 338
euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja
õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi
kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta.
Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 575 eurot (õigusabikulu: 2 tunni
tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu
summas 20 eurot ja riigilõiv summas 315 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad
menetluskulud hageja kanda 18,53% ulatuses ja kostja kanda 81,47 % ulatuses. Kohus mõistab
kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 468,45 eurot.
16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud
taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
17. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
Kohtunik