2-24-5940/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-5940

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5940

Tsiviilasi

Z.O võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik Z.O (isikukood XXX; elukoht, XXX-i, XXX; telefon

xx; e-post XXX );

võlausaldajad:

- I Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; e-post

XXX);

- II Nord Collect OÜ (registrikood 11897588; e-post

veiko@tallinnlae.ee);

- III Tartu kohtutäitur Anne Böckler, e-post XXX;

- IV Tartu kohtutäitur T.T, e-post XXX;

- usaldusisik Ester Saag, e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

29. august 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z.O maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Kinnitada Z.O esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt:

Võlausaldaj

a

Põhinõue

Kõrvalnõue

Kohustuse

kogusumm

a

Kohustus

e täitmise

periood3

Osamakset

e arv /

suurus

Kohustus

e täitmise

ulatus

Kohustus

e täitmise

ulatus

(%) /

põhinõud

e täitmise

ulatus

(%)

Aktiva

Finance

Group OÜ

1761,36

288,85

345,18

408,65

2804,04

2024,41

737,74

337,41

366,83

3466,39

3785,77

1026,59

682,59

775,48

6270,431

X 2024

kuni IX

2028

48 / 75,95

3645,60

58 / 130

Nord

Collect OÜ

1788,32

1599,68

3388,001

X 2024

kuni IX

2028

48 / 48,44

2325,12

69 / 130

Tsiviilasi nr 2-24-5940

kohtutäitur

Anne

Böckler

202,60

21,20

223,80

231,80

71,58

303,382

X 2024

kuni IX

2028

48 / 6,33

303,84

kohtutäitur

T.T

351,79

236,62

536,31

1124,72

351,79

274,50

683,20

1309,492

X 2024

kuni IX

2028

48 / 23,46

1126,08

4592,36

(lisanduvad

täitemenetlus

e kulud)

5066,07

(lisanduvad

täitemenetlus

e kulud)

9658,43

1612,87

11 271,30

48 / 154,18

7400,64

1 võlanõue

2 täitemenetluse kulu

3 kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 12. kuupäev

võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti

käenduse ega garantiiga

3. Ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg on 12. september 2028.

4. Määrata Z.O usaldusisiku Ester Saagi tasuks 1350 eurot Mittetulundusühingule

Majandamisnõustaja, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

5. Määratud usaldusisiku tasust 750 eurot maksta Z.O poolt 11. mail 2024, 10. juulil 2024 ja

10. septembril 2024 kohtu deposiidina tasutud summa arvel Mittetulundusühingule

Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, AS SEB Pank arvelduskonto nr

EE231010220103421013).

6. Anda Z.O-le riigi menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks summas 600 eurot ja

määrata, et Z.O ei pea riigipoolset menetlusabi võlgade ümberkujundamiskava täitmisel

hüvitama.

7. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 600 eurot Mittetulundusühingule

Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, AS SEB Pank arvelduskonto nr

EE231010220103421013).

8. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

9. Kohustada Z.O iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama

usaldusisikule 25. novembriks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava

täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25. novembriks 2024; edaspidi 25.

novembriks 2025 jne.

10. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne Z.O võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks.

11. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.

12. Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

14. Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale

vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

2(9)

Tsiviilasi nr 2-24-5940

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. Z.O (võlgnik) esitas

15.04.2024

Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus, ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik töötab seadme- ja

masinaoperaatorina xxx-s alates 01.10.2022 netotöötasuga 1000 eurot kuus. Võlgniku igakuised

väljaminekud on 470 eurot: eluasemekulud 130 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused

riietele ja jalanõudele 100 eurot ning sidekulud 40 eurot. Võlgnikule kuulub xxx(registriosa

number xxxxxxxx) hinnangulise väärtusega 5000 eurot. Muu realiseeritav vara võlgnikul

puudub. Võlgniku selgituse kohaselt on ta käesoleval ajal jäänud hätta aastaid tagasi ilma

põhjuseta võetud laenude tagasimaksmisega. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamist. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 12 465,25 eurot.

2. Kohus võttis 22.04.2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse; nimetas

võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi; peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused

või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni, sh võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused täiteasjades nr

084/2022/1729, 084/2022/2511 ja 084/2023/1691; peatas kohtumenetluse, milles on võlgniku

vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud; kohustas kohtutäitureid vabastama

aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning määras deposiidina

selleks ettenähtud kontole tasutavaks summaks 1800 eurot (usaldusisiku tasu) ja tasumise

osamaksetena kolme kuu jooksul. Ühtlasi kohustas kohus usaldusisikut esitama kohtule

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

nende lisad koos hinnangutega võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks

sobivaimale menetluse liigi valikule.

3. 20.05.2024 esitas usaldusisik kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning

hinnanguga võlgniku varalisele seisundile. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik alaliselt

maksejõuetu ja suudab ümberkujundatud kohustused täita nelja aasta jooksul. Kuna

maksekäskude kohaselt on võlgnikult välja mõistetud täiendavad viivised kuni põhivõlgnevuste

tasumiseni, on kõrvalnõuded põhinõuetega võrreldes kasvanud väga suureks. Võlgniku

sissetulek võimaldab tal täita põhinõuded terves ulatuses ja kõrvalnõuded mõistlikus ulatuses

(hinnanguliselt 30% ulatuses põhinõudest). Võlgnikule kuulub korteriomand, kus elavad tema

vanemad. Võlgnik ise elab koos elukaaslase ja xxxxxxxxx sündinud tütrega emale kuuluvas

korteris. Vältimaks vara müüki on võlgnik motiveeritud täitma võlausaldajate nõuded

pankrotiga võrreldes oluliselt mitte väiksemas ulatuses, sest võlgniku enda jooksvad kulud on

seoses tütre sünniga suurenenud.

4. 06.06.2024 määrusega algatas kohus võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse,

nimetas võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi ja määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise

tähtajaks 05.08.2024. Kohus pikendas võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaega kuni

15.08.2024.

5. Usaldusisik esitas 14.08.2024 kohtule võlgniku nimel 15.07.2024 koostatud

ümberkujundamiskava, võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukoha koos usaldusisiku

arvamusega ning usaldusisiku tasu taotluse.

Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 11 271,30 eurot, sellest on

võlanõuded 9658,43 eurot ja täitemenetluse kulud 1612,87 eurot. Võlanõuetest 9658,43 eurot

moodustavad suurema osa kõrvalnõuded summas 5066,07 eurot, samas kui põhinõuete

suuruseks on 4592,36 eurot.

3(9)

Tsiviilasi nr 2-24-5940

Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste

täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Kava alusel

tasub võlgnik nelja aasta jooksul võlausaldajate Aktiva Finance Group OÜ ja Nord Collect OÜ

põhinõuded täies ulatuses ning kõrvalnõuded 30% ulatuses põhinõuetest. Kohtutäiturite nõuded

täidetakse proportsionaalselt sissenõudjate nõuete täitmise ulatusele, seejuures ei arvestata

nende nõuete vähendamisel täitemenetluse käigus võlausaldajate nõuetele lisandunud viivistega.

Kava koostamisel on võlgniku makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks

lähtutud võlgniku sissetulekust (töötasu keskmiselt 1084 eurot kuus), tema ülalpeetavate arvust

(xxxxxxxxx sündinud tütar) ning asjaolust säilitada võlgnikule kuuluv kinnisasi (vanemate

kodu). Ümberkujundamiskava täitmine on võlgnikule jõukohane ja kava kinnitamisel suudab

võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita (igakuise makse suurus ca 150 eurot kuus)

pankrotimenetlusega võrreldavas ulatuses.

6. Usaldusisik on toimetanud ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele,

määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks.

Võlgade

ümberkujundamise kavale esitas vastuväite Aktiva Finance Group OÜ.

7. Aktiva Finance Group OÜ 31.07.2024 vastuväite kohaselt ei nõustu võlausaldaja nende nõude

osalise vähendamisega. Võlausaldaja hinnangul ei arvestata sellisel juhul piisavalt tema

õigustatud huviga. Võlgnik on kohustatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma

viiviseid. Võlausaldaja on nõus ajatama võlgniku kohustused juhul, kui võlgnik tasub

võlausaldajale kogu võlgnevuse.

8. Usaldusisiku 14.08.2024 arvamusest nähtuvalt ei nõustu usaldusisik vastuväite esitanud

võlausaldajaga. Võlausaldaja ei saa võlgade ümberkujundamise menetluse korral eeldada nõuete

täies ulatuses täitmist. Olukorras, kus menetluse algatamise ajaks ületasid võlausaldaja

kõrvalnõuded (kokku 3466,39 eurot) oluliselt põhinõudeid (2804,04 eurot), on kõrvalnõuete

vähendamine selliselt, et kõrvalnõuded ei moodustaks üle 30% põhinõuete summast, kooskõlas

seaduse põhimõttega ega riiva oluliselt võlausaldaja õigusi. Ümberkujundamiskavaga on kõiki

võlausaldajaid koheldud võrdselt. Võlgniku sissetulek ei võimalda võlausaldajate nõuete

suuremas ulatuses rahuldamist. Pankroti väljakuulutamise korral koguneks pankrotivara hulka

ca 9000 eurot, millest tuleks katta ka pankrotimenetluse kulud. Võlausaldajate nõuete

rahuldamine kava alusel toimuks võrreldavas ulatuses. Usaldusisiku hinnangul ei ole nõuete

kavakohane vähendamine võlausaldajate huvidega vastuolus ja ümberkujundamiskava on

võimalik FIMS § 26 lg 3 alusel kinnitada.

9. 29.08.2024 kohtuistungil jäi võlgnik enda juurde, et on võimeline sissetulekust võlgade

ümberkujundamise kava täitma.

Kohtu põhjendused

10. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on neljast võlausaldajast esitanud

ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 25% võlausaldajatest.

11. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest,

kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud

kolm pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat (75%), aga nende nõuded moodustavad pandiga

tagamata nõuetest 44%.

12. FIMS § 26 lg 3 järgi võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei

nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul

4(9)

Tsiviilasi nr 2-24-5940

on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS §

26 lg 4 näeb ette, et FIMS § 26 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus

muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja

nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja

makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et

pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes

arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku

võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse

ajal. FIMS § 26 lg 5 kohaselt ei ole kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 26 lg-s 3

sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada

üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures

arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade

katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei

või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks

võlgniku taotletust.

13. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Võlgnik taotleb FIMS § 21 lg 1 esimese lause alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste

kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise,

osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe

võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama

nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik

üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal

konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks.

Võlgnikul on rahalisi kohustusi nelja võlausaldaja ees kokku 11 271,30 eurot, millest 4592,36

eurot on põhinõuded, 5066,07 eurot kõrvalnõuded ja 1612,87 eurot täitemenetluse kulud. Kava

järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata võlanõuete vähendamine kõrvalnõuete arvel

selliselt, et kõrvalnõuded tasutakse 30% ulatuses põhinõuete summast. Põhinõuded tasutakse

100% ulatuses. Kohtutäiturite nõuded (täitemenetluse kulud) täidetakse proportsionaalselt

sissenõudjate nõuete täitmise ulatusele. Kava kohaselt tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded

(kokku 7400,64 eurot) 48 kuu jooksul 48 osamaksega (igakuise osamakse suurus 154,18 eurot).

Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade

ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata võlanõuete ümberkujundamist erinevas

ulatuses. Kuigi kohustuste täitmise ulatus on võlausaldajatel erinev (Aktiva Finance Group OÜ-l

58% ja Nord Collect OÜ-l 69%), ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine võlanõuete

kogusumma võrdses ulatuses täitmises, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab nende põhi-

ja kõrvalnõuete võrdses ulatuses täitmine (vastavalt 100% ja 30% põhinõude summast).

Kohustuste täitmise ulatus ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et vastuväite esitanud

võlausaldajal on Nord Collect OÜ-ga võrreldes suuremad kõrvalnõuded, seejuures on vastuväite

esitanud võlausaldaja kõrvalnõuded põhinõudest suuremad 662,35 euro võrra. Kohus leiab, et

ümberkujundamiskavas sisalduv Aktiva Finance Group OÜ võlanõue ei saa Nord Collect OÜ

võlanõudega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt Nord Collect OÜ

võlanõudega tasutakse vastuväite esitanud võlausaldajale 100% põhinõudest ning kõrvalnõuded

30% ulatuses põhinõudest.

14. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud.

Kui pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldaja nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

võlgniku vara võõrandamise kaudu ja füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustustest

5(9)

Tsiviilasi nr 2-24-5940

vabastamise võimaldamine (pankrotiseaduse (PankrS) § 2), siis võlgade ümberkujundamise

eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust, arvestades seejuures

nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (FIMS § 2 lg 3). Kohus märgib, et

võlgade ümberkujundamise menetluses on paratamatu, et võlgniku ja võlausaldaja huvid on

vastandlikud – võlgnik soovib makseraskuste tõttu oma kohustusi vähendada ja pankrotti

vältida, võlausaldaja aga soovib, et võlgnik täidaks oma kohustused täies ulatuses.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui

raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda

tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral

võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist.

Usaldusisiku andmete kohaselt on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga

võlgniku sissetulekuks töötasu keskmiselt 1084 eurot kuus. Seejuures on võlgnikul alates

xxxxxxxxx üks alaealine ülalpeetav. Võlgnikule kuulub xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx

külas 1-korruselises elamus ahiküttega korter (registriosa nr xxxxxxxx, elamispind 31,8 m2,

elamu oletuslik valmimisaasta 1939), kus elavad tema vanemad. Võlgnik ise on

maksejõuetusavalduses hinnanud korteriomandi väärtuseks 5000 eurot (vara- ja võlanimekirja

ning kava kohaselt eeldatav väärtus 7000 eurot). Samas on võlgnikul kohustusi 11 271,30 eurot,

millest võlanõuded on 9658,43 eurot (sellest kõrvalnõuded 5066,07 eurot) ja täitemenetluse

kulud 1612,87 eurot. Kava kinnitamisel rahuldatakse võlausaldajate nõuded summas 7400,64

eurot (sh võlanõuetest põhinõuded täies ulatuses ja kõrvalnõuded 30% ulatuses põhinõuetest

ning kohtutäiturite nõuded proportsionaalselt sissenõudjate nõuete täitmise ulatusele), mis on

66% kogunõudest.

Võlausaldajate huvide ja õiguste kaalumisel tuleb FIMS § 26 lg 4 järgi hinnata seda, kui suures

ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses

võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Kuigi

seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid, ei saa vähemalt üldjuhul

lugeda võlast tervikuna vabastamist võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks.

Esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi

maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma eeskätt

kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel. Siinjuures on oluline, et võlausaldajaid ei seataks

võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid

võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab, et esmajoones ei peaks võlgasid

vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid oma nõuded rahuldatud võlgniku

pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega).

Kohtu hinnangul ei ole võlgniku vara (korteriomand) müügist saadav tulu võrreldavas

pankrotimenetluses prognoositav (sõltub vara müügist saadavast tulemist, millest lähevad maha

pankrotimenetluse ja vara müügiga kaasnevad kulud). Võlgniku sissetulekust ei ole pärast tütre

sündi pankrotimenetluses ning kohustustest vabastamise menetluses võimalik kinnipidamisi

teha (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 alusel mittearestitav sissetuleku osa

1093,33 eurot). Seega saaks kohustuste täitmine toimuda vaid võlgniku poolt tehtavate

vabatahtlike maksete arvel.

Usaldusisik on oma 14.08.2024 arvamuses toonud välja, et pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetluses koguneks pankrotivara hulka ca 9000 eurot, millest kaetakse

pankrotimenetluse ja vara müügiga kaasnevad kulud. Seega toimuks pankrotimenetluses

võlausaldajate nõuete rahuldamine ümberkujundamiskavaga võrreldavas ulatuses (antud juhul

kokku 7400,64 eurot). Makseperiood on käesolevalt pankroti- ja kohustustest vabastamise

menetlusega võrreldes pikem (48 kuud) just võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses

täitmiseks. Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka

6(9)

Tsiviilasi nr 2-24-5940

kõrvalkohustuste vähendamisel) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel

oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.

15. FIMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku ümberkujundamiskava sõltumata FIMS §

26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja

sissetulekuid arvestades tõenäoline.

Kavast nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks üksnes töötasu keskmiselt 1084 eurot kuus.

Võlgniku igakuised väljaminekud on vara- ja võlanimekirja kohaselt samuti 1084 eurot,

sealhulgas on 154 eurot arvestatud võlgade tasumiseks. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit

hinnates, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on

koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning

makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FIMS § 21 lg-s 1 ette nähtud

ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava järgi tuleb

võlgnikul oma sissetulekust võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks 48 kuud tasuda

154,18 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma

võlgniku ja tema pere minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus

arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga, üldise

elukalliduse tõusuga ja inimeste ostujõu vähenemisega.

Kohtule esitatud kava on koostatud vastutustundlikult võlgniku maksevõimest lähtudes ning

makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks on kohaldatud FIMS § 21 lg-s 1

ette nähtud ümberkujundamisabinõusid kõige õiglasema lahenduse leidmiseks selliselt, et kava

täitmine kinnisvara säilitamise eesmärgil võlausaldajate huvisid võimalikult suures ulatuses

arvestades oleks võlgnikule jõukohane. Võlgnikul peab olema motivatsioon ja säilima huvi kava

täitmise vastu. Antud juhul on ka kõrvalnõudeid vähendades arvestatud pandiga tagamata

nõuetega võlausaldajate huve. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele laenuandjatest

võlausaldajatele on teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk

(võlgnik tagastab kas laenatud raha ja/või kõrvalnõuded väiksemas summas), mille

realiseerumisega nad peavad arvestama.

16. Kokkuvõtteks rahuldab kohus Z.O maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja

kinnitab FIMS § 26 lg 3 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

Käesoleval juhul on Z.O võlgade ümberkujundamise menetluse edukuse huvides põhjendatud

anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ning ületada makseraskused

kinnisvara säilitades.

17. 22.04.2024 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või

muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded

ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja

mille kohta ei ole veel otsust tehtud.

Kohus selgitab, et FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud

täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.

Tulenevalt FIMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja

õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib

võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.

18. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava

täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).

7(9)

Tsiviilasi nr 2-24-5940

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25.

novembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise

kohta (FIMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25.11.2024; edaspidi iga aasta

möödumisel, so 25.11.2025 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või

usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve

teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul

tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS §

35 lg 4).

19. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas

kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

20. Usaldusisik on 14.08.2024 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu

arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 15 tunni eest 1350 eurot (tunnitasu 90 eurot).

Tasu kanda Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr

EE231010220103421013.

Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid:

Tunde

Kirjeldus

2,5

Tutvumine avaldusega, päringute koostamine ja saatmine

võlausaldajatele

1,5

Võlanõuete ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine

Vara- ja võlanimekirjade koostamine

Ümberkujundamiskava

koostamine

ja

võlgnikule

tutvustamine

Kava vormistamine ning võlausaldajatele saatmine

Tutvumine võlausaldaja vastuväitega, usaldusisiku arvamuse

koostamine ja dokumentide kohtule edastamine

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg

5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024 164 eurot (820 / 5).

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning

usaldusisikule tuleb määrata tasuks 15 tunni eest 1350 eurot (15 tundi × 90 eurot). Tasust 750

eurot tuleb kanda võlgniku poolt FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiidina ette tasutud vahenditest.

FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele,

võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei

tulene teisiti. Arvestades võlgniku sissetulekute ning väljaminekute suurust, ülalpeetava perre

lisandumist (xxxxxxxxx) ja ümberkujundamiskava täitmise algust (12.10.2024), on põhjendatud

anda võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks summas 600 eurot menetlusabi TsMS § 180 lg 1

p 1, § 181 lg 1 ja 2, § 186 lg 1 ja 2 alusel. Usaldusisiku tasu hüvitamine summas 600 eurot tuleb

8(9)

Tsiviilasi nr 2-24-5940

määrata riigi vahenditest. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise kava täitmise korral ei

pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama (FIMS § 8 lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle.

22. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

9(9)