2-22-1963/62 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

04. oktoober 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-1963

Tsiviilasi

G. V. hagi K. V. vastu elatise nõudes

Hagihind

3834 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G. V. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: A.-T. S.-T. (isikukood XXX)

Kostja: K. V. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Raivo Salumäe

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

28.05.2024.a, edasi kirjalik menetlus

Hageja seaduslik esindaja A.-T. S.-T.

Kostja K. V.

Kostja lepinguline esindaja Raivo Salumäe

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta rahuldamata G. V. hagi K. V. vastu tagasiulatuva elatise perioodi 04.02.2021.a kuni

03.02.2022.a eest väljamõistmiseks.

3. Välja mõista K. V.lt G. V. kasuks elatis perioodi 04. veebruar 2022.a kuni 31. detsember

2022.a eest kogusummas 991,75 eurot (s.o 91,05 eurot kuus).

4. Välja mõista K. V.lt G. V. kasuks elatis perioodi 01. jaanuar 2023.a kuni 31. märts 2024.a

eest kogusummas 1315,65 eurot (s.o 87,71 eurot kuus).

5. K. V.l tuleb väljamõistetud elatise summad tasuda A.-T. S.-T. arveldusarvele nr XXX

XXX AS-is selgitusega „elatisraha“.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 04.02.2022.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt elab hageja emaga. Kostja on hagejale tasunud elatist ebakorrapäraselt ja seda ka

alla riikliku miinimumi. Hageja ema on pidevalt nõudnud ülalpidamiskohustuse täitmist.

Hageja igakuised kulutused moodustavad keskmiselt 800 eurot kuus. Kostja veedab

hagejaga koos aega kuus keskmiselt 8-10 päeva. Aprillist 2024.a kehtib uus suhtluskord,

mille kohaselt on hageja vanematel võrdne suhtlemiskord. Hageja palub kostjalt välja

mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi 04.02.2021.a kuni 03.02.2022.a eest 426 eurot kuus

ja edasiulatuva elatise alates 04.02.2022.a summas 426 eurot kuus (dtl 399).

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja on hagejale andnud

elatist vahetult. Hageja emaga sai kokku lepitud, et kostja tasub hagejaga seotud kulud –

lasteaed, eelkool, huviringid, riided jne. Kostja on seda teinud. Alates 01.01.2022.a

arvestatakse elatise arvutamisel ka lapsega koos oldud päevi. Kostja on hagejaga olnud

keskmiselt 8-11 päeva kuus. Hageja on esitanud kohtule kulude kohta valeväited.

Kulutused ei vasta tegelikkusele ja kui vastavad, siis peaks hageja seaduslik esindaja üle

vaatama oma väljaminekud ja lõpetama pillava elustiili. Kostja pole võimeline tasuma

tagasiulatuvalt elatisraha hageja nõutud summas. Kostja palub jätta menetluskulud hageja

kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus

ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 22.03.2022.a kohtumääruses

(dtl 104-106).

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist tagasiulatuvalt

perioodi 04.02.2021.a kuni 03.02.2022.a eest ning kas kostja peab tasuma hagejale

edasiulatuvat elatist hagetavas summas.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse

huvides.

7. Hagis on esitatud tagasiulatuva elatise nõue alates 04.02.2021.a, mis tähendab, et kohus

lahendab elatise nõude perioodil 04.02.2021.a kuni 31.12.2021.a kuni 31.12.2021.a

kehtinud PKS redaktsiooni järgi ning alates 01.01.2022.a, sellel kuupäeval kehtima

hakanud PKS redaktsiooni järgi.

8. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on

292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära

kehtestamise“ kohta).

9. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

10. Hageja nõuab elatist alates 04.02.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni 426 eurot kuus

(dtl 399). Hageja ema leiab, et vanemate varaline olukord on erinev, seega peavad

vanemad panustama proportsionaalselt. Hagejale on teada, et kostja sissetulek ületab

hageja ema sissetulekut ning hageja ema varaline seisund on oluliselt kehvem kostja

omast (dtl 185).

11. Kostja ei nõustu elatise nõudega, kuivõrd ta on täitnud ülalpidamiskohustust vahetult ning

samuti ei võimalda kostja sissetulekud selliselt hagejale elatist maksta (dtl 131-136).

12. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas n 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

13. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu

24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).

14. Hageja emal on kaks alaealist last (dtl 525). Äriregistrist nähtuvalt kuulub hageja emale

ainuisikuliselt äriühing OÜ A ning ta on juhatuse liige MTÜ-s S. Hageja ema töötab XXX

ning tal on XXX erialal. Hageja ema sai töötasu 2021 kuni 2022.a keskmiselt kokku 800

eurot kuus ning praegu 1200 eurot kuus (dtl 232, 237, 239-241, 253-254, 277, 525).

Hageja emale kuulub korteriomand XXX, millelt ta saab üüritulu igakuiselt 445 eurot

kuus (dtl 242, 250-251, 278, 525). Lisaks kuulub hageja emale ¼ kaasomandist kinnistu

XXX (dtl 247-249). Liiklusregistrist nähtub, et hageja ema omab sõidukeid Toyota Previa

ja Toyota Rav4 (dtl 279).

15. Kostjal on üks alaealine laps, s.o hageja. Äriregistrist nähtuvalt, kuulub kostjale

ainuisikuliselt äriühing N OÜ. Kostja omab korteriomandit XXX (dtl 258-260).

Varasemalt omas kostja sõidukit Mercedes-Benz, mis polnud töökorras, kuid tänaseks on

see liiklusregistrist arvelt maas ja kostjale ei kuulu sõidukeid (dtl 133, 259, 525). Kostja

elab üürilepingu alusel XXX, mille eest tasub üüri 800 eurot kuus. Kostjal on pangalaen

260-280 eurot kuus (dtl 525). Kostjal on kõrgharidus ning ta töötas režissöörina. Kostjal ei

olnud teatud periood tööd (alates märts 2020.a), kuid töötuna arvel ta ei olnud (dtl 232).

Kostja elas sellel perioodil varasematest säästudest, s.o ettevõtlus ja korterimüük 2021.a

juunis (dtl 258). Kostja käis märtsist 2023.a tööl B OÜ-s, kuid tänaseks töötab kostja

XXX ning saab igakuist töötasu 1350 eurot brutos (466). Kostja sai üüritulu 2021.a

100,73 eurot ja 2022.a 115,02 eurot (dtl 258, 272).

16. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejale elatist tasuma. Samuti ei ole hageja ema

tõendanud, et tal oleks varaliselt kehvem seis kui kostjal. Kohus on kindlaks teinud, et

mõlemal vanemal on piisav sissetulek, äriühingud ning mõlemad vanemad omavad

piisavalt kinnisvara, mille arvelt on nad võimelised hagejale võrdselt ülalpidamist andma.

17. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi

korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise

proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või

sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma

ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et

antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga.

18. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

19. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud

miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-37-11, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb miinimummäärast suurema elatise

saamiseks tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapse eluasemevajaduse

rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, p 22).

20. Kuna hageja nõuab elatist miinumist suuremas summas ning kostja on esitanud

vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt

hinnang kulude suuruse osas.

21. Kohus selgitab, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama

elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata

poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160

punkt 13).

22. Hageja on märkinud, et hageja igakuised kulutused olid perioodil 04.02.2021.a kuni

26.08.2021.a 1053,61 eurot kuus ja perioodil 27.08.2021.a kuni 03.02.2022.a ning

edasiulatuvalt 1145,61 eurot kuus (dtl 97).

23. Hageja on märkinud, et ühe kuu kulutused eluasemele, so kommunaalkulud koos elektriga

on 40 eurot kuus (dtl 99). Hilisemalt on hageja elektrikulusid suurendanud ning märkinud,

et elektrikulud on keskmiselt 220 eurot kuus (dtl 530). Kostja vaidleb nendele kuludele

vastu, kuna hageja ema saaks elada ka korteris, kus oleks väiksemad elektrikulud, kui

majas. Kostja märgib, et ka tema tasub üüritud elamus suuri elektrikulusid (dtl 666).

24. Kohus ei nõustu kostjaga ning leiab, et hageja tõendatud kulusid ei saa pidada

ebavajalikeks üksnes sel põhjusel, et kostjal on samuti elamiskulud. Samuti ei ole

asjakohane väide, et hageja emal on võimalik elada korteris, kus on väiksemad

elektrikulud. Hageja ema vaba valik on, millisel elamispinnal ta oma pereliikmetega elab.

25. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et eluaseme kommunaalkulud olid 01.10.2021.a kuni

31.12.2021.a kokku 88 eurot, s.o 29,30 eurot kuus (dtl 74). Rohkem kommunaalkulude

arveid, kohtule esitatud ei ole. Hageja on märkinud, et eluaset jagatakse nelja inimesega

(dtl 99). Seega jagatuna nelja inimese peale, teeb see 7,32 eurot kuus (29,30 : 4).

26. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 31.01.2024.a moodustasid kulud elektrile 301,49

eurot, 29.02.2024.a 528,08 eurot, 31.03.2024.a 430,47 eurot, 30.04.2024.a 175,07 eurot,

31.05.2024.a 124,49 eurot, 31.08.2023.a 151,04 eurot, 30.09.2023.a 270,22 eurot,

31.10.2023.a 175,05 eurot, 30.11.2023.a 212,36 eurot, 31.12.2023.a 475,96 eurot,

31.01.2022.a 483,92 eurot, 31.12.2021.a 307,64 eurot (dtl 75-77, 643-663). Seega on

tõendatud, et elektrikulu ühes kuus on keskmiselt 220 eurot, mis jagatuna 4 inimese vahel,

teeb 55 eurot kuus (220 : 4).

27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud eluasemekulud on kokku 62,32 eurot

kuus (7,32 + 55).

28. Hageja on märkinud, et kodulaenu kulu on ühes kuus 143,41 eurot. Kodulaen on jagatud

nelja inimese peale (dtl 99). Hilisemalt on hageja kohtuistungil väitnud, et kodulaen on

852,75 eurot kuus (dtl 525). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna hageja ema saaks

elada talle kuuluvas korteris ning ei peaks kodulaenu maksma (dtl 348).

29. Hageja on esitanud kohtule allkirjastamata laenulepingu, millest nähtub, et laenuleping on

sõlmitud hageja ema ja ta abikaasaga kahe peale ning lepingust tulenevalt peaks laenu

tagasimakse summa olema 573,70 eurot kuus (dtl 79-89). Samas ei ole kohtule esitatud

mitte ühtegi tõendit (nt pangakonto väljavõte), millest nähtuks, et laenu oleks reaalselt ka

tasutud ning mis summas. Kohus palus 11.05.2023.a kohtuistungil esitada

menetlusosalistel täiendavad tõendid ning ka 6 kuu kontode väljavõtted kõikidest

krediidiasutustest (dtl 233). Hageja ei ole seda nõuet täitnud, vaid on esitanud pangakonto

väljavõtted osaliselt, filteeritud kujul (dtl 241-246). Nendelt ei nähtu kodulaenu tasumisi.

Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, kui palju ja kas üldse on kodulaenu hagetava

perioodi jooksul tasutud. Kohtul ei ole võimalik kindlaks määrata seda kulu ka eluruumi

kasutuseelise alusel, kuna hageja ei ole väljatoonud, kui suur on kokku paariselamuosa

üldpind ning kui suur on hageja tuba ja kui suur on hageja kasutatav üldpind kokku.

Kostja on nt märkinud, et hagejal pole majas isegi oma tuba, vaid ta peab jagama tuba

noorema vennaga (dtl 133). Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud. Kohus arvestab siin

ka asjaoluga, et hageja ema saab talle kuuluvast korterist üüritulu 445 eurot kuus, mis

peaks katma osaliselt kodulaenu maksed (dtl 242). Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole

põhjendatud.

30. Hageja on märkinud, et toidu- ja majapidamistarvete kulu on ühes kuus 190 eurot (dtl 99).

Kostja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

põhjendatud on toidu- ja majapidamistarvete kulu 190 eurot kuus.

31. Hageja on märkinud, et transpordikulu on ühes kuus 60 eurot (dtl 99). Kostja ei ole sellele

kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on transpordikulu

60 eurot kuus.

32. Hageja on märkinud, et sidekulu on ühes kuus 20 eurot (dtl 99). Kostja vaidleb sellele

kulule vastu, kuna tasub samuti telefonikulu, sest hagejal on kaks telefoni (dtl 231).

Hageja ei ole kostja väidetele vastu vaielnud ega esitanud ka ühtegi tõendit sidekulu

kohta. Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.

33. Hageja on märkinud, et tervishoiu kulu on ühes kuus 20 eurot (dtl 99). Kostja ei ole sellele

kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on tervishoiu kulu

20 eurot kuus.

34. Hageja on märkinud, et hügieenitarvete kulu on ühes kuus 10 eurot (dtl 99). Kostja ei ole

sellele kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on

hügieenitarvete kulu 10 eurot kuus.

35. Hageja on märkinud, et riiete ja jalanõude kulu on ühes kuus 90 eurot (dtl 99). Hageja ei

ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, milliseid riideid ja jalanõusid sellise

summa eest on igakuiselt soetatud. Kostja aga seevastu on kohtule esitanud väga täpselt

hagejale ostetud riiete kulu ja ka nende soetamiste tõendid (dtl 287-288, 351-353, 355,

367, 375, 387, 389-391). Hageja on ka ise kinnitanud, et kostja on hagejale riideid ostnud,

kuid kinnitanud riiete ostmise põhjendatust valikuliselt, see mis hageja emale

meelepärasem tundub (dtl 408-409). Lisaks on vastuoluline hageja väide, et

sotsiaalteadlaste poolt on arvutatud riiete ja jalanõude statistline summa 63 eurot ning

kostja on seda ületanud (dtl 408). Samas nõuab hageja ka ise igakuist riiete ja jalanõude

kulu suuremas summas, kui 63 eurot, s.o 90 eurot kuus. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit riiete või jalanõude kulude kohta, samas kui kostja on need

esitanud ning nendelt nähtub, et kostja on pidevalt hagejale riideid ja jalanõusid ostnud,

siis ei ole vastav kulu põhjendatud.

36. Hageja on märkinud, et koolitarvete kulu on ühes kuus 10 eurot (dtl 4). Kostja ei ole

sellele kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on

koolitarvete kulu 10 eurot kuus.

37. Hageja on märkinud, et mänguasjade, sporditarvete ja tegelusasjade kulu on ühes kuus 30

eurot (dtl 99). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit/kviitungit nende kulude kohta.

Hageja ei ole ka välja toonud, milliseid sporditarbeid ta on soetanud, kuna ühegi trenni

eest hageja kuni 2024.a juunini ei ole tasunud. Arvestades sellega, et hagi esitamise ajaks

on hageja koolilaps, siis ei ole usutav, et hageja vajab igakuiselt sellises summas uusi

mänguasju ja tegelusasju. Lisaks nähtub kostja väljatoodud kuludest, et kostja on ka

hagejale mänguasju ostnud (dtl 287-288, 314, 328, 345-347, 407, 409-410). Seega leiab

kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.

38. Hageja on märkinud, et hobid ja trennikulud on ühes kuus 60 eurot (dtl 99). Kostja vaidleb

nendele kuludele vastu, sest kostja tasub igakuiselt üksinda ujumistrenni kulud ning on

tasunud ka kõik hobitrenni kulud (dtl 139-145, 381, 466, 504, 509-510, 512, 524). Hageja

ei ole esitanud nende kulude kohta tõendeid (v.a jalgpall, mis algas alles 2024.a maikuu

lõpust, kui vanemate vahel kehtis juba 50/50 suhtluskord). Seega leiab kohus, et vastav

kulu ei ole põhjendatud.

39. Hageja on märkinud, et jalgpalli trenni kulu on alates juunist 2024.a ühes kuus 27,50 eurot

ja varustuse igakuine kulu 7,83 eurot (dtl 529-530, 554-556, 635-637). Kostja vaidleb

sellele kulule vastu, kuna kostjaga ei kooskõlastatud neid kulusid. Hageja ema lubas

perelepitaja juures 2023.a, et tasub poole hageja ujumistrennide eest, kuid jätkuvalt tasub

kostja neid üksinda. Kõik need kulutused on tehtud peale seda kui hakkas kehtima 50/50

suhtluskord (dtl 667). Kohus leiab, et kuna see kulu on tekkinud peale uut suhtluskorda

(vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 56), mille kohaselt mõlemad vanemad annavad

ülalpidamist vahetult, siis ei ole vastav kulu põhjendatud.

40. Hageja on märkinud, et üritustel osalemise ja sõprade sünnipäevade kulu on ühes kuus 30

eurot (dtl 99). Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit nende kulude kohta, siis

ilmselgelt toimuvad koolis erinevad üritused, ekskursioonid ja lapsed käivad sõprade

sünnipäevadel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades kohtuparktikat, siis on

põhjendatud üritustel osalemise ja sõprade sünnipäevade kulu 20 eurot kuus.

41. Hageja on märkinud, et puhkusereisi kulu on ühes kuus 42 eurot (dtl 99). Kostja vaidleb

sellele kulule vastu, kuna hageja ei ole käinud reisil (dtl 348). Kohus leiab, et puhkusreisi

näol ei ole tegemist lapse vältimatult vajaliku kuluga. Vanem saab lapsega puhkusereisile

minna vastavalt oma võimalustele ning põhjendatud pole kohustada teist vanemat tasuma

pool puhkusreisist kinni. Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.

42. Hageja on märkinud, et lasteaiakulu perioodil 04.02.2021.a kuni 01.09.2021.a oli ühes

kuus 78 eurot (dtl 99). Kostja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et lasteaiakulud

tasus sel perioodil kostja, mitte hageja (dtl 138). Hageja ei ole neid väiteid tõenditega

ümber lükanud, vaid on kinnitanud seda väidet (dtl 529). Seega leiab kohus, et vastav kulu

ei ole põhjendatud. Samuti ei ole see kulu põhjendatud edasiulatuva nõude puhul, kuna

hageja käis lasteaias kuni 31.08.2021.a, kuid hageja nõuab edasiulatuvat elatist alates

04.02.2022.a, kui hageja käis juba koolis.

43. Hageja on märkinud, et eelkooli kulu perioodil 04.02.2021.a kuni 01.09.2021.a oli ühes

kuus 30 eurot (dtl 99). Kostja on esitanud kohtule tõendid, et kostja tasus hoopis eelkooli

kulud (dtl 146-150). Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud, ega esitanud kohtule ka

tõendeid nende kulude tasumise kohta (dtl 529). Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole

põhjendatud. Lisaks jääb see kulu tagasiulatuva nõude peridoodi sisse.

44. Hageja on märkinud, et erakooli õppemaks on alates 01.09.2021.a ühes kuus 200-260

eurot (dtl 99, 529, 536-544, 604). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna kostja pole

nõus, et hageja käib erakoolis. Kostja leiab, et esitatud arved ei ole ka usaldusväärsed, sest

hageja vend õpib ka samas koolis. Seega võivad esitatud arved olla tasutud hoopis hageja

venna eest (dtl 666). Kohus ei nõustu kostja väitega, et kooli arved ei pruugi olla hageja

õppemaksu tasu. Kohtule esitatud arvetel on selgelt välja toodud hageja nimi ning seega

loeb kohus tõendatuks, et need arved on esitatud hageja eest (dtl 605-631). Kooli

raamatupidamise väljavõttest nähtub ka, et kostja ei tasunud õppemaksu alates

01.01.2022.a (dtl 632). Seega alates 2022.a on hageja tasunud õppemaksu ning see kulu

tuleb lugeda elatise sisse. Arvestades kohtule esitatud õppemaksu arveid, siis saab lugeda

keskmiseks õppemaksuks 220 eurot kuus (dtl 615-632).

45. Hageja on märkinud, et sünnipäeva kulu ühes kuus on 20 eurot (dtl 530, 553, 638-641).

Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna hageja sünnipäeva on pidanud mõlemad

vanemad. Hageja ema poolt peetud sünnipäevale ei ole mitte kunagi kutsutud ühtegi

kostja poolset sugulast või kostja poolsest tutvusringkonnast lapse sõpra ega ka kostjat

ennast (dtl 666). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 2024.a on hageja sünnipäeva eest

tasunud L OÜ-le 160 eurot (dtl 638). Samas ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit

endapoolse sünnipäeva korraldamise kohta. Seega loeb kohus põhjendatuks sünnipäeva

kuluks ühes kuus 14 eurot (160 : 12).

46. Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 606,32 eurot kuus

(62,32+190+60+20+10+10+20+220+14), millest ühe vanema osa on 303,16 eurot kuus.

47. PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused

saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

48. Hageja saab lapsetoetust kuni 31.12.2022.a 60 eurot kuus ning alates 01.01.2023.a 80

eurot kuus (dtl 278).

49. Seega arvestades saadud summast maha lapsetoetuse vastavalt PKS § 101 lg-le 5, on

hagejale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus summas kuni 31.12.2022.a

273,16 eurot kuus (606,32 : 2-30) ning alates 01.01.2023.a 263,16 eurot kuus (606,32 : 2-

40).

50. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

51. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a

otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).

52. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama

(vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

53. Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2018.a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7721 määrati hageja

ja kostja suhtluskord järgnevalt: (dtl 10-40):

-

igal nädalal neljapäeva hommikust õhtuni. Isa võtab lapse ema kodu juurest hommikul

kell 10.00 ja annab lapse üle ema kodumaja uksel kell 20.00;

-

iga paaritu nädala nädalavahetusel laupäevast pühapäevani. Isa võtab lapse ema kodu

juurest kell 13.00 ja annab lapse üle ema kodumaja uksel kell 18.00;

-

veedab jõulud lapsega iga aasta 25. detsembril või 26. detsembril.

-

09. mai veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel emaga. Laps veedab 9. mai isaga kella

13:00-20:00.

-

vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega

sätestatust erinevas suhtlemiskorras.

54. Kostja ja hageja on kohtule kinnitanud, et tulenevalt lapse kooli minekust, muutsid nad

omavahelise kokkuleppega suhtluskorda (dtl 232, 399). Kostja leiab, et kohtumäärusest ja

kokkuleppest tulenevalt veedab ta hagejaga kuus koos 8-11 päeva (dtl 464, 523). Hageja

nõustub, et koosviibitud aeg on 8-10 päeva kuus (dtl 399). Eeltoodust tulenevalt loeb

kohus tõendatuks, et hageja ja kostja koosviibitud päevad on 10 päeva kuus ning sellest

tulenevalt esineb antud juhul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

55. Seega

vastavalt

Justiitsministeeriumi

lehel

asuva

elatiskalkulaatori

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) poolt tehtavale arvutusele tuleb vähendada elatist

66,67% võrra (10x100/15), mis teeb elatise summaks: perioodil 04.02.2022. kuni

31.12.2022.a 91,05 eurot kuus (273,16 x 66,67% = 182,11-273,16 = 91,05) ja

01.01.2023.a kuni 31.03.2024.a 87,71 eurot kuus (263,16 x 66,67% = 175,45-263,16 =

87,71)

56. Harju Maakohtu 25.03.2024.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-6943 muudeti eelnevat

suhtluskorda (Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2018.a määrust tsiviilasjas nr 2-17-7721)

ning uue suhtluskorra kohaselt viibib hageja alates kohtumääruse jõustumisest

(10.04.2024.a) mõlema vanemaga koos võrdse aja, s.o 50/50 (dtl 468-502). Mõlemad

vanemad on võrdset suhtlemiskorda ka kohtuistungil kinnitanud (dtl 523). Seega alates

10.04.2024.a annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult ning ei ole kohustatud elatis

tasuma. Kostja poolt esitatud koosviibimiste tabelist nähtub, et aprillis 2024.a viibis

hageja kostjaga 18 päeva kuus, mis tähendab, et üle 50% ajast (dtl 464). Hageja ei ole

kostja väitele vastu vaielnud. Seega leiab kohus, et alates 01.04.2024.a annab kostja

hagejale ülalpidamist vahetult ning kohus mõistab elatise välja kuni 31.03.2024.a.

57. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hagejale elatis

välja mõista järgnevalt:

58. Perioodil 04.02.2022.a kuni 31.12.2022.a kogusummas 991,75 eurot (910,50 (91,05 x 10

kuud) + 81,25 (91,05 : 28 = 3,25 x 25 päeva). Vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse

punkt 55.

59. Perioodil 01.01.2023.a kuni 31.03.2024.a kogusummas 1315,65 eurot (87,71 x 15 kuud).

Vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punkt 55.

60. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 tuleb kostjal kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda

hageja hagiavalduses taotletud arveldusarvele selgitusega „elatisraha“.

Tagasiulatuva elatise nõue

61. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi 04.02.2021.a kuni

03.02.2022.a eest summas 426 eurot kuus (dtl 399). Kostja vaidleb sellele vastu ning

leiab, et nõue on alusetu, kuna ta andis sellel perioodil hagejale ülalpidamist vahetult (dtl

132).

62. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

63. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja tasus sellel perioodil hageja lasteaiakulud,

eelkooli kulud, erakooli õppemaksu, trennid, huviringid, ostis hagejale riideid ja

jalanõusid, kitarri, tõukeratta, ravimeid, mänguasju, pesemisvahendeid, süüa ning veetis

hagejaga aega nii kinos, kui teatris (dtl 122, 138-160, 286-287, 300-314, 344-345). Hageja

vastupidiseid tõendeid esitanud ei ole. Pigem on hageja kinnitanud, et kostja sel perioodil

andis hagejale vahetut ülalpidamist (dtl 406-408, 529). Hageja ei ole esitanud selle

perioodi kohta ka kulutõendeid (v.a mõned elektriarved ja kommunaalkulud). Kostja

seevastu on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et perioodil 04.02.2021.a kuni

03.02.2022.a andis kostja hagejale ülalpidamist vahetult.

64. Seega leiab kohus, et tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamata ning see tuleb jätta

rahuldamata.

65. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

66. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 3834 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

67. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

68. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd

tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised

kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2025 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

04.10.2024 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendati kohtuotsuse põhjendusi.