2-24-7179/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-7179

Kohtuasi

Aktsiaseltsi TEVO KAUP hagi Farmada Invest OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja aktsiaselts TEVO KAUP (registrikood 10255052),

lepinguline esindaja vandeadvokaat R.H

Kostja Farmada Invest OÜ (registrikood 12553786),

seaduslik esindaja Q.Z

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kinnitamata aktsiaselts TEVO KAUP ja Farmada Invest OÜ vahel sõlmitud 12.

septembril 2024 esitatud kompromiss.

2. Kinnitada aktsiaselts TEVO KAUP (registrikood 10255052) ja Farmada Invest OÜ

(registrikood 12553786) vahel 4. oktoobril 2024 kohtule esitatud (3. oktoobril 2024

allkirjastatud) kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1.

Aktsiaselts TEVO KAUP ja Farmada Invest OÜ soovivad lõpetada tsiviilasja nr

2-24-7179 menetluse kompromissiga (edaspidi kompromiss).

2.2.

Farmada Invest OÜ tasub aktsiaseltsile TEVO KAUP kokku 8000 eurot ning

hüvitab pool riigilõivust summas 455 eurot viies osas:

a) 1000 eurot hiljemalt 07.10.2024;

b) 4000 eurot hiljemalt 30.10.2024;

c) 1000 eurot hiljemalt 30.11.2024;

d) 1000 eurot hiljemalt 31.12.2024;

e) 1455 eurot hiljemalt 30.01.2025.

2.3.

Farmada Invest OÜ kannab nimetatud summad aktsiaseltsi TEVO KAUP

arveldusarvele nr EE501010102001055007 (SEB Pank).

1 (5)

2.4.

Kui Farmada Invest OÜ täidab kompromissi nõuetekohaselt, siis loobub

aktsiaselts TEVO KAUP 4901,65 eurose põhiosa ja lisanduvate viiviste nõudest ning

Farmada Invest OÜ kõik kohustused aktsiaseltsi TEVO KAUP ees loetakse täidetuks.

2.5.

Kui Farmada Invest OÜ ei tasu 8455 eurot kokkulepitud tähtaegadel, siis peab

Farmada Invest OÜ tasuma aktsiaseltsile TEVO KAUP alates 01.01.2025 täiendavalt

5000 eurot ning tasumata jäänud summadelt alates 01.01.2025 viivist määrast 0,06%

päevas (s.o. 21.9% aastas).

2.6.

Aktsiaseltsi TEVO KAUP ja Farmada Invest OÜ menetluskulud jäävad kummagi

poole enda kanda ning aktsiaselts TEVO KAUP ja Farmada Invest OÜ ei taotle Tartu

Maakohtul täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-7179.

4. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Rahuldada aktsiaseltsi TEVO KAUP ja Farmada Invest OÜ isikuandmete

avalikustamise piiramise taotlus ja asendada käesoleva kohtumääruse avalikustamisel

menetlusosaliste nimed initsiaalidega või tähemärkidega ja jätta avalikustamata

menetlusosaliste registrikoodid.

6. Rahuldada aktsiaseltsi TEVO KAUP taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada

aktsiaseltsile TEVO KAUP menetluses 7. mail 2024 tasutud riigilõivust 455 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 1 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts TEVO KAUP (hageja) esitas 7. mail 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse

Farmada Invest OÜ (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 12

901,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 06.05.2024 seisuga 323,68 eurot. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 12 901,65 eurot kuni selle

kohase tasumiseni alates 07.05.2024 viivisemääraga 0,022% päevas.

Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja 2022. aastal kostjale müügilepingu alusel erinevaid

ehitusmaterjale kogumaksumusega 12 901,65 eurot. Kostja ehitusmaterjalide eest ei tasunud.

Hageja ja kostja sõlmisid 19.12.2022 ehitusmaterjalide müügilepingust tuleneva võlgnevusega

seoses kokkuleppe, mille järgi tunnistas hageja 12 901,65 euro suurust võlgnevust ning

kohustus tasuma võlgnevuse kahes osas: 3500 eurot hiljemalt 30.12.2022 ja 9401,65 eurot

hiljemalt 31.01.2023. Kui kostja ei pea kinni nimetatud tähtaegadest ja on maksetega

viivitanud kokku kolm tööpäeva, kaotab maksegraafiku kokkulepe kehtivuse. Hageja ja kostja

leppisid kokku, et kostja kohustub tasuma iga viivitatud päeva eest leppetrahvi, mille suurus on

2 (5)

8% aastas põhivõlgnevusest alates võlgnevuse tekkimisest. Leppetrahvi tuleb tõlgendada

viivisena. Kostja ei täitnud kokkulepet.

2. Pooled esitasid kohtule 12. septembril 2024 kompromissilepingu. Uus allkirjastatud

kompromissileping esitati kohtule 4. oktoobril 2024, mis sisaldas järgmisi tingimusi:

1. Kostja tasub hagejale kokku 8000 eurot ning hüvitab pool riigilõivust summas 455

eurot viies osas:

a.

1000 eurot hiljemalt 07.10.2024

b.

4000 eurot hiljemalt 30.10.2024

c.

1000 eurot hiljemalt 30.11.2024

d.

1000 eurot hiljemalt 31.12.2024

e.

1455 eurot hiljemalt 30.01.2025.

2. Kostja kannab nimetatud summad hageja arveldusarvele nr EE501010102001055007

(SEB Pank).

3. Kui kostja täidab kompromissi nõuetekohaselt, siis loobub hageja 4901,65 eurose

põhiosa ja lisanduvate viiviste nõudest ning kostja kõik kohustused hageja ees loetakse

täidetuks.

4. Kui kostja ei tasu 8455 eurot kokkulepitud tähtaegadel, siis peab kostja tasuma

hagejale alates 01.02.2025 täiendavalt 5000 eurot ning tasumata jäänud summadelt

alates 01.02.2025 viivist määrast 0,06 protsenti päevas (s.o. 21.9% aastas).

5. Hageja ja kostja menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda ning pooled ei

taotle Tartu Maakohtul täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist.

Pooled märkisid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432

sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus on ka 18. septembril 2024 selgitanud

pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled paluvad tsiviilasjas menetluse

lõpetada ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale

ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani.

Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldub hageja taotlus poole riigilõivu, s.o 455

eurot tagastamiseks. Pooled taotlevad kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada

hageja ja kostja nimed, registrikoodid, aadressid, e-posti aadressid, samuti muud hagejat ja

kostjat identifitseerida võimaldavad andmed tähemärkidega.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4

alusel lõpetada.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

3 (5)

Pooled esitasid kohtule 12. septembril 2024 kompromissi. Kohus jätab selle kompromissi

kinnitamata, sest pooled on esitanud 4. oktoobril 2024 uue kompromissi, mille paluvad

kinnitada.

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi

kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on kohtule

kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.

Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ei ole kompromissi osa,

mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 9 ja 10 kompromissi osana ei kinnita.

5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda

täitemenetluse korras.

6. Pooled taotlevad kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada hageja ja kostja

nimed, registrikoodid, aadressid, e-posti aadressid, samuti muud hagejat ja kostjat

identifitseerida võimaldavad andmed tähemärkidega. TsMS § 462 lg 1 sätestab, et jõustunud

kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse

jõustumist. Sama sätte teise lõike kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu

algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei

avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. TsMS § 463 lg 2 kohaselt

kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest

ei tulene teisiti. Kohus leiab, et andmesubjekti isikuandmete avalikustamise piiramise taotlus

tuleb TsMS § 462 lg 2 esimese lause alusel rahuldada.

7. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Lõike 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti.

Hagilt hinnaga 14 261,33 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu

910 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 910 eurot, seega kuulub TsMS

§ 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele tasutud riigilõivust (910 eurost) pool ehk 455 eurot. Kohus

rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

4 (5)

8. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Asjas ei ole

menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb

menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

9. Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)