2-24-114552/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja

Kohtuniku nimi

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-114522

Tsiviilasi

Bondora AS hagi F.H vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

9553,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929, asukoht A.

H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316; esindaja: Elari

Arjakas, e-post: xxx

Kostja: F.H , isikukood XXX, aadress XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt F.H hageja Bondora AS kasuks lepingu nr BL3061537 võlgnevus

3974,57 eurot, millest 3481,66 eurot on tagastamata krediidisumma, 286,46 eurot

sissenõutavaks muutunud intress, 93 eurot lepingu haldustasu ning 113,45 eurot viivis;

lepingu nr BL3194295 võlgnevus 4180,42 eurot, millest 3554,22 eurot on tagastamata

krediidisumma, 292,43 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 93 eurot lepingu haldustasu,

10 eurot sissenõudmiskulud, 114,95 eurot lisateenused ning 115,82 eurot viivis;

3. Välja mõista kostjalt F.H hageja Bondora AS kasuks alates 14.06.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis mõlema lepingu raames 19,88% tagastamata

krediidisummalt aastas.

4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt F.H hageja Bondora AS kasuks menetluskulud 970 eurot ning

väljamõistetud võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumise päevale

järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.

6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

1 (5)

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Bondora AS (hageja) ja F.H (kostja) on sõlminud tarbijakrediidilepingu BL3061537 (leping 1, lisa nr

1) ja BL3194295 (leping 2, lisa nr 2). Lepingu nr BL3061537 järgi pidi hageja andma kostjale laenu

3721 eurot (lep p.1.12). Kokkulepitud intressimäär oli 19,88% aastas tagastamata krediidisummalt

(lep p.1.20), Kostja pidi igakuiselt tasuma lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21),

Lepingu sõlmimisel pidi kostja tasuma lepingutasu 221 eurot, mis on tasaarvestatud laenu

väljastamisel (lep p.1.22). Krediidi kulukuse määr lepingus on 33,02% (lep p.1.24). Lepingu nr

BL3194295 järgi pidi hageja andma kostjale laenu 3721 eurot (lep p.1.12), Poolte kokkulepitud

intressimäär oli 19,88% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20). Kostja pidi igakuiselt

maksma lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21) ja lepingu sõlmimisel lepingutasu

221 eurot. Viimane on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22). Krediidi kulukuse määr lepingus

on 32,94% (lep p.1.24).

Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingute allkirjastamist, tasus hageja kostjale 7000 eurot (lisa nr 3)

kostja märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale

regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Sellest tulenevalt alustas hageja

võlgnevuse sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi kokkulepitud

maksekohustuse täitmiseks ja meelde tuletamiseks. Sellest hoolimata ei asunud kostja korrektselt

lepingujärgseid kohustusi täitma, mille tulemusel hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema ning oma

õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma. Hageja hoiatas 13.03.2024 (lisa nr 4) saadetud teatisega

kostjat lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul

võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkulepete

sõlmimiseks. Sellest hoolimata ei näidanud kostja üles soovi lahendada tekkinud olukorda ning täita

lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt

poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 15.04.2024 (lisa nr 5) saadetud

ülesütlemisavaldusega lepingud üles.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks lepingu 1 raames 3974,57 eurot, millest 3481,66 eurot on

tagastamata krediidisumma, 286,46 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 93 eurot lepingu

haldustasu ning 113,45 eurot viivis; lepingu 2 raames 4180,42 eurot, millest 3554,22 eurot on

tagastamata krediidisumma, 292,43 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 93 eurot lepingu

haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 114,95 eurot lisateenused ning 115,82 eurot viivis; alates

14.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis mõlema lepingu raames

19,88% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kostja vastuväited

2 (5)

Kostja tunnistas 23.09.24.a esitatud avalduses hagi.

Kohtu põhjendused

TsMS § 4 lg 3 II lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu

esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, lg 3 sätestab, et krediidilepingule

kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti, VÕS § 399 lg 1 järgi võib

laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on

kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa

tagastamisega kauem kui kolm kuud; p 2 järgi laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3)

laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et

krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse

tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava

tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine

tühiseks. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud

täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. TsMS § 367 järgi saab

võlausaldaja nõuda viivist protsendina võlalt alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni.

Kostja esitas kohtule 23.09.24 hagi õigeksvõtmise avalduse (dtl 141). Kohtu arvates ei esine TsMS §

440 lg 4 nimetatud alust õigeksvõttu mitte vastu võtta.

Kuna kostja on hagi tunnistanud, siis leiab kohus, et

1) pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu nr BL3061537, mille alusel andis hageja kostjale

laenu summas 3721 eurot, intressimääraga 19,88%, krediidikulukuse määraga 33,02% (dtl 44-

74) ja tarbijakrediidilepingu nr BL3194295, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas

3721 eurot, intressiga 19,88%, krediidikulukuse määraga 32,94% (dtl 75-104);

2) pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 7000 eurot (Lisa

nr 3, dtl 106-107) kostja märgitud arveldusarvele;

3) kostja rikkus lepingutest tulenevalt kohustusi korduvalt, jättes maksed tasumata ning jäi

hagejale võlgu lepingu 1 raames 3974,57 eurot, millest 3481,66 eurot on tagastamata

krediidisumma, 286,46 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 93 eurot lepingu haldustasu

ning 113,45 eurot viivis; lepingu 2 raames 4180,42 eurot, millest 3554,22 eurot on tagastamata

krediidisumma, 292,43 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 93 eurot lepingu haldustasu, 10

eurot sissenõudmiskulud, 114,95 eurot lisateenused ning 115,82 eurot viivis;

4) hageja hoiatas 13.03.2024 (lisa nr 4, dtl 108-113) saadetud teatisega kostjat lepingu

ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid

summasid, andis võimaluse kompromissi sõlmimiseks;

5) hageja ütles 15.04.2024 (lisa nr 5, dtl 114) saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles;

3 (5)

6) kostja on lepingust tulenevate rahaliste kohustustega täitimiseg viivituses, lepingute

üldtingimuste 9.1 järgi on viivise määr päevas 19,88%;

7) hageja nõuded on muutunud kostja vastu sissenõutavaks.

Hageja nõude aluseks olevate lepingute näol on tegu tarbijakrediidilepingutega, kuna laenud andis

professionaalne võlausaldaja intressiga tarbijale.

Hageja nõuab kostjalt lepingu nr BL3061537 raames võlgnevust 3974,57 eurot, millest 3481,66 eurot

on tagastamata krediidisumma, 286,46 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 93 eurot lepingu

haldustasu ning 113,45 eurot viivis; lepingu nr BL3194295 raames võlgnevust 4180,42 eurot, millest

3554,22 eurot on tagastamata krediidisumma, 292,43 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 93 eurot

lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 114,95 eurot lisateenused ning 115,82 eurot viivis

ning alates 14.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis mõlema

lepingu raames 19,88% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kohus analüüsib omal algatusel lepingute kehtivust VÕS § 4062 sätestatu kohaselt järgmiselt. VÕS §

4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise

krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Lepingu BL3061537 krediidi kulukuse määraks on 19,88%. 26.09.22 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (31.05.22)

aastas. Kolmekordne määr oleks seega 48,9% aastas (16,30*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu

krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu BL3194295 krediidi kulukuse määraks on 19,88%. 11.11.22 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% aastas

(31.05.22). Kolmekordne määr oleks seega 48,9% aastas (16,30*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa

lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Hageja märkis, et hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta kostja

pangakonto väljavõtte alusel, puudusid avalikustatud maksehäired. Kohus leiab hageja poolt esitatud

andmete ja tõendite põhjal (lisa 11), et laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohus asub seisukohale, et laenuandja on antud juhul üles näidanud vajalikku hoolsust

VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud, tõendatud ja hagiavalduses toodud asjaoludel ka kostja

poolt õigeks võetud (hagi tunnistatud) ning kuulub VÕS § 76 lg 1, 2, § 82 lg 7, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108

lg 1, § 113 lg 1, § 403.4 lg 2, § 406 lg 2, § 399 lg 1, § 415 lg 1, 401, 402 lg 1, 3, ja TsMS § 365 alusel

rahuldamisele.

F.H-lt tuleb välja mõista hageja kasuks lepingu nr BL3061537 raames 3974,57 eurot, millest 3481,66

eurot on tagastamata krediidisumma, 286,46 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 93 eurot lepingu

haldustasu ning 113,45 eurot viivis; lepingu nr BL3194295 raames 4180,42 eurot, millest 3554,22

eurot on tagastamata krediidisumma, 292,43 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 93 eurot lepingu

haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 114,95 eurot lisateenused ning 115,82 eurot viivis; alates

14.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis mõlema lepingu raames

19,88% tagastamata krediidisummalt aastas.

4 (5)

Õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus, suurus

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid.

TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle

kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud

kohtuvälised kulud. Menetluskulideks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1 järgi on

menetluskuluks lõiv ja lepingulise esindaja kulud.

TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui

kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei võtnud hagi koheselt õigeks

(sh esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite nõudele, misjärel hageja esitas hagiavalduse), seega

jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda.

Kostja on 23.09.24 avalduses kinnitanud, et kostja tasub kohtukulud.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 770 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 240 eurot ja hagi

esitamisel täiendav riigilõiv 530 eurot) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot

ja õigusabikulud 180 eurot (1,5h*120 eur/h; hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega,

dokumentide esitamise, riigilõivu tasumisega).

Kohus, hinnates hageja esindaja tööd, esitatud dokumente, siis on hageja esindaja töö 1,5 tunni eest on

kooskõlas asja mahu, keerukusega ja seega põhjendatud. Tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas

kohtupraktikaga. Seega on põhjendatud esindaja tasu 1,5 tunni eest TsMS § 175 lg 1 järgi 180 eurot

ning TsMS § 484.2 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel lõivu

770 eurot, mis nähtub asja materjalidest. Hageja palus kuludelt välja mõista viivise alates otsuse

jõustumise järgmisest päevast.

Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulude katteks 970 (770+180+20) eurot ning TsMS §

177 lg 4 järgi võlgnetavatelt menetluskuludelt alates otsuse jõustumise järgnevast päevast viivist VÕS

§ 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.

Kostja menetluskulude rahaline suurus jääb kindlaks määramata, sest menetluskulud jäävad tema

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

5 (5)