2-24-10989/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista alates 18.07.2024 kostjalt välja S-L Ue kasuks igakuine elatis 249,59 pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so
Legislator headnote
AI generated2-24-10989/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: aprillil (so
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. oktoobril 2024, Rakvere
Kohtuasja number
2-24-10989
Kohtuasi
S-L U ja A-S U hagi A U vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
4155,66 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja I: S-L U, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx
Hageja II: A-S U, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx
Hagejate seaduslik esindaja: R S, isikukood: xxxx, elukoht:
xxxx, e-posti aadress: xxxx
Hagejate lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja, e-posti
aadressid: kaupo@oigusburoo.com; kaupo.syvaoja@mail.ee
Kostja: A U, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti
aadress: xxxx
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista alates 18.07.2024 kostjalt välja S-L Ue kasuks igakuine elatis 249,59
eurot kuni S-L Ue täisealiseks saamiseni, so 17.03.2039 (baassumma 272,76 eurot,
millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha
arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot ning 50% lasterikka pere toetusest jagatuna
pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so
01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest
vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17
lg 3 ja PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele
järgnevast kuust).
3. Mõista alates 18.07.2024 kostjalt välja A-S Ue kasuks igakuine elatis 212,15
eurot kuni A-S Ue täisealiseks saamiseni, so 09.03.2041 (baassumma 272,76 eurot,
millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha
arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot ning 50% lasterikka pere toetusest jagatuna
pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so
01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest
vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17
lg 3 ja PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele
1(5)
järgnevast kuust. Väljamõistetud elatist vähendatakse 15% võrra (PKS § 101 lg
7).
4. Väljamõistetud elatised kohustub A U tasuma hagejate seadusliku esindaja R S
arvelduskontole nr XXXX, AS SEB Pank. Igakuised elatised tuleb A Uel tasuda
hageja seaduslikule esindajale R Sele iga kuu 10. kuupäevaks. Maksekorralduse
selgitusse tuleb märkida: „Elatis lastele“.
5. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb A Uel väljamõistetud elatised tasuda iga
kalendrikuu eest ette.
6. Jätta menetluskulud A U kanda.
7. Välja mõista A Uelt hagejate S-L Ue ja A-S Ue kasuks menetluskulud summas
93 eurot ning menetluskuludelt 93 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses
sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle
lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb
kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda
riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot
ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank
AS-is.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu põhjendused
2(5)
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-10989 S-L U ja A-S U hagis A U vastu elatise
nõudes.
Hagiavaldus koos lisadega (sh täiendatud hagiavaldus) ning menetlusse võtmise kohtumäärus
on kostjale kätte toimetatud KÄPO kaudu 22.07.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so
12.08.2024 kostja hagile vastust ei esitanud. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte
toimetatud KÄPO kaudu 26.09.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele seisukohta
esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3
kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit
pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava
osata.
Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised
esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt
ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse
ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus
elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks
elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele
lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise
aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida
indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta
tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks
eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §
101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti
Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt
brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma
ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere
toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere
mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese
lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul,
kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et
lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise
lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere
toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.
Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, so 18.07.2024 kuni hagejate
täisealiseks saamiseni elatis hagejale S-L Uele 249,59 eurot ja hagejale A-S Uele 212,15
eurot. Elatist muudetakse iga aasta 1.aprillil järgnevalt: PKS § 101 lõikes 3 sätestatud
baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3; baassummale lisanduv 3%
keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt PKS § 101 lg-le 4; PKS § 101 lg-te 3 ja 4
alusel arvestatud summast arvatakse maha pool hagejatele määratud lapsetoetused. Hagejad
paluvad elatise kanda igakuiselt 10. kuupäevaks ette R S arvelduskontole nr XXXX, AS SEB
Pank, maksekorralduse selgitusse märkida: „Elatis lastele“. Hagiavalduses toodult ei täida
kostja hagejate suhtes ülalpidamiskohustust.
3(5)
Kohus rahuldab hagiavalduse. Kohus mõistab kostjalt alates hagi esitamisest, so 18.07.2024:
-hageja I S-L Ue kasuks välja igakuise elatise 249,59 eurot kuni hageja I täisealiseks
saamiseni, so 17.03.2039 (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest
brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot, 50%
lasterikka pere toetusest jagatuna pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga
aasta 1. aprillil (so 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17
lg 3 ja PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast
kuust.
-hageja II kasuks igakuise elatise 212,15 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni, so
09.03.2041 (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96
eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot, 50% lasterikka pere toetusest
jagatuna pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so
01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS
§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17 lg 3 ja PHS § 21 lg 2)
suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Väljamõistetud
elatist vähendatakse 15% võrra (PKS § 101 lg 7).
Hageja taotlusest lähtuvalt ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud
elatised kohustub kostja tasuma hagejate seadusliku esindaja R S arvelduskontole nr XXXX,
AS SEB Pank. Igakuised elatised tuleb kostjal tasuda hageja seaduslikule esindajale iga kuu
10. kuupäevaks. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Elatis lastele“. PKS § 100 lg 4
kohaselt tuleb kostjal väljamõistetud elatised tasuda iga kalendrikuu eest ette.
Tsiviilasja hind
Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on
tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva
ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete
kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.
Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot (9 x 249,59=2246,31 eurot; 9 x
212,15= 1909,35 eurot; 2246,31+1909,35=4155,66 eurot).
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4
sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1
kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja
põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud
tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus
tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskulud 138 eurot. Õigusabikulud koosnevad
järgnevast: nõustamine 1 h x 48 eurot= 48 eurot, hagi tagamise taotluse koostamine 1 h x 45=
45 eurot; hagiavalduse koostamine 1 h x 45= 45 eurot, käibemaksuta (kokku 3 h 138 eurot).
Kohus jättis 19.07.2024 hagejate hagi tagamise taotluse rahuldamata ning kohus on
seisukohal, et kostjalt ei ole põhjendatud hagi tagamise taotluse koostamisele näidatud
õigusabikulu väljamõistmine.
4(5)
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 93 eurot
(käibemaksuta).
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on nimetatud
taotluse hagiavalduses esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda
ka viivis.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
Kohtunik
5(5)