Legislator Case Law & Legislation
2-24-10989/11 AI generated

2-24-10989/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-10989/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista alates 18.07.2024 kostjalt välja S-L Ue kasuks igakuine elatis 249,59 pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so

Legislator headnote

AI generated

2-24-10989/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: aprillil (so

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. oktoobril 2024, Rakvere

Kohtuasja number

2-24-10989

Kohtuasi

S-L U ja A-S U hagi A U vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

4155,66 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja I: S-L U, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx

Hageja II: A-S U, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx

Hagejate seaduslik esindaja: R S, isikukood: xxxx, elukoht:

xxxx, e-posti aadress: xxxx

Hagejate lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja, e-posti

aadressid: kaupo@oigusburoo.com; kaupo.syvaoja@mail.ee

Kostja: A U, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti

aadress: xxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista alates 18.07.2024 kostjalt välja S-L Ue kasuks igakuine elatis 249,59

eurot kuni S-L Ue täisealiseks saamiseni, so 17.03.2039 (baassumma 272,76 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot ning 50% lasterikka pere toetusest jagatuna

pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so

01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17

lg 3 ja PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust).

3. Mõista alates 18.07.2024 kostjalt välja A-S Ue kasuks igakuine elatis 212,15

eurot kuni A-S Ue täisealiseks saamiseni, so 09.03.2041 (baassumma 272,76 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot ning 50% lasterikka pere toetusest jagatuna

pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so

01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17

lg 3 ja PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

1(5)

järgnevast kuust. Väljamõistetud elatist vähendatakse 15% võrra (PKS § 101 lg

7).

4. Väljamõistetud elatised kohustub A U tasuma hagejate seadusliku esindaja R S

arvelduskontole nr XXXX, AS SEB Pank. Igakuised elatised tuleb A Uel tasuda

hageja seaduslikule esindajale R Sele iga kuu 10. kuupäevaks. Maksekorralduse

selgitusse tuleb märkida: „Elatis lastele“.

5. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb A Uel väljamõistetud elatised tasuda iga

kalendrikuu eest ette.

6. Jätta menetluskulud A U kanda.

7. Välja mõista A Uelt hagejate S-L Ue ja A-S Ue kasuks menetluskulud summas

93 eurot ning menetluskuludelt 93 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda

riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

2(5)

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-10989 S-L U ja A-S U hagis A U vastu elatise

nõudes.

Hagiavaldus koos lisadega (sh täiendatud hagiavaldus) ning menetlusse võtmise kohtumäärus

on kostjale kätte toimetatud KÄPO kaudu 22.07.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so

12.08.2024 kostja hagile vastust ei esitanud. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud KÄPO kaudu 26.09.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele seisukohta

esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise

aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere

mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese

lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul,

kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et

lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise

lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere

toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, so 18.07.2024 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni elatis hagejale S-L Uele 249,59 eurot ja hagejale A-S Uele 212,15

eurot. Elatist muudetakse iga aasta 1.aprillil järgnevalt: PKS § 101 lõikes 3 sätestatud

baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3; baassummale lisanduv 3%

keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt PKS § 101 lg-le 4; PKS § 101 lg-te 3 ja 4

alusel arvestatud summast arvatakse maha pool hagejatele määratud lapsetoetused. Hagejad

paluvad elatise kanda igakuiselt 10. kuupäevaks ette R S arvelduskontole nr XXXX, AS SEB

Pank, maksekorralduse selgitusse märkida: „Elatis lastele“. Hagiavalduses toodult ei täida

kostja hagejate suhtes ülalpidamiskohustust.

3(5)

Kohus rahuldab hagiavalduse. Kohus mõistab kostjalt alates hagi esitamisest, so 18.07.2024:

-hageja I S-L Ue kasuks välja igakuise elatise 249,59 eurot kuni hageja I täisealiseks

saamiseni, so 17.03.2039 (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot, 50%

lasterikka pere toetusest jagatuna pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga

aasta 1. aprillil (so 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17

lg 3 ja PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

-hageja II kasuks igakuise elatise 212,15 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni, so

09.03.2041 (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96

eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot, 50% lasterikka pere toetusest

jagatuna pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so

01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17 lg 3 ja PHS § 21 lg 2)

suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Väljamõistetud

elatist vähendatakse 15% võrra (PKS § 101 lg 7).

Hageja taotlusest lähtuvalt ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud

elatised kohustub kostja tasuma hagejate seadusliku esindaja R S arvelduskontole nr XXXX,

AS SEB Pank. Igakuised elatised tuleb kostjal tasuda hageja seaduslikule esindajale iga kuu

10. kuupäevaks. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Elatis lastele“. PKS § 100 lg 4

kohaselt tuleb kostjal väljamõistetud elatised tasuda iga kalendrikuu eest ette.

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot (9 x 249,59=2246,31 eurot; 9 x

212,15= 1909,35 eurot; 2246,31+1909,35=4155,66 eurot).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskulud 138 eurot. Õigusabikulud koosnevad

järgnevast: nõustamine 1 h x 48 eurot= 48 eurot, hagi tagamise taotluse koostamine 1 h x 45=

45 eurot; hagiavalduse koostamine 1 h x 45= 45 eurot, käibemaksuta (kokku 3 h 138 eurot).

Kohus jättis 19.07.2024 hagejate hagi tagamise taotluse rahuldamata ning kohus on

seisukohal, et kostjalt ei ole põhjendatud hagi tagamise taotluse koostamisele näidatud

õigusabikulu väljamõistmine.

4(5)

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 93 eurot

(käibemaksuta).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on nimetatud

taotluse hagiavalduses esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda

ka viivis.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

5(5)