2-24-6963/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

04.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6963

Tsiviilasi

L.J avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja suhtluskorra määramiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 21.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

L.J ja Y.S-i määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema, määruskaebuse esitaja) L.J, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Robert Suir

Puudutatud isikud I ja II (lapsed) T.M ja C.F, riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Kardo Karon

Puudutatud isik III (isa, määruskaebuse esitaja) Y.S,

lepinguline esindaja Tatjana Kalin

Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse

kaudu ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindajad L.

L ja N. U

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ema 08.07.2024 taotlus ja isa 06.08.2024 taotlus täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks.

2. Jätta rahuldamata ema 13.09.2024 taotlus laste ärakuulamiseks.

3. Jätta rahuldamata ema 13.09.2024 vastuväide kohtu tegevusele.

4. Harju Maakohtu 21.06.2024 määrus jätta muutmata.

5. Määruskaebused jätta rahuldamata.

6. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni p-de 4–6 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv. Resolutsiooni p-te 1–3 ei saa vaidlustada.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. L.J-il (ema, avaldaja) ja Y.S-il (isa, puudutatud isik III) on ühised lapsed –

XX.XX.XXXX sündinud T.M (vanem tütar, puudutatud isik I) ja XX.XX.XXXX sündinud

C.F (noorem tütar, puudutatud isik II). Vanemate kooselu lõppes 2023. aasta sügisel.

Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus ja nad leppisid kokku 50/50 suhtluskorras.

2. Ema esitas 02.05.2024 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja teistsuguse suhtluskorra määramiseks.

2.1.

Varasem 50/50 suhtluskord ei ole laste huvides. Mõlemad lapsed eelistavad elada

peamiselt ema juures. Samuti tuleb arvestada laste päevakava ja trennide aegu. Ema

ettepanekul kohtub isa lastega igal esmaspäeval ja kolmapäeval kell 18–20, noorem tütar

ööbib ühel korral kuus isa juures. Ema nimetas ka erisused laste haiguste, sünnipäevapeo,

isade- ja emadepäeva ning reisimise kohta.

2.2.

Vanematel on vaidlus lastega reisimise osas. Laste isa soovis lastega viibida Venemaal

21.07.–06.08.2024, kuid ema ei ole sellega nõus. Eesti Välisministeerium soovitab

Venemaale reisimist praegu täielikult vältida, sest piiripunkte võidakse lühikese

etteteatamisega sulgeda ja siis ei saa enam Eestisse naasta. Ema keeldumisele vastas isa

sellega, et keelas laste reisi Türki.

2.3.

Vanemate ühine hooldusõigus tuleb lõpetada laste viibimiskoha, tervise ja hariduse

küsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõigus emale. Neis küsimustes on vanematel

pidevalt erimeelsused. Teise võimalusena soovib ema ainuotsustusõigust laste Venemaale

reisimise piiramise küsimuses. Vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ei mõjuta

laste õigust suhelda isaga, kuid vähendab oluliselt lapsi mõjutavaid pingeid.

3. Isa vaidles avaldusele vastu. Ema soovib piirata isa osalust laste elus, sest tahab ise teha

otsuseid viibimiskoha, tervise ja hariduse osas. Peale vanemate kooselu lõppemist hakkas ema

nõudma radikaalseid muudatusi laste elus, arvestamata vanemate kokkulepet, laste harjumusi,

soove ja huve. Ema otsused tekitavad pöördumatut kahju laste vaimsele tervisele ja arengule.

Ema taotletud suhtluskord ei ole laste huvides. Lapsed vajavad isaga kiindumussuhte

säilitamiseks võimalust isaga enam koos viibida, sh isa juures ööbida. Isa on pühendunud

laste eest hoolitsemisele ja laste kasvatamisele. Ta on kursis laste igapäevaste vajaduste,

iseloomu ja tervisega ning võimeline otsustama laste eluga seonduvat. Laste huvides on

suhtluskord, kus lapsed viibivad kordamööda ema ja isa juures.

4. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja (laste esindaja) leidis, et suhtluskord

tuleb kindlaks määrata, kuid mitte ema pakutud viisil.

4.1.

Esindaja kohtus mõlema vanemaga ja vestles lastega. Vestlustest vanematega järeldas

ta, et vanematel pole märkimisväärsed vaidlusi või ületamatuid raskusi hooldusõiguse

teemadel. Sellest tulenevalt puudub vajadus ühises hooldusõiguses muudatuste tegemiseks.

Vanemad on reeglina kokkuleppele jõudnud. Ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks ei saa

olla asjaolu, et vanemad ei mõtle alati ühtemoodi või sisustavad mõneti erinevalt lapse

parimat huvi mingis küsimuses. Samuti pole põhjendatud teha püsivalt hooldusõiguses

muudatusi seoses Venemaale reisimisega. Reisimisega seotud küsimused on mõistlik

reguleerida suhtluskorras.

2 (9)

4.2.

Suhtluskorra määramisel võiks eesmärk olla, et lapsed on võimalikult palju koos ja

samaaegselt ühe või teise vanema juures. Käesoleval juhul on siiski põhjendatud kohelda lapsi

erinevalt. Noorem tütar võiks viibib isa juures üle nädala neljapäevast peale lasteaeda kuni

pühapäeva õhtuni või esmaspäeva hommikuni vastavalt sellele, kumb variant vanematele

sobib. Ülejäänud aja võiks noorem tütar olla valdavalt emaga. Sobiv on ka lahendus, et

nädalal, mil laps ei kohtu isaga pikemalt, veedab ta paaril peale lasteaeda kuni kolm tundi

isaga. Vanem tütar pole alates vanemate lahkuminekust sisuliselt isa juures käinud. Toimunud

on mõned üksikud kohtumised. Vanemat tütart ei tohi sundida isa juures ööbima, kuid

regulaarne reaalne kohtumine on põhjendatud ja vanemate suunamisel ka võimalik. Õed võiks

isa juures koos olla, nt laupäeval ja pühapäeva, kuid vanem tütar ilma ööbimiseta. Kui lapse

tõrksus väheneb, võiks lisanduda ka ööbimised. Lisaks sobib, et vanem tütar kordub isaga

vähemalt kord nädalas õhtusel ajal mõned tunnid nädalatel, mil neil pole nädalavahetuse

kohtumist.

5. Eestkosteasutuse esindajad leidsid, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud.

Vanemad suudavad jõuda lapsi puudutavates küsimustes kokkulepetele. Suhtluskorra

kindlaksmääramisel on vanema tütre huvides viibida isa juures samadel nädalavahetustel, kui

noorem tütar, aga ilma ööbimiseta. Lisaks võiks ta kohtuda isaga nädala sees ühel päeval

kaks-kolm tundi korraga, samal ajal kui ka noorem tütar on isa juures. Noorem tütar on seni

suhelnud vanematega 50/50 põhimõttel, kuid see on mõjutanud tema vaimset tervist ja tüdruk

ise on avaldanud soovi elada rohkem ema juures. Noorema tütre huvides on viibida isa juures

üle nädala neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Lisaks nädala sees ühel päeval kaks-

kolm tundi korraga, samal ajal kui ka tema õde on isa juures. Suhtluskord peaks olema

võimalikult detailne.

6. Maakohus kuulas mõlemad lapsed ära 29.05.2024. Noorem tütar arvas, et tahaks kogu

aeg ema juures olla. Isale võiks külla minna. Sagedust või kestust ei osanud öelda, aga

rõhutas, et just külla minna. Laps ei osanud lähemalt selgitada, miks ta niimoodi tahab.

Vanem tütar märkis, et ta ei taha isa juures ööbida. Samas võiks temaga kohtuda. Vanem tütar

suhtleb isaga telefoni teel. Kui õde viibib nädalavahetusel isa juures, siis võiks vanem tütar

seal päeval olla, aga mitte kaks päeva järjest. Ehk siis kas laupäeva või pühapäeva. Vanemale

tütrele ei meeldi, et vanemad kogu aeg lepivad tema vahendusel asju kokku. Ta ei ole selleks

veel piisavalt vana.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus tegi 21.06.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis ema avalduse

hooldusõiguse osas rahuldamata (resolutsiooni p 1), rahuldas selle suhtluskorra osas osaliselt

(p 2) ja määras järgmise suhtluskorra (p 3):

-

isa kohtub lastega igal paaritu nädala esmaspäeval ja iga paaris nädala kolmapäeval

õhtul (p 3.1);

-

noorem tütar viibib isaga iga paaritu nädala nädalavahetusel neljapäeva õhtust

pühapäeva õhtuni; vanem tütar kohtub isaga iga paaritu nädala pühapäeval

hommikust kuni õhtuni (p 3.2);

-

laste üleandmine toimub selliselt, et isa võtab noorema tütre lasteaiast või alates

kooliminekust koolist ja vanema tütre treeningutelt või ema elukohast (maja juurest).

Kui noorem tütar ei ole sel päeval lasteaias või kui vanemal tütrel ei ole sel päeval

treeningut, siis toimub laste üleandmine emalt isale nädala sees ema elukohas kell 17

ja nädalavahetusel toimiva kohtumise puhul ema elukohas pühapäeval kell 10 (p 3.3);

-

laste üleandmine isalt emale toimub isa elukohas (maja juures) kell 20 (p 3.4);

-

laste huviringidesse, trennidesse, arsti juurde või muudele vajalikele kohtumistele

jõudmise ja sealt ära toomise eest hoolitseb vanem, kelle juures laps suhtluskorra

järgi viibib. Arsti juurde vms kohta aja broneerimisel kooskõlastab vanem selle

3 (9)

viivitamata teise vanemaga, kui suhtluskorra järgi langeb broneeritud aeg ajale, mil

laps on selle vanemaga (p 3.5);

-

eemal viibival vanemal on õigus helistada lastele, arvestades laste päevakava ja

uneaega. Lastel on õigus suhelda lapsevanemaga igal ajal telefoni ja

sotsiaalvõrgustike teel arvestusega, et see ei tohi segada laste uneaega (p 3.6);

-

raskemate haigusnähtude (kõrge palavik, nakkushaigus jne) korral, kui perearst on

väljastanud hoolduslehe, on lapsed ema juures ning isal on võimalik lastega suhelda

telefoni teel (p 3.7);

-

kui üks vanem ei saa välislähetuse või puhkuse või muu asjaolu tõttu vähemalt ühe

ööpäeva kestel laste eest ise hoolitseda, pakub vanem esmalt teisele vanemale

võimalust veeta see aeg lastega ning teise vanema soovil korraldab laste üleandmise

teisele vanemale enda eemalviibimise perioodiks (p 3.8);

-

kummalgi vanemal on õigus lastega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires korraga

maksimaalselt kuni kaheks nädalaks. Vanem, kes koos lapsega reisile läheb, teatab

teisele vanemale lapse reisi ööbimise aadressid, transpordi ja marsruudi vähemalt 1

kuu enne reisi algust. Kui reisi sihtkohaks on Eesti lähiriigid, s.o Läti, Soome või

Rootsi ning reis on lühiajaline (kuni kolm päeva), siis on reisimise puhul teavitamine

kohustuslik vähemalt kolm päeva ette. Lapse reisiks väljapoole Euroopa Liitu on

vajalik mõlema vanema notariaalselt kinnitatud nõusolek ja teise vanema konkreetset

reisi puudutav kirjalikku taasesitatamist võimaldavas vormis antud nõusolek (p 3.9);

-

lapse sünnipäeval on eemal viibival vanemal õigus kohtuda lapsega lapse

õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks (p 3.10);

-

isadepäeva veedavad lapsed alati koos isaga ja emadepäeva koos emaga. Ema

sünnipäeva veedavad lapsed alati koos emaga ja isa sünnipäeva veedavad lapsed alati

koos isaga (p 3.11);

-

vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped

peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud, kirjalikult taasesitatavad ja

arvestama laste soove. Kokkulepe loetakse sõlmituks siis, kui mõlemad vanemad on

sellega kirjalikult nõustunud. Vanemate omavaheline suhtlus toimub eeskätt SMS-i

või e-posti teel (p 3.12);

-

vanemad ei halvusta teineteist laste ees ega kahjusta laste ja teise vanema suhteid

mingil muul viisil ning tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja laste

vahelisi suhteid (p 3.13).

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel iga menetlusosalise enda kanda, v.a

laste esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud jäid riigi kanda (p 4).

Maakohus märkis, et suhtluskorra osas kuulub määrus TsMS § 562¹ lg 3 alusel viivitamata

täitmisele (p 5).

7.1.

Maakohus kohaldas PKS § 116 lg-d 1 ja 2, § 123 lg 1 ning § 137 lg 1. Kohus leidis, et

vanemate ühist hooldusõigust pole alust lõpetada. Esitatud teabest nähtub, et vaidlusi on

esinenud suhtluskorras, kuid suhtluskord ja hooldusõigus on erinevad asjad. Vaidlus on olnud

ka lastega reisimises, kuid vanemad on lähtunud praktikast, et nõusolek reisimiseks on

olemas, v.a kui teine vanem reisi sõnaselgelt keelab. Vaidlus konkreetse reisi osas ei tingi

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist viibimiskoha osas. Seda enam, et isa lähiajal lastega

Venemaale reisida ei plaani ja lapsed ei soovi isaga reisida. Reisimise tingimusi saab

täpsustada suhtluskorras ja selleks ei ole vaja ühist hooldusõigust lõpetada.

7.2.

Maakohus kohaldas PKS § 143 lg-d 1 ja 2¹ ning määras kindlaks laste suhtluse isaga.

7.2.1.

Nooremal tütrel on lähedane suhe mõlema vanemaga, kuid talle sobib rohkem selline

suhtluskord, mille kohaselt viibib ta enamuse ajast emaga ning isaga suhtlemise perioodid on

4 (9)

senisest lühemad. Esitatud seisukohtades nähtub, et isa on käitunud varasemalt vägivaldselt

laste, nende ema ja koera suhtes, rääkinud laste kuuldes emast halvasti. Seega on arusaadav,

et laps eelistab viibida enam aega emaga. Vanemate esitatud asjatundjate arvamustest nähtub,

et nooremal tütrel on suur vajadus stabiilsuse järele; et suhtluskord toimiks konkreetselt ja

sellises mahus, et on maksimaalselt arvestatud sellega, milline on lapse vajadus kummagi

vanema läheduse järele. Lähedussuhte säilitamiseks peaks lapse ja vanema kohtumised olema

vähemalt sellise ajalise pikkusega, et laps jõuab isaga harjuda, neil on võimalus lisaks

huvitavatele ühistele ettevõtmisele ka lihtsalt koos olla ning seda koosolemist ei riku

teadmine, et kohtumine hakkab varsti lõppema. Isaga koosolemise mõistlikuks ajaks on

vähemalt kolm ööpäeva, st lastekaitse ja laste esindaja ettepanekus toodud kohtumine

neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Taolise suhtluskorra puhul on lapsel võimalik veel enne

uue nädala algust pühapäeva õhtul ema ja õega kokku saada ning järgmise nädala jaoks

ettevalmistusi teha, mis on alates lapse kooliminekust eriti oluline. Selleks, et kohtumiste

vahel suuremaid pause ei tekiks, viibib noorem tütar isa juures ka pikemale kohtumisele

järgneval nädalal kolmapäeva õhtul ja pikema kokkusaamise toimumise nädala alguses

esmaspäeva õhtul.

7.2.2.

Vanema tütre puhul tuleb suhtluskord kindlaks määrata isa juures ööbimiseta. Vanem

tütar on selgelt avaldanud, et ei soovi isa juures ööbida, ta võib isa juures olla ühe päeva

nädalavahetusel. Ta mäletab isa poolt tema suhtes halvustavat suhtumist ja ka löömist.

Mõistlik on määrata, et vanem tütar viibib isa juures samal nädalavahetusel, kui seal on

noorem tütar. Selleks üheks päevaks võiks olla pühapäev, sest siis saavad õed koos koju

tagasi minna. Seni kehtinud graafiku järgi on vanemal tütrel pühapäeval treening. Seega võiks

kohtumine toimuda selliselt, et isa ja noorem tütar lähevad vanemale tütrele pärast treeningut

järele ja veedavad õhtuni koos aega. Vanem tütar ei ole välistanud ka kohtumisi õhtuti. Seega

kohtub vanem tütar isaga nädala sees samasuguse suhtlusgraafiku alusel nagu noorem tütar.

Siis saavad õed maksimaalse aja koos viibida. Vanema tütre aeg on ka treeningutega suuresti

piiratud, seega ei saa määrata kindlaks suuremas mahus suhtlust, see ei oleks lapse huvides.

Isa saab eelduslikult võtta vanema tütre pärast treeninguid.

7.2.3.

Laste elukorralduses võiks olla võimalikult vähe erisusi, seetõttu on mõistlik määrata

suhtluskord nii laste sünnipäevadeks kui ka koolivaheaegadeks erisusteta. Kumbki

lapsevanem saab planeerida lapse sünnipäeva pidamise endaga koos veedetavale ajale ning

isiklikult õnnitleda last sünnipäeva puhul. Lapse haigestumisel selliselt, et tema isa juurde

minek ei ole tervislikku seisundit arvestades mõistlik, jääb ta ema juurde. Haigestumise korral

on laps nimelt emotsionaalselt haavatavamas seisundis ning vajab senisest suuremal määral

selle vanema lähedust, kellega ta ennast turvalisemalt tunneb.

7.2.4.

Vanematel on lastega reisimiseks notariaalne volikiri. Volitus tõendab eeskätt

piiriületuse korral, et lapsevanemal eksisteerib teise vanema luba lapse kaasavõtmiseks.

Reisimise kavatsusest peab kumbki vanem teavitama teist vanemat ette (resolutsioonis on

selleks määratud tähtaeg, mis erineb pikemate ja lühemate reiside korral). Euroopa Liidu

piires reisimiseks on vanemal eelduslikult olemas teise vanema nõusolek, kui on esitatud enne

reisi vajalik teave. Arvestades rahutut olukorda maailmas on mõistlik, kui väljaspool Euroopa

Liitu reisimiseks on vanemal eelnevalt olemas ka teise vanema nõusolek. Nõusoleku

andmisest saab keelduda eeskätt piisavatel objektiivsetel kaalutlustel (piiriületusprobleemid

sihtkohas, s.o oht jääda lõksu või seada lapsi ohtlikusse olukorda, piirkonniti levivad ohtlikud

nakkushaigused, lähedus relvakonfliktile jne) ja mitte seetõttu, et vanem enda reisiks

nõusolekut ei saanud. Reisimise õiguse realiseerimisel tuleb silmas pidada ka seda, kas lapsed

on nõus vanemaga reisile minema.

7.2.5.

Laste üleandmine peaks toimuma võimalikult palju neutraalsetel tingimustel, st nii, et

vanemad omavahel kokku ei puutu – lasteaias, koolis, treeningutel. Selliselt on välistatud

vanemate omavaheline konflikt laste juuresolekul.

5 (9)

MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS

8. Ema esitas 08.07.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse

resolutsiooni p-d 1, 4 ja 3.2 täies ulatuses ning p 3.3 osa „ja [vanema tütre] nädalavahetusel

toimiva kohtumise puhul ema elukohas pühapäeval kell 10”, samuti p 3.9 osa „Kummalgi

vanemal”. Menetluskulud palub ema panna isa kanda.

8.1.

Vaidlustatud määrus ei ole laste huvides, sest lapsed ei taha isaga nii palju kohtuda.

Noorem tütar ei soovi isa juures ööbida ja vanem tütar ei soovi veeta isaga pühapäevi. Isa

nõudmised viivitamata kohtumäärust täita rikuvad veelgi tema suhet lastega. Lastele

pöördumatu kahju vältimiseks oleks õigem mittetoimivad suhtluskorra punktid tühistada.

8.2.

Otsustusõigus Venemaale reisimise küsimuses peaks olema ainuisikuliselt emal. Ema ei

ole veendunud, et isa ei kavatse noorema tütrega Venemaale sõita, sest isa nõuab enda kätte

noorema tütre passi. Euroopa Liidu piires saab Eesti kodanikust laps reisida ID-kaardiga ja

passi nõudmine on arusaamatu. Seega peaks reisimise küsimuses andma ainuotsustusõiguse

emale, sest koostöö isaga on jätkuvalt halb ja keeruline.

8.3.

Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel ega jaotanud neid õiglaselt. Kui

suhtluskorrale suunatud avaldus on rahuldatud 90% ulatuses, siis on ebaõige jätta

menetluskulud vanemate endi kanda. Menetluskulude õiglane jaotus suunaks vanemaid

kohtumenetluses kiiremini jõudma kokkuleppele ja lapse huvidele vastava lahenduseni.

Maakohus jättis arvestamata, et kohtuvaidluse ajend on isa käitumine (passi nõudmine,

konfliktsus, keeldumine lubada lapsi reisile).

9. Isa esitas samuti 08.07.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse

resolutsiooni p-d 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.4. ning määrata tühistatud osas suhtluskord lähtudes

objektiivsetest asjaoludest ja laste huvidest või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Isa soovib, et lapsed viibivad mõlema vanema juures sagedusega nädal ja nädal, esmaspäevast

esmaspäevani, kui vanemad ei lepi kokku teisiti ning laste üleandmine toimub esmaspäeviti

selliselt, et vanemad võtavad noorema tütre lasteaiast või alates kooliminekust koolist ja

vanema tütre treeningutelt või ema/isa elukohast (maja juurest) kell 17.

9.1.

Maakohus ei arvestanud sellega, et isa ja laste vahel on tugev emotsionaalne side.

Lapsed vajavad isaga kiindumussuhte säilitamiseks tihedat võimalust isaga koos aega veeta,

sh isaga ööbida ja elada. Isa on pühendunud laste eest hoolitsemisele ja laste kasvatamisele.

Ema töötab Mustamäe haiglas ja tal on öövahetused igal nädalal. Sel ajal jäävad lapsed

kolmanda isiku juurde, kuigi isal on olemas elutingimused, aeg, võimalused ja soov lastega

koos olla. Isa esitatud suhtluskord on laste huvides ja lähtub laste heaolust.

9.2.

Pärast vanemate lahkuminekut elas noorem tütar seitsme kuu jooksul kordamööda ema

ja isa juures ühe nädala kaupa. Lapsel oli selge graafik ja elurežiim ning ta teadis väga hästi,

kus ja kellega ta aega veedab. Nooremal tütrel ei olnud probleeme isaga suhtlemise ja aja

veetmisega. Vanem tütar tahaks ka veeta aega isa ja õega, aga ta kartis isiklikult kohtuda isaga

ja rikkuda ema keeldu.

9.3.

Viibides nädal aega järjest isa juures, on isal laste jaoks rohkem kvaliteetaega, sest ta ei

pea ühel nädalal lapsi mitu korda õhtuti sõidutama. Maakohus ei võtnud arvesse, et vanemal

tütrel on treeningud 5 korda nädalas õhtuti ning sel ajal ei ole lapsel võimalik isaga kohtuda.

10. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis menetlusosalistele võimaluse neile

vastata. Vanemad vaidlesid teineteise kaebustele vastu, laste esindaja ei nõustunud kummagi

kaebusega. Eestkosteasutuse esindajad märkisid, et jäävad varem esitatud seisukohtade

juurde. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas asja Tallinna Ringkonnakohtule,

kuhu see saabus 07.08.2024.

6 (9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Menetlusosalised kannavad ise oma kulud ka ringkonnakohtus,

v.a laste esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

12. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni veel lahendamata menetluslikud taotlused.

12.1. Ema esitas määruskaebuses taotluse täiendavate tõendite (sõnumivahetus vanemate

vahel ning sõnumivahetus isa ja vanema tütre vahel ning video noorema tütre üleandmise

kohta) vastuvõtmiseks. Isa esitas 06.08.2024 taotluse täiendavate tõendite (22.06.2024 sõnum

emale ning e-kirjad laste esindajale ja eestkosteasutuse esindajatele ning videosalvestused ja

helisalvestus) vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus esitatud tõendid

asja juurde.

12.2. Ema esitas 13.09.2024 taotluse laste ärakuulamiseks. Taotlus jääb TsMS § 238 lg 1 p 2

alusel rahuldamata, sest maakohus kuulas lapsed ära 29.05.2024 ja kolleegium ei pea laste uut

ärakuulamist vajalikuks.

12.3. Samuti esitas ema 13.09.2024 vastuväite kohtu tegevusele seoses esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamisega. Kolleegium jätab vastuväite rahuldamata. Ringkonnakohtu

10.09.2024 määrus jõustus samal päeval. Seadus ei näe ette, et peale kohtulahendi jõustumist

oleks võimalik ringkonnakohtul võtta seisukoht oma määruse suhtes, kui määrusega lahendati

kaebuse tagamise taotlus.

13. Järgmiseks selgitab kohus kaebuste piire, sest ringkonnakohus kontrollib maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustab maakohtu määrust osas, milles

talle ei antud ainuotsustusõigust Venemaale reisimise keelamiseks. Mõlemad vanemad ei ole

rahul määratud suhtluskorraga. Hooldusõiguse küsimuses ei ole maakohtu määrust

vaidlustatud ja selles osas on määrus jõustunud.

14. Järgmisena käsitleb kohus ema etteheidet, et maakohus ei andnud talle ainuotsustusõigust

Venemaale reisimise keelamiseks. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigele seisukohale,

et laste reisimise vanematega saab reguleerida suhtluskorra kindlaksmääramisel.

Suhtluskorras saab ka ette näha, mil viisil peavad vanemad kokku leppima, et reis saaks

toimuda. Kokkuleppe puudumisel ei ole võimalik lastega reisile minna. Nii on ema esile

toonud, et noorema tütre pass on tema käes. Seega on välistatud, et isa saaks ema nõusolekuta

lapsega väljapoole Euroopa Liitu (s.h Venemaale) reisida. Euroopa Liidust väljaspool on

reisidokumendiks pass ja ilma selleta ei lubata kedagi üle piiri. Eeltoodust tulenevalt leidis

maakohus põhjendatult, et puudub vajadus emale anda ainuotsustusõigust reisimise

küsimuses. Kõnealuses osas ei anna ema kaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.

15. Edasi käsitleb ringkonnakohus maakohtu määratud suhtluskorda.

15.1. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel

diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Seetõttu puudub alus maakohtu määruse muutmiseks või

tühistamiseks suhtluskorra osas.

15.2. Maakohus lähtus lahendi tegemisel laste ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on

oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuste väited ei võimalda praegusel juhul

järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse

kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja

materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust

omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

7 (9)

15.3. Ekslik on isa arusaam, et tal on seadusest tulenevalt eelduslikult õigus nõuda, et lapsed

peavad vanemate juures viibima võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei

tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline

õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143

lg 2¹ ls 2 sätestab, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra

vanema nõudel kohus. Lastele ei pea eelduslikult määrama vahelduvat elukohta seetõttu, et

isa on valmis ja võimeline lastele vahelduvat elukohta pakkuma (vt RKTKm 15.02.2023, 2-

21-5895, p 20). Selline eeldus ei ole kooskõlas PKS § 123 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega,

mille kohaselt tuleb ka lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones

lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus

on juhtinud PKS § 143 kohaldamisel tähelepanu ka sellele, et vanem peab oma vanema õigusi

teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus (TsÜS

§ 138 lg 1, vt RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 15).

15.4. Laste esindaja ja eestkosteasutuse esindaja arvamustest nähtuvalt ei ole laste huvides

võrdselt vanemate juures viibida. Esindajad on suhelnud mõlema lapsega, samuti kuulas

maakohus lapsed ära. Vestlustest lastega selgus, et lapsed tunnevad suuremat lähedust emaga

ning isa varasema käitumise tõttu temaga koos elada ei soovi, kuid on nõus tal külas käima.

Seega leidis maakohus põhjendatult, et laste huvides on üks kindel elukoht ema juures ja

kindlaksmääratud suhtluskord isaga.

15.5. Laste kohtumisi isaga ei ole alust vähendada, sest maakohus on arvestanud laste

valmisolekut. Noorema tütre puhul pidas maakohus silmas, et lapse ja isa lähedane suhe ei

saaks kahjustatud, samuti lapse valmidust isa juures pikemalt viibida. Üle nädala pikk

nädalavahetus võimaldab nooremal tütrel isaga aktiivseid tegevusi ja ka lihtsalt niisama koos

olla. Vanema tütre puhul arvestas maakohus, et tema mingil tingimusel ei olnud nõus isa

juures ööbima, kuid oli nõus koos õega veetma ühe päeva nädalavahetusel isa juures. Selleks,

et mõlemal lapsel säiliksid isaga lähedased suhted, on maakohus põhjendatult kindlaks

määranud ka nädala sees õhtused kohtumised. Nii on mõlema lapse huvides tagatud

regulaarne kokkusaamine isaga. Maakohus arvestas ka sellega, et lapsed saaksid võimalikult

palju koos olla.

16. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus mõlemad määruskaebused rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

17. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et laste huvides on see, et mõlemad vanemad

toetavad lapsi teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma

tegevusest, mis kahjustab laste suhet teise vanemaga või raskendab laste kasvatamist. Laste

heaolu võib saada kahjustatud ka vanemate vahelistest konfliktidest ja teineteise

süüdistamisest. Vanemad peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti

suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just laste huvides.

18. Põhjendatud ei ole ema soov jätta menetluskulud isa kanda. Maakohus jättis õigesti TsMS

§ 172 lg 1 järgi vanemate menetluskulud nende endi kanda. Ema suhtes kehtib nimetatud

lõike esimene lause, sest tema pöördus avaldusega kohtusse ja tema huvides tehti lahend. Isa

suhtes kehtib lõike teine lause, sest ema väited olid osaliselt põhjendatud ja avaldus rahuldati

osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka

määruskaebemenetluste kulud, sest kummagi vanema määruskaebust ei rahuldata. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse

lahendab kohus täna eraldi määrusega.

19. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse sisuliste otsustuste

peale. Tõendite, ärakuulamise ja vastuväite osas tehtud otsustused ei ole kaevatavad.

8 (9)

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)