2-23-5168/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5168

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V.

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2441,96 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe tn

34, 11619 Tallinn, e-post info@flagito.eu);

Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Tuul (Advokaadibüroo

Küllike Namm, e-post kristjan.tuul@abnamm.ee);

Kostja: Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. (Hollandi

registrikood 33014286, asukoht Amsterdamseweg 55, NL-1182

GP Amstelveen, Holland);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kai Villemson (e-

post menetlus@rask.ee).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V.-lt Flagito OÜ kasuks

põhivõlgnevus 1983,41 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, viivis 486,93 eurot ja alates

05.10.2024 viivis põhinõudelt, s.o 1983,41 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V.-lt Flagito OÜ kasuks

menetluskuluna 970 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1983,41 eurot,

sissenõudmiskulud 120 eurot, 04.04.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 130,29

eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates 05.04.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Reisijal PS oli kinnitatud broneering NYTFL5 Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V.

13.07.2021 lendudele BT362 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Läti (Riia), BT617

lähtepunktiga Läti (Riia) sihtpunktiga Holland (Amsterdam) ja KL1073 lähtepunktiga Holland

(Amsterdam) sihtpunktiga Suurbritannia (Manchester). Kostja muutis reisija lende suundadel

Tallinn-Riia ja Riia-Amsterdam. Reisijal tekkis probleem check-in protsessis. Reisija võttis

ühendust kostjaga, kes suunas reisijat abi otsima airBalticu poole, viimane, aga uuesti kostja

poole. Kostja vea tõttu ei lubatud reisijat lennule ning ta oli sunnitud ostma asenduslennu pileti

sihtkohta Manchester hinnaga 328,48 eurot. Reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi hiljem

esialgu planeeritust. Kostja on reisijale tagastanud 67,66 eurot. Reisijal on õigus hüvitisele 400

eurot. 16.07.2021 loovutas PS nõuded hagejale.

3. Reisijal IR oli kinnitatud broneering KCG9GY kostja 17.07.2022 lendudele KL2842

lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland (Amsterdam), AF3664 lähtepunktiga

Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Atlanta) ja DL2477 lähtepunktiga

Ameerika Ühendriigid (Atlanta) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Key West). Lend

Amsterdam-Atlanta tühistati ning asenduslend toimus 20.07.2022. Kostja ei pakkunud reisijale

hoolitsuskohustust, mistõttu pidi reisija ise tasuma ööbimise ja toidu eest 379,20 eurot, millest

arvestades maha alkohoolsed joogid, olid kulud kokku 370,75 eurot. Reisijal on õigus

hüvitisele summas 600 eurot. 29.11.2022 loovutas reisija IR nõuded hagejale.

4. Reisijal DT oli kinnitatud broneering QKATGB kostja 27.10.2021 lendudele KL2842

lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland (Amsterdam) ja KL0601 lähtepunktiga

Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Los Angeles). Pileti hind on 351,84

eurot. Lend tühistati ning kostja kinnitas piletihinna tagastamist 29.09.2021 e-kirjas. Siiski pole

reisijale raha tagastatud. 25.01.2022 loovutas reisija DT nõuded hagejale.

Kostja seisukoht

5. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Seoses reisijaga PS, ei olnud

kostja tegutsev lennuettevõtja. Tegemist oli airBalticu lennuga. Hüvitist on

kohustatud maksma lennuettevõtja, kes on reisijaga lepingu sõlminud ja

kes tegelikult teostab või kavatseb teostada lennu. Samuti ei ole hageja

tõendanud, et reisijat ei lastud lennule check-ini tehnilise vea tõttu, ning, et

vea eest vastutab kostja. Samuti ei tõenda asenduslennu pileti arve, et PS

oleks kahju kannatanud. Arve on saadetud JGle. Reisijale teostatud makse

67,66 eurot näol on tegemist tagasimaksega, mis tulenes asjaolust, et kui

2 / 8

reisija otsustab mitte enam reisida, on neil õigus saada raha tagasi

kasutamata pileti eest või hüvitist alternatiivse transpordi eest. Kostja

vaidleb vastu ka viivisenõudele, kuna kostja automaatvastus ei tõesta, et

hageja oleks kostjale 26.09.2021 nõudekirja saatnud.

6. Hageja ei ole tõendanud, et IR on broneeringust tulenevad nõuded hagejale

loovutanud, et Amsterdam - Atlanta reis tühistati ning, et reisijale pakutud

asenduslend toimus alles 20.07.2022. Isegi, kui lend tühistati, leiab kostja,

et kostja ei olnud lendu teenindav lennuettevõtja. Väidetavalt tühistatud

lendu pidi teostama Air France. Hageja ei ole ka tõendanud, et reisija oleks

kahju kannatanud või kostja reisija hoolitsuskohustust rikkunud. Üksnes

arve ei tõenda seda, et reisija arve tasus ja seeläbi kahju kannatas. Kostja

hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Air France ei pakkunud reisijale

varasemat asenduslendu ning kostja valis ise niivõrd palju hilisema lennu.

7. Hageja ei ole tõendanud, et reisija DT lend tühistati. Reisijale DT tagastati

piletiraha 29.09.2021.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise ja kahjuhüvitise kokku 1983,41 eurot, 04.04.2023

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 130,29 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot ning

edasiselt viivise põhivõlgnevuselt summas 1983,41 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 05.04.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vaidleb hageja

nõudele vastu, kuna hageja nõuded on tõendamata. Samuti ei olnud kostja reisijate PS ja IR

lendude tegutsev lennuettevõtja. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et reisija DT lend

tühistati. Samuti on DTle piletiraha tagastatud.

10. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust

(EÜ) 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral

ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta. Määruse

artikli 2 punkti j ja artikli 4 lg 3 kohaselt, kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist

maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitama hüvitist vastavalt artiklile 7 ning

abistab neid vastavalt artiklitele 8 ja 9, välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on

mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid.

11. Reisijal PS oli kostjaga kinnitatud broneering NYTFL5 (dtl 57-58, 125-126) 13.07.2021

lendudele BT362 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Läti (Riia), BT617 lähtepunktiga

Läti (Riia) sihtpunktiga Holland (Amsterdam) ja KL1073 lähtepunktiga Holland (Amsterdam)

sihtpunktiga Suurbritannia (Manchester). Reisija lennud suundadel Tallinn-Riia ja Riia-

Amsterdam muudeti lennu BT621 vastu lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland

(Amsterdam) (dtl 61-62, 127-128). Lendu BT621 opereeris airBaltic. Reisijat PS ei lastud

lennule BT621, mistõttu oli reisija sunnitud ostma asenduslennu pileti sihtkohta Manchester

hinnaga 328,48 eurot (dtl 63, 129). Asenduspileti hinnast on kostja tagastanud reisijale 67,66

eurot. Reisija jõudis Manchesteri rohkem kui 3 tundi hiljem kui esialgu plaanitud. 16.07.2021

loovutas reisija PS oma kostja vastu suunatud nõuded VÕS § 164 lg 1 alusel hagejale, mida

tõendab nõude loovutamise leping (dtl 65-68). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

võlgnevuse tasumist.

12. Kostja on esitanud vastuväite, et kostja ei olnud tegutsev lennuettevõtja ning hüvitise maksmise

eest vastutab airBaltic. Määruse artikkel 2 punkti b kohaselt on tegutsev lennuettevõtja

lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või

3 / 8

sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Tallinna

Ringkonnakohus on tsiviilasja 2-20-6442 28.04.2021 lahendi p-s 17.2 selgitanud, et hageja on

põhjendatult viidanud Euroopa Kohtu seisukohale, mille järgi on hüvitist kohustatud maksma

iga tegutsev lennuettevõtja, kes osaleb ümberistumisega lendudes, mille kohta oli tehtud ühtne

broneering, vähemalt ühe lennu teostamisel, olenemata sellest, kas tema teostatud lend

põhjustas reisijale ebamugavuse (vt Euroopa Kohtu 12. novembri 2020. a määrus kohtuasjas nr

C-367/20 SP vs KLM Royal Dutch Airlines, p 28). Kolleegiumi hinnangul tuleneb eeltoodust,

et lennuettevõtja on reisija ees vastutav ka juhul, kui mõni teine lennuettevõtja, kes on seotud

reisijate ühtse broneeringuga, rikkus oma kohustusi. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et

reisijal PS oli ühtne broneering NYTFL5 (dtl 57-58, 125-126) ning kostja opereeris

broneeringu viimast lendu KL1073. Seega on kostja määruse tähenduses tegutsev

lennuettevõtja. Eeltoodud tõlgendus vastab ka määruse põhjendustest 1 ilmnevale määruse

põhieesmärgile, milleks on tagada reisijate kaitstuse kõrge tase.

13. Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, et reisija ei saanud lennata vea

tõttu, mille eest vastutab kostja. Kohtu hinnangul tõendab airBalticu 10.08.2021 e-kiri (dtl 150-

153), et reisija PS 13.07.2021 lend nr BT621 tühistati. AirBalticu selgitustest nähtuvalt oli

teave lennu BT621 tühistamise kohta esitatud ja broneeringus saadaval alates 08.06.2021 ning

kuna broneering tehti ja pilet väljastati kostja poolt, oli kostja kohustatud pakkuma reisijale

alternatiivseid lende ja väljastama uued reisidokumendid. Samuti nähtub kostja esitatud

22.07.2021 e-kirjast (dtl 112-113), et vastavalt kostja andmetele oli lendu KL2842 teenindav

lend BT362 häiritud ja reisija ei saanud kostja lennuga reisida. Seega on tõendatud, et kostja ei

saanud lendudega BT621 ja BT362 lennata. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega

tõendeid, et reisija ei saanud lennata reisijast tuleneval põhjusel. Kohtu hinnangul ei tõenda ka

kostja esitatud PNR väljavõte (dtl 194), et kostjal puudus kohustus reisijat abistada. Kohus

leiab, et antud juhul on leidnud tuvastamist, et reisija jäeti lennust maha ning mahajätmiseks ei

olnud mõistlikke põhjendusi.

14. Määruse artikli 8 lg 1 punkti b kohaselt pakutakse reisijatele võimalust esimesel võimalusel ja

võrreldavatel reisitingimustel toimuvaks teekonna muutmiseks reisijate lõppsihtkohta. Euroopa

kohus on 13.10.2011 lahendi C-83/10 p-s 44 märkinud, et kui vedaja ei täida talle määruse nr

261/2004 artiklitega 8 ja 9 pandud kohustusi, on reisijad õigustatud nõudma hüvitist nimetatud

artiklites sätestatud alustel. Reisija PS ostis iseseisvalt uued lennupiletid 13.07.2021 lennule

lähtekohast Eesti (Tallinn) sihtkohta Suurbritannia (Manchester) maksumusega 328,48 eurot

(dtl 63, 129). Asenduslennu pakkumine eeldab kostja kui lennuettevõtja aktiivset tegutsemist.

Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostja poolt asenduslennu pakkumist reisijale.

Kohus leiab, et reisija on põhjendatult kandnud kulusid lennuettevõtja poolt määruse artikli 4

lõikes 3 ja artiklis 8 ette nähtud kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kohtu hinnangul on antud

juhul täidetud kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 järgi. Kohus märgib seoses kostja

vastuväitega, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ning asenduslennu piletite arve on

väljastatud kolmandale isikule, et Riigikohus on lahendi 3-2-1-89-12 p-s 19 selgitanud, et

selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused tingimata olema juba

kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus. Samuti ei välista kulutuste

hüvitamist ega vabasta lepingut rikkunud isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud

kulud kandis kolmas isik. Vastupidine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Seoses

kostja vastuväitega, põlemile kohaselt ei ole tõendatud, et reisija pole hüvitist saanud

airBalticult, märgib kohus, et hageja on 10.08.2021 e-kirjaga (dtl 150-153) tõendanud, et

airBaltic suunas reisija 13.07.2021 lennuga seoses kostja poole, kuna airBalticu hinnangul oli

kostja kohustatud reisijale pakkuma alternatiivseid lende ja väljastama uued reisidokumendid.

Seega ei ole airBaltic pidanud põhjendatuks ise reisijale hüvitist maksta. Kostja ei ole

tõendanud, et airBaltic oleks reisijale hüvitist maksnud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal

kohustus hüvitada lennupiletite maksumus. Reisija ostetud piletid maksid 328,48 eurot, mida

4 / 8

tõendab kohtule esitatud arve (dtl 63, 129). Asjas puudub vaidlus, et kostja on tagastanud

reisijale 67,66 eurot. Seega tuleb määruse artikkel 8 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja

mõista asenduslennu piletite maksumus 260,82 eurot (328,48-67,66).

15. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste

lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul reisijal õigus

hüvitisele 400 euro ulatuses. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija

jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Eeltoodud

artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil.

Reisijale ei pakutud asenduslendu ja reisija jõudis sihtkohta üle 3 tunni hiljem, kui esialgu

planeeritud. Lennumarsruudi Tallinn-Manchester mõõdetud vahemaa on 1790 kilomeetrit,

seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 400 eurot.

16. Reisijal IR oli kinnitatud broneering KCG9GY (dtl 74) kostja 17.07.2022 lendudele KL2842

lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland (Amsterdam), AF3664 lähtepunktiga

Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Atlanta) ja DL2477 lähtepunktiga

Ameerika Ühendriigid (Atlanta) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Key West). Lend

Amsterdam-Atlanta tühistati ning asenduslend toimus 20.07.2022. Kostja ei pakkunud reisijale

hoolitsuskohustust, mistõttu pidi reisija ise tasuma ööbimise ja toidu eest 370,75 eurot.

29.11.2022 loovutas reisija IR oma kostja vastu suunatud nõuded hagejale, mida tõendab

19.08.2024 nõude loovutamise leping (dtl 157-161). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

võlgnevuse tasumist.

17. Kostja on esitanud vastuväite, et kostja ei olnud teenindav lennuettevõtja, kuna tühistatud lendu

opereeris Air France. Euroopa kohus on 11.07.2019 lahendi asjas nr C-502/18 p-s 33

selgitanud, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c ja artikli 7 lõiget 1 tuleb

koostoimes selle määruse artikli 3 lõikega 5 tõlgendada nii, et kui tegemist on ümberistumisega

lennuga, mis koosneb kahest lennust ja mille kohta on tehtud üks broneering ning mis väljub

mõne liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast ja suundub sihtkohta kolmandas riigis

asuvas lennujaamas muu kolmanda riigi lennujaama kaudu, võib reisija, kes hilines oma

lõppsihtkohta kolm tundi või rohkem seetõttu, et hilines teine lend, mida koodijagamise

kokkuleppe raames teostas kolmandas riigis asuv lennuettevõtja, esitada selle määruse alusel

kahju hüvitamise hagi ühenduse lennuettevõtja vastu, kes teostas esimese lennu. Kooskõlas

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja 2-20-6442 28.04.2021 lahendi p-s 17.2 selgitustega, leiab

kohus, et hüvitist on kohustatud maksma iga tegutsev lennuettevõtja, kes osaleb

ümberistumisega lendudest, mille kohta oli tehtud ühtne broneering, vähemalt ühe lennu

teostamisel, olenemata sellest, kas tema teostatud lend põhjustas reisijale ebamugavuse.

Käesolevas asjas puudub vaidlus, et reisijal IRl oli ühtne broneering KCG9GY (dtl 74) ning

kostja teostas broneeringu esimest lendu KL2842. Seega on kostja määruse tähenduses tegutsev

lennuettevõtja.

18. Samuti on kostja esitanud vastuväited, et hageja ei ole tõendanud, et Amsterdam-Atlanta lend

tühistati ning, et reisijale ei pakutud varasemat lendu kui 20.07.2022. Hageja on esitanud

väljavõtte Amsterdam-Atlanta 17.07.2022 kell 10.55 väljuma pidanud lennu tühistamise osas

(dtl 162-171) ja pardakaardi (dtl 172), mille kohaselt reisis reisija IR 20.07.2022

lennumarsruudil Amsterdam-Atlanta-Key West. Seega loeb kohus tõendatuks, et 17.07.2022

Amsterdam-Atlanta lend tühistati ning kostjale pakuti asenduslendu 20.07.2022. Kostja ei ole

tõendanud, et 17.07.2022 lend Amsterdam-Atlanta toimus ja et reisija valis ise reisimiseks

20.07.2022 kuupäeva.

19. Määruse artikli 9 lg 1 kohaselt pakutakse reisijatele ooteajaga võrreldes piisavat tasuta sööki;

hotellimajutust, kui tuleb oodata üks või mitu ööd või kui reisija peab ootama kavandatust

kauem; transporti lennujaama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel. Euroopa Kohtu

13.10.2011 lahendi asjas nr C-83/10 p 44 kohaselt, kui vedaja ei täida talle määruse nr

5 / 8

261/2004 artiklitega 8 ja 9 pandud kohustusi, on reisijad õigustatud nõudma hüvitist nimetatud

artiklites sätestatud alustel. Antud juhul tühistati 17.07.2022 lend nr AF3664 ja asenduslend

DL0073 toimus 20.07.2022, s.o 3 päeva hiljem. Reisija IR pidi ööbima 3 ööd (17.07.2022-

20.07.2022) hotellis ning tasuma söögi eest, mis maksis 370,75 eurot (maksumus ei sisalda

alkohoolseid jooke), mida tõendab 19.07.2022 arve (dtl 76, 144). Kostja ei ole tõendanud, et

kostja oleks lennu tühistamise järgselt määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette

nähtud hoolitsuse kohustust täitnud. Kostja ei pakkunud reisijale hotellimajutust ega piisavat

sööki. Kohtu hinnangul ei ole 3-päevane asenduslennu ootamine ebamõistlikult pikk vahe ning

kostja ei ole tõendanud, et reisijale oleks pakutud varasemat lendu, kuid reisija valis reisimiseks

20.07.2022 kuupäeva. Kohus leiab, et reisija IR tegi kulud hotellile ja toitlustusele põhjendatult

kostja kui lennuettevõtja poolt määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud

hoolitsuse kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kohus märgib seoses kostja vastuväitega, mille

kohaselt hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, et Riigikohus on lahendi 3-2-1-89-12 p-s 19

selgitanud, et selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused tingimata

olema juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus. Samuti ei

välista kulutuste hüvitamist ega vabasta lepingut rikkunud isikut vastutusest see, et kahju

kõrvaldamiseks tehtud kulud kandis kolmas isik. Vastupidine oleks vastuolus kahju hüvitamise

eesmärgiga. Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud kahju hüvitamise eeldused ning hagejal

on õigus nõuda kahjuhüvitist VÕS § 115 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruse artikkel 9 lg

1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hotelli ja toitlustuse maksumus 370,75 eurot.

20. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide muude kui määruse punktides a ja b

nimetatud lendude puhul reisijal õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Kohus märgib, et määruse

artikli 7 lg 1 p-des a ja b käsitletakse kuni 3500 kilomeetri pikkuste lendude osas hüvitise

maksmist. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, et kostjal on kooskõlas

määruse artikli 5 lõikega 3 õigus keelduda hüvitise tasumisest, kuna vaidlusaluse lennu

tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida kostjal ei olnud võimalik vältida.

Lennumarsruudi Tallinn – Key West mõõdetud vahemaa on 8573 kilomeetrit, seega on tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 600 eurot.

21. Reisijal DT oli kinnitatud broneering QKATGB (dtl 82-88, 136-142) kostja 27.10.2021

lendudele KL2842 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland (Amsterdam) ja KL0601

lähtepunktiga Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Los Angeles).

Broneeringust nähtuv pileti hind on 351,84 eurot. Lend tühistati ning kostja kinnitas 29.09.2021

e-kirjas piletihinna tagastamist. Reisijale pole raha tagastatud. 25.01.2022 loovutas reisija DT

oma kostja vastu suunatud nõuded hagejale, mida tõendab nõude loovutamise leping (dtl 90-

93). Seega on hagejal õigus nõuda võlgnevuse tasumist.

22. Hageja palub kostjalt välja mõista lennupiletite maksumuse 351,84 eurot, kuna lend tühistati.

Määruse artikkel 8 lg 1 p a alusel pakutakse reisijatele võimalust valida seitsme päeva jooksul

kogu pileti ostuhinna tagasimaksmine artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa

või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse

reisikava jaoks kasu, ning vajadusel koos. Hagiavalduse kohaselt kinnitas kostja 29.09.2021 e-

kirjaga (dtl 89, 143), et tagastab piletite maksumuse, kuid hagi esitamise ajaks pole reisijale

piletiraha tagastanud. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, et lend tühistati.

Samuti, et kostja tagastas piletiraha 29.09.2021. Kohtu hinnangul tõendab lennu ärajäämist

kostja 29.09.2021 e-kiri (dtl 89, 143), mille kohaselt nõustus kostja piletiraha tagastama

põhjusel, et reis katkestati tahtmatult vahepeatuse lennujaamas. Seoses kostja vastuväitega, et

kostja tagastas reisijale piletiraha 29.09.2021, märgib kohus, et kohtu hinnangul ei tõenda

piletiraha tagastamist 02.09.2024 kiri (dtl 195-196), kuna tegemist ei ole maksekorraldusega,

mis tõestaks makse tegemist, ning e-kirjast ei nähtu, kellele makse väidetavalt tagastati.

6 / 8

Eeltoodust tulenevalt tuleb määruse artikli 8 lg 1 p a alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista

lennukipiletite maksumus 351,84 eurot.

23. Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1

tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et

kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista ka viivised. Kohus leiab, et reisijaga PS seotud nõuetega summas 660,82 eurot tuleb

viivist arvestada alates 27.09.2021, kuna hageja teavitas kostjat 26.09.2021, et soovib hüvitise

tasumist, kuni Euroopa maksekäsu esitamiseni 04.04.2023. Kohus loeb 26.09.2021

hüvitisnõude esitamise kostjale tõendatuks kuvatõmmisega kostja koduleheküljelt (dtl 199-200)

ja kostja 26.09.2021 kättesaamise kinnituse e-kirjaga (dtl 69-70, 131-132). Seega on reisija PS

hüvitisega seotud viivisenõue 84,64 eurot. Kohus peab põhjendatuks reisijaga DT seotud kahju

hüvitiselt 351,84 eurolt viiviste väljamõistmist alates 07.10.2021, s.o pärast määruse artikli 8

lõikes 1 punktis a nimetatud seitsme päeva möödumist alates tagasimakse kinnituse saatmisest

29.09.2021, kuni Euroopa maksekäsu esitamiseni 04.04.2023 summas 45,65 eurot.

24. Hageja nõuab kostjalt Euroopa maksekäsu esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud

viiviste väljamõistmist kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindlas summas ja edasi protsendina

põhinõudelt. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS §

486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367

alusel rahuldamisele. 04.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised alates 05.04.2023

põhivõlgnevuselt 1983,41 eurolt on 356,64 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 04.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 486,93 eurot

(84,64+45,65+356,64) ning viivis põhinõudelt 1983,41 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

25. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõudmiskulude nõude summas 120 eurot. VÕS § 113¹ lg 1

kohaselt,

kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võttes arvesse, et kohus on käesolevas asjas

rahuldanud hageja viivisenõude, on hageja kooskõlas VÕS § 113¹ lõikega 1 õigustatud saama

sissenõudmiskulude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista iga reisijaga

seotud sissenõudmiskulude hüvitis kokku summas 120 eurot (3x40).

26. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus

1983,41 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, viivis 486,93 eurot ning mittesissenõutavaks

muutunud viivis.

27. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 2441,96 eurot.

Menetluskulud

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

7 / 8

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad

menetluskulud kostja kanda.

29. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulu 620 eurot. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS §

138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

30. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot.

31. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja Euroopa maksekäsu menetluses kantud kulud on TsMS

§ 4842 alusel põhjendatud 20 euro ulatuses.

32. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 6 tundi, hinnaga 100 eurot tund.

33. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende

mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise

esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 6 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul vastavad hageja

esindaja nimetatud ajakulud hagiavalduse ja seisukoha koostamise tegelikele ajakuludele,

võttes arvesse, et hageja nõuded seonduvad kolme erineva reisijaga kolmel erineval lennul.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 600 eurot.

34. Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud kohtu poolt põhjendatuks peetavaid

menetluskulusid summas 970 eurot (350+20+600). Kohus mõistab need kostjalt välja.

35. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

36. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

8 / 8