3-24-1814/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

04.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1814

Haldusasi

Wasp Consult OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

17.05.2024 ettekirjutuse nr 6-2/33-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Wasp Consult OÜ, esindaja vandeadvokaat

Tõnis Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja EN

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Wasp Consult OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja materjalide juurde Rahapesu Andmebüroo 01.10.2024 vastuse

lisad 1, 2 ja 3 digitaalse toimiku lehekülgedel 379‒381.

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata ja tagastada Wasp Consult OÜ

määruskaebuse lisa digitaalse toimiku lehekülgedel 355‒374.

3. Jätta Wasp Consult OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

06.09.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1814 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Wasp Consult OÜ omab alates 02.12.2013 usaldushalduse ja äriühingute teenuste

osutamise tegevusluba nr FIU000103. Äriühingu ainuosanik ja tegelik kasusaaja ning üks

juhatuse liige on HR, kes on ka äriühingu kontaktisik rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 17 lg 1 tähenduses. Lisaks HRle on äriühingu juhatuse liige

OM.

2. RAB kohustas 17.05.2024 ettekirjutusega nr 6-2/33-1 Wasp Consult OÜ-d viima

äriühing kooskõlla RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, esitades

vastavust kinnitavad andmed ja dokumendid hiljemalt 19.08.2024. RAB hoiatas, et tunnistab

ettevõtte tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise

tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud ettekirjutusega antud tähtaja jooksul.

3-24-1814

2(8)

Ettekirjutuse kohaselt on RAB tuvastanud, et Wasp Consult OÜ juhatuse liikmel, osanikul ja

tegelikul kasusaajal HRl puudub RahaPTS § 72 lg 1 p 11 mõttes korrektne ärialane maine.

3. Wasp Consult OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 17.06.2024 kaebuse (täpsustatud

07.08.2024) RAB 17.05.2024 ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse

taotluses peatada vaidlustatud ettekirjutuse kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Taotluse

kohaselt on kaebaja väikeettevõte. Kui vahetub omanik ja juhatuse liige, lõpetab äriühing

tegelikkuses majandustegevuse, sest kaob ära hulk kliente ning suurem osa teenustega

seonduvast oskusteabest. Kaebaja juhtorgani liikme ja omaniku vahetumine kahjustaks

pöördumatult kaebaja mainet klientide ees. Ka kaebaja klientidele on oluline, et nende teenuse

osutaja oleks korrektse mainega. Kui vastustaja kohustab ettekirjutusega kaebaja omanikku

enda osasid müüma ja teenust enam mitte pakkuma, sest ta ei ole vastustaja hinnangul

korrektse mainega, on see indikatsioon kaebaja klientidele, et neil tuleks vahetada teenuse

pakkujat. Kaebaja ei saa jätta ettekirjutust täitmata, kuna see tähendaks tegevusloa kehtetuks

tunnistamist ja sellega kaasnevaid tagajärgi.

4. Tallinna Halduskohus kohaldas 08.08.2024 määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel

esialgset õiguskaitset ajutiselt ja peatas RAB 17.05.2024 ettekirjutuse kehtivuse 30 päevaks.

5. RAB esitas 26.08.2024 Tallinna Halduskohtule vastuväite, paludes jätta esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja teadis ja teab, et HRl puudub korrektne ärialane

maine. RAB on enne ettekirjutuse tegemist korduvalt HR ärialase maine kahtluse alla seadnud

ning tunnistanud kehtetuks erinevate äriühingute tegevusload, kus HR on tegev olnud.

Asjaolu, et varem on hinnatud isik sobivaks, ei tähenda, et isiku maine on laitmatu. Oluline

on, millised faktilised asjaolud on RAB-le teada negatiivse maine hinnangu esitamise hetkel

ja kas need kogumis annavad alust väita, et isikul puudub korrektne maine. Seejuures on

oluline, et RAB-le ei ole igal ajahetkel teada kõik asjaolud, mis võivad negatiivselt mõjutada

isiku mainet. Vaidlusaluses otsuses on uusi asjaolusid, mida RAB varasemalt ei teadnud või

mis varem ei eksisteerinudki.

HR ärialase maine osas oli vaidlus ka haldusasjas 3-21-2139 ning selles asjas möönis

ringkonnakohus RAB-i õigust hinnata igal ajahetkel isiku maine küsimus ümber.

Varasemas kohtupraktikas on märgitud, et ettevõttel endal on kohustus tagada, et sobivuse

hindamise objektiks olevatel ametikohtadel olevad isikud oleksid sobivad. Kui ettevõte

selliseid samme ei võta, mõjutab see negatiivselt ettevõtte mainet. Korrektne ärialane maine

peab olema ka ettevõtjal endal (RahaPTS § 72 lg 1 p-d 1 ja 11). Kaebajale on teada, et HR ei

ole sobiv ning otsuses toodud asjaolud on kaebajal kontrollitavad.

Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvid. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tekiks olukord, kus

RAB-i järelevalve perimeetris tegutseks ettevõte, mille juhatuse liige, tegelik kasusaaja ja

omanik ei tee järelevalveasutusega koostööd ega täida seadust. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine annaks võimaluse järeldusele, et HR käitumine (järelevalveasutusega koostöö

vältimine ning isikuga seotud äriühingutele pidevalt trahvi- ja kustutamishoiatuste tegemine)

on järelevalveasutusele sobilik, kuna järelevalve ei reageeri. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamine on suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte

õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda

mõjusfääris.

HR ettevõtte omaniku ja tegeliku kasusaajana on isik, kes määrab ettevõtte äristrateegia ja

selle äristrateegia rakendamise viisid, sh selle täitmiseks isikud ehk juhatuse liikmed. Seetõttu

kontrollib HR ettevõttega seoses kõike. Ärialase maine puudumisel on tegemist olulise

3-24-1814

3(8)

rikkumisega, kui see kõike kontrolliv isik ei vasta seaduse nõuetele ehk kontrollieseme

asjaoludele. RAB on analüüsinud HR korrektset ärialast mainet ja usaldusväärsust registrite,

avalike andmebaaside ja teiste temaga seotud ettevõtete poolt tegevusloa taotlustes esitatud

teabe, samuti muude RAB-le teadaolevate andmete põhjal. Kogutud andmetest järeldub, et

HRl puudub korrektne ärialane maine ning RAB-l puudub usaldusväärsus HR tegevuse osas.

Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust veenvalt põhistanud ega esitanud tõendeid, mille

kohaselt on kliendid nõus üksnes HRga koostööd tegema. Ka kaebaja klientidele on oluline,

et nende teenuse osutaja oleks korrektse mainega.

6. Wasp Consult OÜ ei nõustunud 30.08.2024 vastuses RAB-i seisukohaga, et ta peaks

olema teadlik HR halvast ärialasest mainest. Väär on RAB-i seisukoht, et RAB-i varasemad

hinnangud HR sobivusest ei ole asjakohased. RAB-i otsus tugineb asjaoludele, mis on teada

varasemalt ning RAB ei ole selgitanud, mis on muutunud, et varasemalt üle 100 korra antud

hinnangud üle vaadata.

Avalik huvi ei kaalu üles kaebaja õigusi. Olukorras, kus kohtuvaidluse aluseks on järjekordne

vastustaja otsuse õiguspärasuse küsimus (mis juba praegu teada olevate asjaolude valguses

kätkeb endas olulisi vastuolusid ja küsitavusi), ei saa ilmselgelt vastustaja arusaam tema

mainest kui avaliku huvi objektist prevaleerida kaebaja eksistentsi, põhiõigust tegeleda

ettevõtlusega ja seetõttu ka suutlikkust enda õiguseid kohtulikult kaitsta.

7. Tallinna Halduskohus jättis 06.09.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Kaebaja saab esialgse õiguskaitse korras kaitsta enda subjektiivseid õigusi, mitte juhatuse

liikme, osaniku ja tegeliku kasusaaja HR õigusi. Kaebaja on usaldushalduse ja äriühingute

teenuse pakkuja, kellele kohaldub RahaPTS (RahaPTS § 2 lg 1 p 9) ning teenused, mida

kaebaja saab usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujana pakkuda, on toodud RahaPTS

§-s 8. Kaebaja, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja või omaniku ärialane

maine peab olema korrektne (RahaPTS § 72 lg 1) ning kui tegevusloa saanud ettevõte ei vasta

tegevusloa andmise tingimustele ning seda mittevastavust ei ole 30 tähtaegselt kõrvaldatud,

on RAB-l kohustus tunnistada tegevusluba kehtetuks (RahaPTS § 75 lg 1 p 4). Seega ei saa

kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada. Esialgset õiguskaitset kohaldamata tuleks

kaebajal vaidlustatud ettekirjutus täita, st kutsuda HR tagasi juhatuse liikme kohalt. Samuti

peaks HR, kes on mh ka kaebaja ainuosanik ja tegelik kasusaaja, võõrandama kaebaja mõnele

kolmandale isikutele, kelle ärialast mainet ei ole RAB-l alust kahtluse alla seada. Seega ei

pruugiks kaebuse sisuline lahendamine, isegi kui see oleks kaebajale edukas, olla enam

eesmärgipärane. Teisalt tuleb arvestada ka seda, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et ettekirjutuse täitmine oleks võimatu või HR on isik, kelle tõttu kliendid kaebaja

pakutavat teenust kasutavad. Nimelt väljastati kaebajale tegevusluba juba 02.12.2013. Sel ajal

ei olnud HR kaebajaga seotud. HR astus OM, kes on kaebaja juhatuse liige alates 02.03.2011,

kõrvale juhatuse liikmeks alles 07.01.2021. Ehkki kohus möönab, et kaebajal on kliendibaas,

on tõendamata, et see kliendibaas eksisteerib üksnes sel põhjusel, et kaebaja on seotud HRga.

Vaadates kaebaja esitatud majandusaasta aruandeid, siis ka ajal, mil HR kaebaja juhatuse liige

ei olnud, oli kaebaja põhitegevusalaks ettevõtete asutamine. Kuna OM on olnud kaebaja

pikaajaline juhatuse liige ning kohtule ei ole teada, et RAB kahtleks ka tema ärialases maines,

ei muutuks kaebaja majandustegevuse jätkamine võimatuks, kui HR juhatuse liikme kohalt

tagasi kutsutaks. Sel põhjusel ei ole tõenäoline, et kaebajale võiks tekkida mainekahju.

Kaebuse eduväljavaateid ei ole põhjust pidada suureks. Vaidlustatud haldusakt on

hindamisotsus, mille tegemisel tuleb sisustada määratlemata õigusmõiste „korrektne ärialane

maine“. Poolte väiteid ja asjas kogutud tõendeid – mida kõike ei ole veel kohtule esitatud –

3-24-1814

4(8)

tuleb põhjalikumalt hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. See aga ei välista kaebuse

sisulisele perspektiivile hinnangu andmist. RahaPTS § 72 lg 2 sätestab mitteammendava

loetelu alustest, mil isikul korrektne ärialane maine puudub ning kohtule ei nähtu, et RAB

oleks HR ärialase maine hindamisel toiminud meelevaldselt või vastuolus maine hindamist

puudutava kohtupraktikaga. Vaidlustatud otsuses on RAB välja toonud asjaolude kogumi,

mille alusel leiti, et HR ärialast mainet ei saa korrektseks pidada. Kehtiv õigus ei välista

varem antud hinnangute ümbervaatamist. Sarnaselt haldusasjale 3-21-2139 ei ole kaebaja

esitanud kohtule ka siinses asjas esialgse õiguskaitse lahendamiseks tõendeid selle kohta, et

vastustaja oleks varem HR ärialast mainet üksikasjalikult analüüsinud ning jõudnud

järeldusele, et see on korrektne (Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023 otsus nr 3-21-2139, p

23).

RAB-i esitatud seisukohast nähtub, et kaebaja juhatuse liikme ja ainuosaniku laitmatus

maines on olnud põhjust kahelda juba varem. Olukorras, kus äriühingu osanik, tegelik

kasusaaja ning juhatuse liige on kõik ühes isikus (ehkki kaebajal on HR kõrval ka juhatuse

liikmeks juba a-st 2011 OM), võtab äriühing teadvalt riski, et kui sellise isiku ärialast mainet

ei ole alust pidada enam korrektseks, järgneb sellega ettekirjutuse tegemine ning see võib

omakorda päädida tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.

RahaPTS eesmärk on, et tegevusluba nõudvas valdkonnas tegutsev isik oleks laitmatu

ärisalase mainega. Laitmatu ärialase maine nõue kehtib ka isikutele, kellele on väljastatud

tegevusluba usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkumiseks. Kuna kaebaja tegeleb

valdkonnas, mis eeldab tegevusluba, peavad kaebajaga koostööd tegevad isikud saama

usaldada antud tegevusluba ning seda, et järelevalveasutus täidab oma ülesandeid ja sekkub,

kui vaja. Seega esineb asjas kaalukas avalik huvi tagada RahaPTS eesmärkide saavutamine.

Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse lubada esialgse õiguskaitse

korras tegutseda ettevõtjal, kes RAB-i menetluse tulemusel antud hindamisotsuse alusel ei

vasta seaduses sätestatud nõuetele ning on seeläbi ohuks Eesti ettevõtluskeskkonna

usaldusväärsusele ja läbipaistvusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Wasp Consult OÜ palub 23.09.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

06.09.2024 määrus ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus.

Kuna kaebaja osanik on 100% HR, tähendab ettekirjutuse täitmata jätmise võimatuse või

keerukuse tõendamine seda, et kaebajal tuleb tõendada ostuhuvi puudumist kaebaja osade

suhtes. Kaebaja ei saa tõendada seda, mida pole olemas. Hinnata tuleks, kas kaebaja ühingul

on mingi varaline väärtus ilma enda peamise nõustajata või mitte. Ei ole usutav, et avaldades

müügikuulutuse, kus müüakse ettevõtet koos arvukate kohtuvaidlustega vastutaja vastu, oleks

reaalseid ostusoovijaid. Võimatu on oodata kaebajalt tõendamiskoormuse täitmist ka selles

osas, et näidata kohtule klientide lahkumist koos kaebaja praeguse tegeliku kasusaajaga.

Kohtu hinnang kaebuse perspektiivile on ennatlik. Kaebuse perspektiivi hindamisel ei saa

omistada määravat tähtsust sellele, kas vaidluse aluseks on määratlemata õigusmõiste

sisustamine ja sellekohane kaalutulusotsus või fakti tuvastamine. Kaebaja on esitanud

tõendid, et HR korrektset ja laitmatut ärialast mainet on hinnatud varem detailselt ja

virtuaalvääringu teenuste tegevusloa taotluste alusel. RahaPTS § 17 lg 2 mõistes kontaktisiku

suhtes on kohaldunud kogu aeg laitmatu ärialase maine nõue, mille hindamisel lähtutakse

Finantsinspektsiooni juhendis sätestatust ja mis on sisult identne nn põhjaliku korrektse

ärialase maine hindamise eeldustega.

3-24-1814

5(8)

Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kaebaja pidi HR maine mittevastavusest juba

varem teadma ning on võtnud teadliku äririski. Isegi kui lähtuda eeldusest, et vastustaja

hinnangud kaebaja juhatuse liikme mainele seoses virtuaalvääringu teenuste osutamisega on

põhjendatud, ei pidanud kaebaja sellest tuletama, et järelikult ei sobi isik ka

äriühinguteenuseid osutama. Ettekirjutus oleks tulnud kaebajale teha vahetult pärast seda, kui

väidetav mittevastavus kaebaja juhtorgani liikme maine osas esmakordselt tuvastati. Kaebaja

ei ole nõustunud vastustaja varasemate mainehinnangutega kaebaja juhatuse liikme ja

omaniku maine osas. HR mainet on hinnatud ka ajaliselt hiljem aset leidnud

haldusmenetlustes (nt 04.04.2023 otsusega nr 6-1/20-1 Cryptocorp OÜ loamenetluses tühistas

RAB tegevusloa, kuid otsuses ei nimetatud kordagi HR maine mittevastavust).

Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et eksisteerib ülekaalukas avalik huvi, mis õigustab

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kaebaja juhtorgani liikme mainet on hinnatud nii

laitmatuks kui korrektseks aastatel 2019‒2023 üle 100 korra. Vastustaja on otsustanud

reageerida avaliku huvi kaalutlustelt alles siis, kui kaebaja on pöördunud vastustaja vastu

kohtusse kahju hüvitamise nõudega. Kohus on ekslikult sisustanud RahaPTS-i eesmärki.

Avaliku huvi kaalutlused saavad kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel olla

asjakohased eelkõige sellisel juhul, kui need on sisustatud läbi kaebaja sisulisele tegevusele

esitatavate etteheidete ning need on omakorda seotud kaebaja juhtorgani liikme HR tegevuse

ning vastutusega RahaPTS-st tulenevate hoolsusmeetmete rakendamisel.

Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik tagada

kaebajale sellist õiguskaitset, et juhtorgani liikmete koosseis jääks vaidluse kestel

muutumatuks, palub kaebaja rakendada esialgset õiguskaitset läbi alternatiivse meetme

järgnevalt: kohus kohustaks kohtumenetluse kestvuseks kaebajat täitma vaidlustatud

ettekirjutust selliselt, et kaebajal tuleb küll vahetada HR välja juhatuse liikme ja RahaPTS §

17 lg-st 1 tulenevalt kontaktisiku positsioonilt, kuid lubaks kaebajal jätta kohtumenetluse

kestvuseks HR enda omanikuks ja keelab selleks perioodiks tühistada kaebaja tegevusluba.

9. RAB palub 01.10.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud

seisukoha juurde. Kaebuse ja määruskaebusega püütakse kaitsta HR subjektiivseid õiguseid,

mitte kaebaja õiguseid. Kaebaja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks tema kliendid peaksid

lahkuma konkurentide juurde ja nad teevad koostööd üksnes seetõttu, et kaebaja juhtfiguur on

HR. HR mainekahju ei ole tingitud RAB-i ettekirjutusest, vaid tema enda tegevusest ja

käitumisest. RAB-i ettekirjutus ei ole seotud sellega, et HRl puudub edaspidi võimalus

tegeleda äritegevusega. Kaebaja loob vale ettekujutuse sellest, et RAB justkui pärast kahju

hüvitamise nõude esitamist (haldusasi nr 3-23-1936) muutis oma halduspraktikat ja tuvastas,

et HRl puudub korrektne ja laitmatu maine. HR ja kaebaja olid teadlikud juba 01.07.2022, et

RAB on seisukohal, et HRl puudub korrektne ärialane ja laitmatu maine. Kui kaebaja viib

ennast kontrollieseme asjaoludega vastavusse, ehk siis juhtpositsioonil hakkab või hakkavad

olema isikud, kellel on korrektne ärialane ja laitmatu maine, ei mõjuta HR maine puudulikus

enam kaebaja mainet.

Kaebajal on võimalik tõendada, et ta on asunud ettekirjutust täitma, kuna ta on esitanud juba

RAB-le tegevusloa muutmise taotluse 10.09.2024 kommentaariga: „Loa muutmise taotlus

vastavalt RAB-i ettekirjutusele“. Taotluse kohaselt on HR asemel kaebaja osanikuks ja

tegelikuks kasusaajaks määratud JM. Ainsa juhatuse liikmena jätkab OM, kes on määratud ka

kontaktisikuks. Teenuse pakkumise eest vastutavaks isikuks määrati OM. Eelnevat arvestades

edastas RAB 20.09.2024 kutsed vestlustele ja teavituse menetlustähtaja kohta. Vastustajale ei

ole mõistetav, kas kaebaja loob eksliku ettekujutuse kohtule eesmärgiga saada esialgne

õiguskaitse, või loob ta RAB-le ebaõige ettekujutuse ettekirjutuse täitmise kohta, et vältida

RAB-i poolseid järgmisi meetmeid.

3-24-1814

6(8)

HR ei ole kaebaja ainuke juhatuse liige, vaid alates 02.03.2011 on juhatuse liikmeks ka OM.

HR on juhatuse liikmeks olnud 02.03.2011‒27.11.2013 ning seejärel uuesti alates 07.01.2021.

Seetõttu on põhjendamata kaebaja väited, justkui usaldatakse teda üksnes seetõttu, et just HR

on juhatuse liige ja tegelenud kaebaja juhtimisega. Kaebaja tegutses ka aastatel, kui HR ei

olnud kaebaja juhatuse liige. Seega ei ole mõistetav varalise väärtuse omistamine kaebajale

just HRga seonduvalt.

Kohus on õigesti hinnanud kaebuse perspektiivi ja lähtunud õigetest kaalutlustest. Kuigi RAB

on varem väljastanud tegevuslube HRga seotud ettevõtetele, on RAB-l jätkuvalt õigus ja

kohustus kontrollida isiku ärialast mainet. Ärialane maine on ajas muutuv ja varasem hinnang

isiku sobivusele ei tähenda, et haldusorgan ei tohi seda ümber hinnata. Äriühingutel on

kohustus iga hetk ka pärast tegevusloa saamist vastata kõikidele kohustuslikele seaduses

sätestatud kontrollieseme asjaoludele. RAB-l on õigus ja kohustus reageerida ka väljaspool

tegevusloa taotluse menetlust, kui talle saab teatavaks, et äriühing ei vasta enam

kohustuslikule kontrollieseme asjaolule. HR käitumisest nähtub, et isik ei ole oma käitumist

muutnud. Oluline on, millised faktilised asjaolud on RAB-le teada negatiivse maine hinnangu

esitamise hetkel ja kas need kogumis annavad alust väita, et isikul puudub korrektne maine.

Kohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja pidi HR maine mittevastavusest juba varem

teadma ning on võtnud teadliku äririski. Asjaolu, et kaebaja ei ole RAB-i maine hindamise

tulemustega nõustunud, ei muuda RAB-i seisukohta ja hinnangut ebaõigeks. Asjakohatu on

viide RAB 04.04.2023 otsusele nr 6-1/20-1, millega tühistati Cryptocorp OÜ tegevusluba.

Ülekaalukas avalik huvi õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Riigil tuleb

tagada, et teenust pakuvad vaid sellised ettevõtted, kes on vastavuses riigis kehtestatud

seaduslike nõuetega ning on usaldusväärsed partnerid mitte üksnes oma klientidele tulu

teenimise eesmärgil, vaid ka haldusasutusele ja riigile tervikuna, millega maandatakse

rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

11. Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud RAB-i 04.04.2023 otsuse nr 6-1/20-1 (dtl

355‒374),

mille

asja

materjalide

juurdevõtmise

soovi

ringkonnakohus

eeldab.

Ringkonnakohus tagastab tõendi kaebajale, kuna tõend ei oma määruskaebuse lahendamisel

tähtsust (HKMS § 62 lg 2). RAB-i 01.10.2024 vastuse lisad 1, 2 ja 3 (dtl 379‒381) võtab

ringkonnakohus asja õigemaks lahendamiseks tõendina asja materjalide juurde (HKMS § 198

lg 3).

12. Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks alust.

13. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

14. Kaebajale on majandustegevuse registris väljastatud tegevusluba usaldushalduse ja

äriühingute teenuse pakkumiseks. Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujatele

kohaldub RahaPTS (RahaPTS § 2 lg 1 p 9). RahaPTS § 72 lg 1 p 11 sätestab, et ettevõtjale

antakse tegevusluba, kui RahaPTS § 72 lg 1 p-s 1 nimetatud isikutel (s.o ettevõtjal, tema

3-24-1814

7(8)

juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul) on korrektne ärialane maine.

Vaidlustatud ettekirjutuses heidetakse kaebajale ette, et tema juhatuse liikmel, ainuosanikul ja

tegelikul kasusaajal HRl puudub korrektne ärialane maine, mistõttu on täitmata RahaPTS §

72 lg 1 p-s 11 sätestatud kontrollieseme asjaolud. Ettevõttele anti enda RahaPTS § 72 lg 1 p-s

11 nimetatud asjaoluga kooskõlla viimiseks tähtaeg 19.08.2024 ning hoiatati, et kui ettevõtja

selleks tähtajaks ei vasta kehtivale tegevusloa andmise tingimusele ega kõrvalda

mittevastavust, tunnistatakse tema tegevusluba kehtetuks. Esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise korral tuleb kaebajal vaidlustatud ettekirjutus täita, st kutsuda HR

juhatuse liikme kohalt tagasi. Samuti peaks HR kaebaja ainuosaniku ja tegeliku kasusaajana

äriühingu võõrandama isiku(te)le, kellel on korrektne ärialane maine. Seega saab kaebaja

esialgse õiguskaitse vajadust möönda, kuid see ei ole ülekaalukas. Vastustaja on

määruskaebuse vastuses selgitanud, et kaebaja on ettekirjutuse täitmiseks esitanud RAB-le

10.09.2024 tegevusloa muutmise taotluse, mille kohaselt on HR asemel kaebaja osanik ja

tegelik kasusaaja JM ning ainsa juhatuse liikmena jätkab OM, kes on ka kaebaja kontaktisik

ja teenuse pakkumise eest vastutav isik (vastustaja 01.10.2024 vastuse lisad 1‒3, dtl

379‒381). Taotlus on vastustaja menetluses. Ehkki kahtlust ei saa olla, et kaebajal on

tegutsemisaja jooksul tekkinud kliendibaas, puuduvad tõendid, et kliendid kasutaks kaebaja

pakutavat teenust siiski just HR juhatuse liikmeks oleku tõttu. Kaebajale tegevusloa

väljastamisel 02.12.2013 ei olnud HR kaebajaga seotud. Kaebaja majandusaasta aruannetest

nähtuvalt oli kaebaja põhitegevusalaks ettevõtete asutamine ka ajal, mil HR kaebaja juhatuse

liige veel ei olnud. Ringkonnakohus jagab eelneva põhjal halduskohtu seisukohta, et kaebaja

majandustegevuse jätkamine ei muutuks võimatuks, kui HR juhatuse liikme kohalt tagasi

kutsutaks ja ta osad võõrandaks. Kaebaja teine juhatuse liige on olnud pikaajaliselt OM ning

puuduvad andmed, et RAB tema ärialases maines kahtleks. Seetõttu ei ole asjakohased ka

kaebaja väited kaebajale mainekahju tekkimisest.

15. Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Samas ei

ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud iga kord, kui kaebus ei ole ilmselgelt

perspektiivitu. Mitte igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei

õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi

kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Loakohustuslikule

ettevõtjale antakse RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kohaselt tegevusluba, kui tema juhtorgani liikmel,

prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul on korrektne ärialane maine. RahaPTS § 72 lg 2

järgi ei ole isikul korrektset ärialast mainet, kui RAB on tuvastanud asjaolud, mis seavad

kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist (mitteammendav loetelu

RahaPTS § 72 lg 2 p-d 1‒6). Korrektne ärialane maine on RahaPTS § 72 lg-st 2 tulenevalt

määratlemata õigusmõiste, mida RAB peab iga kord uuesti sisustama, lähtudes konkreetse

isiku ja taotlusega seotud asjaoludest. Korrektse ärialase maine tuvastamisel omavad tähtsust

kõik olulised asjaolud kogumis, sh varasemad karistused ja kahtlustused (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsus nr 3-21-2829, p 17; 28.12.2023 otsus nr 3-22-1492, p 16).

RAB on vaidlustatud ettekirjutuses toonud välja asjaolude kogumi, mille alusel leiti, et HR

ärialast mainet ei saa korrektseks pidada: HR või temaga seotud ettevõtetega on seotud

mitmete kohtumenetlustega (sh on HR olnud süüdistatav, kahtlustatav või süüasjaga muul

moel seotud) või on toime pannud või olnud seotud õigusvastaste, ebasündsate, ebaeetiliste,

pettuslike, usaldust kuritarvitavate vm kahtlaste tegudega või selliste uurimis- või

järelevalvemenetlustega; HR ei tee koostööd järelevalveasutusega; HR suhtes puudub

usaldusväärsus. Ringkonnakohtule ei nähtu, et RAB oleks hindamisotsuse tegemisel toiminud

meelevaldselt või vastuolus senise kohtupraktikaga. Kaebuse lahendamine eeldab veel

tõendite kogumist ja nende koosmõjus hindamist, ning seda, kas RAB on vaidlustatud

ettekirjutuses korrektse ärialase maine sisustamisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest, tuleb

halduskohtul kontrollida asja sisulisel lahendamisel.

3-24-1814

8(8)

16. Arvestades kaebuse vähest perspektiivi ning asjaolu, et kaebajal puudub ülekaalukas

õiguskaitsevajadus, leidis halduskohus õigesti, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib avalik huvi, mis on

kaebaja huvidest kaalukam. Kohus ei saa lubada esialgse õiguskaitse korras jätkata ettevõttel,

mis ei vasta RahaPTS-s sätestatud nõuetele, majandustegevusega. Selliselt esialgse

õiguskaitse kohaldamine saab toimuda vaid erandjuhtudel ning kaebuse perspektiivikuse

korral, millise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Eeltoodud põhjendustel ei saa

rahuldada ka kaebaja esitatud alternatiivset esialgse õiguskaitse taotlust.

17. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 06.09.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)