2-15-10500/76 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-15-10500

Määruse tegemise aeg ja

koht

04.10.2024 Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

L. L.i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise

aeg

30.09.2024

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Võlgnik: L. L. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post:

XXX);

Usaldusisik: N. D. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post:

XXX);

Võlausaldajad:

Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (Esindaja:

jurist U. K.; e-post: emta@emta.ee);

Julianus Inkasso OÜ

(Esindaja: I. M.-V.; e-post:

jurist@julianus.ee);

AS SEB Liising (Esindaja K. H.; e-post: menetlus@seb.ee).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada L. L.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus ja keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 4, 5

alusel.

2. Vabastada N. D. usaldusisiku kohustustest L. L.i kohustustest vabastamise

menetluses.

3. Avaldada teade kohustustest vabastamisest keeldumise ja kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJALOLUD

1. Viru Maakohtu 23.10.2015 määrusega kuulutati välja L. L.i pankrot ning pankrotihalduriks

nimetati vandeadvokaat Eve Selberg.

2. 16.06.2016 Viru Maakohtu määrusega kinnitati jaotusettepanek. Kohus lõpetas 25.11.2019

määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätkunud

pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Võlausaldajatel jäi II järgu tunnustatud nõuete

eest raha saamata raha kokku 19 459,38 eurot, sh AS SEB Liising 16 259,25 eurot, Eesti

Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 2 541,12 ning Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu 659,01 eurot. Võlausaldajal Lindorff Eesti AS (käesolevalt Julianus Inkasso

OÜ) jäi III järgu tunnustatud nõude eest raha saamata 13 332 eurot.

3. Kohus algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, määras võlgniku

usaldusisikuks N. D.i ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt hiljemalt 1-ks

novembriks usaldusisiku aruande.

4. 05.03.2018 kohtunõudega kohustas kohus usaldusisikut N. D.i esitama kohtule usaldusisiku

aruande. Usaldusisik aruannet ei esitanud.

5. Kohus kutsus usaldusisiku 17.05.2018 kohtuistungile. Usaldusisik kohtuistungile ei

ilmunud (võlgniku väide kohaselt viibis haiglaravil). Võlgnik L. L. avaldas kohtuistungil, et ta

ei ole kohustusi võlausaldajate ees täitnud. Kohus andis võlgnikule tähtaja aruande

esitamiseks kuni 30.05.2018. Kohus edastas võlgnikule veelkord 05.03.2018 kohtunõude, mis

sisaldas hoiatust, et määratud tähtajaks aruande ja tõendite esitamata jätmisel vastavalt PankrS

§ 175 lg 5 on kohtul õigus lõpetada omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse.

6. Võlgnik L. L. esitas 29.05.2018. a esimese aruande, sh Maksu- ja Tolliameti tõendi tehtud

väljamaksete ja maksustatava tulu kohta perioodil 01.09.2015 kuni 30.04.2018, Eesti

Töötukassa 09.01.2015 otsuse töötuna arvel oleku lõpetamise kohta ning 04.03.2015 otsuse

võlgniku töötuna arvele võtmise kohta, samuti 13.06.2017 otsuse töötuna arvele võtmise ning

01.08.2018 otsuse töötuna arvel oleku lõpetamise kohta. Lisaks esitas L. L. 23.05.2018

dateeritud venekeelse dokumendi ning pensionitunnistuse.

7. 25.11.2019 kohtunõudega kohustati taaskord usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku

aruanne.

Usaldusisiku asemel vastas kohtunõudele võlgnik 06.12.2019 ning esitas kohtule enda SEB

Pank AS-is asuva arvelduskonto väljavõtte perioodi 30.05.2018 kuni 31.12.2018 ning

perioodi 01.01.2019 kuni 01.12.2019 kohta. Lisaks esitas võlgnik kohtule venekeelseid

dokumente, sh tõend tööandjalt X OÜ.

8. Kohus kutsus nii usaldusisiku kui ka võlgniku 20.01.2020 toimunud kohtuistungile.

Kohtuistungil osales üksnes võlgnik. Usaldusisik kohtuistungile ei ilmunud.

Võlgnik selgitas, et esitas kohtule arvelduskonto väljavõtted tõendamaks, et ta ei suuda

igakuiselt rohkem kui 5 eurot võlausaldajatele kohustuste katteks tasuda. Kohus selgitas

võlgnikul PankrS § 173 lg-tes 1, 3 sätestatut.

9. Kohus kohustas 18.11.2020 usaldusisikut N. D.i esitama kohtule täpsustatud usaldusisiku

aruande ning seda hiljemalt 10.12.2020.

10. Võlgnik L. L. esitas 23.11.2020 kohtule aruande, mis sisaldas venekeelset kirja ning

tööandja X OÜ tõendit (vene keeles).

11. Seejärel kohustas kohus 03.02.2021 usaldusisikut esitama täpsustatud aruanne hiljemalt

26.02.2021. a. Kohus juhtis usaldusisiku tähelepanu asjaolule, et arvelduskonto väljavõtted ei

ole aruanded ning et esitatud aruanded peavad olema eesti keeles.

12. Usaldusisiku asemel esitas võlgnik L. L. esitas 08.02.2021 usaldusisiku aruande.

13. 17.11.2022 kohustas kohus usaldusisikut ja võlgnikku esitama nõuetekohane lõpparuande.

Kohus tõi välja, et lõpparuandes tuleb märkida võlausaldajatele tehtud väljamaksete

kogusumma kohustustest vabastamise menetluse jooksul, s.o alates 25.11.2016 kuni

24.11.2021. Sama perioodi kohta tuleb esitada võlgniku arveldus- ja hoiukontode väljavõtted.

14. Usaldusisik esitas 15.12.2022 aruande ning taotluse lõpparuande esitamise tähtaja

pikendamiseks kuni 26.12.2022.

15. Usaldusisik esitas 04.01.2023 kohtule lõpparuande ning taotluse pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Aruandes on välja toodud, et perioodil

25.11.2021 kuni 25.11.2022 oli L. L. sissetulek kokku 6770,21 eurot, seega igakuiselt 621,68

eurot. Võlgnik töötas 2022 X OÜ-s. Võlgnik kannab enda olmekulud. Võlgniku igakuisest

sissetulekust ei ole võimalik teostada kinnipidamisi. Puuduvad summad usaldusisikule

üleandmiseks ning puuduvad ka väljamaksed võlausaldajatele.

16. Kohus küsis võlausaldajatelt seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise/pikendamise kohta, samuti andmed selle kohta, kas ja millises summas maksis

võlgnik välja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele võlausaldajatele hüvitisi

(makseid) kogu võlgniku kohustusest vabastamise menetluse perioodi eest.

16.1. Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ (Lowell Eesti AS end. Lindorff Eesti AS ühines

12.08.2019 OÜ-ga Julianus Inkasso) esindaja teatel ei ole võlgnik pankrotimenetluse käigus

võlausaldajale midagi tasunud. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi

tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust. Julianus Inkasso OÜ palub jätta L. L.i

taotluse kohustusest vabastamiseks rahuldamata.

16.2. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti toob välja, et kohustustest vabastamise menetluse

kestel on pankrotimenetluses rahuldamata jäänud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks

laekunud 138,40 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõue on täies ulatuses tasutud enammakstud

tulumaksu tagastusnõuete tasaarvestamise teel. Seega võlgnik ise nõude katteks tasumisi

teinud ei ole. Pankrotimenetluse lõppedes riigi kasuks välja mõistetud pankrotimenetluse

kulud on osamaksetena tasutud. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud Riigi Tugiteenuste

Keskuse nõude saldo on 2402,72 eurot.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik töötanud kuuel erineva tööandja juures.

Seisuga 28.11.2023 on võlgnikul kaks kehtivat töölepingut. Alates 01.06.2018 töötab võlgnik

täistööajamääraga X OÜ-s veoautojuhina. Töötasu on olnud miinimumpalga lähedane, s.o alla

veoautojuhtide keskmist töötasu. Võlausaldaja hinnangul oleks võlgnik pidanud kohustustest

vabastamise menetluse kestel tegelema tulutoovama tegevusega. Alates 2021.a töötab võlgnik

samaaegselt X OÜ-s veokorraldusjuhina ning äriühing on võlgnikule maksnud

täistööajamääraga töötamise eest tasu 100 eurot kuus. Kahelt tööandjalt saadud tasu kokku on

ületanud mittearestitavat määra, kuid võlgnik ei ole meie nõude katteks tasumisi teinud.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik taotlenud 2019, 2020 ja 2021 füüsilise

isiku tuludeklaratsioonide alusel tagastamisele kuulunud enammakstud tulumaksu kanda E. L.

pangakontole. Sellega on võlgnik rikkunud pankrotiseaduses sätestatud kohustusi ja

kahjustanud pankrotivõlausaldajate huve.

Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.

Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

16.3. Võlausaldaja AS SEB Liising esindaja leiab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest

pankrotimenetluses saamata 16 259,25 eurot. Menetluse kestel on võlgnik teinud

võlausaldajale väljamakseid kogusummas 598,34 eurot, mis on tehtud perioodil 25.05.2020

kuni 29.07.2021. Võlgnik on menetluse ajal rahuldanud võlausaldaja nõuet 3,68% ulatuses.

17. Kohus kuulas võlgniku ära 30.09.2024 toimunud kohtuistungil.

KOHTU SEISUKOHT

18. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning võlgniku esitatud vastustega, on seisukohal,

et L. L.i kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

19. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2

kohaselt, enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste,

kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

20. Pankrotimenetlus tsiviilasjas nr 2-15-10500 on algatatud 16.07.2015, seega kuuluvad

kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) sätted.

21. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest

teadasaamisest arvates.

22. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

22.1. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. L. L. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

22.2. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Töötamise registri andmetel on võlgnik L. L. kohustustest vabastamise menetluse kestel

töötanud viie erineva tööandja juures, sh X OÜ-s alates 01.06.2018 kuni käesoleva ajani, X

OÜ-s alates 09.01.2018 kuni 10.01.2018, XOÜ-s alates 15.02.2021 kuni 01.11.2022, X OÜ-s

alates 07.10.2022 kuni 20.10.2022 ning XOÜ-s alates 22.11.2022 kuni 26.05.2023. Seega

nähtub töötamise registri andmetest, et L. L. on töötanud alates 15.02.2021 kuni 26.05.2023

sisuliselt koguaeg paralleelselt kahel töökohal (v.a 2022 november). Selliseid andmeid

võlgnik kohustustest vabastamise menetluses esitanud ei ole. Võlgniku enda esitatud andmete

kohaselt oli ta Eesti Töötukassas töötuna arvel alates 13.06.2017 kuni 08.01.2018 (samuti

alates 04.03.2015 kuni 06.10.2015). Seega oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse

ajal töötu üksnes 5,5 kuud. L. L. on korduvalt (29.05.2018, 06.12.2019, 23.11.2020,

08.02.2021) esitanud andmeid selle kohta, et ta töötab X OÜ-s ning saab sealt sissetulekut.

Andmeid teiste tööandjate ega nendelt saadud sissetulekute kohta esitatud ei ole. Võlgniku

esitatud tõendite (sh arvelduskontode) pinnalt saab järeldada, et võlgnik on teeninud X OÜ-s

töötades sissetulekut järgmiselt: 2018 (6 kuud) keskmiselt 303,39 eurot kuus, 2019 keskmiselt

315,54 eurot kuus, 2020 keskmiselt 350,47 eurot kus, 2021 keskmiselt 387,05 euro kuus ning

2022 keskmiselt 545,10 eurot kuus. L. L. töötab jätkuvalt X OÜ-s autolukksepana. Äriregistri

andmetel on X OÜ põhitegevusalaks kaubavedu maanteel. Äriühingu juhatuse liige on alates

13.04.2020. a E. L. ning kontaktaadress on XXX. Viidatud aadress oli vähemalt 2022. aastani

võlgniku elukohaks. Võlgnik põhjendas kohtuistungil sissetuleku teenimist alla keskmise

veoautojuhi palga asjaoluga, et tema tööülesandeks oli üksnes autode viimine üle piiri Narvast

Ivangorodi.

Võlgnik ei ole kohtule usutavalt põhjendanud, miks võlgniku oskused ja töökogemus ei

võimaldaks tal leida tasuvamat tööd või tegevust, kui võlgnikul on seni olnud (300-600 eurot

kuus). Võlgnik on tuginenud üksnes sellele, et lubatud palgatõus jäi ära. Ka ei nähtu esitatud

asjaoludest, et võlgnik oleks püüdnud 8 aasta jooksul alates võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest tasuvamat töökohta või tegevust leida. Võlgnik pole selle

kohta, et ta oleks otsinud teist tööd, ühtegi konkreetset näidet esile toonud ega selle kohta

tõendeid esitanud. Samuti pole võlgnik esile toonud ühtegi konkreetset ettevõtet, kus talle

oleks töökohast ära öeldud. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tasuvama

töö leidmise eesmärgi puhul oleks tegemist ebarealistliku eesmärgiga.

L. L. oli perioodil 31.03.2016 kuni 31.03.2019 määratud 50% töövõimetus. Võlgniku

arvelduskonto väljavõttest nähtub, et Eesti Töötukassa on alates 07.07.2017 kuni 08.01.2018.

a teinud igakuiseid väljamakseid keskmiselt 220,10 eurot kuus. Lisaks on Eesti Töötukassa

teinud võlgnikule regulaarselt igakuiseid väljamakseid alates 05.04.2019. a kui 04.03.2022

(2019. aastal keskmiselt 239,30 eurot kuus, 2020. aastal 252,49 eurot kuus, 2021. aastal

260,94 euro kuus ning 2022. a 232,85 eurot kuus). Võlgnik kinnitas 30.09.2024 kohtuistungil,

et töövõimetoetuse maksmine lõpetati talle umbes 2 aastat tagasi. Sotsiaalkindlustusamet on

perioodil 05.08.2018 kuni 05.11.2018 teinud võlgnikule väljamakseid (pension) kokku

summas 1135,86 eurot, s.o igakuiselt 189,31 eurot. Haigekassast on võlgnikule laekunud

84,99 eurot. 08.01.2021 aruandest nähtub, et võlgniku igakuine töötasu on 387,04 eurot,

lisandub riiklik toetus 263,11 eurot, seega kokku 650,15 eurot. Seega on võlgnik sisuliselt

terve kohustustest vabastamise menetluse kestel jätnud esitamata andmed oma sissetulekute

(sh töövõimetoetuse) kohta. Ka ei ole võlgnik põhistanud, kas ja mil määral on olnud

tervislikel põhjustel takistatud tema töötamine või tasuvama töö leidmine.

Veelgi enam, võlgniku arvelduskontole on alates augustist 2017 kuni oktoobrini 2022

laekunud X OÜ-lt rahalisi vahendeid kokku summas 510,49 eurot ning 2022. aastal 3592,97

eurot. Võlgnik ise selgitas laekumisi asjaoluga, et tema nimelt anti ära vanametalli, võlgnik

võttis raha välja ning andis selle üle. Võlgniku sellised väited on kohtu hinnangul

paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolu, et mingis ulatuses on raha pangast välja võetud ei

tõenda võlgniku väiteid.

22.3 PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

22.4 Viru Maakohtu 25.11.2016 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgniku usaldusisikule N. D. kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid

ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise

kohta.

Käesolevaks ajaks peaks menetluses olema esitatud seitse aruannet. Usaldusisik kohtule

nõuetekohaselt aruandeid esitanud ei ole. Kohus on neljal korral (s.o 05.03.2018, 25.11.2019,

18.11.2020 ja 03.02.2021) saatnud usaldusisikule meeldetuletuse aruande esitamise kohta.

Usaldusisiku eest on aruandeid esitanud (29.05.2018, 06.12.2019, 23.11.2020 ja 08.02.2021)

võlgnik ise. Lisaks asjaolule, et aruandeid on kohustatud esitama usaldusisik (mitte võlgnik),

ei ole kohtule esitatud nõuetekohaseid aruandeid. Võlgnik on kohtule esitanud

arvelduskontode väljavõtteid, tööandja X OÜ tõendeid enda töötamise kohta ning

venekeelseid dokumente. Lisaks on kohus kahel korral kutsunud usaldusisiku kohtuistungile

(17.05.2018 ja 20.01.2020), kuid usaldusisik ilmunud ei ole. Usaldusisik on esitanud kohtule

üksnes ühe aruande, s.o 04.01.2023. a ning ka see aruanne ei ole nõuetekohane ja on esitatud

tähtaega ületades.

Seega saab veendunult järeldada, et usaldusisik ei ole menetluses täitnud oma aruande

esitamise kohustust. 30.09.2024 toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik, et usaldusisik N. D.

on tema ema.

22.5 Eelnevat arvestades leiab kohus, et võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles

huvi puudumist võetud kohustuste täitmise suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol

on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi kohustuste täitmiseks peab

tulema võlgniku poolt. Muuhulgas kohus ei peaks võlgnikule pidevalt edastama korduvaid

kohtunõudeid aruande esitamiseks.

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

23. PankrS § 173 lg-d 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kohus teostas võlausaldajatele päringu, et välja selgitada loovutuskohustuse täitmine. Kohtule

vastasid kõik võlausaldajad.

Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ kinnitas, et võlgnik pankrotimenetluse käigus

võlausaldajale midagi tasunud.

Võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti toob välja, et kohustustest vabastamise menetluse kestel

on pankrotimenetluses rahuldamata jäänud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks

laekunud 138,40 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõue on täies ulatuses tasutud enammakstud

tulumaksu tagastusnõuete tasaarvestamise teel. Seega võlgnik ise nõude katteks tasumisi

teinud ei ole. Pankrotimenetluse lõppedes riigi kasuks välja mõistetud pankrotimenetluse

kulud on osamaksetena tasutud. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud Riigi Tugiteenuste

Keskuse nõude saldo on 2402,72 eurot.

Võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 16 259,25 eurot.

Menetluse kestel on võlgnik teinud võlausaldajale väljamakseid kogusummas 598,34 eurot,

mis on tehtud perioodil 25.05.2020 kuni 29.07.2021. Võlgnik on menetluse ajal rahuldanud

võlausaldaja nõuet 3,68% ulatuses.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 (kuni

20.06.2022 kehtinud redaktsioonis) toodud kohustust.

24. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet kohtuistungil. Kõrvutades

võlgniku antud selgitusi töötamise registri andmetega, nähtub, et need ei ole kokkulangevad.

25. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku

süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104

lg 2).

Ehkki võlgnik on alates 01.06.2018 olnud tööga hõivatud, ei ole tema panus võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks olnud arvestatav. Julianus Inkasso OÜ-le ei ole tasutud midagi, AS

SEB Liisingu nõue on menetluse ajal rahuldatud kõigest 3,68% ulatuses ning Riigi

Tugiteenuste Keskuse nõude katteks on laekunud 138,40 eurot, rahuldamata on nõue summas

2402,72 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõue on täies ulatuses tasutud enammakstud tulumaksu

tagastusnõuete tasaarvestamise teel.

Kohus leiab, et tegemist ei ole võlgnikuga, kes oleks teinud kõik selleks, et võlausaldajate

vastavalt oma võimalustele võlgnevust tagasi maksta. Asjaolu, et võlgnikul oli võimalusi

võlausaldajatele tagasimakseid teha tõendavad tema 2018 ja 2019 välisreisid (Itaalia,

Egiptus). Võlgniku suhtumist oma kohustuste täitmisse näitab ka see, et olles teadlik enda

kohustustest võlausaldajate ees, lasi Maksu- ja Tolliametilt laekuva enammakstud tulumaksu

kanda oma abikaasa E.L. arvelduskontole. Kohtu hinnangul on ainetud võlgniku väited, et nii

välisreisid kui ka enammakstud tulumaksu laekumine abikaasale oli viimase enda korraldatud.

Võlgnik on täisealine teovõimeline isik, kes vastutab oma tegude ja ka kohustuste täitmise

eest.

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 2-5 tulenevaid kohustusi. Kohus

on võlgnikule tema kohustusi selgitanud korduvalt nii kirjade teel kui ka ärakuulamistel.

26. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või

olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole õigustatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgnik on

pikema aja jooksul (s.o enam kui 8 aasta jooksul), hoolimata kohtu korduvatest tähelepanu

juhtimistest, rikkunud oma peamist kohustust kohustustest vabastamise menetluses - eraldada

oma sissetulekust raha võlgade katteks ja maksta see ka võlausaldajatele välja. Sisuliselt on

võlgnik jäänud võlgu juba teistkordselt. Võlausaldajatel on õigustatud ootus, et kui võlgnikul

on piisav sissetulek, siis mingis ulatuses kohustused ka täidetakse. Võlgnik ei ole esitanud

ühtegi objektiivset vabandust kohustuste rikkumise kohta ning on pidanud paremaks

majandada kogu oma sissetulekuga ainult enda huvides. Kohtu hinnangul on võlgniku

käitumine menetluse kestel olnud vastutustundetu. Võlgniku rikkumine on olnud pikaajaline

ja süstemaatiline. Kohus leiab, et on ebatõenäoline ning eluliselt ebausutav, et võlgnik suudab

likvideerida menetluses tekkinud eraldise võlgnevuse 31 395,63 eurot täiendava kahe aasta

vältel ning lisaks teha jooksvaid eraldisi. Menetlus on kestnud kohtuasja menetlevate

kohtunike korduvate vahetuste tõttu ettenähtust kauem, s.o kokku enam kui 8 aastat.

Menetluse käigus on kohus korduvalt hoiatanud võlgnikku, et kui ta ei maksa menetluse

lõpuks võlausaldajatele puuduvat summat välja, ei saa kohus teda kohustustest vabastada,

kohtu hoiatused on olnud tulemuseta.

27. Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus (RKTKm

20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest

vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks

lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue

võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKM 14.11.2011, 3-2-1-

121-11, p 12). Lisaks on Riigikohus märkinud, et kohustustest vabastamise menetluse üheks

eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus

võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm

17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11). Antud juhul ei ole võlgniku väited tema raskest

majanduslikust olukorrast usaldusväärsed- ta sai lubada endale puhkusereise Itaaliasse ja

Egiptusesse, tema taotlusel kanti enammakstud tulumaksu tagastus tema abikaasa kontole, ta

on teeninud tulu vanametalli müügist, ta töötas kahel töökohal, sh tuleb arvestada, et

ettevõtetest oli registreeritud tema elukohta ja kasusaajaks oli tema abikaasa. Võlgnik on oma

käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist sellesse, et võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Sellest tulenevalt ei vääri võlgnik kohtu hinnangul kohustustest vabastamist. Antud juhul ei

esine alust võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

28. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil

kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et L. L. tuleb

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata.

29. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda L. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka L. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

30. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus

lõpetab L. L. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb N. D. vabastada usaldusisiku

kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik