2-24-332/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel Välja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 1640 eurot
Legislator headnote
AI generated2-24-332/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel Välja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 1640 eurot
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tagaseljaotsus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.10.2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-332
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi M T vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
34 610,62 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (endine Julianus Portfolio AS),
registrikood: 10686553, asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn,
Harju maakond
Hageja lepinguline esindaja: Cärolin Markus ja Sigrid
Rahkema, e-posti aadress: jurist@julianus.ee
Kostja: M T, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:
xxxx
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel
03.11.2022 ja 30.06.2022 sõlmitud väikelaenulepingu ja selle lisa nr xxxx alusel tekkinud
põhivõlgnevus 24 046,05 eurot, intressivõlgnevus 1415,77 eurot, kuutasu 152,76, viivis lepingu
kehtivuse ajal 28.04.2023 seisuga 8,60 eurot, pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks
muutunud viivisevõlgnevus 3673,38 eurot ning edasiulatuv viivis 0,06% päevas arvestatuna 24
198,81 eurolt alates 09.01.2024 kuni põhinõude tasumiseni.
3. Jätta menetluskulud M Ti (T) kanda.
4. Välja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 1640 eurot
eurot ning menetluskuludelt 1640 eurot eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud
määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest
alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning
kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendused
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-332 Julianus Inkasso OÜ hagi M T vastu võlgnevuse
nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega (sh täiendatud hagiavaldus, pangakontoväljavõte) ja
menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud AET-i vahendusel 04.03.2024, kostja ei ole kohtu
poolt määratud tähtajaks, so 25.03.2024 hagile vastust esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,
kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt
tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses
tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt
tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui
võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse
täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest
kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg
1). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse
viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte
kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse
tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu
lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud
lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist
kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja
eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue
on üle 1000 euro.
Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja LHV Finance AS vahel 03.11.2022 ja 30.06.2022
sõlmitud väikelaenulepingu ja selle lisa nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 24 046,05 eurot,
intressivõlgnevus 1415,77 eurot, kuutasu 152,76 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 28.04.2023
seisuga 8,60 eurot, pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 3673,38
eurot ning edasiulatuv viivis 0,06% päevas arvestatuna 24 198,81 eurolt (24 046,05+152,76=24
198,81 eurot) alates 09.01.2024 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud
ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded:
põhivõlgnevus 24 046,05 eurot, intressivõlgnevus 1415,77 eurot, kuutasu 152,76, viivis lepingu
kehtivuse ajal 28.04.2023 seisuga 8,60 eurot, pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud
viivisevõlgnevus 3673,38 eurot ning edasiulatuv viivis 0,06% päevas arvestatuna 24 198,81 eurolt
(24 046,05+152,76=24 198,81 eurot) alates 09.01.2024 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja
palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1907 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv
1400 eurot ja õigusabikulud 507 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: Nõude
aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine ja nende analüüs. Hagiavalduse koostamine, lisade
kogumine ja komplekteerimine ning hagi esitamine kohtule 3 h x 169=507 eurot, käibemaksuta).
Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja
kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on
standartse hagiga, siis ei ole 507 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et
hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja
mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on
120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 1640 eurot
(õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas
1400 eurot).
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud
taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
Kohtunik