Legislator Case Law & Legislation
2-24-332/13 AI generated

2-24-332/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-332/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel Välja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 1640 eurot

Legislator headnote

AI generated

2-24-332/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel Välja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 1640 eurot

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tagaseljaotsus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.10.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-332

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi M T vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

34 610,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Julianus Inkasso OÜ (endine Julianus Portfolio AS),

registrikood: 10686553, asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn,

Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Cärolin Markus ja Sigrid

Rahkema, e-posti aadress: jurist@julianus.ee

Kostja: M T, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel

03.11.2022 ja 30.06.2022 sõlmitud väikelaenulepingu ja selle lisa nr xxxx alusel tekkinud

põhivõlgnevus 24 046,05 eurot, intressivõlgnevus 1415,77 eurot, kuutasu 152,76, viivis lepingu

kehtivuse ajal 28.04.2023 seisuga 8,60 eurot, pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 3673,38 eurot ning edasiulatuv viivis 0,06% päevas arvestatuna 24

198,81 eurolt alates 09.01.2024 kuni põhinõude tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud M Ti (T) kanda.

4. Välja mõista M Tilt (T) Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 1640 eurot

eurot ning menetluskuludelt 1640 eurot eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-332 Julianus Inkasso OÜ hagi M T vastu võlgnevuse

nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega (sh täiendatud hagiavaldus, pangakontoväljavõte) ja

menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud AET-i vahendusel 04.03.2024, kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtajaks, so 25.03.2024 hagile vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg

1). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu

lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue

on üle 1000 euro.

Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja LHV Finance AS vahel 03.11.2022 ja 30.06.2022

sõlmitud väikelaenulepingu ja selle lisa nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 24 046,05 eurot,

intressivõlgnevus 1415,77 eurot, kuutasu 152,76 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 28.04.2023

seisuga 8,60 eurot, pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 3673,38

eurot ning edasiulatuv viivis 0,06% päevas arvestatuna 24 198,81 eurolt (24 046,05+152,76=24

198,81 eurot) alates 09.01.2024 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud

ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded:

põhivõlgnevus 24 046,05 eurot, intressivõlgnevus 1415,77 eurot, kuutasu 152,76, viivis lepingu

kehtivuse ajal 28.04.2023 seisuga 8,60 eurot, pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 3673,38 eurot ning edasiulatuv viivis 0,06% päevas arvestatuna 24 198,81 eurolt

(24 046,05+152,76=24 198,81 eurot) alates 09.01.2024 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja

palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1907 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv

1400 eurot ja õigusabikulud 507 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: Nõude

aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine ja nende analüüs. Hagiavalduse koostamine, lisade

kogumine ja komplekteerimine ning hagi esitamine kohtule 3 h x 169=507 eurot, käibemaksuta).

Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja

kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on

standartse hagiga, siis ei ole 507 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et

hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja

mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on

120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 1640 eurot

(õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas

1400 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik