2-23-7391/90 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7391

Tsiviilasi

W.X-i

hagi

ÜLIÕPILASKORPORATSIOON

AMICITIA

vastu

kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

ning

ebaõigete

väidete

ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.04.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ÜLIÕPILASKORPORATSIOON AMICITIA 08.05.2024

apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

8560,90 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja W.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Severinas Jakubauskas

Kostja

ÜLIÕPILASKORPORATSIOON AMICITIA

(registrikood 80084577), lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Terje Eipre ja Martin Traat

1(12)

Asja läbivaatamine

16.09.2024 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2024 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-23-7391 osas, millega

maakohus mõistis välja ÜLIÕPILASKORPORATSIOONilt AMICITIA W.X-i kasuks

varalise kahju hüvitise suuremas ulatuses kui 540 eurot ja viivise seda summat ületavalt

kahjuhüvitiselt, kohustas ÜLIÕPILASKORPORATSIOONi AMICITIA ümber lükkama

10.02.2022 e-kirjas hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited, määras selleks

kohtuotsuse täitmise viisi (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6), jättis menetluskulud

ÜLIÕPILASKORPORATSIOONi AMICITIA kanda, määras kindlaks menetluskulude

hüvitatava suuruse ja mõistis menetluskulud välja ÜLIÕPILASKORPORATSIOONilt

AMICITIA W.X-i kasuks.

2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi.

3. Rahuldada ÜLIÕPILASKORPORATSIOONi AMICITIA apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Muuta maakohtu menetluskulude jaotust ning jätta maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5. Hagi rahuldada osaliselt.

6. Mõista ÜLIÕPILASKORPORATSIOONilt AMICITIA W.X-i kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis 2000 eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras ajavahemiku 09.04–04.10.2024 eest 120,96 eurot ja alates

05.10.2024 edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude rahuldamiseni.

7. Mõista ÜLIÕPILASKORPORATSIOONilt AMICITIA W.X-i kasuks välja varalise

kahju hüvitis 540 eurot ja viivis sellelt summalt ajavahemiku 06.04.2023–04.10.2024 eest

96,94 eurot ja alates 05.10.2024 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude rahuldamiseni.

8. W.X-i nõue ÜLIÕPILASKORPORATSIOONi AMICITIA vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks jätta rahuldamata.

9. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(12)

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. W.X (hageja) esitas 19.05.2023 Harju Maakohtule hagi ÜLIÕPILASKORPORATSIOON

AMICITIA (kostja) vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja

varalise kahju 1080 eurot hüvitamise nõudes. Hageja täpsustas hagi 29.09.2023. Hageja esitas

TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.

Hagi asjaolude kohaselt saatis kostja 10.02.2022 Eesti akadeemiliste organisatsioonide

postiloendisse e-posti aadressile XXX (kuhu kuulub ca 1000 liiget) kirja, milles avaldas hageja

kohta järgmist: „Annan teada, et korp! Amicitia on 9. veebruaril otsustanud rukkida

korporatsiooni Sakala kaasvõitleja W.X-i 99 aastaks korduva sobimatu, manipuleeriva ning

ähvardava käitumise eest meie liikme suhtes. Otsus jõustus koheselt“.

Kostja saadetud e-kirjale eelnes kostja 09.02.2022 koosolek, kus arutati isiklikke detaile hageja

eraelust ja suhtest kostja liikme Cga. Hageja ei ole ühegi kostja liikmega sobimatult,

manipuleerivalt ega ähvardavalt käitunud.

Tegemist on faktiväidetega, mis solvasid kostjat ja millega kostja põhjustas hagejale

mittevaralise kahju. Hageja tundis end halvasti ja alandatult, väidetu rikkus hageja meeleolu, au

ja väärikust ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Negatiivne mõju hageja mainele on

suur ning väite ümberlükkamine võib selle taastada. Hageja taotleb lisaks mittevaralise kahju

hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel ja leiab, et mõistlik hüvitise suurus on 1000 eurot.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kohtueelsed õigusabikulud 1080 eurot. Hagejale osutati

õigusteenust nii esialgse õigusliku analüüsi tegemise, tekstianalüüsi, nõudekirja koostamise kui

ka hiljem kostja tegevuse analüüsi näol.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

10.02.2022 kirjas sisalduvad väited on tõesed ja kostja ei ole hageja õigusi rikkunud. Kostja on

kasutanud temale Põhiseadusega antud sõna- ja mõttevabadust, õigust vabalt väljendada oma

arvamust ja veendumusi.

Kostja vastuvõetud otsus on akadeemilises organisatsioonis üsna erakordne ja tavapäratu. Selle

tingisid erakordsed asjaolud. C tõstatas kostja koosolekul tema jaoks keerulise ja eraelulise, kuid

kostjaga ja korporatsioonide vaheliste suhetega seotud teema. C ja hageja [isiklik] suhe oli

lõppenud ja suhte lõpetamise järel leidis C kirjelduse järgi aset hageja soovimatu füüsiline

lähenemiskatse. Samuti saatis hageja mitmeid sõnumeid, mida C koges ähvardava ja

manipuleerivana. Hageja õigustab jätkuvalt oma käitumist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000

eurot, varalise kahju hüvitise 1080 eurot, viivise põhinõudelt (3080 eurot) alates hagi esitamisest

19.05.2023 kuni 09.04.2024 329,61 eurot ja viivise põhinõudelt (3080 eurot) alates 10.04.2024

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus kohustas

kostjat ümber lükkama 10.02.2022 e-kirjas hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited, mille

kohaselt on hageja kostja liikmega käitunud sobimatult, manipuleerivalt ning ähvardavalt. Kohus

3(12)

kohustas kostjat saatma väidete ümberlükkamiseks 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest e-

posti aadressile XXX järgmise sisuga e-kirja ning kinnituse sellest hagejale,: „Saatsime Teile 10.

veebruaril 2022 e-kirja, milles väitsime, et W.X on meie liikmega käitunud „sobimatult“,

„manipuleerivalt“ ning „ähvardavalt“. Käesolevaga lükkame need ebaõiged väited ümber.“

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

8307,10 eurot ja märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- kostja saatis 10.02.2022 e-kirjas Eesti akadeemiliste organisatsioonide postiloendi kaudu ehk e-

posti aadressile XXX hagiavalduses viidatud sisuga kirja;

- loendisse kuulub ca 1000 liiget;

- kostja liige, kellest kirjas jutt on, on C.

3.2. E-kirja saatmist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. E-kirjas on hageja

kohta esitatud faktiväited. Kostja on esitanud väited, et hageja on ühe kostja liikme suhtes

korduvalt käitunud sobimatult, manipuleerivalt ja ähvardavalt. Viidatud faktiväidete puhul tekib

mõistlikul isikul arusaam, et hageja on käitunud ühe kostja liikme suhtes ebakohasel ja

ühiskonnas taunitaval viisil sobimatult, manipuleerivalt ja ähvardavalt. Kirja adressaat ehk

akadeemilise kogukonna liige, kes on kursis akadeemilise organisatsiooni terminite

tähendustega, teeb avaldatust järelduse, et hageja käitumine on korduv ja niivõrd kohatu, et see

tõi kaasa hageja rukkimise ehk organisatsioonist eemaldamise mõne suurema süüteo karistuseks.

3.3. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui

avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

3.3.1. Tunnistaja C ütlustega on tõendatud, et tunnistaja suhtles hagejaga edasi pärast suhte

lõppemist vabatahtlikult. C ütluste kohaselt tajus ta manipuleeriva ja ähvardavana seda, et hageja

lubas 2021 sügisel teha kõik selleks, et C tagasi saada. Novembris 2021 oli hagejal vaja öömaja

Tartus ja tunnistaja pakkus talle seda. Hageja tegi lähenemiskaitseid, millistega tunnistaja läks

kaasa, sest oli haavatav. Tunnistaja kinnitas, et hageja „ei hoidnud kinni ega midagi sellist“,

samuti, et järgneval päeval oli ta segaduses, kas intiimvahekord juhtus temanõusolekul või allus

ta survele.

Samuti pidas tunnistaja ähvardavaks, et hageja oli 2021 detsembris öösel üritanud tunnistajale

helistada ja öelnud, et kui tunnistaja korporatsiooni tegemiste asjus ei vasta hagejale, siis on

hageja sunnitud võtma ühendust tunnistaja lennukaaslastega. Tunnistaja tajus seda ähvardava ja

korduvana, sest see toimus teist korda.

C ütlustes ja seletuskirjas on vastuolu. Nimelt märkis C seletuskirjas, et kõhkles, kas öömaja

pakkumine on hea mõte ja kartis, et kui ta ära ütleb, hakkab hageja rääkima sellest, et ei taha

enam elada. Samuti märkis C seletuskirjas, et ta püüdis algul hageja lähenemiskatseid tõrjuda,

kuid andis lõpuks nendele alla. Istungil antud ütlustes selgitas tunnistaja, et ta pakkus hagejale

öömaja sõbrana ning öömaja küsimise initsiatiivi ta ei mäleta. Kõhklemist öömaja pakkumise

osas tunnistaja ei maininud. Samuti ei maininud tunnistaja, et püüdis hageja lähenemiskatseid

tõrjuda. Hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et öömajal aset leidnud intiimolukord

oli konsensuslik.

Puuduvad tõendid, mille põhjal saaks järeldada hageja korduvat sobimatut, ähvardavat või

manipuleerivat käitumist hilissügisel 2021, kui C pakkus hagejale öömaja ja poolte vahel oli

4(12)

intiimne vahekord. Kostja ei ole oma seisukohtades väitnud, et 2021 hilissügisel öömajaga

seonduva koosviibimise jooksul oleks hageja käitunud ähvardavalt.

3.3.2. Tunnistajate L, H, Q ja G ütlustest saab teha järelduse, et ükski neist ei ole vahetult

tajunud ega kogenud hageja korduvat sobimatut, ähvaravat ega manipuleerivat käitumist, vaid on

lähtunud Clt kuuldust ja usaldanud tema öeldut. Väidetavaid sõnumeid ei ole kohtule tõendina

esitatud ning ükski tunnistaja neid täpselt kirjeldada ei osanud. Hageja eitas vande all antud

seletustes ebasobivate ja manipuleerivate kirjade saatmist.

Tunnistaja H ütluste kohaselt helistas hageja talle ja hingas telefoni. Kõne oli võõralt numbrilt.

Järelduse, et number on hagejaga seotud, tegi tunnistaja pärast numbri näitamist Cle. Viimane

kinnitas, et samalt numbrilt on hageja proovinud ühendust võtta ka temaga. Tunnistaja ütlused

telefonikõne osas on vastuolulised ja sel põhjusel ebausaldusväärsed. Tunnistaja sõnul toimus

kõne kevadel 2021. Tunnistaja C ütluste kohaselt toimus kõne Hle aga detsembri alguses 2021.

Vastastamisel selgitas C, et kõne Hle pidi olema peale öömaja pakkumist hagejale ehk peale

novembrit 2021, kuna kevadel 2021 ei olnud C ja hageja veel lahku läinud. Tunnistaja H jäi

endale kindlaks, et kõne oli kevadel, kuid pakkus vastastamisel, et kõne võis olla ka 2022

kevadel. Ka oma seletuskirjas kirjutas H, et kõne oli 2021 kevadel / suve alguses. Ütlused on

vastuolulised ja sel põhjusel ebausaldusväärsed. Tegemist on kõrvaldamatu vastuoluga ütlustes.

3.3.3. Hageja vande all antud seletuste kohaselt ei ole ta ähvardavaid kirju kirjutanud ega

enesetapuga ähvardanud. Vastuoluliste ütluste ja muude tõendite, eelkõige väidetavate sõnumite

või kirjade kohtule esitamata jätmise tõttu, ei ole piisavalt andmeid tuvastamaks, et hageja kohta

avaldatud andmed vastaksid tõele. Seetõttu on kostja avaldanud ebaõigeid ja hageja mainet

kahjustavaid faktiväiteid.

3.3.4. Hageja nõue kohustada kostjat ebaõigeid andmeid ümber lükkama kuulub VÕS § 1047 lg

4 alusel rahuldamisele. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata

andmete avaldamise õigusvastasusest. Seetõttu pole vaja nõude lahendamisel kontrollida

avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd. Vaidlusaluste andmete avaldamine toimus e-kirja

saatmisega e-posti aadressile XXX ja kostjal tuleb andmed ümber lükata samal viisil.

3.4. Maakohus viitas VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 4. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete

faktiväidete avaldamise õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel.

Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.

3.4.1. Kostja ei ole tõendanud väidete õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus VÕS

§ 1047 lg 2 järgi.

3.4.2. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest

ega pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid

kostja tegevuse õigusvastasuse.

3.4.3. Kostja liikmed usaldasid C. Rukkimine põhines ainult C ja tema sõbrannade väidetel.

Nimetatu kinnitab, et kostja andmetele tegelikkusele vastavust ei kontrollinud. Kostja pidi enne

C ja teiste tunnistajate etteheidete refereerimist hindama väidete tõele vastavust ja seda, kas

väidete esitamine kostja nimel on põhjendatud ja vajalik.

Kostja ei tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega,

mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja on ise kinnitanud, et hageja rukkimine ja siinse

5(12)

e-kirja saatmine on väga erandlik ja tavapäratu ning selle põhjuseks saavad olla vaid äärmiselt

erakordsed asjaolud. Seega pidanuks kostja seda enam andmete õigsust kontrollima. Puuduvad

VÕS § 1047 lg 3 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.

3.4.4. Kostja selgitas, et hageja au teotavaid andmeid oli vajalik avaldada C kaitseks, kuid

puuduvad õigusvastasust välistavad alused VÕS § 1046 lg 1 alusel. Asjaoludest pole võimalik

järeldada, et C vastavat kaitset vajanuks ja et kostja õigus edastada pöördumine kaalus üle hageja

õiguse maine kaitsele. Kolmandatel isikutel ei olnud õigustatud huvi andmeid teada saada.

Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

3.5. Kostja tegutses hooletult (VÕS § 104 lg 3). Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida

avaldatavaid andmeid (VÕS § 1047 lg 3), kuid kostja ei ole seda teinud. VÕS § 1047 lg 3

sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena, mistõttu sellisel juhul ei

kohaldata VÕS § 1050 lg-t 1. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, mis välistaksid kostja

süü VÕS § 1052 alusel.

3.6. Kostja põhjustas oma tegevusega hagejale kahju (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Kostja

rikutud sätte eesmärgiks on kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2).

Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on

õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel. Kuna mittevaralise

kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te

2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh

rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid.

3.7. Mittevaralise kahju suuruse määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid:

- kostja avaldas ühe faktiväite, mis sisaldab kolme etteheidet (korduv sobimatu, manipuleeriv ja

ähvardav käitumine);

- kostja avaldas andmeid Eesti akadeemiliste organisatsioonide postiloendi kaudu, kuhu kuulub

ca 1000 liiget;

- koos väite avaldamisega teatati hageja rukkimisest, mis akadeemilises ringkonnas tähendab

karistust raske etteheidetava teo eest;

- otsuse vastuvõtmine oli hageja suhtes erakordne ja tavapäratu, ehk andis akadeemilise

ringkonna ca 1000 liikmele selge signaali, et otsuse põhjuseks on erakordsed asjaolud;

- kostja andmeid ei kontrollinud ega võtnud ühendust hagejaga, saamaks teada tema seisukohta;

- kostja poolt avaldatud andmed kahjustavad hageja mainet ja on raskelt solvavad;

- kostja ei ole avaldanud kahetsust ega palunud vabandust, jätkab hageja süüdistamist ja heidab

ette hagi esitamist mitte oma õiguste kaitseks, vaid soovist puudutada menetlusega C;

- kostja on hagejale heitnud ette, et hageja kaasab üliõpilasorganisatsiooni eraelulisse vaidlusse,

samas kui kostja ise saatis välja vaidlusaluse e-kirja.

3.8. Kohane mittevaralise kahju hüvitise suurus on 2000 eurot ning see tuleb välja mõista kostjalt

hageja kasuks.

3.9. Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele VÕS § 128 lg

3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja ei ole hageja kohtueelsete õigusabikulude nõudele vastu

vaielnud. Arvestades üldist hinnatõusu ja inflatsiooni on tunnitasu 180 eurot, millele lisandub

käibemaks, põhjendatud. Õigusabi maht 5 tundi on põhjendatud. Kohtueelsed õigusabikulud

1080 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

6(12)

3.10. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 pidas maakohus põhjendatuks ja rahuldas ka hageja

viivisenõude nii kohtuotsuse tegemiseni kui ka edasiulatuvalt põhinõudelt 3080 eurolt alates

10.04.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Tunnistaja C ütlustes ei esinenud vastuolusid. Ütlustest nähtus, et C kartis hagejat, kardab

teda ka praegu ning ei soovi temaga suhelda. Ütlustest nähtub see, kuidas hageja tunnistajaga

korduvalt manipuleeris, eesmärgiga mõjutada teda endale sobivas suunas. Tunnistaja tajus seda

enda suhtes ähvaradavana. Oluline on tuvastada, kuidas tunnistaja hageja käitumist tervikuna

tajus, mitte seda, mida ja kuidas ta täpselt midagi kirja pani või ütles. Tunnistajate ütlused kohtus

ja seletustes ei ole erinevad.

C ei ole vabatahtlikku intiimvahekorda kinnitanud. Maakohus ei analüüsinud, millisel põhjusel

pöördus C kostja kui organisatsiooni poole oma eraelu puudutava murega. Ei ole tavapärane, et

liige pöördub akadeemilise korporatsiooni poole sellise murega, et tema endine partner temaga

manipuleerib, ta kardab teda ning ei julge akadeemiliste organisatsioonide üritustel osaleda.

Selline pöördumine nõuab organisatsioonilt otsustavat lähenemist, sest probleem tuleb tõhusalt ja

eesmärgipäraselt lahendada.

4.2. Maakohus ei ole terminite tähendust lahti seletanud, vaid on üksnes leidnud, et kostja väited

ei vasta tegelikkusele.

Manipuleerimine on kellegi mõjutamine eesmärgil panna teda teataval viisil tegutsema

hoolimata tema varasematest seisukohtadest. Manipuleerimine on üksteise huvidega

mittearvestamine ja teise ärakasutamine oma eesmärkide elluviimiseks, kasutades ära teise

hirme/nõrkusi. Manipulatsiooni efekt on tavaliselt lühiajaline. Manipuleeriv isik ei huvitu teiste

tunnetest ja mõtetest.

C ütluste põhjal on selge, et hageja manipuleeris temaga korduvalt. Hageja mõjutas teda endale

soovitud suunas, hoolimata sellest, et tunnistaja väljendas korduvalt oma soovi temaga mitte

suhelda. Näiteks otsis hageja temaga jätkuvalt ja korduvalt kontakti eesmärgil tunnistaja „tagasi

saada“, soovis tunnistaja juures öömaja. Seda võimalust kasutades mõjutas hageja tunnistajat

käituma nii, nagu tunnistaja tegelikult ei soovinud ning hiljem ähvardas hageja tunnistaja uuele

elukaaslasele „kõik ära rääkida, mida ta temaga öömaja jooksul teinud oli.“ Sellisest käitumisest

saab järeldada, et tegemist oli manipuleerimisega. Manipuleerimist Cga, aga osaliselt ka

tunnistaja Hga, saab järeldada nii nende endi ütlustest kui ka spetsialistidest tunnistajate Q ja G

ütlustest.

Termin „sobimatu“ tähendab millekski ebasobivat, kohatut ja sündmatut. Termin „ähvardav“

tähendab ähvardust sisaldavat, ähvardust väljendavat. Keskmisel mõistlikul isikul on selge, et C

tajus hageja käitumist ähvardava ja manipuleerivana, kui hageja üritas suhte taastamiseks iga

hinna eest ja igal võimalusel kontakti otsida. Kostja hindas sellist käitumist sobimatuks. Väljend

„sobimatult“ on keeleliselt niivõrd üldine, et seda ei saa käsitada faktiväitena, selle tõesust ei saa

tõestada, vaid sellele saab anda üksnes hinnangu, kas see on ebakohane või mitte.

7(12)

Tunnistajad kirjeldasid jälgitavalt ja usutavalt, milles seisnes hageja manipuleeriv, ähvardav ja

sobimatu käitumine C suhtes. Kostja võttis hageja osas vastu põhjendatud otsuse. Kostja e-kirjas

sisalduvates väidetes ei olnud viie tunnistaja hinnangul midagi väära. Ka ohvriabi spetsialist U

kinnitas, et C otsis igalt poolt abi. Tundeid tuleb hinnata C positsioonilt.

4.3. Hageja käitumist ja oma liikme kaitsmise vajadust arvestades oli kostjapoolne e-kirja

saatmine õigustatud. Sellega ei kahjustatud ebaproportsionaalselt hageja huve, sest just hageja

enda käitumine kutsus esile C tavapäratu pöördumise kostja poole. Kostja käitumine hageja

suhtes ei ole olnud õigusvastane.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära tõlgendamise tõttu

tühistada osas, millega maakohus mõistis välja kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitise

suuremas ulatuses kui 540 eurot ja viivise seda summat ületavalt kahjuhüvitiselt, kohustas

hagejat ümber lükkama ebaõiged faktiväited, määras selleks kohtuotsuse täitmise viisi, jättis

hageja menetluskulud kostja kanda, määras kindlaks menetluskulude hüvitatava suuruse ja

mõistis need kostjalt välja. Muus osas jääb otsus muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu

otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse asja maakohtule tagasi saatmata (TsMS

§ 657 lg 1 p 2).

7. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

8. Kolleegium nõustub maakohtu õiguslike seisukohtadega, et tegemist oli hagis toodud väidete

avaldamisega.

9. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus väidete õigusvastasuse hindamisel vääralt

VÕS § 1047, kui leidis, et tegemist oli ebaõigete faktiväidetega.

9.1. Väited, et üks isik on käitunud korduvalt teise isikuga sobimatult, manipuleerivalt ja

ähvardavalt, on keeleliselt üldised. Neid ei saa käsitada faktiväidetena ja nende tõele vastavust ei

saa tõestada. Nende väidete suhtes saab aga anda hinnangu, kas need on ebakohased või mitte.

Seetõttu ei saa rahuldada hageja nõuet kostja vastu andmete ümberlükkamiseks hagis toodud

viisil ja see tuleb jätta rahuldamata.

9.2. Maakohus leidis õigesti, et avaldatu põhjal tekib mõistlikul isikul mulje, et hageja on

käitunud teise isiku suhtes ebakohasel ja ühiskonnas taunitaval viisil. Põhiseaduse §-ga 17

kaitstav isiku au ja hea nimi, sh maine on tuletatud inimväärikusest RKHKo (24.01.2017, 3-3-1-

65-16, p 18). Au või hea nime teotamine peab ületama teatud künnise, st olema kantud soovist

teist isiku kahjustada ning sellel peab olema häbistav, alandav või naeruvääristav iseloom.

Avaldatul on isikut häbistav iseloom ehk sellised väärtushinnangud võivad objektiivselt

kahjustada isiku mainet. Järelikult on need väärtushinnangud õigusvastased VÕS § 1046 lg 1

mõttes ehk avaldatu riivab isiku au sellisel määral, et seda peaks lugema tema au teotavaks

rohkem kui tühisel määral.

8(12)

10. Kostja peab VÕS § 1046 järgi tõendama, et väärtushinnang on kohane ja seda võis järeldada

andmetest, mis talle olid teada.

11. Maakohus tegi tunnistajate ütlustest põhjendatud järelduse, et avaldatud asjaolud ei vastanud

tegelikkusele. Seega ei saa väärtushinnangud olla ka kohased.

11.1.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele tunnistajate hindamise kohta märgib

ringkonnakohus järgmist. Tunnistaja C ütlused ei ole ebausaldusväärsed seetõttu, et tunnistaja

kirjalikus seletuses ja suulistes ütlustes oli mõningaid maakohtu väljatoodud vastuolusid

(maakohtu otsuse p 23). Tunnistaja ei peagi detailselt kõike mäletama ja oma kirjalikku seletust

täpselt kordama. Viimane tekitaks pigem kahtlust tunnistaja aususes. Samas ei tõenda need

ütlused, et hageja käitus Cga sobimatult, manipuleerivalt ja ähvardavalt. Ütlustest saab järeldada,

et tunnistaja muutis hageja lähenemiskatse korral mingil põhjusel meelt, ei keelanud seda ja

nõustus sellega. Esile ei ole toodud, et lähenemiskatse oleks olnud vägivaldne.

11.2. Iseenesest on oluline, kuidas tunnistaja hageja käitumist tajus. Samas peavad olema

tõendatud objektiivsed asjaolud, mis võimaldaksid väita, et mõistliku inimese seisukohast oli

hageja käitumine taunitav.

11.3. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust see, mis põhjusel C kostja kui

organisatsiooni poole oma eraelulise probleemiga pöördus, samuti, et see ei ole akadeemilistest

organisatsioonides tavapärane. Kui kostja avaldas andmeid hageja kohta, ilma neid kontrollimata

ja oma liiget usaldades, tuleb kostjal vastavaid tagajärgi kanda.

11.4. Kolleegium nõustub kostja selgitustega mõistete „manipuleerimine“, „sobimatu“ ja

„ähvardav“ kohta. Samas ei tulene tõenditest, et hageja oleks tunnistajaga käitunud viisil, mis

annaks alust sellisteks väärtushinnanguteks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et

tõendamist ei leidnud, et hageja oleks C ähvardanud või temaga manipuleerinud või sobimatult

temaga käitunud.

11.5. Siinses asjas ei saa anda suuremat kaalu ka C psühholoogist korporatsiooniõe Q ütlustele

(dtl 222). Tunnistajal on küll erialane kogemus lähisuhtevägivalla ohvritega ja tema ütluste

kohaselt ei pidanud ta C räägitut viimase käitumise põhjal väljamõeldiseks. Sama tunnistaja

lahkab ütlustes lähisuhtevägivalda, manipuleerimist ja ahistamist nagu spetsialist, aga üldiselt.

Tunnistaja ütluste kohaselt täheldas ta C puhul ärevust ja hirmu, suhe [hagejaga] ei olnud päris

tavapärane, oli manipulatsiooni, natuke ahistamist. Samas ei ava tunnistaja, mida C talle avaldas

ja mida tunnistaja peab hageja käitumises manipulatsiooniks ja ahistamiseks. Tunnistaja

kirjeldab, et on näinud hageja saadetud kirja, mis oli šantažeeriv, kuid ei kirjelda kirja sisu.

11.6. Tunnistaja U töötab Ohvriabis ja tema ütluste kohaselt (dtl 223) on ta telefonis isiklikult

vestelnud hagejaga. Tunnistaja möönab, et suhetes võib esineda vastastikku vääriti mõistmist.

Seetõttu palus ta võimalust vestelda hagejaga ja avaldas talle C soovi mitte suhelda temaga.

Hageja tundus olevat kõnest veidi ehmatanud ja arvas, et C on blokeeringu telefonilt maha

võtnud ning nende vahel on kõik hästi. Tunnistaja arvas, et tema ja hageja telefonivestlusega asi

lahenes. C jutu järgi midagi ei muutunud. Tunnistaja ütlustest pole võimalik teha järeldusi, millal

C Ohvriabis käis, millest järeldas C, et midagi ei muutunud ja millisel viisil hageja edaspidi

käitus. Seega ei saa tunnistaja ütlustest järeldada, et hageja mingil viisil käitumine jätkus.

9(12)

11.7. Hageja on oma vande all antud seletuses (dtl 224–226) selgitanud, et püüdis kontakti võtta

Cga veel 01.01.2022 kirja teel, soovides sõjakirvest maha matta, kuna hageja sai aru, et C on

tema peale pahane. Kirja saatmisel ei olnud ta teadlik, et C teda kardab või tajub teda

ähvardavana. Hageja ütluste kohaselt saatis ta lisaks 28.10.2022 Cle e-kirja, et valmistab ette

hagi kostja vastu, kuna soovis C hoiatada ja teada, mida ta oli kostjale [kostja liikmetele]

rääkinud. On eluliselt usutav, et tegemist on tunnistaja Q mainitud kirjaga, mida tunnistaja

kirjeldab kui šantažeerivat. Milles täpselt aga šantaaž seisneb ja kas kiri erines tavapärasest

kohtu poole pöördumise hoiatusest, tunnistaja Q ütlustest järeldada pole võimalik.

11.8. Tunnistaja Q ütluste kohaselt on lähisuhtevägivalda kogenud inimeste puhul tavaline

ambivalentne käitumine, st ühelt poolt soov lõpetada suhe ja teisalt teha endisele partnerile veel

head, tulla talle vastu. Ohvril võib tekkida tänutunne, heasoovlikkus ja lahkus vägivallatseja

vastu.

11.9. Kostja ei ole aga avaldatud andmetes väitnud, et hageja oli tema liikmega lähisuhtes olles

vägivaldne. Isegi kui see nii oli, siis C ambivalentne käitumine peale suhte lõppemist võis

tekitada kostjas arusaama, et temast hoolitakse: C soovis teda abistada psühholoogilise abi

otsingutel, soovis jääda temaga sõbralikesse suhetesse ja tuli vastu soovile anda talle öömaja.

Puudub vaidlus, et mingil hetkel blokeeris C kostja võimaluse talle helistada ja võtta temaga

ühendust [täpsustamata] sotsiaalmeedia kanali vahendusel. Tunnistajate ütlustest ja hageja

seletustest ei tulene, et C oleks selgitanud hagejale, et mingi konkreetne hageja käitumine mõjub

manipuleerivalt või ähvardavalt või on sobimatu.

11.10. Maakohus on põhjendatult arvestanud asjaoluga, et tunnistajatele ei ole vahetult teada

hageja Cle saadetud sõnumite või kirjavahetuse sisu, mistõttu on neil teadmine juhtunust vaid Clt

saadud informatsiooni põhjal.

Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud, et avaldatud väited olid kohased.

12. Edasi tuleb hinnata, kas hinnangud olid õigusvastased. VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt

tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Kasutades siinseid väärtushinnanguid, leidis kostja sisuliselt, et hageja ei vääri sellist kohtlemist,

et ta võiks kostja organisatsiooni ruumidesse tulla või osaleda kostja organiseeritavatel üritustel.

Mõistliku inimese arusaama kohaselt avaldab kostja, et hageja on halva mainega / ebaväärikas

oma sotsiaalse ebaadekvaatse käitumise tõttu, epiteet „korduv“ lisab juurde halvustavat nüanssi

ja väljendid on kokkuvõttes ebakohased.

13. Avaldatud väited õigustavad nendes väljendatud õigusvastaselt hageja au teotavate

ebakohaste väärtushinnangute tõttu mittevaralise kahju väljamõistmist kostjalt (VÕS § 134 lg 2

mõttes). Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6).

13.1. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Maakohus on põhjendatult arvesse võtnud praeguse otsuse p-s 3.7 kajastuvad asjaolud ja

määranud nende alusel mittevaralise kahju suuruse. Samad põhjendused on kohaldatavad ka

hüvitise määramisel ebakohaste väärtushinnangute eest.

10(12)

13.2. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 järgi või

et kostja ei ole kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 järgi, mh seda, et talle ei saa hooletut

käitumist ette heita. Kostja poolt hüvitatav mittevaraline kahju on hõlmatud VÕS § 128 lg-st 2

tuleneva normi eesmärgiga, kahju on tekitatud vähemalt hooletusest ja on põhjuslikus seoses

kostja tegevusega (VÕS § 127 lg-te 2–4 mõttes).

13.3. 2020. aastal Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid 2018–2019.

aastatel isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 200–

7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Tänaseks on analüüsi

aluseks olnud kohtulahendite tegemisest möödunud 5-6 aastat ja arvestada tuleb elukalliduse

tõusuga selle aja jooksul. Kolleegiumi hinnangul on kõiki eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes

õiglane hüvitis hagejale 2000 eurot.

14. Ringkonnakohus mõistab mittevaralise kahju hüvitiselt hageja kasuks kostjalt välja

seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 alusel arvates maakohtu otsuse tegemisest 09.04.2024, s.o

alates ajast, kui kohtu määramisel hüvitatava kahju suurus oli selgunud ja nõue oli muutunud

sissenõutavaks. Nimetatut ei muuda asjaolu, et maakohus mõistis kostjalt välja mittevaralise

kahju hüvitise ebaõigete faktiväidete eest. Seega tuleb viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras kahjuhüvitiselt 2000 eurot mõista välja alates 09.04.2024 kuni ringkonnakohtu otsuse

tegemiseni 04.10.2024 ja edasiulatuv viivis alates 05.10.2024. Viivis ajavahemikul 09.04–

04.10.2024 2000 eurolt on 120,96 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel).

15. Hageja kohtueelse õigusabi kulude nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 1043 koos § 1045

lg 1 p-ga 6 ja viivisenõude osas VÕS § 113 lg 1.

15.1. Hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Rahuldamata jääb andmete ümberlükkamise

nõue ja rahuldatakse mittevaralise kahju hüvitise nõue. Eelduslikult ei ole viimase nõude tähtsus

hageja jaoks suurem kui rahuldamata jäetud nõude oma. Ringkonnakohus hindab seega hagi

rahuldamise ulatuseks 50%. Sama proportsiooni kohaldamine on põhjendatud ka õigusabikulude

puhul. Õigusabikulude suuruseks on 1080 eurot ja sellest tuleb kostjal hüvitada 50% ehk 540

eurot.

15.2. Kahjunõue õigusabikulude näol sai muutuda sissenõutavaks alates ajast, mil kostja kahju

tekkimisest teada sai. Kostja on kinnitanud maakohtule saadetud kirjas 06.04.2023 (dtl 12), et sai

hagimaterjalid kätte. Puuduvad andmed, et hageja oleks varem kostjale kahjunõude esitanud.

Seega tuleb viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras õigusabikuludelt 540 eurot mõista

välja alates 06.04.2023 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 04.10.2024 ja edasiulatuva

viivise alates 05.10.2024. Viivis ajavahemikul 06.04.2023–04.10.2024 540 eurolt on 96,94 eurot

(viivisekalkulaator.ee andmetel).

16. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad seoses hagi 50% ulatuses rahuldamisega

poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1). Seetõttu poolte väljamõistetavate

menetluskulude suurust kindlaks ei määrata.

17. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

18. Juhindudes TsMS § 654 lg st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

11(12)

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)