3-24-1773/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1773

Haldusasi

Xi kaebus Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi

osakonna juhataja 12.06.2024 otsuse nr 24271672203

tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, seaduslik esindaja Y

Vastustaja – Maardu linn, volitatud esindaja Neeme Sild

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimed

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.11.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 06.06.2024 Maardu Linnavalitsusele (vastustaja) taotluse täiendava

sotsiaaltoetuse määramiseks. Toetust taotleti toitlustuse kulude hüvitamiseks päevakeskuses (dtl

24-25). Taotlusele on lisatud Maardu Teenused SA 31.05.2024 arve nr 498 summas 266 eurot.

Arvelt nähtub perioodi eest 01.05.2024 kuni 31.05.2024 tasumisele kuuluv summa 42 eurot ning

varasemate perioodide võlgnevus.

2. Vastustaja keeldus 12.06.2024 otsusega nr 24271672203 sotsiaaltoetuse määramisest, kuivõrd

kaebaja sissetulek (töövõimetoetus 637,67 eurot) on piisavalt suur, et iga kuu tasuda 30-42 euro

suuruseid Maardu Teenused SA Päevakeskus toitlustamisega seotud arveid. Kaebaja sissetulek

peale selle kulu maha arvamist ületab jätkuvalt toimetulekupiiri ning täiendava sotsiaaltoetuse

maksmiseks alust ei ole.

3. Kaebaja esitas oma seadusliku esindaja kaudu 13.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja 12.06.2024 otsuse nr 24271672203

tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

4. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 13.06.2024 määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-24-1773

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja leiab, et 12.06.2024 otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja põhjendused

on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1 Kaebaja on soovinud kogu arve hüvitamist. Vastustaja on kaebaja sissetuleku hulka arvanud

ka puudetoetuse. Kaebajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu puudest tulenevat lisakulude

toetust 48,58 eurot, mida ei saa kasutada toitlustuskuludeks ja mille eesmärk on hüvitada puude

tõttu tekkivad lisakulud nt abivahenditele, transpordile jne.

5.2 Kaebaja kasutab eestkostjale kuuluvat eluaset tasuta, st saab eestkostjalt elatisena

kasutuseelise, mille väärtus on 500 eurot kuus. Ilma kaebajale eestkostja poolt igakuiselt antava

elatiseta jääks eestkostetav kodutuks. Märkida tuleb sedagi, et vastustaja on siiani leidnud, et

tegemist ei ole eestkostetava elatisega, st ta ei saa seda elatiseks lugeda.

5.3 Lisaks on kaebajal igakuised kulud kommunaalteenustele, sidekulud ca 360 eurot kuus,

toidukulu ca 300 eurot kuus, sest tegemist on täiskasvanud mehega, transport ca 100 eurot kuus,

ravimid ca 50 eurot, lisaks mitmesugused täiendavad ravikulud, mis varieeruvad kuude lõikes

oluliselt. Tulenevalt kaebaja erivajadusest vajab ta rohkem riideid ja voodipesu kui tavaliselt,

lisaks vajab ta ka meelelahutust. Päevakeskuse toitlustuskulud on ca 7% eestkostetava

kogusissetulekust, mis on ebaproportsionaalselt suur osa.

5.4 Täpne ei ole vastustaja väide, et keegi, kelle sissetulek ületab 525 eurot sotsiaaltoetust saanud

ei ole. Keskmine vanaduspension on juba ca 800 eurot, mis on suurem, kui 600 või 799 eurot.

Kuna sotsiaalabi osakond on ise veendumusel, et just vanaduspensionärid on kõige haavatavamad,

siis võib päris kindel olla, et neile makstakse ka toetuseid sõltumata nende pensioni suurusest.

Samas ei toetata osalise töövõimega isikuid, kelle sissetulek on alla 525 euro.

Vastustaja seisukoht

6. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

6.1 Kaebaja väide, et arve nr 498 lõppsumma on 266 eurot, on ekslik. Konkreetse arve summa on

42 eurot ja 244 eurot on tasumata arvete võlgnevus eelnevatest perioodidest.

6.2 Avalduses on kaebaja igakuiste sissetulekutena deklareeritud 560 kuni 580 eurot kuus ja

eluasemekuludena ca 820 eurot kuus, mis on täielikult tõendamata. Isegi MTÜ Must üüriarvet ei

olnud lisatud. Eestkostetava igakuistest sissetulekutest on välja jäetud Sotsiaalkindlustusameti

kaudu makstav puudega tööealise inimese toetus summas 48,58 eurot kuus. Samuti on jäetud

deklareerimata eestkostja enda poolt väidetavalt igakuiselt makstav elatis summas 510 eurot,

millist kulu deklareerib kaebaja eestkostja igakordselt toimetulekutoetuse taotlemise avaldustes.

6.3 Kaebaja on soovinud saada perekonna sissetulekust sõltuvat sotsiaaltoetust. Maardu

Linnavolikogu 26.11.2019 määruse nr 56 „Maardu linna eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord“

(määrus nr 56) § 1 lg 7 sätestab, et perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel

loetakse vähekindlustatuks isikut või perekonda, kelle ühe kuu sissetulek pereliikme kohta jääb

alla 525 euro.

6.4 Avalduse läbivaatamisel on STAR-i andmetel tuvastatud, et kaebaja viimase kolme kuu

keskmine netosissetulek on vähemalt 610,46 eurot (576,60 + 617,10 + 637,67:3), mis ületab

toimetulekupiiriks määratud 525 eurot. Kui sellele lisada eestkostja poolt väidetavalt makstud

elatis summas 510 eurot ja kohtule deklareerimata toetus, siis sel juhul ületab kaebaja

netosissetulek üle kahe korra vähekindlustatuse määra. Seega puudub kaebajal õigus määruse nr

56 § 8 alusel makstava toetuse saamiseks, kuna ta ei ole vähekindlustatud isikuks ja seetõttu ei

vasta toetuse saamise tingimustele.

6.5 Kaebaja kontrollitav sissetulek töövõimetoetusena kuni 686,25 eurot kuus, on piisavalt suur, et

tasuda igas kuus Maardu Teenused SA kuni 42 euro suuruseid päevakeskuse toitlustamisega

seotud arveid. Ühe toitlustamise päeva maksumuseks on kehtestatud sümboolse tasuna 2 eurot

2(4)

3-24-1773

kõigile päevakeskuse klientidele. Kaebaja sissetulek peale toitlustamise kulu mahaarvamist

jätkuvalt ületab vähekindlustatuse piiri ning täiendava sotsiaaltoetuse maksmiseks alust ei ole.

6.6 Kaebuses esitatud väide täiendavate sotsiaaltoetuste paljudele isikutele maksmise kohta, kelle

sissetulek ületab vähekindlustatuse piiri, ei vasta tegelikkusele ja kaebajat ei ole teisiti koheldud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Kaebaja vaidlustab käesolevas asjas vastustaja 12.06.2024 otsust, millega jäeti kaebajale

määramata sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus, mille sisuks oli kaebaja puuetega isikute

päevakeskuse toitlustuskulude hüvitamine vastavalt Maardu Teenused SA poolt 31.05.2024

esitatud arve nr 498 (dtl 26). Kohus märgib esmalt, et ehkki arve 498 kajastab ka kaebaja

eelnevate perioodide võlgnevusi, on arve enda summaks 42 eurot. Ilmselt on varasem võlgnevus

kogunenud pikema perioodi eest. Kohus leiab, et vastustaja ei saa vastutada kaebaja kuhjunud

võlgnevuste eest ning kaebaja ei saa toetusena nõuda võlgnevuse hüvitamist, vaid arvel toodud

jooksva kuu eest tasumisele kuuluva summa hüvitamist.

9. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 14 lõikes 1 on sätestatud, et kohaliku

omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama

vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja

korda. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid

sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud

tingimustel ja korras (lõige 2). Vastustaja on eelviidatud sättes nimetatud korra kehtestanud

määruses nr 56.

10. Kaebaja taotles vastustajalt täiendava sotsiaaltoetuse maksmist päevakeskuses toitlustamise

kulude kandmiseks (dtl 24-25).

11. Määruse nr 56 § 4 kohaselt on perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse andmise

eesmärk: 1) soodustada ja parandada isiku ja perekonna toimetulekuvõimet; 2) katta osaliselt

vähekindlustatud isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või

kohalike toetuste ja teenustega. Perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramise aluseks

on taotleja abivajadus ning toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete sissetulekud ning

perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamiskohustused (määruse nr 56 § 1 lg 5). Perekonna

sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või

abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad alanejad ja ülenejad

sugulased või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud

(määruse nr 56 § 1 lg 6). Perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel loetakse

vähekindlustatuks isikut või perekonda, kelle ühe kuu sissetulek pereliikme kohta jääb alla 525

euro. Pere teise ja iga järgneva liikme sissetuleku piiriks on 65% pere esimese liikme sissetuleku

piirist. Isiku ja perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise

netosissetuleku järgi (määruse nr 56 § 1 lg 7).

12. Määruse nr 56 eespool viidatud sätetest nähtub, et täiendavate sotsiaaltoetuste eesmärk on

osaliselt katta vähekindlustatud isiku hädavajalikke kulusid. Seega on toetuse eesmärk tagada

abivajajale miinimum, et eluks hädavajalikud ja olulised kulutused saaksid vähemalt osaliselt

kaetud. Selleks on vastustajal õigus määratleda soodustatud isikute ring teatud tunnuste kaudu,

mille abil välja selgitada, kellel on selline vajadus. Määrusega nr 56 on vastustaja pannud paika

piiri, millest alates eeldatakse, et isik on vähekindlustatud ning seega kvalifitseerub ta saama

täiendavat sotsiaaltoetust.

13. Vastustaja on välja selgitanud kaebaja sissetulekud, millena on vaidlustatud otsuses võetud

arvesse kaebaja kolme taotluse esitamisele eelneva kuu töövõimetoetus vähemalt 610,46 eurot

(keskmine töövõimetoetus 576,60+ 617,10+637,67:3) (dtl 29). Nimetatud andmeid arvesse võttes

on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja sissetulek ületab määruses nr 56 sätestatud

3(4)

3-24-1773

sissetuleku piiri. Vastustaja on kohtule esitatud vastuses ka märkinud, et tegelikkuses tuleb

töövõimetoetusele lisada veel Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstav puudega tööealise inimese

toetus summas 48,58 eurot kuus (dtl 27-28), mille kaebaja on oma sissetulekuna jätnud taotlusel

märkimata. Samuti on vastustaja osundanud, et kui sellele liita kaebajale väidetavalt eestkostja

poolt makstud ja erinevates haldusasjades deklareeritud elatis 510 eurot kuus kasutuseelisena

eluaseme tasuta kasutamise eest, siis ületavad kaebaja sissetulekud määruses nr 56 sätestatud

sissetuleku piiri üle kahe korra.

14. Seega ületavad kaebaja sissetulekud igal juhul 525 euro piiri, mistõttu ei saa teda määruse nr

56 kohaselt pidada vähekindlustatud inimeseks ning vaidlusaluses otsuses on vastustaja

põhjendatult leidnud, et kaebaja sissetulek on piisavalt suur, et iga kuu tasuda 30-42 euro

suuruseid Maardu Teenused SA Päevakeskuse toitlustamisega seotud arveid ning kaebaja

sissetulek peale selle kulu maha arvamist ületab jätkuvalt toimetulekupiiri. Seega on õige otsuses

toodud järeldus, et täiendava sotsiaaltoetuse maksmiseks kaebajale alust ei ole.

15. Asjakohane ei ole kaebaja väide, mille kohaselt kohtleb vastustaja kaebajat toetuse maksmisel

erinevalt võrrelduna teiste isikutega, kelle sissetulek ületab vähekindlustatuse määra, kuid kellele

sellele vaatamata makstakse sissetulekust sõltuvat toetust. Kaebaja poolt esitatud menetlusvälise

isiku konto väljavõtted (dtl 39-40) seda ei kinnita. Konto väljavõtted ei võimalda saada aru, kui

suured on konto omaniku sissetulekud ning millist liiki toetusega on tegemist. Vastustaja ei eita, et

erandlikel asjaoludel on hüvitatud ravimite ja abivahendite soetamisega seotud kulusid, kuid

kunagi ei ole hüvitatud toitlustamisega seotud kulusid. Samuti ei saa täielikult välistada olukordi,

kus isikud on esitanud kohalikule omavalitsusele ebatäpseid andmeid oma sissetulekute kohta ning

seetõttu võib ette tulle alusetuid sotsiaaltoetuste määramisi. Samas ei teki sellistest juhtumitest

kaebajale subjektiivset õigust nõuda täiendava sotsiaaltoetuse maksmist olukorras, kus ta ei vasta

määruses nr 56 nõutud tingimustele.

16. Kuna kaebaja ei ole määruse nr 56 tähenduses vähekindlustatud isik ning tema sissetulek

ületab 525 euro piiri, siis jättis vastustaja õiguspäraselt täiendava sotsiaaltoetuse määramata. Seega

puudub alus vastustaja 12.06.2024 otsuse tühistamiseks. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata,

jääb rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Seetõttu jääb kaebus

kogu ulatuses rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei

ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja

§ 109 lg 1).

18. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimed asendada tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

4(4)