3-23-3001/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-3001

Haldusasi

Y.I kaebus Ruhnu vallavolikogu 27.11.2023 otsuse nr 12

„Ruhnu külas Saeveski kinnistu detailplaneeringu

kehtestamine“ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: Y.I

Vastustaja: Ruhnu vald, esindaja Tiina Allik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y.I kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 04.11.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ruhnu Vallavolikogu 31.07.2020 otsusega nr 10 (dtl 28-29) algatati Saare maakonnas,

Ruhnu vallas, Ruhnu külas detailplaneering (DP) Saeveski katastriüksusel (katastritunnus

68901:001:0348, tootmismaa 100%) ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH). Planeeringuala on hoonestatud ning Saeveski katastriüksusel asuvad

saekaater ja pumbamaja. DP algatati eesmärgiga jagada katastriüksus kruntideks ja sätestada

tingimused kahe paarismaja püstitamiseks. DP on Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002 otsusega

nr 27 kehtestatud Ruhnu valla üldplaneeringut (ÜP) muutev tulenevalt Saeveski kinnistu

sihtotstarbe muutmisest elamumaaks.

3-23-3001

2. Saeveski kinnistu DP eelnõu avalik väljapanek korraldati ajavahemikul 04.01.2021 –

02.02.2021.

Y.I esitas 01.02.2021 arvamuse DP eelnõu kohta (dtl 7-8), millele vastati Ruhnu

Vallavalitsuse 26.02.2021 kirjaga nr 7.-1.2./21/1-2 (dtl 45-47).

3. DP eelnõu avalikku väljapanekut korrati ajavahemikul 03.05.2021 – 04.06.2021, kus oli

muu hulgas võimalik arvamust avaldada ka Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud KSH

eelhinnangule. DP eelnõu avalik arutelu toimus 15.07.2021 (vt 26.07.2021 protokoll, dtl 21-

25).

4. Ruhnu Vallavolikogu 28.09.2022 otsusega nr 10 võeti Saeveski kinnistu DP vastu ning

suunati avalikule väljapanekule ajavahemikul 17.10.2022 – 15.11.2022 (dtl 49-50).

Y.I esitas 30.10.2022 arvamuse Saeveski kinnistu DP kohta (dtl 52), millele Ruhnu

Vallavalitsus vastas 25.11.2022 kirjaga nr 7.-1.2./22/16-1 (dtl 54-55).

5. Ruhnu Vallavalitsus esitas DP 21.11.2022 kirjaga nr 7.-1.2./22/7-1 Päästeametile

kooskõlastamiseks. Päästeamet kooskõlastas DP 16.12.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/7435-3.

6. Ruhnu Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusega nr 2 suunati DP teistkordselt avalikule

väljapanekule ajavahemikul 06.02-07.03.2023. DP avalik arutelu toimus 17.04.2023.

7. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kiitis 18.10.2023 otsusega nr 14-3/2303-2

Saeveski kinnistu DP heaks ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks

menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks (dtl 66-73).

8. Ruhnu Vallavolikogu 27.11.2023 otsusega nr 12 kehtestati Ruhnu külas Saeveski

kinnistu DP (dtl 10-15).

DP eesmärgiks on tootmismaa sihtotstarbega Saeveski krundi jagamine ja jagamisel

tekkivatele kruntidele uute sihtotstarvete ning ehitusõiguste määramine. Planeeritud on neli

krunti, milledest kaks on kaksikelamumaa krundi kasutamise sihtotstarbega krundid

(positsioon 1 ja positsioon 2), üks vee tootmise ja jaotamise ehitise maa (positsioon 3) ning

üks ehitusõiguseta tee ja tänava maa-ala krundi kasutamise sihtotstarbega krunt (positsioon 4).

Positsioonile 1 ja positsioonile 2 on kavandatud üks kaksikelamu ja kaks abihoonet, hoonete

kõrgus 8 m kaksikelamul ja 6 m abihoonetel, maksimaalne ehitisealune pind 650 m2.

Positsioonil 3 asub olemasolev ühisveevärgi puurkaevu pumbamaja, millele on määratud

maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks 20 m2 ja kõrguseks 5 m. Positsioonile 4 planeeritakse

avaliku kasutusega tee, hoonetele ehitusõigust ei määrata. Vesi ja kanalisatsioon on

planeeritud ühiste vee- ja kanalisatsioonitrasside baasil. DP-ga tehakse ettepanek ÜP

muutmiseks, kuna Saeveski katastriüksuse sihtotstarve muudetakse.

9. Y.I esitas 28.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Ruhnu Vallavolikogu 27.11.2023

otsuse nr 12 tühistamiseks, mille kohus võttis 10.01.2024 määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja palub Ruhnu Vallavolikogu 27.11.2023 otsuse nr 12 tühistada (täiendavad

seisukohad 16.09.2024) kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.

1) Saeveski kinnistu DP algatamine Ruhnu Vallavolikogu 31.07.2020 otsusega nr 10 ei vasta

Ruhnu valla põhimääruse §-le 37. Otsuse eelnõu ei ole algatanud ükski põhimääruses

sätestatud õigustatud subjektidest. Ka volikogu 31.07.2020 istungi protokollis nr 5 pole

2(11)

3-23-3001

algataja kohta infot. Vallavalitsus pole vastavat eelnõu isegi mitte arutanud, rääkimata

algatamisest. Tegemist on olulise menetlusveaga.

2) DP 15.07.2021 avaliku arutelu protokollist nähtuvalt ignoreeris vastustaja kaebaja

01.02.2021 arvamust, seda ei tutvustatud avalikul arutelul ega esitatud seisukohti selle kohta.

Käsitleti vaid X.Xi arvamust. Samuti ei esitatud kaebaja kirjalikku arvamust Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, mistõttu ei ole ka järelevalve tegija kaebajat ära kuulanud.

Tegemist on oluliste menetlusvigadega.

3) Planeeringuga saekaatri kui hädavajaliku kohaliku taristu elemendi likvideerimisega

piiratakse oluliselt kohalike inimeste võimalusi metsa majandada ja saematerjali toota. See

halvendab olulisel määral inimeste toimetulekuvõimalusi ja metsa kasutuselevõttu. Ükski

mittetulundusühing ei suuda oma vahenditest saekaatrit ehitada ja vallaga võrdsetel

tingimustel saekaatriteenust osutada. Vale on väide, et Ruhnu vald ehitab teise asukohta uue

saekaatri. Ruhnu valla eelarvestrateegias 2024-2027 pole saekaatrit nimetatud. Maksumaksja

raha kulutamine tööstusobjekti ümber tõstmise peale ei ole põhjendatud ega vasta seadusele.

4) Planeeringu ainus eesmärk on elamispindade loomine võimalikele spetsialistidele ja

sotsiaalabi vajajatele. Ruhnu vallal on juba mitu aastat pooleli spetsialistidele mõeldud

elamispinna ehitus vallamaja teisel korrusel ning vald sai hiljuti riigilt ka Piiri elamu oma

vajaduste katmiseks. Samuti on vallal vaba elamumaad mujal saarel ning vastustaja ei

vastanud, mis põhjusel ei võeta elamuehitusel kasutusse valla omandis olevat elamumaad (nt

Ullis-Stock). Saart paariks päevaks väisavad spetsialistid saab majutada turismitaludesse.

Seetõttu ei ole mingit vajadust kohalike inimeste elutingimusi halvendada ja vaidlusalust

planeeringut kehtestada. Uue elamispinna loomisele on mitmeid alternatiive, kuid saekaatrile

mitte ühtegi.

5) Saeveski kinnistu on Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt Ruhnu vallale üle antud

tasuta ja sihtotstarbelisena, tagamaks saekaatri töö jätkumine ning saareelanikele teenuse

osutamine. Riik on kaasrahastanud ka saekaatri sisseseade ostmist. Planeeringuga tootmismaa

muutmine elamumaaks ja saekaatri likvideerimine on riigi petmine. Ruhnu valla ÜP-ga

määrati saare arenguks vajalikud tootmismaade alad. ÜP arvestas ruhnurootslaste aastasadade

ja nõukogude aja aastakümnete jooksul väljakujunenud maakasutusega ning määratles

maakasutuse terviklahenduse kogu saare jaoks nii tänapäevaks kui tulevikuks. ÜP-ga

määratud saare arenguks vajalikest valla omandis olevatest tootmismaadest on Saeveski

kinnistu ainuke, mis ei ole täis ehitatud või välja renditud ning kus on võimalik tulevikus

tootmistegevust laiendada ja arendada.

6) Saeveski kinnistu DP muudab ÜP-d, kuid planeeringus ei ole kaalutlusi, miks on vaja

tootmismaa elamumaaks muuta ja millised on saare vajadused majandustegevuse

arendamiseks praegu ja tulevikus. Ruhnu saarelise asendi tõttu puuduvad siin alternatiivid

maakasutuseks mujal. Kogu maakasutuse võimalused tuleb leida kohapealt ja peavad olema

väga põhjalikult läbi analüüsitud ja kaalutletud. ÜP põhilahendust muutev DP peab sisaldama

ÜP tasemel seletuskirja. Kuivõrd Saeveski DP seletuskirjas puudub valla tootmismaade

vajalikkust ja valla majandustegevuse arengut käsitlev ja analüüsiv osa, on see

planeerimisseadusega (PlanS) vastuolus. ÜP peab olema terviklik ruumilahendus ka peale

DP-ga vastuvõetud muudatusi. Vajaliku tootmismaa muutmine elamumaaks on ÜP-ga

vastuolus.

7) Planeeringu eesmärgiks on kahe kahekorruselise paarismaja püstitamine, kõrgusega kuni 8

m. Ruhnu saare elamuhoonestus koosneb 100% ühepereelamutest. Kui kehtis valla

ehitusmäärus, sätestas see viilkatuse kohustuse ning elamu- ja suvilaehituse puhul

individuaalelamu nõude. Sama seisukoht peaks valitsema ka praegu. Kortermajade ehitus

3(11)

3-23-3001

muudaks Ruhnu küla arhitektuurilise väljanägemise koledamaks ja vähendaks kõikide

kinnistute väärtust. Planeeringu koostaja poolt on ebakompetentne ja ebatõene öelda 8 m

kõrguse kortermaja kohta „suhteliselt madal ja kerge“, kui saarele omane eramajade kõrgus

tavapäraselt ei ületa 6 m.

11. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 23.09.2024).

1) Nõustuda ei saa kaebajaga, et keegi ei ole DP eelnõu algatanud. Saeveski kinnistu DP

algatati Ruhnu Vallavolikogu 31.07.2020 otsusega nr 10, millele eelnevalt on koostatud

„Detailplaneeringu lähteseisukohad“, milles on ära näidatud ka DP taotlejana (ettepaneku

tegijana) Ruhnu Vallavalitsus ning välja toodud ka DP eesmärk.

2) Vastustaja on kaebaja 01.02.2021 arvamuse DP eskiislahenduse (eelnõu) kohta kätte

saanud (ei ole käsitletav arvamusena DP kohta) ja sellele 26.02.2021 vastuskirjaga nr 7.-

1.2./21/1-2 omapoolsed selgitused andnud. Samas kirjas kutsus vastustaja kaebajat DP

eskiislahenduse avalikule arutelule Ruhnu vallamajas 15.03.2021 (mis jäi Covid-19 viiruse

leviku tõttu ära). DP eskiislahendus suunati teistkordsele avalikule väljapanekule 03.05-

04.06.2021 ning 01.07.2021 edastati ka kaebajale teade DP eskiislahenduse avaliku arutelu

toimumise aja kohta. Teistkordsel avalikul väljapanekul kaebaja arvamust ei esitanud ning

avalikul arutelul 15.07.2021 ei osalenud. Seega ei olnud sisulist diskussiooni kaebajaga tema

01.02.2021 esitatud arvamuse osas võimalik arendada. Kaebaja huvi asja arutamiseks avalikul

arutelul paistis olevat ära langenud.

Kaebaja 30.10.2022 arvamusele vastas vastustaja 25.11.2022 kirjaga nr 7.-1.2./22/16-1.

Kaebajale selgitati saekaatri olulisust ja selle Ruhnu saarel säilimise vajadust. Kaebaja väide,

nagu kavandataks DP-ga saekaatri likvideerimist, on väär. Saekaatri säilimine saarel on osa

DP lahendusest, st kaebaja soov on täidetud. Vastustaja selgitas kaebajale ka elamispindade

vajadust. Kaebajale selgitati ka, et DP avalikku väljapanekut korratakse. Korduv avalik

väljapanek toimus 06.02.-07.03.2023, mille käigus kaebaja DP kohta arvamust ei esitanud

ning 17.04.2023 toimunud avalikul arutelul ei osalenud. Seetõttu ei olnud sisulise

diskussiooni läbiviimine kaebajaga võimalik.

3) Ruhnu Vallavalitsus esitas 05.05.2023 Saeveski kinnistu DP ministeeriumile heakskiidu

saamiseks. Vastuvõetud DP avalikul väljapanekul esitatud arvamuse kohta sai kaebaja

vastustajalt sisulise selgituse ning DP lahendust puudutava kaebaja ettepanekuga on

arvestatud – saekaater jääb Ruhnu saarele. Järgmisel avalikul väljapanekul kaebaja enam

arvamust ei avaldanud ega avalikul arutelul osalenud. Vastustaja sai aru, et kaebaja on teda

rahuldava lahenduse saanud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on DP 18.10.2023

heaks kiitnud ning muu hulgas asunud seisukohale, et DP menetlemine on läbi viidud

vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega. Vastustaja hinnangul ei

esinenud DP menetluses selliseid puudusi, mis annaksid aluse DP kehtetuks tunnistamiseks.

Tagatud oli igaühe õigus DP menetluses osalemiseks ulatuses ja viisil, nagu igaüks endale

piisavaks pidas.

4) Kaebuse sisuliste põhjendustena on kaebaja korranud oma 01.02.2021 arvamust DP

eskiislahenduse kohta, millele on vastustaja juba vastanud 26.02.2021 kirjas. Saeveski DP

parandab kohalike inimeste elukvaliteeti, sellega ei risustata külaarhitektuuri, ei vähendata

ega piirata kohalike inimeste toimetulekuvõimalusi ja metsa kasutuselevõttu. DP-ga viiakse

ellu Ruhnu valla arengukava, mille üheks eesmärgiks on ka Ruhnu valla ÜP uuendamine (lk

6). Ruhnu valla ÜP elluviimiseks DP-de koostamise vajadus ja järjestus ning majanduslikud

võimalused määratakse arengukavas (ÜP seletuskiri p 2). Samas on lubatud DP-ga teha

ettepanekuid ÜP muutmiseks.

4(11)

3-23-3001

5) Saeveski kinnistu asub ÜP-ga määratud hoonestatud ala juhtotstarbega alal, kus ÜP

seletuskirja ptk 5 „Funktsionaalne tsoneerimine“ kohaselt on lubatud ehitada elamuid,

üldkasutatavaid hooneid, tootmishooneid ja muid hooneid ning rajatisi, mille kohta on

selgitus ka DP seletuskirja p-s 1.2.4. Elamuala kõrval olev saekaater on mürarikas

tööstusobjekt, mille teisaldamine külast eemal olevale tootmismaale parandab elamuala

olukorda ja inimeste elukvaliteeti. DP elluviimisega tagatakse saekaatri säilimine ja

nõuetekohane toimimine Ruhnu saarel (seletuskiri p 1.13.1), millega säilivad kohalikele

elanikele ka edaspidi samaväärsed võimalused metsa majandamiseks ja kasutuselevõtmiseks.

Samuti on arengukava eesmärgiks tööstusobjektide koondamine külast eemal olevatele

tootmismaadele ühtsesse tööstuskompleksi (arengukava lk 31). Kaebaja väited seonduvalt

Ruhnu valla eelarvestrateegiaga aastateks 2024-2027 ei ole asjakohased. Tööstusobjekti

ümbertõstmise eelarvestrateegias kajastamine või mittekajastamine pole seotud DP

kehtestamise õiguspärasusega.

6) Ruhnu valla rahvaarvu muutusega on kasvanud vajadus täiendavate elamispindade järele.

Vallamaja kohale kavandatud ühiselamutüüpi väikesed korterid on sobilikud vaid

lühiajaliseks spetsialistide majutamiseks. Valla elamufondi laiendamine ja kaasajastamine on

üheks arengukava eesmärgiks, et uutele elanikele heade olmetingimustega elamispinnad

pakkuda (arengukava lk 6, tegevuskava „Elamumajanduse arendamine“) ning luua võimalus

saare püsielanikkonna kasvamiseks, lastega perede saarele elama asumiseks, sest selliselt

säilib ka kool ja elu saarel on jätkusuutlik. Avalikuks huviks on saare püsielanikkonna

suurenemine, sh noorte perede asumine saarele, milleks tingimuste loomine on vastustaja

ülesanne. Kuivõrd kehtestatud DP ülesandeks ei olnud teiste Ruhnu valla (elamu)maade

planeerimine, siis ei ole neid ka planeeringus käsitletud. See ei välista elamumaa kinnistute,

sh ka Ullis-Stock kinnistu osas otsustuste tegemist tulevikus.

7) Hoonetele on kõrguse piirang seatud DP-ga. Ruhnu saare elamuhoonestuses on ka täna

selliseid hooneid, kus ühes eluhoones on mitu korterit. Ruhnu valla ÜP kohaselt peaksid

hoonestatud alale ehitatavad elamud ja suvilad olema viilkatusega, verandaga, maksimaalselt

kahekorruselised; ehitamise aluseks on Ruhnu Vallavolikogu poolt kehtestatud DP või Ruhnu

Vallavalitsuse antud projekteerimistingimused (seletuskiri p 5). Kahekorruselised hooned on

Ruhnu saarel ÜP-ga lubatud. Alates ajast, millal valla ehitusmäärus enam ei kehti, peavad

ehitiste projekteerimiseks olulised nõuded DP-s (või projekteerimistingimustes) näidatud

olema (ÜP suundi arvestades). Nii on Saeveski kinnistu DP seletuskirja p-s 1.5 määratud

kavandatud hoonete ehitusõigused, sh korruselisus, katuse tüüp, katuse kalded ja materjal.

Ehitusõigus on kooskõlas ÜP-ga.

Eksitav on kaebaja väide, et eramajade kõrgus saarel ei ületa 6 m. Saarel ei ole võimalik

arhitektuurse lahenduse alusel selgelt eristada hoone otstarvet ja selle kuulumist (kas eramaja

või seltsimaja või puhkemaja või veel mingi muu kasutusega maja). Ka Saeveski kinnistu

lähistel on maja, mille kõrgus ehitisregistri andmetel on 8,1 m ning see ei ole ainuke sellise

kõrguse ja saarele omase arhitektuuriga hoone saarel. Saarel (küla piires) on rida hooneid,

milliste kõrgus jääb vahemikku 6-8 m. Seega ei ole DP-ga mingit uut arhitektuurset lahendust

kavandatud ega lubatud. Saeveski kinnistule kavandatud ehitised jäävad samasse

arhitektuuriruumi, nagu küla arhitektuurne lahendus tänasel päeval on.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

13. Kaebaja vaidlustab Ruhnu Vallavolikogu 27.11.2023 otsust nr 12, millega kehtestati

Ruhnu külas Saeveski kinnistu DP. Kaebaja tugineb kokkuvõtlikult sellele, et vaidlusalune

5(11)

3-23-3001

planeering halvendab Ruhnu külas elavate inimeste elutingimusi ja toimetulekuvõimalusi. See

leiab kaebusest järelduvalt aset põhjusel, et kinnistul asuva saekaatri likvideerimisega

vähendatakse oluliselt kohalike inimeste võimalusi metsa majandada ja saematerjali toota.

Samuti rikuks planeeritud kortermajade ehitus kaebaja hinnangul Ruhnu küla arhitektuurilist

ilmet ja külavaadet, vähendades seeläbi kõikide kinnistute väärtust. Ka peab kaebaja

vaidlusalust DP-d vastuolus olevaks Ruhnu valla ÜP ja arengukavaga.

14. DP kehtestamise otsust on võimalik igal isikul vaidlustada, kui isik leiab, et otsus on

vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi

(PlanS § 141). Kaebaja ei ole kaebuses väitnud ega ka 10.01.2024 kohtumääruses määratud

tähtajaks andnud teada, et vaidlustatud DP-st tulenevad negatiivsed mõjud tema õigustele ja

kaebus on sellest tulenevalt esitatud ka tema subjektiivsete õiguste kaitseks. Seega kohus

käsitab Y.I kaebust üksnes avaliku huvi kaitseks esitatud kaebusena.

15. Planeerimismenetluses saab avaliku huvi mõiste määratlemisel juhinduda muu hulgas

PlanS § 1 lg-st 1. Ruumilise planeerimise eesmärk on luua eeldused ühiskonnaliikmete

vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu,

maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades

keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut

(PlanS § 1 lg 1). Viidatud normi kohaselt võib kaitstava avaliku huvina käsitada näiteks seda,

et elu- ja ehitatud keskkond oleks kujundatud kvaliteetseks, kaitstud oleks keskkond, tegemist

oleks majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutliku arenguga, sh seda, et

ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid oleks arvestatud ja tasakaalustatud.

Praeguses vaidluses ei saa kaitstava avaliku huvi olemasolu ilmselgelt välistada, kuna kaebus

on esitatud muu hulgas kvaliteetse elukeskkonna ja jätkusuutliku ettevõtluskeskkonna

kaitseks, mida on põhimõtteliselt võimalik käsitada planeerimismenetluses kaitstava avaliku

huvina. Samas ei tule planeerimismenetluses avaliku huvina mõista objektiivse õiguse

järgimise kaitset. Tegemist ei ole planeerimisemenetluses iseseisva kaalutava õigushüvega

(Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2019 otsus nr 3-17-446, p 12). Ka ei ole populaarkaebuse

eesmärgiks kolmandate isikute (nt praegusel juhul teiste külaelanike) erahuvide kaitse

(Riigikohtu 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08).

16. Kaebaja leiab, et vaidlusaluse DP-ga Ruhnu valla ÜP muutmine ei olnud põhjendatud

ning planeeringus puuduvad mis tahes kaalutlused selle kohta, miks on vaja praegune

tootmismaa (Saeveski kinnistu) elamumaaks muuta. Kohus kaebajaga ei nõustu.

16.1 DP koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus (PlanS § 124 lg 10). Vastavalt

PlanS § 142 lg-le 1 võib DP põhjendatud vajaduse korral sisaldada ÜP põhilahenduse

muutmise ettepanekut. Sama sätte teise lause kohaselt on kehtestatud ÜP põhilahenduse DP-

ga muutmine: 1) ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) ÜP-ga

määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, DP

kohustuslike alade ja juhtude muutmine ning 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul

oluline või ulatuslik ÜP muutmine.

Kohtupraktika kohaselt on DP-ga ÜP muutmine erandlik võimalus, mis peab tagama

paindlikuma võimaluse, et reageerida muutunud oludele ja vajadustele. DP-ga ÜP muutmine

peaks üldjuhul põhinema pärast ÜP kehtestamist muutunud või teatavaks saanud asjaoludel

(Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p-d 20 ja 21 ning seal viidatud kohtupraktika).

DP-ga ÜP muutmiseks võib olla põhjendatud vajadus, kui seda tingib muu hulgas avalik huvi.

ÜP muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele

omaselt lai kaalutlusruum ning sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud, kuivõrd kohus ei

saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust.

6(11)

3-23-3001

16.2 Vaidlusaluse DP üheks eesmärgiks on muuta osaliselt Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002

otsusega nr 27 kehtestatud Ruhnu valla ÜP-d, määrates tootmismaa maa-ala (Saeveski

kinnistu) osaliselt elamumaaks. Vastustaja põhjendas DP seletuskirjas (p 1.2.4) ÜP muutmist

kokkuvõttes järgmiselt:

1) Ruhnu valla ÜP on kinnitatud 2002. a, kui Ruhnu valla elanike arv oli oluliselt väiksem.

Ruhnu valla rahvaarv on viimastel aastatel kasvanud, mistõttu tekib ka järjest suurem vajadus

elamispindade järele. Ruhnu eraldatuse tõttu peavad siin pakutavad elamispinnad olema

tulevaste elanike vajadusi arvestavad, mitte ühiselamutüüpi väikesed korterid, nagu vallamaja

kohale on planeeritud. Paarismajade ehitamine on Ruhnu valla arengukavas kavandatud

tegevus;

2) DP lahenduse elluviimine ei halvenda kohalike inimeste sotsiaalset ega majanduslikku

elukvaliteeti, kuna kavandatakse elanikele täiendav elamumaa. Saeveski ümberkolimine ei

mõjuta majanduslikult kogukonna tegevust ning saeveski tootmisteenus saarel säilitatakse;

3) Otstarbekam on koondada tootmismaa sihtotstarvet eeldavad objektid ühte kohta küla

keskusest eemale – alale, kuhu ÜP-ga on määratud tootmismaa sihtotstarve, kuid mida ei ole

kasutusele võetud. DP tulemusena kavandatud saeveski ümbertõstmine aitab kaasa ÜP-ga ja

arengukavaga tootmismaaks kavandatud Tööstuse kinnistu paremale kasutusele võtule

tootmismaana. Samas jääb Tööstuse kinnistule veel piisavalt vaba tootmismaad, mida

edaspidi sihipäraselt kasutusele võtta. Järjest kasvavat elamuala kavandatakse samas

olemasoleva elamumaa ja ajaloolise külasüdame kõrvale.

17. Kohtu hinnangul on vaidlustatud DP-ga ÜP muutmine toimunud kooskõlas PlanS § 142

lg-ga 1 ning kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. Vastustaja on ÜP muutmise

vajalikkust piisavalt põhjendanud ning kohtule ei nähtu, et ÜP-d muutva DP kehtestamine

läheks vastuollu kaebusega kaitstavate avalike huvidega (sh tooks kaasa kohalike elanike

elukeskkonna ja toimetulekuvõimaluste olulise halvenemise).

17.1 Esmalt märgib kohus, et kaebaja on ekslikult pidanud DP eesmärgiks elamispindade

loomist spetsialistidele ja sotsiaalabi vajajatele. Vastustaja on nii DP menetluse käigus

esitatud kaebaja arvamustele kui ka DP seletuskirjas selgitanud, et viimastel aastatel Ruhnu

vallas rahvaarvu kasvamise tõttu on tekkinud järjest suurem vajadus täiendavate

elamispindade järele. Arvestades, et Ruhnu valla ÜP kehtestamisest oli DP kehtestamise

hetkeks möödunud enam kui 20 aastat, pole eeltoodud kaalutlust põhjust pidada

meelevaldseks. Sedavõrd pika aja jooksul võibki olustik saarel ja sellest lähtuvalt ka valla

arengu eesmärgid muutuda ning kaasa tuua vajaduse kehtiva ÜP muutmise järele. Vastustaja

on ühtlasi asjakohaselt osundanud, et praegusel juhul tingis DP-ga ÜP muutmise avalik huvi

tagada saarel jätkusuutlik elukeskkond (sh seeläbi kooli säilimine), võimaldades lastega

peredel saarele püsivalt elama asumiseks.

Kaebajale on planeerimismenetluse käigus selgitatud, et Ruhnu vallamaja kohale kavandatud

pooleli olevad elamispinnad olid mõeldud üksikutele spetsialistidele lühiajaliseks peatumiseks

(vt Ruhnu Vallavalitsuse 26.02.2021 vastuskiri), mitte saarele püsivalt elama asuvatele

peredele. DP seletuskirjas on samuti välja toodud, et Ruhnu eraldatuse tõttu peavad seal

pakutavad elamispinnad olema ka tulevaste elanike vajadusi arestavad, mitte ühiselamutüüpi

väikesed korterid nagu vallamaja kohale planeeritud. Eeltoodu valguses on ilmselgelt

asjakohatud kaebaja väljapakutud lahendused saarel paar päeva viibivate spetsialistide

majutamiseks. Valla elamufondi laiendamine ja kaasajastamine kuuluvad ka Ruhnu valla

arengukavas (2020-2030)1 kavandatud tegevuste hulka (lk 6). Arengukava lisaks 1 olevas

tegevuskavas „Kavandatavad investeeringud, tegevused ja ajakava aastateks 2023 – 2027“ on

1 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4271/1202/0023/arengukava.pdf#.

7(11)

3-23-3001

seejuures otseselt ette nähtud paariselamute projekteerimine ja ehitamine (vt alajaotus 06100

„Elamumajanduse arendamine“). Eeltoodut arvestades on põhjendamatu kaebaja seisukoht

DP vastuolust valla arengukavaga.

17.2 Kohtu hinnangul ei ole alust pidada põhjendamatuks valla huvi kasutada uute

elamispindade loomiseks just Saeveski katastriüksust, kuna see asub olemasolevate

elamualade kõrval ja moodustab külasüdamega ühtse terviku. Meelevaldseks ei saa seejuures

pidada valla soovi paigutada müra tekitavad tööstusobjektid (sh Saeveski kinnistul asuv

saekaater) küla keskusest ja elamualadest eemale, koondades need olemasolevatele

tootmismaadele ühtsesse tööstuskompleksi (vt ka valla arengukava, lk 31) ja parandades

seeläbi elukeskkonna kvaliteeti. Vastustaja on ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

ärakuulamisel selgitanud, et Saeveski katastriüksusel ei ole tootmistegevus sobilik, kuna

katastriüksus piirneb elamualadega ning lähedal asub kirik (vt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi 18.10.2023 kiri nr 14-3/2303-2, lk 5). DP-ga nähakse ette, et

saekaater paigutatakse ümber Tööstuse kinnistule kui 100% tootmismaa sihtotstarbega

kinnistule, mida vastustaja selgitustest nähtuvalt pole seni suuremas osas vastavalt

sihtotstarbele kasutatud ja mille ÜP-s määratud juhtotstarbekohasele kasutamisele aitaks

saekaatri sinna paigutamine kaasa. Saekaatri teisaldamine ja kasutusele võtmine Tööstuse

kinnistul on kooskõlas kehtiva ÜP-ga ega lähe vastuollu ka valla arengukavas seatud

eesmärkidega.

17.3 DP seletuskirjast nähtub üheselt, et saekaatri tootmisteenus saarel säilitatakse ning aset

leiab üksnes saekaatri teisaldamine Tööstuse kinnistule (vt p-d 1.2.4, 1.13.1). Samuti on

kaebajale DP menetluse käigus korduvalt selgitatud, et DP realiseerimisel tagatakse saekaatri

säilimine ja toimimine Ruhnu saarel ning kohalikel inimestel on edaspidi samaväärsed

võimalused metsa kasutuselevõtmiseks (vt Ruhnu Vallavalitsuse 26.02.2021 ja 25.11.2022

vastuskirjad). Kaebaja ei ole kaebuses põhistanud, millele tugineb eeltoodule vaatamata tema

seisukoht, et saekaater likvideeritakse ja seeläbi kohalike toimetulekuvõimalused halvenevad.

Sellist järeldust ei saa teha pelgalt asjaolust, et saekaater paigutatakse ümber teisele

tootmismaa sihtotstarbega kinnistule. Kaebaja üldsõnaliste väidete põhjal pole põhjust arvata,

et saekaater uues asukohas enam samaväärselt toimida ei saaks ning üksnes selle mujal

asumine mõjutaks majanduslikult kohalikku kogukonda. Asjassepuutumatud on kaebaja

viited Ruhnu valla eelarvestrateegiale (2024-2027) ja kaebaja hinnang maksumaksja raha

kulutamise põhjendatusele – see, kuidas vald konkreetsel perioodil planeerib eelarveliste

vahendite kasutamist ei oma tähtsust vaidlusaluse DP õiguspärasuse hindamisel. Valla

eelarvestrateegiale tuginedes pole võimalik väita, et DP tõttu kaob võimalus saekaatri

kasutamiseks.

17.4 Vastustaja on muu hulgas selgitanud, et Ruhnu valla ÜP kohaselt on saarel määratud

piisavalt tootmismaad, mida ei ole 16 aasta jooksul pärast ÜP kehtestamist kasutusele võetud.

Uus saekaatri asukoht on kavandatud 3,84 ha suurusele Tööstuse katastriüksusele, mida

enamuses ei kasutata ÜP kohase sihtotstarbe kohaselt ning seega on vallal tootmismaa jaoks

piisavalt alternatiive ka pärast saekaatri Tööstuse maaüksusele ülesseadmist (vt vastustaja

26.02.2021 vastuskiri). DP seletuskirja kohaselt tootmistegevuse koondamine ühte kohta ei

halvenda tootmistegevuse võimalikkust saarel ning kohtule pole ka kaebaja väidete põhjal

äratuntav, et Saeveski kinnistu elamumaaks muutmise tulemusel poleks vallal enam piisavalt

tootmismaad.

18. Saeveski kinnistu muutmist elamumaaks ei muuda põhjendamatuks ka ainuüksi kaebaja

hinnang, et saarel on piisavalt elamumaad ka mujal (nt Ullis-Stock kinnistu). Isegi kui see nii

on, siis vastustaja on praegusel juhul piisava põhjalikkusega ära näidanud, et Saeveski

kinnistu muutmine elamumaaks ja sellel asuva saekaatri teisaldamine küla keskusest eemal

8(11)

3-23-3001

asuvale tootmismaale ei too kaasa kohalike elanike elukvaliteedi langust (sh ei halvene

tootmisega tegelemise võimalus saarel) ning võimaldab samal ajal luua tingimused saare

püsielanikkonna kasvamiseks, kavandades sobivasse keskkonda kaasaegsed peredele mõeldud

paarismajad. Kohus saab anda hinnangu üksnes kaalutlusreeglitest kinnipidamisele (HKMS §

158 lg 3) ega hinda planeerimisotsuse otstarbekust. Planeeringutega kavandatavate ehitus- ja

maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks on kohalik omavalitsus. Kui

vastustaja jõudis DP-d menetledes seisukohale, et uute elamute kavandamine on otstarbekas

justnimelt Saeveski kinnistule, kuna selle läheduses asuvad elamualad ja saekaater sinna ei

sobi, ei pidanud ta hakkama täiendavalt kaaluma kõikvõimalikke alternatiivseid asukohti uute

elamute kavandamiseks.

Kokkuvõttes on vastustaja DP seletuskirjas piisavalt põhjendanud, mis kaalutlustel otsustati

Saeveski kinnistul asuv saekaater ümber kolida ja kinnistu elamumaaks muuta. Kaebaja

väited ei anna alust järelduseks, et DP kehtestamine on vastuolus kaebusega kaitstava avaliku

huviga ning pärast ÜP-d muutva DP kehtestamist poleks vallas enam tagatud terviklik

ruumilahendus. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et vastustaja oleks DP kehtestamisel

lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud kaalumata mõne olulise asjaolu, mis oleks

võinud mõjutada asja otsustamist.

19. Kaebaja viitab ka sellele, et saarel asuvad valdavalt ühepereelamud kõrgusega kuni 6 m

ning DP-ga kavandatud kuni 8 m kõrguste kortermajade ehitus oleks vastuolus kehtiva ÜP-ga

ja muudaks Ruhnu küla arhitektuurilise väljanägemise koledamaks.

19.1 Ruhnu valla ÜP seletuskirja kohaselt peaksid elamud ja suvilad olema viilkatusega,

verandaga, maksimaalselt kahekorruselised. Ehitustegevus Ruhnu saarel toimub DP või

projekteerimistingimuste alusel (vt p 5). Seega kahekorruseliste elamute kavandamine on

kehtiva ÜP-ga kooskõlas. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, et Ruhnu saarel on ka täna

hooneid, kus asub mitu korterit. Kehtiv ÜP ei määratle hoonestuse kõrguspiirangut. ÜP-s kui

üldisema toimega kõrgema astme planeeringus käsitlemata tingimused määrataksegi üldjuhul

kindlaks DP-s kui suurema täpsusastmega planeeringus. DP ülesandeks on muu hulgas krundi

ehitusõiguse määramine (PlanS 126 lg 1 p 3) ning krundi ehitusõigusega on määratud ka

hoonete suurim lubatud kõrgus (PlanS § 126 lg 4).

19.2 Paljasõnaline on kaebaja väide, et eramajade kõrgus saarel ei ületa 6 m. Vastustaja on

selgitanud, et saarel ei ole võimalik arhitektuurse lahenduse alusel selgelt eristada hoone

otstarvet (st kas tegemist on eramaja, seltsimaja, puhkemaja või muu kasutusotstarbega

majaga). Vastustaja väitel on saarel (küla piires) mitmeid hooneid, mille kõrgus jääb

vahemikku 6-8 m ning ka vaidlusaluse Saeveski kinnistu lähistel asub 8,1 m kõrgune maja.

Kaebaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Eelnevat arvestades puudub alus väita, et DP-ga

kavandatud paarismajad oluliselt eristuksid oma kõrguse poolest piirkonna hoonestusest ega

sobituks seetõttu ilmselgelt olemasolevasse keskkonda. Avaliku ruumi planeerimine ja selle

kasutamise hindamine on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses ning kavandatud elamute

olemasolevasse keskkonda sobivuse hindamisel on vastustajal ulatuslik kaalumisruum.

Kaebaja üldsõnalised väited DP-ga kavandatud paarismajade negatiivsest mõjust küla

välisilmele ei anna alust järelduseks, et kavandatud elamud oma arhitektuurilise lahenduse

poolest ilmselgelt ei sobi konkreetsesse piirkonda ja kahjustaks sellisena püsivalt külamiljööd.

Kohtul pole ka mõistlikku põhjust arvata, et olemasolevate elamualade kõrvale müra tekitava

saekaatri asemele kahe paariselamu kavandamine vähendaks oluliselt kõikide kinnistute

väärtust.

20. Põhjendamatu on kaebaja väide, et vaidlusaluse DP koostamist ei ole algatanud õigustatud

subjekt. PlanS § 142 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse ÜP põhilahenduse muutmise

9(11)

3-23-3001

ettepanekut sisaldava DP koostamisele ÜP koostamisele ettenähtud menetlust (arvestades

seejuures nimetatud paragrahvis sätestatud erisusi, vt § 142 lg 2 teine lause ja lg-d 3–8). PlanS

§ 77 lg 1 kohaselt algatab ÜP kohaliku omavalitsuse volikogu. Eelviidatud sätetest tulenevalt

peab seega ÜP-d muutva DP algatamise või sellest keeldumise otsustama kohaliku

omavalitsuse volikogu, sarnaselt ÜP algatamise otsustamisega (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

14.11.2019 otsus nr 3-19-475, p 13). Kuna praegusel juhul on DP algatamise otsuse teinud

Ruhnu Vallavolikogu, ei ole pädevusnõuet rikutud. Vastustaja on seejuures selgitanud, et DP

algatamise otsusele eelnevalt on koostatud DP lähteseisukohad, milles on DP taotlejana ära

märgitud Ruhnu Vallavalitsus ja välja toodud DP eesmärk (dtl 81-83). Kaebaja etteheited

seonduvalt DP algatamisel tehtud olulise menetlusveaga on seega alusetud.

21. Vaidlustatud otsuse tühistamist ei too kaasa ka kaebaja väited, mille kohaselt jäeti tema

01.02.2021 esitatud kirjalik arvamus arutamata 15.07.2021 avalikul arutelul ning tema

arvamust ei esitatud ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

21.1 PlanS § 136 lg 4 järgi tutvustab avalikul arutelul DP koostamise korraldaja avaliku

väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab DP

koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele DP-d käsitlevatele küsimustele. Asja

materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 01.02.2021 arvamuse Saeveski kinnistu DP

eskiislahenduse (eelnõu) kohta ning vastustaja vastas sellele 26.02.2021 kirjaga nr 7.-

1.2./21/1-2. Vastustaja suunas DP eskiislahenduse teistkordsele avalikule väljapanekule

03.05.2021 – 04.06.2021 ning edastas 01.07.2021 kaebajale teate DP eskiislahenduse avaliku

arutelu toimumise aja kohta. Vaidlust ei ole, et teistkordsel avalikul väljapanekul kaebaja

arvamust ei esitanud ega avalikul arutelul 15.07.2021 ei osalenud, st vastustajal ei olnud

võimalik kaebajaga avalikul arutelul tema vastuväiteid täiendavalt läbi arutada. See, et

vastustaja ei tutvustanud kaebaja arvamust ja selle kohta antud selgitusi avalikul arutelul, kus

kaebaja ise ei osalenudki, ei saanud sisuliselt mõjutada lõppotsuse tegemist. Ühtlasi on

kaebaja hiljem esitanud omapoolse arvamuse ka vastuvõetud DP avalikul väljapanekul

30.10.2022 ning saanud sellelegi vastustajalt kirjaliku vastuse 25.11.2022 kirjaga nr 7.-

1.2./22/16-1. Pärast seda toimunud korduva avaliku väljapaneku käigus (s.o 06.02.2023 –

07.03.2023) kaebaja DP kohta enam arvamust ei esitanud ning 17.04.2023 toimunud avalikul

arutelul ka ei osalenud. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale sellises olukorras ka ette heita, et

ta kaebaja poolt 01.02.2021 DP eskiislahendusele esitatud arvamust Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ei edastanud. Ühtlasi leidis Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium oma 18.10.2023 kooskõlastuses, et DP menetlemine on viidud

läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega; huvitatud isikud said

esitada enda seisukohad menetluse piisavalt varajases etapis ning esitatud arvamustele anti

vallapoolsed seisukohad kirjalikult.

21.2 Kuna vastustaja on kaebaja seisukohtadele sisuliselt vastanud, pole kaebaja arvamus

jäänud DP menetluses tähelepanuta ning vastustaja on seda hinnanud. Kaebaja peamisteks

murekohtadeks olid saekaatri likvideerimine ja tootmismaa vähenemine – vastustaja on DP

menetluse käigus (sh DP seletuskirjas) piisavalt selgitanud, et saekaatrit ei likvideerita ja

tootmismaad jätkub ka DP realiseerimise järgselt (st elanike võimalused tootmisega tegeleda

ei vähene). Kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt ära kuulatud X.Xi

vastuväited puudutasid samamoodi ÜP muutmise ebapiisavat põhjendamist ja tootmisega

tegelemise võimaluste vähenemist, on ka DP heakskiitmisel neid asjaolusid hinnatud ning

seejuures leitud, et vald selgitas piisavalt ÜP muutmise vajadust, planeeringulahenduse

sobivust ja proportsionaalsust. See, et vastustaja vaatamata kaebaja esitatud vastuväidetele

DP kehtestas, ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. Kaebaja

ei ole ka esile toonud, milliste tema poolt DP menetluse käigus esitatud seisukohtadega pole

10(11)

3-23-3001

DP heakskiitmisel ja DP kehtestamisel arvestatud ning mis võinuks menetluses viia

teistsuguse tulemuseni. Kui esinevad menetluslikud puudused, mis haldusakti sisu ei mõjuta,

ei ole kaebuse rahuldamine üksnes nende puuduste tõttu põhjendatud (HMS § 58).

22. Kokkuvõttes leiab kohus, et Ruhnu Vallavolikogu 27.11.2023 otsus nr 12 on õiguspärane

ega kahjusta kaebusega kaitstavat avalikku huvi. Seega puudub alus vaidlustatud otsuse

tühistamiseks ja kaebus jääb rahuldamata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)