4-24-2744/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-24-2744

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2024. a, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-2744

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

K.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 09.08.2024 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2780,24,012435

Menetlusalune isik

K.U (isikukood: XXX,

elukoht: XXX, e-post: XXX, telefon: XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond)

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.08.2024 kiirmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2780,24,012435 muutmata ja K.U kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.08.2024 kiirmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2780,24,012435 määrati K.U-le narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 alusel rahatrahvi

240 eurot. Otsusest nähtuvalt tuvastati 09.08.2024 kell 23.05 aadressil XXX Elva vald Tartu

maakond narkootiliste ainete tarvitamist tuvastava kiirtesti abil, et K.U on

tarvitanud narkootilisi aineid kokaiin ja marihuaana ilma arsti ettekirjutuseta.

2. Tartu Maakohtusse saabus 19.08.2024 menetlusaluse isiku K.U kaebus

eelnimetatud väärteootsusele. Kaebuse kohaselt ei nõustu K.U otsusega.

Kaebuses kirjeldab menetlusalune isik esmalt olukorda, mis põhjusel sõiduk, milles ta

reisijana viibis, peatati ja mis põhjusel ta oli nõus narkootiliste ainete tarvitamist tuvastavat

kiirtesti tegema. Menetlusalune isik leiab, et politseil puudus alus suunata teda narkotesti

tegema ja kallutama süüd omaks võtma. Ta viibis autos kaasreisijana, istus vaikselt ja täitis

korraldusi, ta ei rikkunud avalikku korda. K.U leiab, et tema eraelu privaatsust

on rikutud alusetult kui ta suunati tegema kiirtesti ilma igasuguse aluse ega selgituseta. Autos

viibis tagaistmel temaga koos ka K. A., kellele plaaniti külla minna. Temalt ei küsitud

andmeid, ei suunatud testi tegema, ei kontrollitud autojuhilube kui tal lubati sündmuskohalt

lahkuda. Menetlusalusele isikule jääb arusaamatuks, miks üks reisija suunatakse testi tegema

ja süüd alusetult omaks võtma, samas kui teist reisijat ei testita. Kaebuse esitaja hinnangul on

tegemist diskrimineerimisega. K. A. on nõus vajadusel tunnistajaks tulema. K.U

leiab, et politsei kohustus on tõendada kahtlustava süüd kui selleks on kahtlus või

asitõendid. Viimaks peab menetlusalune isik võimalikuks, et olukord tekkis meedia huvi tõttu,

kuivõrd kohal viibis ka reportereid. Kaebuse täienduses, mis edastati kohtule 23.09.2024

märkis menetlusalune isik, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 17.09.2024. Kohtuväline

menetleja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku kaebus ei

ole piisavalt põhjendatud, et muuta kohtuvälise menetleja lahendit. Väärteoasja materjalidest

nähtub, et K.U organismist on indikaatorvahendi testiga tuvastatud nii THC

(tetrahüdrokannabinooli) kui ka COC (kokaiini) tarvitamise jäljed, mistõttu koostati ka

kiirmenetluse otsus rahatrahviga. Menetlusalune isik oli tarvitanud keelatud narkootilist ainet

ning selle eest on talle määratud karistuseks rahatrahv 240 eurot, mis on ilmselgelt alla

sanktsiooni keskmise määra. Antud teo eest on võimalik maksimaalne rahatrahv 1200 eurot,

kuid siinkohal on kohtuväline menetleja arvestanud isiku varasema käitumisega ning sellega,

et isikul ei ole kehtivaid karistusi ega samalaadseid rikkumisi. Isik on ka ise tunnistanud, et

tarvitas eelmine nädal kanepit. Seega on rahatrahvi määr toodud tunduvalt alla keskmise ning

see on igati adekvaatne ja proportsionaalne ning omab eripreventiivset eesmärki. Tegemist on

tahtliku teoga, kuna menetlusalune isik on teadlikult tarbinud narkootilisi aineid.

Narkootikumide tõttu oma kehas ei ole inimese tajuvõime ja teadvus tavapärane ning inimene

võib korda saata ka ohtlikke tegusid, mida ta hiljem ei mäleta. Seega on narkootikume

tarvitavate isikute karistamine meede, mis peaks avaldama ka soovitud mõju ja lõpptulemine

ühiskonda turvalisemaks ja ohutumaks muutma. Määratav karistus peaks olema pigem

ebamugav ja panema asjaosalise mõtlema oma tegude üle. Tekitatud ebasoodne olukord, kus

tuleb maksta trahvi, on menetlusaluse isiku enda vabal tahtel ja teadlikult toime pannud teo

tagajärg ning selliste tagajärgede vältimiseks on vajalik, et isik mõistaks oma teo tõsidust.

Antud juhtumi puhul ei ole isik väljendanud kuidagi kahetsust ega arusaamist oma rikkumise

raskusest. Menetlusalune isik on esitanud kaebuse, milles leiab, et politseil puudus alus

suunata teda narkotesti tegema ja süüd omaks võtma. NPALS § 41 lg 1 kohaselt võib politsei

tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis

indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse

korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku

ekspertiisiasutusse. Lisaks lg 7 järgi, kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude

andmete kogumist ja isik ei nõua narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine

organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga, võib nimetatud

ainete tarvitamise tuvastamisel piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Ehk siis, kui on

põhjendatud kahtlus, et sõidukis viibivad isikud on toime pannud süüteo tarvitades

narkootilisi aineid, siis on ka politseil õigus teha narkotest ainete tuvastamiseks või toimetada

isik meditsiiniasutusse, kus võetakse bioloogiline vedelik ainete tuvastamiseks organismis.

Narkootilisi aineid tarbinud isikud selekteeritakse üldjuhul väliste tunnuste alusel ning

kahtluste kinnitamiseks kasutatakse indikaatorvahendit. Antud juhul tuvastati kaebaja

organismis indikaatorvahendi testiga nii kanepi kui kokaiini tarvitamise jäljed. Kui tutvuda

indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, siis on testi läbi viinud ametnik kirjeldanud ka

K.U väliseid tunnuseid- tasakaal häiritud, värisemine, häiritud kõne,

sidekestade punetus, ahenenud pupill, pupilli reaktsioon aeglane. Ehk siis piisavalt alust, et

kahtlustada nimetatud isiku puhul narkootilise aine kasutamist ja suunata ta

indikaatorvahendi testi tegema. Seega jääb kohtuväline menetleja seisukohale, et

menetlusalune isik on teo toime pannud ning temale on määratud õiglane ja proportsionaalne

karistus. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, toimepanija isikut, õiguskorra kaitsmise

huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on igati põhjendatud ka määratud

rahatrahvi suurus 240 eurot. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1

palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata. Kohtuväline menetleja teatas, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud

kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning

mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja

kirjaliku seisukohaga, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.08.2024

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,24,012435 muutmata.

8. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse K.U-le ette keelatud

narkootiliste ainete tarvitamist. Nimelt reageeris 09.08.2024 kell 23.05 narkootiliste ainete

tarvitamist tuvastav kiirtest K.U-l nii THC (tetrahüdrokannabinooli) kui ka

COC (kokaiini) tarvitamise jäljed.

9. Rikkumine on tõendatud 09.08.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest

nähtub, et K.U on nõustunud indikaatorvahendi kasutamisega. Kasutatud on

indikaatorvahendit Rapid Stat narkotest, sülje-/pinnatest. Tulemus on olnud positiivne,

indikaatorvahend reageeris ainetele THC ja COC. Kontrollitavaga suhtlemisel on täheldatud,

et tema tasakaal oli häiritud, kõnnak kergelt taaruv, ta värises, tema suust tuli alkoholi lõhna

ja kõne oli häiritud, lisaks oli aeglane pupilli reaktsioon valgusele ning silmad punetasid.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollis kajastatule menetlusalune isik vastu ei vaidle.

10. Samuti tõendavad rikkumist menetlusaluse isiku poolt 09.08.2024 antud ütlused, milles ta

kirjeldab olukorda. Ta sõitis sõpradega ringi, politsei peatas sõiduki, ta tarvitas autos alkoholi,

aga oli eelmisel nädalal tarvitanud kanepit. Kaebuses ei ole K.U samuti

eitanud, et ta narkootilisi aineid tarvitas, küll aga märgib ta, et ei olnud lähipäevil tarvitanud.

Kontrollimise ajal oli ta väidetavalt alkoholijoobes.

11. Kaebuses on K.U leidnud, et politseil puudus alus suunata teda narkotesti

tegema ja süüd omaks võtma. Kohus selles menetlusaluse isikuga nõustuda ei saa.

12. KorS § 37 lg 1 p 1 kohaselt võib politsei joobeseisundile viitavate tunnuste korral

kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada

sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille

koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine.

Võimalikule joobeseisundile viitavad tunnused on sotsiaalministri 26.06.2014 määruse nr 37

„Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise

tuvastamise viisid“ § 2 kohaselt isiku välimus; aeglustunud reaktsioon; häirunud kõne; aja,

isiku ja koha tajumise häired; teadvuse seisund; mäluhäired; koordinatsioonihäired;

käitumishäired.

13. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas selgitanud, et narkootilisi aineid tarbinud

isikud selekteeritakse üldjuhul väliste tunnuste alusel ning kahtluste kinnitamiseks kasutatakse

indikaatorvahendit. Kaebuses on menetlusalune isik selgitanud, et sõiduki juhil kahtlustati

joovet narkootilistest ainetest. Kõigil autos viibijatel paluti autost välja tulla, et koer saaks

auto ja isikud läbi otsida. Võib eeldada, et K.U olek või käitumine tekitasid

politseiametnikes kahtluse, et tegemist võib olla narkootilisi ained tarvitanud isikuga.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollis kirjeldab testi läbi viinud ametnik K.U

väliseid tunnuseid, mis olid ka kohtu arvates piisavad selleks, et kahtlustada

menetlusaluse isiku puhul narkootilise aine kasutamist ja suunata ta indikaatorvahendi testi

tegema. Kohtu hinnangul siin kohtuvälisele menetlejale midagi ette heita ei saa. Protokolli

kohaselt selgus K.U-ga suhtlemisel, et tema tasakaal oli häiritud, kõnnak

kergelt taaruv, ta värises, tema suust tuli alkoholi lõhna ja kõne oli häiritud, lisaks oli aeglane

pupilli reaktsioon valgusele ning silmad punetasid. Teise autos viibinud isiku, K. A., suhtes

politseiametnikel ilmselt sellist kahtlust ei tekkinud, mistõttu teda ka täiendavasse kontrolli ei

suunatud.

14. Kohtuväline menetleja on viidanud korrakaitseseaduse (KorS) § 41 lg 1, mis sätestab, et

politsei võib tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise

organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks

ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku

ekspertiisiasutusse. Lisaks lg 7 järgi, kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude

andmete kogumist ja isik ei nõua narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine

organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga, võib nimetatud

ainete tarvitamise tuvastamisel piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Sellest on

kohtuväline menetleja järeldanud, et kui on põhjendatud kahtlus, et sõidukis viibivad isikud

on toime pannud süüteo tarvitades narkootilisi aineid, siis on ka politseil õigus teha narkotest

ainete tuvastamiseks või toimetada isik meditsiiniasutusse, kus võetakse bioloogiline vedelik

ainete tuvastamiseks organismis. Indikaatorvahendi kasutamisele K.U vastu ei

vaielnud, samuti ei vaidle ta vastu sellele, et oli varasemalt narkootilist ainet tarvitanud.

Indikaatorvahendi kontrollile alludes lootis menetlusalune isik ilmselt, et kuivõrd tarvitamine

oli mõnda aega tagasi, siis indikaatorvahend seda ei tuvasta. Kohtuväline menetleja on kohtu

hinnangul tegutsenud õiguspäraselt.

15. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine

on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks

või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 lg 1

kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses

koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine karistatav.

16. Kohutu arvates on K.U-le etteheidetud väärteo toimepanemine tõendatud.

K.U rikkus NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja täitis sellega NPALS § 15

1 lg 1

objektiivse koosseisu.

17. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1

tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. K.U on väärteo

toime pannud otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt

möönab seda. Menetlusalune isik on teadlikult tarvitanud narkootilisi aineid ilma, et tal oleks

selleks seaduses märgitud alus või luba.

18. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

19. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

20. NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kohtuvälise menetleja otsusega on K.U-le määratud karistuseks 60

trahviühikut ehk 240 eurot. Seega on karistus määratud sanktsiooni keskmisest oluliselt

väiksemas määras. Kohtuväline menetleja on võtnud arvesse, et K.U-l ei ole

varasemaid samalaadseid rikkumisi ega kehtivaid karistusi. Samuti seda, et K.U

on oma süüd, s.o narkootilise aine tarvitamist eelmisel nädalal, tunnistanud. Kohtu

hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS §

56 lg 1 tingimustele. Karistust raskendavaid või karistust kergendavaid asjaolusid ei ole

tuvastatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mõistetav karistus peab olema selline,

mis paneb K.U mõtlema oma tegude üle, mõistma nende tõsidust ning

ohtlikkust. Narkootilise aine tarvitamist menetlusalune isik hukka mõistnud ei ole, pigem on

ta häiritud sellest, et kontrolli tulemusena see tuvastati ning teda rahatrahviga karistati.

Tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras

karistusega, mis võiks mõjutada K.U-d edaspidi narkootiliste ainete

tarvitamisest hoiduma.

21. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

09.08.2024 otsuse väärteoasjas nr 2780,24,012435 muutmata ja K.U kaebuse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik