2-23-9259/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-23-9259

Tsiviilasi

V.E hagi B.Y vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1217,97 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. märtsi 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.Y apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): B.Y (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat

Tarmo Pilv

Vastustaja (hageja): V.E (ik: XXX), seaduslik esindaja X.P,

lepinguline esindaja Agu Eichenbaum

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. märtsi 2024 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus B.Y kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.E (hageja) esitas 28.06.2023 oma seadusliku esindaja, X.P (ema) kaudu maakohtule B.Y

(kostja/isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja elatise tagasiulatuvalt

perioodi 27.06.2022 kuni 27.06.2023 eest 2784,79 eurot ja elatise alates 28.06.2023 kuni

hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXXXXXX) perekonnaseaduse (PKS) §-s 101

sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga laenuga soetatud kahetoalises korteris. Kostja

ei ela hagejaga koos alates 2021. a juulist. Hageja ema on saatnud kostjale sõnumeid ja

palunud hagejat toetada, kostja ei ole hageja ema kirjadele vastanud. Eluasemekulud

koosnevad laenumaksest, kommunaalkuludest, elektri-, TV- ja internetiarvetest, mis on

pereliikme kohta 175 eurot kuus. Hageja käib XXX koolis ning tegeleb võrkpalliga. Hageja ei

viibi kostja juures. Hageja ema sissetulekuteks on töötasu (850 eurot) ja lapsetoetus (80

eurot).

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ema takistanud kostjal

hagejaga kohtumist. Kostjal puuduvad vahendid elatise tasumiseks. Kostja on ise ülalpeetav.

Kostja perekonda kuuluvad elukaaslane ja veel kaks ülalpeetavat, pere ainsaks sissetulekuks

on elukaaslase sissetulek. Kostjale kuulub äriühing, millel on alates 2018. aastast

majanduslikud raskused. Ettevõttel on 86 837,73 euro suurune maksuvõlg. Tõenäoliselt tuleb

kostjal taotleda ettevõtte pankrotimenetluse algatamist. Kostja ja hageja ema abielu

lahutamisel jagati vara arvestades hageja püsivat elukohta ema juures. Kostja loovutas varast

hageja emale oluliselt suurema osa kui 50%, mida tuli vanemate kokkuleppel kasutada hageja

eest hoolitsemiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 28. märtsi 2024 otsusega hagi ning mõistis X V.E V.E kasuks

välja elatise perioodi 27. juuni 2022 kuni 28. märts 2024 eest 5128,57 eurot ja alates 29.

märtsist 2024 kuni V.E täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXXXXXXXXX) igakuise

elatise 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Viidatud sätte järgi on elatise suurus alates 28.06.2023. a 260,33 eurot

kuus.

PKS § 101 lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud

vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hageja ei viibi

kostja juures, seega ei saa elatist PKS § 101 lg 6 alusel vähendada. Elatisevaidluse

lahendamisel ei saa lähtuda kostja soovist, et hageja tema juures viibiks. Kohus on

kohtuistungil selgitanud, et kui kostja soovib hagejaga kohtuda, kuid see on takistatud, on tal

võimalik esitada kohtule suhtluskorra määramise avaldus.

Kohus leidis, et elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa puudub alus.

Kostjal ei ole lisaks hagejale teisi lapsi. Hagi vastuses märgitud kaks ülalpeetavat on kostja

elukaaslase lapsed. Seega ei esine PKS § 102 lg-s 2 nimetatud olukorda ehk kostjal ei ole teist

last, kes elatise väljamõistmise korral §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema

vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid

asjaolusid. Kostja on 50-aastaseks saav töövõimeline mees. Kostja ei ole tuginenud sellele, et

ta oleks töövõimetu või tema töötamine oleks mingil muul põhjusel takistatud. Kuigi kostjal

on põhiseadusest tulenev õigus tegeleda ettevõtlusega, on ta ise tuginenud sellele, et tema

äriühingul (X OÜ) on juba 2018. aastast (seega kuus aastat) majanduslikud raskused, mis aina

süvenevad. Olukorras, kus ettevõtlus ei võimalda teenida piisavat sissetulekut oma lapse

vajaduste rahuldamiseks, tuleb kostjal leida töö, mis seda võimaldab. Alaealine laps ei saa

kannatada puudust seetõttu, et isa soovib tegeleda ettevõtlusega, mis ei võimalda elatist

maksta. See ei ole õiglane ka hageja ema suhtes, kuna kogu hageja ülalpidamise koormus

langeb emale, kelle sissetulek on tagasihoidlik (ca 1000 eurot kuus bruto).

Kohtu järeldust ei mõjuta ka asjaolu, et kostja pangakontolt ei nähtu 01.06.2022 kuni

01.05.2023 ja 01.05.2023 kuni 08.02.2024 mistahes väljaminekuid ega sissetulekuid. Maksu-

ja Tolliameti tõendist nähtuvalt puudusid kostjal juunist 2022 kuni jaanuarini 2024

deklareeritud väljamaksed. Kohus ei pidanud vajalikuks käsitleda kostja äriühingu

majanduslikku olukorda. Kostjal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

kostjal ei ole võimalik seda kohustust objektiivsetel põhjustel (nt tervise tõttu) täita.

Eelneva tõttu kohus rahuldas hageja elatisenõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määras.

PKS § 108 järgi võib kohustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. PKS § 101 lg-te 1–7 järgi oli 01.04.2022 kuni 31.03.2023 elatise

suurus 225,64 eurot ja alates 01.04.2023. a 260,33 eurot. Tagasiulatuv elatisenõue on 2784,79

eurot.

Hageja on tuginenud sellele, et hageja ema on saatnud kostjale sõnumeid ja palunud hagejat

toetada, kuid kostja ei ole sõnumitele reageerinud. Hageja on esitanud ka vastava sõnumi.

Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Kostja on

tuginenud vaid sellele, et tema raske majanduslik olukord ei võimalda elatist tasuda.

Kohus möönis, et kostja majanduslik olukord võib olla halb. Kohus on tuvastanud, et kostja

kontol puuduvad 01.06.2022 kuni 01.05.2023 ja ka sealt edasi väljaminekud või sissetulekud.

Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et kostjal puudusid tagasiulatuva elatise perioodil

deklareeritud väljamaksed. Samas hageja ema on kostjalt ülalpidamist nõudnud. Kostja on

teadlik, et tal on alaealine laps ning lapse ülalpidamise kohustus. Kostja ei ole väitnud, et ta

oleks oma kohustust muul moel (nt vahetult ülalpidamist võimaldades) täitnud või teinud

mingeid kulutusi lapsega seoses. Tagasiulatuva nõude rahuldamata jätmine või osaline

rahuldamine võiks tulla kõne alla eelkõige olukorras, kus kostja oleks mingil perioodil

püüdnud tegeleda ettevõtlusega, kuid tal ei õnnestunud piisavalt rahalisi vahendeid saada ja

praeguseks oleks ta tegevusala vahetanud. Kostja aga on aastaid tegelenud kahjumliku

ettevõtlusega ning jätkab seda ka praegu.

Eelneva tõttu rahuldas kohus ka tagasiulatuva elatisenõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja tagasiulatuva elatise perioodi 27.06.2022 kuni 27.06.2023 eest 2784,79 eurot.

Selguse huvides mõistis kohus otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatise välja

kindla summana, kokku 5128,57 eurot, sh tagasiulatuv elatis 2784,79 eurot ja elatis alates

28.06.2023 (hagi esitamisest) kuni 28.03.2024 (otsuse tegemiseni) 2343,78 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. B.Y esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. märtsi 2024 otsuse

tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega ajatada otsuse resolutsiooni p-s 2 välja

mõistetud elatise 5128,57 eurot tasumine viisil, et kostja tasub maksimaalselt 25 eurot kuus, ja

mõista kostjalt alates 29. märtsist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatis 125

eurot kuus tingimusel, et ema võimaldab edaspidi kostjal hagejaga suhelda ja kohtuda.

Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsus põhjendatud ega

õiguspärane. Kohus on tuginenud hageja ema üldsõnalistele väidetele, mida on tõlgendatud

ebaõiglaselt kostja kahjuks.

Kostja on pikaajaliselt kulmineerunud majanduslike raskuste tagajärjel olukorras, kus tal ei

ole võimalik hagejale elatist tasuda. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb muu hulgas

arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, väljamõistetud elatis ei või

olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna teda olukorda,

kus ta ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime

riigi abita. Kostjal puudub sissetulek ja ta on elukaaslase ülalpeetav. Kostja pere (kuhu kuulub

veel kaks ülalpeetavat) ainukeseks sissetulekuks on kostja elukaaslase sissetulek. Kostjale

kuulub ettevõte, millel on alates 2018. aastast majanduslikud raskused. Ettevõttel on

maksuvõlg 86 837,73 eurot. Kuna majanduslikud raskused on aasta-aastalt süvenenud ja on

ettenähtavalt püsiva iseloomuga, tuleb kostjal algatada ettevõtte pankrotimenetlus. Seega on

tõendatud, et kostjal ei ole praegu ega ka lähitulevikus vahendeid elatisekohustuse täitmiseks.

Maakohus ei ole arvestanud, et ülalpidamiskohustuse täitmise alternatiivseks võimaluseks on

hageja viibimine kostja juures võrdselt ema juures viibimise ajaga. Kostja on hageja emale

korduvalt väljendanud soovi, et hageja elaks poole ajast kostja juures. Kostja pole hagejat

sisuliselt kolm aastat näinud, kuna ema on kostja ja hageja kohtumisi takistanud. Ressursi

puudumise tõttu ei ole kostjal olnud võimalik suhtluskorra määramise menetlust algatada.

Hageja ema on vältinud hageja eest hoolitsemise ja tema kasvatamise küsimustes kostjaga

igasuguseid kokkuleppeid. Ema ei anna kostjale teavet hageja ja tema vajaduste kohta, ei ole

kostjaga läbi rääkinud mitte ühtegi kuluartiklit ega arutanud võimalusi hageja kulutuste

katmiseks. Vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Kostjale on jäetud vaid kohustused.

Kostja ja hageja ema abielu lahutamisel jagati kostja ja hageja ema vara selliselt, et kostja

loovutas oma varaosalusest hageja emale oluliselt suurema osa kui 50%. Kostja ja hageja ema

leppisid kokku, et seda osa kasutatakse hageja igapäevase heaolu eest hoolitsemiseks.

Hagiavalduses esitatud nõue on ennatlik ja lühinägelik. Kostja on nõus arutama võimalikku

kompromissi, mh hageja edasist elukorraldust ja ühise hooldusõiguse mõistlikku teostamist.

5. V.E vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt ei ole asjas tuvastatud mõjuvat põhjust, mis võimaldaks elatise suurust

vähendada. Kostja ei ole tõendanud oma rasket majanduslikku olukorda. 50-aastane kostja ei

ole võimetu endale ja oma lapsele elatusvahendeid hankima. Kostja ei ole töövõimetu või

vähenenud töövõimega. Kostja elukorraldus on tema teadlik valik. Hageja ema teada kasutab

kostja välismaa pangakontot ning majandab elukaaslase nimele asutatud ettevõtte kaudu.

Hageja ema ei keela kostjal hagejaga suhelda. Kostja ei ole selleks huvi üles näidanud. Samas

ei puuduta see väide elatisevaidlust.

Hageja ei välista kompromissi sõlmimist tagasiulatuva elatisevõla ajatamiseks, kuid mitte

kostja pakutud 25-euroste osamaksetena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

28.03.2024 otsus muutmata.

7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus

kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on

alust vähendada kostjalt alates 29.03.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni väljamõistetud

elatist 125 euroni kuus ja kas otsuse resolutsiooni p-s 2 välja mõistetud elatise 5128,57 eurot

tasumine tuleks ajatada.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski

apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

kõigi esimese astme kohtu põhjendustega ega pea kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks

neid kõiki oma otsuses korrata.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1. Kostja väited seonduvalt lapsega suhtlemisega ei ole antud tsiviilasjas asjakohased. PKS

§ 101 lg 6 näeb küll ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kuid vaidlust ei ole selles, et hageja kostja juures ei viibi.

Kostja väljendatud soov, et hageja tema juures viibiks, PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks alust ei

anna. Maakohus on kostjale nii maakohtu istungil kui ka otsuses selgitanud, et juhul kui

kostja soovib hagejaga kohtuda, kuid see on mingil põhjusel takistatud, on kostjal õigus

esitada kohtule suhtluskorra kindlaksmääramise avaldus.

9.2. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS §

101 alusel arvutatud summa. Maakohus ongi kostjalt elatise PKS § 101 alusel arvutatud

summas välja mõistnud.

Erandina saab alla PKS § 101 alusel arvutatud summa alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg

2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem.

Kostja väitel ei ole tal praegu ega ka lähitulevikus vahendeid elatisekohustuse täitmiseks,

kuna kostjal sissetulek puudub ja teda peab ülal elukaaslane, kostja ettevõttel on alates 2018.

aastast majanduslikud raskused, mis on aasta-aastalt süvenenud ja on ettenähtavalt püsiva

iseloomuga, mistõttu tuleb kostjal algatada ettevõtte pankrotimenetlus.

Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et tema puhul

esineksid alused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 kohast alammäära. Maakohus on

muu hulgas õigesti lähtunud kohtupraktikas juurdunud põhimõttest, et vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning piisava

sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust,

kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (vt nt

Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3, 21.4).

Juhul kui ettevõtlus ei võimalda kostjal oma lapse vajaduste rahuldamiseks piisavat

sissetulekut teenida, on kostja kohustatud leidma töö, mis seda võimaldab. Kostja on

tööealine ja töövõimeline isik (kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema töövõime oleks

piiratud), kellel on kohustus anda ülalpidamist ühele lapsele – hagejale. Kostja ei ole

tõendanud, et ta ei ole objektiivsetel põhjustel võimeline üht last seaduses sätestatud

alammääras ülal pidama. Ringkonnakohus märgib, et kostja väitel on tema ettevõte raskustes

juba aastast 2018 (s.o kuus aastat) ja algatada tuleb pankrotimenetlus. Äriseadustiku § 180 lg

51 kohaselt on kostjal juhul, kui tema osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kohustus esitada kohtule osaühingu

pankrotiavaldus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse

ilmnemisest. Kostja ei ole siiani oma ettevõtte pankrotiavaldust kohtule esitanud. Eeltoodut

arvestades ei ole ringkonnakohtule usutavad ka kostja väited, et ta ettevõtlusest sissetulekut ei

saa.

9.3. Kostja väitel jagati kostja ja hageja ema abielu lahutamisel nende vara selliselt, et kostja

loovutas oma varaosalusest hageja emale oluliselt suurema osa kui 50% ning kostja ja hageja

ema leppisid kokku, et seda osa kasutatakse hageja igapäevase heaolu eest hoolitsemiseks.

PKS § 100 lg 3 esimese lause kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse

täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui

pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

Kokkulepet peab tõendama pool, kes kokkuleppele tugineb (antud juhul kostja).

Kostja ei ole sellise kokkuleppe sõlmimist mitte millegagi tõendanud ega ka konkretiseerinud,

milles täpselt kokku lepiti, st millises ulatuses pidi kostja hageja emale loovutatud varaosaluse

arvel hageja ülalpidamisest vabanema. Seega ei saa kohus elatise väljamõistmisel kostja

paljasõnalise väitega arvestada. Vanemate vastav kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg

3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

9.4. Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti mõistnud kostjalt välja

PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsuuruses elatise vastavalt hageja nõudele tagasiulatuvalt

alates 27.06.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

9.5. Kostja palub ajatada otsuse resolutsiooni p-s 2 välja mõistetud elatise 5128,57 eurot

tasumine viisil, et kostja tasub maksimaalselt 25 eurot kuus. Hageja on märkinud, et ta ei

välista kompromissi sõlmimist tagasiulatuva elatisevõla ajatamiseks, kuid mitte kostja

pakutud 25-euroste osamaksetena.

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotluse rahuldamine

tähendaks, et hagejal tuleks saamata elatise 5128,57 eurot tasumist oodata rohkem kui 17

aastat. Selline taotlus on kohatu, hageja ei ole sellega nõustunud ja seega ringkonnakohus

seda ei rahulda. Pooltel on võimalik maksegraafikus kokku leppida ka kohtuotsuse täitmise

käigus.

10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus poolte

menetluskulud ringkonnakohtus B.Y kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)