2-23-131638/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-131638

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus R.R. vastu

rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

657,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: R.R. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

kirjalik (liht)menetlus

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus R.R. vastu osaliselt.

2. Mõista R.R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 6,88 eurot.

3. Mõista R.R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (6,88 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

kehtestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Mõista R.R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

15.10.2024

3,99 eurot

15.11.2024

4,08 eurot

15.12.2024

4,17 eurot

15.01.2025

4,26 eurot

15.02.2025

4,36 eurot

15.03.2025

4,46 eurot

15.04.2025

4,56 eurot

15.05.2025

4,66 eurot

2-23-131638

15.06.2025

4,76 eurot

Maksetähtpäev

Summa

15.07.2025

4,87 eurot

15.08.2025

4,98 eurot

15.09.2025

5,09 eurot

15.10.2025

5,21 eurot

15.11.2025

5,32 eurot

15.12.2025

5,44 eurot

15.01.2026

5,56 eurot

15.02.2026

5,69 eurot

15.03.2026

5,82 eurot

15.04.2026

5,95 eurot

15.05.2026

6,08 eurot

15.06.2026

6,22 eurot

15.07.2026

6,36 eurot

15.08.2026

6,50 eurot

15.09.2026

6,64 eurot

15.10.2026

6,79 eurot

15.11.2026

6,94 eurot

15.12.2026

7,10 eurot

15.01.2027

7,26 eurot

15.02.2027

7,42 eurot

15.03.2027

7,59 eurot

15.04.2027

7,76 eurot

15.05.2027

7,93 eurot

15.06.2027

8,11 eurot

15.07.2027

8,29 eurot

15.08.2027

8,48 eurot

15.09.2027

8,67 eurot

15.10.2027

8,86 eurot

15.11.2027

9,06 eurot

15.12.2027

9,26 eurot

15.01.2028

9,47 eurot

15.02.2028

9,68 eurot

15.03.2028

9,90 eurot

2/9

2-23-131638

15.04.2028

10,12 eurot

Maksetähtpäev

Summa

15.05.2028

10,35 eurot

15.06.2028

10,58 eurot

15.07.2028

10,82 eurot

15.08.2028

11,08 eurot

5. Jätta maakohtu menetluskuludest 61% kostja kanda ja 39% hageja kanda.

6. Mõista R.R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 216,55 eurot.

Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3/9

2-23-131638

1. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 05.08.2022 väikelaenulepingu nr L438361, mille

alusel sai kostja 400 eurot laenu. Laenusummast arvestati 35 eurot lepingutasuks ning

välja maksti 365 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 31,57 eurot.

2. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, laenuandja ütles lepingu 29.03.2023

avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud

13.04.2023 kirjaga. Hageja nõuab põhivõla (397,66 eurot), intressi (48,05 eurot), lepingu

haldustasu (7,50 eurot), võla sissenõudmiskulude (40 eurot) ja hagiavalduse esitamise

päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (57,15 eurot) tasumist, samuti viivist

alates 10.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni 26,9% põhivõlalt aastas.

3. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

4. Hageja on hagiavalduse punktis 1.5 selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime

kontroll lepingu sõlmimisel. Kasutati nii sisemisi kui krediidiandjale kättesaadavaid

avalikke andmebaase (taust.ee). Krediidiandja lähtus laenutaotlusest ja tegi päringu

Maksu- ja Tolliametile. Kostja igakuine töötasu oli 700 eurot (netosumma) ning

väljaminekute suurus määrati laenutaotluse alusel 264,37 eurot. Kostja kontoväljavõtet ei

küsitud. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 12,81 euro suuruseid

kuumakseid.

5. Maakohus selgitas menetlusosalistele 07.05.2024 kohalduvat õigust ning tegi ettepaneku

esitada nõude ümberarvestus, kuna laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

6. Hageja esitas 27.05.2024 küsitud ümberarvestuse ja alternatiivse nõudearvestuse. Kostja

sai 400 eurot laenu ja on teinud tagasimakseid 31,57 eurot. Sellisel juhul tuleb tal

tagastada 400 – 31,57 = 368,43 eurot. Juhul kui kohus asub seisukohale, et rikutud on

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb arvestada kõik maksed põhivõla katteks.

Kostja on sellisel juhul tagasimaksetega viivituses alates 14. osamaksest, mille tasumise

tähtpäev oli 15.10.2023. Kuna siis ei ole leping 29.03.2023 avaldusega kehtivalt üles

öeldud, on 15.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõlg summas

23,21 eurot. Hageja nõuab viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates

kohtuotsuse jõustumisest seadusjärgses määras. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud,

taotleb hageja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist kostjalt

(vastavalt lepingu lisaks olnud laenu tagastamise graafikule, põhiosamaksete tulp).

7. Hageja 11.09.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 617,50

eurot (riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja

kulu 422,50 eurot, summa on käibemaksuta).

8. Hageja menetluskulude nimekiri ja 27.05.2024 ümberarvestus on kostjale avalikult kätte

toimetatud, kostja neile ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenulepingujärgse põhivõla 6,88 eurot ning

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt hageja taotlusele. Lisaks

mõistab kohus kostjalt välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad

laenulepingujärgsed (põhi)osamaksed. Laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

4/9

2-23-131638

10. Coop Finants AS ja R.R. sõlmisid 05.08.2022 väikelaenulepingu, mille alusel anti kostjale

400 eurot laenu (dtl 21-46). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ning laenu välja maksnud. Hageja esitatud tõendite kohaselt arvestati 35 eurot

ühekordseks lepingutasuks ning kostjale maksti välja 365 eurot (dtl 29, 90). See on

kooskõlas ka lepingu üldtingimuste punktiga

3.2, mille kohaselt arvestab laenuandja laenu väljamaksmisel laenusummast lepingutasu

maha. Vastavalt laenulepingu punktile 5.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl

35-37) tagasi maksta.

11. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 22.06.2022 avaldatud ja alates 01.07.2022

rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

krediidi kulukuse määr 16,3%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks

laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,9%. Kostjale antud laenu krediidi

kulukuse määr oli 44,12% aastas (dtl 44) ning sarnase tulemuse (44,35%) annab

Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator. Seega ei ületanud

laenu krediidi kulukuse määr laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

12. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 31,57 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras

põhivõla (397,66 eurot), intressi (48,05 eurot), haldustasu (7,50 eurot),

sissenõudmiskulude (40 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise (57,15 eurot) ja hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud

viivise väljamõistmist protsendina (26,9% aastas) põhinõudest.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

15. Hageja on hagiavalduse punktis 1.5 selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime

kontroll. Selgituse kohaselt kontrollis esialgne võlausaldaja taust.ee andmebaasi ning tegi

päringu Maksu- ja Tolliametile. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise

käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

15.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis

maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid

(taust.ee infosüsteemis). Laenuandja tuvastas Maksu- ja Tolliametisse tehtud

päringu alusel, et kostja igakuine palk oli 700 eurot (netosumma).

Laenutaotluse alusel loeti kostja igakuiste kohustuste suuruseks 264,37 eurot.

5/9

2-23-131638

15.2.

Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist, tegi päringud taust.ee

portaali ning Maksu- ja Tolliametisse, mida ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS §

4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus

koguda ja hinnata teavet.

15.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

15.4.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave.

Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud

esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas

krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

15.5.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei

ole.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

17. Hageja on 27.05.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja määras

tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses, arvestades esialgse maksegraafiku järgseid

6/9

2-23-131638

põhiosamakseid. Selline ümberarvestus on maakohtu hinnangul VÕS § 4034 lg-ga 7

kooskõlas ja lubatav.

18. Kostjale maksti lepingu alusel välja 365 eurot ning ta on teinud tagasimakseid summas

31,57 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed

arvestada põhivõla katteks. Maakohus ei nõustu hageja arvestusega selles, et kostja on

tasunud üksnes 31,57 eurot ja seetõttu viivituses alates 14. osamaksest, mille tasumise

tähtpäev oli 15.10.2023 (dtl 35). Hageja ei ole arvestanud, et ka lepingutasu (35 eurot) ei ole

tal VÕS § 4034 lg 7 esimese lause tõttu nõuda. Hageja esitatud tõendist nähtuvalt piirdus

väljamakse 365 euroga, mitte 400 euroga ehk lepingutasu peeti kohe kinni (dtl 90). Ka

lepingutasu (35 eurot) tuleb arvestada põhivõla katteks (VÕS § 415 lg 2 p 2). Kostja on

tasunud 35 + 31,57 = 66,57 eurot. Selle arvel tuleb tasutuks lugeda esialgse maksegraafiku

(dtl 35-37) põhivõla osamaksed nr 1-23 täies ulatuses ning 0,84 euro suurune osa 24.

osamaksest, mille tähtpäev oli 15.08.2024.

19. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 29.03.2023 avaldusega

ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu,

pooltevaheline leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt

maksegraafikule. Nõue on kehtivalt hagejale loovutatud (dtl 49).

20. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda

põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik

kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole alates 24.10.2022 täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et

ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

21. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa maksegraafiku 24. põhiosamaksest

(3,82-0,84 = 2,98 eurot) ning osamakse nr 25 (3,90 eurot). Kokku on kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 6,88 eurot (2,98 + 3,9). Edasiulatuvalt mõistab

maakohus kostjalt välja põhiosamaksed nr 26-72 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel.

22. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue ja viivisenõue (arvestusega 20,9% aastas) jäävad VÕS § 4034 lg 7 ja

hageja 27.05.2024 avalduse alusel rahuldamata.

23. Hageja 27.05.2024 menetlusdokumendi kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses

määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud

rahalise kohustuse täitmisega. Maakohus rahuldab selle nõude.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

24. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

7/9

2-23-131638

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

25. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need

nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 550,36 euro tasumist (sh 397,66

põhivõlg, intress 48,05 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot, võla sissenõudmiskulud 40

eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 57,15 eurot

ning viivist alates 10.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni 26,9% põhivõlalt aastas).

Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja põhivõla 6,88 eurot,

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 326,55 eurot ja seadusjärgse

viivise põhivõlalt summas 6,88 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude rahuldamise

ulatus on ligikaudu 61% (arvestuse aluseks olev tehe: 333,43 / 550,36 * 100% = 60,58%).

Seega jäävad menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ning 39% ulatuses hageja kanda.

26. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 617,50 eurot (sh

riigilõiv 175 eurot, lepingulise esindaja kulu 422,50 eurot, ajalise arvestusega 2,5 tundi,

tunnitasu 169 eurot käibemaksuta ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

27. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (175 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus).

28. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS §

4842 alusel põhjendatud.

29. Hageja lepingulise esindaja kulu on 422,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 95):

29.1.

Dokumentide tellimine, kogumine ja analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine,

koostamine, lisade komplekteerimine ajalise arvestusega 2 tundi;

29.2.

Hageja 27.05.2024 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine 0,5 tundi.

30. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid hagiavalduse

koostamisele kulunud aeg on ülemäärane, arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö

piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste

asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule

on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele

kuuluvat ajakulu 1,5 tunnini (TsMS § 175 lg 1). Kokku on esindaja põhjendatud ja vajalik

ajakulu 2 tundi.

31. Samuti vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et

käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest)

mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus,

on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on

hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS §

175 lg 1).

32. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 175 + 20 + 160 = 355 eurot.

8/9

2-23-131638

33. Kohus jättis menetluskuludest 61% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,61 * 355 = 216,55 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal

saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

34. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

35. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult. Kostja

elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Maksekäsuosakond ja kohus üritas

menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil

ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu

poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

36. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi

proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1

eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte

otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse

TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

9/9