1-09-5876/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-5876

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-5876 (ühendatud 09240100532, 10240100597) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi V.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 03. mai 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava V.K apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava V.K apellatsioon Viru Maakohtu 03. mai 2011 otsuse peale kriminaalasjas 1-09-5876 läbi vaatamata.

KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 03. mai 2011 otsusega tunnistati V.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.10.2009

kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra (10 kuud) ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Maakohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid ning mõistis V.K-lt välja kuriteoga tekitatud kahju: − V.B. kasuks 5060 krooni (323,39 eurot); − A.D. kasuks 6600 krooni (421,82 eurot).

Maakohus arutas V.K-le esitatud süüdistust selles, et tema, olles isik, keda on 29.07.2005 kohtulikult karistatud KarS § 199 lg 2 ja § 200 lg 1 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse §-le 25, taas ajavahemikul 01.02.2009-

02.02.2009, viibides korteris aadressil XXX , ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime

2

V.B. kuuluva mobiiltelefoni №kia 3110c maksumusega 3560 krooni ja mobiiltelefoni №kia maksumusega 1500 krooni varguse, millega tekitas V.B. materiaalset kahju kokku 5060 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas 06.02.2010 õhtul, viibides korteris aadressil XXX , vaba juurdepääsu teel pani toime A.D. kuuluva mobiiltelefoni Motorola

W377 maksumusega 2000 krooni, roosa kiviga kuldsõrmuse maksumusega 2000 krooni, kahe

kuldkõrvarõnga maksumusega 1000 krooni, kaherealise valgete kividega paaritu kõrvarõnga

maksumusega 1000 krooni, laste kuldkõrvarõnga maksumusega 600 krooni varguse, tekitades kannatanule kahju kokku 6600 krooni.

Oma tegevusega pani V.K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.t KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end täielikult süüdi ega taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.

Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki

kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuli maakohus järeldusele, et V.K süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus tuvastas, et süüdistataval puudub legaalne sissetulek. V.K on varem korduvalt kohtu poolt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning ühe talle inkrimineeritud

kuriteo pani ta toime katseajal, mistõttu maakohus ei näinud võimalust karistada teda rahalise

karistusega. Samal põhjusel ei näinud maakohus võimalust asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. Maakohus asus seisukohale, et V.K on võimalik mõjutada edaspidi

hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Süüdistatava V.K

karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes oli süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja

kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Seetõttu leidis maakohus, et V.K vangistus võib olla alla KarS § 199 ettenähtud vangistuse keskmise määra. Kuna teine kuriteoepisood on toime pandud katseaja jooksul, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel

suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.10.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

Süüdistatav V.K esitas apellatsiooni, milles palub maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas tühistada ja teha uus otsus, milles arvestada V.K kahetsust ja ülestunnistust ning mõista talle kergem karistus.

Süüdistatav leiab, et maakohus tegi tema suhtes liiga range otsuse ega arvestanud tema puhtsüdamlikku kahetsust, millega kaasneks kergem karistus. Samuti tahab V.K pöörata kohtu tähelepanu sellele, et tal on kaks last, kes vajavad nii tema moraalset kui ka materiaalset tuge. V.K endine abikaasa ei suuda iseseisvalt kahte väikest last üleval pidada. Samuti

tekkis V.K võimalus ametlikult tööle asuda. Süüdistatav tahab pöörata kohtu

tähelepanu ka sellele, et ajavahemikus 2009-2011 ei sooritanud ta ühtegi väärtegu, mis räägib

sellest, et ta on end vabaduses olles parandanud. Samuti on ta kriminaalhooldaja juures heas nimekirjas. V.K märgib, et on korduvalt olnud kinnipidamisasutustes ja sellepärast on ta kõigest, millest ta pidi aru saama, ka aru saanud ja seda juba eelmise karistuse ajal. V.K

palub kohtul kohaldada tema suhtes kergemat karistust, kuna ta nii väga püüdis olla korralik ühiskonna liige.

3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, hinnates V.K apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine

võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt

kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kergendava asjaoluna V.K süü

ülestunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. Sellele vaatamata ei pidanud maakohus võimalikuks karistada V.K rahalise karistusega ega asendada vangistust üldkasuliku

tööga. V.K on varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest

kriminaalkorras karistatud ning käesolevas asjas pani ta ühe temale inkriminineeritud kuriteo toime katseajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt olukorras, kus süüdistatav on korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, ei ole alust arvata, et kergema

karistuse kohaldamine suudaks mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma. Karistuse eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud süüdistatava karistamine reaalse vangistusega.

Maakohus on igakülgselt põhjendanud karistusmäära valikut, kohtu põhjendused on asjakohased ja veenvad. Maakohus on arvestanud kõigi nende kergendavate asjaoludega, millele viidatakse

apellatsioonis ja selle tõttu mõistnudki karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Mõistetud karistuse kergendamine oleks vastuolus karistuse eesmärgi ja õiguskorra kaitsmise huvidega.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau