3-23-1524/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-1524

Haldusasi

X kaebus Rae Vallavalitsuse 06.06.2023 korralduse nr 1221

tühistamise ja 04.05.2023 avalduse uuesti läbivaatamise

kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Rae vald, esindaja Y.I

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Rae Vallavalitsuse

06.06.2023 korraldus nr 1221:

2. Kohustada Rae valda kaebaja vastavasisulist 04.05.2023

avaldust uuesti läbi vaatama;

3. Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 20

euro suurune riigilõiv

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

03.10.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X pöördus 04.05.2023 Rae Vallavalitsuse poole avaldusega milles avaldas soovi ümber ehitada

duširuum, osaliselt köök ning paigaldada kaldtee ja käsipuud (vt 06.06.2023 korralduse nr 1221

esimene lõik).

2. Rae Vallavalitsus jättis 06.06.2023 korraldusega nr 1221 Xi taotluse rahuldamata.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 06.07.2023 kaebuse, millele oli lisatud Xi avaldus Rae

Vallavalitsusele (milles sooviti, et vald ehitaks ümber tema elukohas asuva duširuumi, osaliselt köögi

ning paigaldaks kaldtee ja käsipuud), Rae Vallavalitsuse 06.06.2023 korraldus nr 1221 ja kirjavahetus

vallavalitsusega.

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.08.2023 määrusega kaebuse nõude täpsustamiseks ja kaebuse juurde

kindlaksjäämise korral kaebuselt seadusega ettenähtud riigilõivu tasumiseks käiguta.

5. Kaebaja teatas 24.08.2023, et kohtu dokumendid on kätte saadud ja riigilõiv tasutud.

6. Tallinna Halduskohus võttis 12.09.2023 määrusega kaebuse menetlusse.

7. Rae vald vastas kaebusele 13.10.2023.

8. Tallinna Halduskohus määras 02.07.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

9. X esitas 08.08.2024 täiendava seisukoha vastustaja vastusele.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

10. Kaebaja leiab, et Rae valla ei olnud tema suhtes õiglane. Rae vald pole keeldumist kommenteerinud

ega pakkunud välja lahendusi.

11. Täiendavas 08.08.2024 seisukohas toob kaebaja välja, et hooldusvoodi oli tal eelnevalt juba

renditud ning voodi rendi tasus kaebaja kuni novembrini 2023 ise ehk siis ajani mil ta isikliku voodi ise

soetas. Mingit voodit Rae vald kaebajale pakkunud ei ole, keegi pole isegi küsinud kuidas kaebaja oma

voodi sai. Kaebaja selgitab, et oli alates 02.03.2023 kodus ning hooldusteenust Rae vald talle ei

pakkunud. Kaebaja oli sunnitud võtma erahooldusteenust Estkeer OÜ’lt. Hooldusteenust Estkeer OÜ’lt

kasutas kaebaja kuni 23.03.2024. Estkeer OÜ arve tasumiseks tegi kaebaja avalduse Rae vallale ning

teenuse arvest sai ta vallalt tagasi umbes 350 eurot. Tasuti vaid teenuse, mitte teenuse osutamiseks

ettenähtud transpordikulude eest. Väide nagu Rae vald abistab igakülgselt on õige, kuid mainimata on

kaebaja poolne osalustasu. Kõige suuremat rahulolematust tekitab aga see, et Rae vald on eiranud kõiki

kaebaja kirju ja päringuid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta.

12.1. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotlus eluaseme kohandamise ehitustööde teostamiseks on

jäetud rahuldamata põhjendatult. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmist on vastustaja selgitanud ja

põhjendanud kaebajale 07.07.2023 kirjas nr 9-1.4/7334-2. Vastustaja selgitab täiendavalt, et antud

juhul on tegemist olukorraga, mil abivajaja ei pidanud pöörduma Rae Vallavalitsuse poole, vaid

vallavalitsus, saades esmase info, võttis ise ühendust abivajajaga, uurides abivajadust valla poolse

valmisolekuga tagada esmased teenused. Rae vald on käesoleval aastal osutanud ja osutab jätkuvalt

X`ile mitmeid vajalikke sotsiaalteenuseid: sotsiaaltransporditeenus tervishoiu- ja ametiasutustes

käimiseks; isikliku abistaja teenus (hügieenitoimingutel, riietumisel, voodist ratastooli siirdumisel,

tervishoiuasutustes käimisel, igapäevatoimetuste tegemisel); ühekordsed rahalised toetused

(küttetoetus, toetus erakorralise hooldusteenuse eest tasumiseks). Seega on vastustaja kaebajat

igakülgselt abistanud osutades kaebajale hulgaliselt vajalikke sotsiaalteenuseid ning makstes rahalisi

toetuseid.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Rae Vallavalitsuse 06.06.2023 korraldust nr 1221 ja

taotletud selle tühistamist, samuti vastavasisulise 04.05.2023 avalduse uuesti läbivaatamise

kohustamist. Taoliselt on kaebaja nõuded peale kaebuse käiguta jätmise määruses antud selgitusi

kaebaja eesmärkide tõlgendamise järgselt Tallinna Halduskohtu 12.09.2023 määrusega menetlusse

võetud (vt ka eelnimetatud määruse p 4). Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 06.06.2023 korralduse

õiguspärasuse küsimuses, kohustamisnõude saab rahuldada sel juhul kui vaidlustatud haldusakt osutub

õigusvastaseks. Korralduse nr 1221 õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat

kohustamisnõuet rahuldada ei saa.

14. Rae Vallavalitsuse 06.06.2023 korraldusega nr 1221 jäeti rahuldamata kaebaja 04.05.2023 avaldus,

milles oli soovitud elukohas asuva duširuumi- ning osaliselt ka köögi ümberehitamist ning kaldtee ja

käsipuude paigaldamist. Haldusaktis märgitakse, et X liigub ratastoolis vajades regulaarset abi

hügieenitoimingutel, toidu valmistamisel, koristamisel, voodisse ja ratastooli siirdumisel, samuti

liikumisel ning et eluaseme füüsiline kohandamine kuulub (nõndanimetatud) muude täiendavate

sotsiaalteenuste hulka, mille osutamine toimub rahaliste vahendite olemasolul. Samas jäeti kaebaja

avaldus rahuldamata, sest ehitaja hinnangul olevat kaebaja eluaseme kohandamine suuremahuline

ümberehitustöö, mistõttu on (oleks) teostatavate tööde maksumus hinnanguliselt väga suur. Kaebaja

leiab, et taoline keeldumine ei olnud õiglane ja et vald ei ole pakkunud välja ka (muid) lahendusi.

15. Rae Vallavalitsuse korralduse nr 1221, millega jäeti sotsiaalteenus osutamata, andmisel on lähtutud

haldusakti andmise ajahetkel kehtinud Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrusega nr 74 vastu võetud

sotsiaalteenuste osutamise korra § 41 lõikest 1, sama paragrahvi teise lõike punktist 13 ning lõikest 3.

Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määruse nr 74 (edaspidi ka – määrus nr 74) § 41 esimese lõike ja teise

lõike punkti 13 kohaselt osutab vallavalitsus võimalusel ka muid (lisaks eelnimetatud määruses

konkreetselt ära nimetatud sotsiaalteenustele) täiendavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest

või isiku tegelikust vajadusest, lähtudes esmajärjekorras isiku vajadusest, kusjuures muudeks

vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on ka (nõndanimetatud) muud toetavad teenused. Vastavalt

eelnimetatud määruse § 41 lõikele 3 toimub täiendavate sotsiaalteenuste osutamine rahaliste vahendite

olemasolul.

16. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole vaidlust selles, et kaebaja on liikumispuudega ja

nõndanimetatud muud vajaduspõhised sotsiaalteenused võiksid või isegi peaksid toetava teenusena

kõne alla tulema. Vastustaja taolist vajadust ei eita, kuid väidetavalt oleks ümberehitustöö maksumus

liiga suur. Samas ei selgu, et kui suur see orienteeruv maksumus siis oleks olnud. Seda ei nähtu ka

elektroonilise koosoleku 30.05.2023 protokollist, mille vastustaja haldusasja materjali juurde esitas.

Haldusaktis on küll viidatud määruse nr 74 § 41 lõikele 3, mille kohaselt toimub (taolise) täiendava

sotsiaalteenuse osutamine rahaliste vahendite olemasolul, kuid seda, et sotsiaalteenuste osutamiseks

rahalised vahendid üldse puuduksid, mainitud ei ole. Seega on väide liiga suurest ümberehitustöö

maksumusest asjakohatu, kusjuures kaebaja ei ole soovinud mingisuguseid täiesti konkreetseid või

kindlapiirilisi lahendusi. Haldusasja materjalist ning kaebaja e-kirjadest järeldub see läbivalt. Kaebaja

oleks tahtnud koos valla esindajaga vaadata milliseid lahendusi saaks teostada, märkides näiteks ühes

13.10.2023 e-kirjas, et varasemalt kohal käinud spetsialist ei kuulanud või ei saanud täpselt aru, mida

kõige rohkem tarvis oleks. Samas on haldusorganitel ebaselguste või küsitavuste või täpsustamise

vajaduse korral lähtuvalt haldusmenetluse seaduse vastavatest sätetest mitmeid võimalusi, et suuremat

selgust saada, vt näiteks § 6 (uurimispõhimõte), § 15 lg 2 (puudused taotluses), § 18 lg 1 p 2 ning lg 2

p-d 4 ja 5, § 36 (selgitamiskohustus), § 40 (arvamuse eelnev ärakuulamine). Eelnimetatu ei tähenda

seda, et vastustaja oleks pidanud nendest kõigist ilmtingimata juhinduma, kuid kaebaja eesmärkide

täpsustamise vajaduse puhul oleks see võinud osutuda asjakohaseks. Praegu jäeti kaebaja taotlus

täielikult rahuldamata ja seda ilma sisuliste põhjendusteta. Vastavalt määruse nr 74 § 41 lõikele 1 ning

lõike 2 punktile 13 oli kaebajal põhjendatud ootus seda teenust saada, kuid vaidlustatud haldusaktis ei

sisaldu põhjendatud motiive, mis välistaks taolise teenuse osutamist vähemalt mingisuguses osas.

Küsimus oli nimelt teatavate ümberehitustööde vajaduses ning seega kaebuse kohta antud valla

kirjalikus vastuses toodud selgitused selle kohta milliseid sotsiaalteenuseid vald üldse on osutanud ja

osutab, otseselt asjassepuutuv ei ole. Siinkohal menetlusosalistele veelkord selgituseks, et kohus

lahendab nõudeid selles ulatuses nagu nad on vastava määrusega menetlusse võetud.

17. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ja tühistada vaidlustatud korraldus nr 1221, sest

taotletud toetava teenuse võimaldamisest keeldumine on ilma sisuliste põhjendusteta,

kaalutlusvigadega ning ei baseeru ühelgi konkreetsel õiguslikul alusel. Seega ei ole vaidlustatud

haldusakt õiguspärase haldusakti jaoks ettenähtud ja haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud

nõuetega piisavas kooskõlas. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakt osutus õigusvastaseks, on

vaja rahuldada ka sellega seonduv kohustamisnõue, mis tähendab seda, et vastustajal on tarvis kaebaja

vastavasisuline 04.05.2023 avaldus uuesti läbi vaadata täpsustades vajaduse korral ka kaebaja

eesmärke.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud menetluskulu

vastustajalt välja mõista. Kaebaja on tasunud 20 euro suuruse riigilõivu. Muid menetluskulusid

haldusasja materjalist ei nähtu. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 20

euro suurune summa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik