2-24-11216/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2024, Rapla

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Tsiviilasja number

2-24-11216

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi TT vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1926,83 eurot

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ)

(registrikood 11542046), lepinguline esindaja MM

Kostja TT (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista TT-lt (isikukood XXX) B2 Impact OÜ kasuks välja 05.04.2020 lepingust tulenev

võlg 857,80 eurot, sh põhivõlg 664,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 193,76

eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõue TT vastu intressi 146,44 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 402,15 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda 44,52% ulatuses ja 55,48% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista TT-lt B2 Impact OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu

menetluskuluna 140,24 eurot.

6. Mõista TT-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskulude hüvitiselt alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Tagaseljaotsus on tagatiseta

viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ALUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 23.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi TT (TT, kostja) vastu,

milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse summas 1926,83 eurot, millest

põhivõlgnevus on 1378,24 eurot, intressid 146,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

402,15 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

Hageja nõue tuleneb Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja vahel

05.04.2020 sõlmitud krediidilepingust, mille järgi on kostja kasutanud limiiti 1500 eurot.

Krediidi kulukuse määr on 61,79% aastas, mille arvestus põhineb Laenulimiidi summal

2000.00, ja intress 49,09 ning eeldustel, et Laenulimiidi summa võetakse kasutusele

viivitamata ja täies mahus ning Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena

võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Multitude

Bank p.l. loovutas 05.04.2022 nõude OK Incure OÜ-le. Nõude loovutamisest teavitati kostjat

kirjalikult.

2. Enne lepingu sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet. Krediidiandja

kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist

saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret.

Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist.

Kostja esitatud andmete kohaselt on tema igakuine sissetulek 1200 eurot ja igakuised

kohustused 550 eurot, ülalpeetavaid lepingu sõlmimise ajal ei olnud. Andmete analüüsimise

tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust

tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Antud olukorras krediidivõimelisuse

hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku

sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse.

Hageja on esitanud nõude ka juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja nõuab sel juhul VÕS § 4034 lg 7 alusel

kostjalt summa 857,80 eurot tasumist, millest väljastatud krediidisumma jääk 664,04 eurot

(väljastatud krediit 1500,00 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 835,96 eurot),

intress seadusjärgses määras summas 0,00 eurot, viivis seadusjärgses määras summas 193,76

eurot.

Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

piisaval määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasi ja

rahvastikuregistrist päringute tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema

sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu

võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus

arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on

hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille

alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud

nõutud andmed esitamata.

Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s

55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka

väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna

Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja

asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks).

Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus

tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub

kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes

lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu, haldustasu jne). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.

Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele krediidisumma jääk 664,04 eurot. Kostjale väljastati krediiti summas 1500

eurot, millest on maha arvestatud kõik laekumised 835,96 eurot.

Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue ja viivisenõue jäävad rahuldamata.

3. Hageja nõuab, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras võlasummalt 664,04 eurot alates lepingu

ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 193,76 eurot. Viivise nõue on

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud

rahalise kohustuse täitmisega.

Kohtuotsuse selgitused

4. Maakohus võttis hagi 17. septembri 2024 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 17.09.2024 kohtu e-toimiku kaudu. Kostja ei ole

tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on

kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).

5. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

6. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul

loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas

tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3).

Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS §

407 lg 6).

7. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma

väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Arvestades haginõuete rahuldamise ulatust (44,52%) jäävad menetluskulud nimetatud ulatuses

kostja kanda ja 55,48% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ).

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

315 eurot. Riigilõiv summas 315 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu,

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt

tasutud. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks 315 eurot. Vastavalt

menetluskulude jaotusele tuleb sellest 44,52%, s.o 140,24 eurot kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja

kasuks menetluskulusid välja.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2)

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku

kohtunik