3-24-1808/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1808

Haldusasi

X. X kaebus Maardu Linnavalitsuse 11.06.2024 otsuse nr

24271633162 tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlust uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Maardu linn, volitatud esindaja Neeme Sild

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, C. C, Y. Y ja J. J nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.11.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 05.06.2024 Maardu Linnavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse 2024. a

juunikuu eest.

2. Maardu Linnavalitsus

jättis

11.06.2024 otsusega nr 24271633162

kaebajale

toimetulekutoetuse määramata (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 29-30). Otsuse

põhjenduste kohaselt ületab perekonna sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist

toimetulekupiiri 280,55 euro ulatuses. Makstud elatis kokku summas 700 eurot on jäetud

arvestamata, kuna taotleja enda varaline olukord tegelikkuses ei võimalda elatist maksta. Taotleja

maikuu sissetulek on 1011,25 eurot, millest põhikohustusena eluasemelaenu suurus 658,95 eurot

mahaarvestamist on taotlejal vabu vahendeid 352,30 eurot (1011,25-658,95=352,30). Esmane

vastutus inimväärse äraelamise kindlustamise ees lasub isikul endal ning avalik võim toetab

inimest, kui ta inimväärse elu kindlustamisega toime ei tule. Eelnev annab alust arvata, et taotlejal

on ka muid sissetulekuid, mida ta ei ole avaldanud. Eluaseme soetamiseks võetud laenu

tagasimakset on taotleja kasutanud 3 korda, seega on eluaseme soetamiseks võetud laenu

tagasimakse summat vähendatud SHS § 133 lg 91 p 3 alusel, sest makseraskuste ennetamiseks on

sõlmitud vabatahtlik kindlustus ning see katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu

3-24-1808

tagasimakset. Esitatud Eesti Puu 09.05.2024 arve nr 105094 jagatakse avaldaja soovil 17 nädala

peale.

3. Kaebaja esitas 17.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse Maardu

Linnavalitsuse 11.06.2024 otsuse nr 24271633162 tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlust uuesti läbi.

4. Kaebaja esitas 28.09.2024 esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus lahendab nimetatud taotluse

käesoleva otsusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.

5.1.

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete

eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse mh maha makstud elatis.

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei loeta C. Ct kaebaja perekonnaliikmeks, sest C. C on

eestkostetav, kellele kaebaja on eestkostjaks. Kaebaja sissetulekute hulka on aga arvestatud C. C

peretoetus summas 80 eurot, mis on lapsele kuuluv toetus ning äärmisel juhul jagatav kahele

vanemale võrdselt. Kuna toetus ei laeku kaebaja kontole, ei saa see olla kaebaja sissetulekuks.

Samuti on kaebaja sissetulekuna käsitletud tööandja poolt makstud sõidukulude hüvitist, mis

ilmselgelt ei ole sissetulek ning otsuses puuduvad igasugused põhjendused selle sissetulekuks

lugemiseks.

5.2.

Vastustaja on toimetulekutoetuse määramata jätmisel ekslikult jätnud arvestamata kaebaja

makstud elatise C. Cle, Y. Yle ja J. Jle. Eestkostetava C. C ja Y. Y sissetulekuks on üksnes

pension ja puudetoetus ning J. J on õpilane, kellel puudub sissetulek. Kui kaebaja neile elatist ei

maksaks ega võimaldaks neil kasutuseelisena kaebajale kuuluvas majas elada, siis ei ole neist

kellelegi tagatud minimaalsed vahendid ning nad ei suudaks iseennast ülal pidada. Vastustaja on

jätnud tähelepanuta ülalpidamiskohustust reguleeriva perekonnaseaduse sätted ja arvestamata

väljakujunenud praktika elatisasjades.

5.3.

Vastustaja on asjakohaselt viidanud SÜS § 5 lg 1-le, mille kohaselt on isikul esmane

vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. See puudutab ka isikute

eluasemevajaduse rahuldamist. Seega isegi juhul, kui kaebaja ei annaks isikutele ülalpidamist, siis

isikud peaksid ikkagi üüri maksma ja neile jääks vähem raha kätte kui ettenähtud miinimum.

Vastustaja ei ole ilmselgelt aru saanud, et kasutuseelised on üks osa elatisest ja puudub igasugune

vaidlus, et ülalpeetavad kasutuseeliseid ka saavad. Kaebaja ei ole kohustatud mitte kedagi oma

elamises tasuta majutama koos kõikide teenustega.

5.4.

Otsuse kohaselt on vastustaja otsustanud eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse

summat vähendada seoses väidetavalt makseraskuste ennetamiseks sõlmitud vabatahtliku

kindlustuse sõlmimisega, mis katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.

Kaebaja aga endiselt ei tea sellise kindlustuse olemasolust ega ole siiani näinud seda salapärast

kindlustust, mis tema laenumakseid katab.

5.5.

Otsusest nähtuvalt on jagatud küttekulud 17-ks ning sellest arvestatud kuu norm. Arve

väljastati 588 eurot, kui see jagada 17-ga ja korrutada 4-ga (4 nädalat kuus), saab tulemuseks

138,35 mitte 112,7 eurot. Lisaks on algandmed otsusesse valesti sisestatud, nt elektrikulu 74,59

eurot on hoopiski 99,59 eurot. Otsuses on valesti märgitud maja elanike arvuks 1, tegelikult on 4.

Vastustaja seisukoht

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et

vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks õiguslik

alus puudub. Vastustaja põhjendab enda seisukohti järgmiselt.

2(12)

3-24-1808

6.1.

Sotsiaalkaitse paremaks korraldamiseks on hüvitisi andvatel asutustel ja isikutel kohustus

teha koostööd. Kaebaja ei ole lähtunud mõistlikust ja seaduse järgi nõutavast hea usu põhimõttest.

Kaebaja tegutsemine viitab järjepidevalt sellele, et tal puudub asja õigeks lahendamisele

kaasaitamiseks valmidus.

6.2.

Avalduse toimetulekutoetuse määramiseks 2024. a juunikuu eest on kaebaja esitanud

üksinda. Seetõttu jääb vastustajale arusaamatuks, miks on kaebaja pidanud vajalikuks viidata

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 12, mille järgi toetuse taotlejaga koos elavat

eestkostetavat ei loeta taotleja perekonnaliikmeks. Vastustaja on kaebaja toimetulekutoetuse

taotlust menetlenud sellina, nagu see oli esitatud ega ole taotluse menetlemisel laiendanud arvesse

võetavate isikute ringi.

6.3.

Kaebaja sissetulekutest ei arvestatud maha makstud elatist, kuna kaebaja esitatud

dokumendid elatise maksmise tõendamiseks on vastuolulised. Kaebaja esitatud dokumentide järgi

on elatise maksmise vahe summas 1020 eurot. Avaldusele lisatud kinnituse järgi on kaebaja

eelmisel kuul, st maikuus 2024. aastal maksnud J. Jle elatist 700 eurot, C. Cle 510 eurot ja Y. Yle

510 eurot (kokku 1720 eurot), kuid kaebaja esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kaebaja

tasunud J. J kasuks 350 eurot, C. C kasuks summas 150 eurot, ja Y. Y kasuks summas 200 eurot

(kokku 700 eurot). Otsuses on selgitatud, et väidetavalt makstud elatis summas 700 eurot on

jäetud arvestamata, kuna kaebaja võimalused tegelikkuses ei võimalda elatist maksta. Kaebaja

sissetulek on 1011,25 eurot ja eluasemelaenu tagasimakse 658,95 eurot, kõigiks muudeks

kuludeks jääb 352,30 eurot. Vastustaja leiab, et kuna kaebajal on juurdepääs eestkostetava C. C ja

Y. Y pankades avatud arvelduskonto(de)le ja võib-olla ka täisealiseks saanud J. J arvelduskontole

ning kuna isikud on kaebaja mõju all, siis pankade kaudu toimub dokumentide kogumine elatise

maksmise tõendamiseks. Vastustaja peab võimalikuks, et tegelikkuses toimub raha pööritamine, st

kas tehakse tagasikanded või võetakse sularahana välja.

6.4.

Elatise kuluna arvestamata jätmisel on vastustaja juhindunud Tallinna Halduskohtu

10.04.2024 kohtuotsuse (haldusasi nr 3-23-2046) punkti 54.2.1. seisukohast, et olukord, kus

elatise maksmise tõendamiseks puuduvad muud dokumendid, kui kaebaja kinnitus, et selline

elatise maksmine on aset leidnud, võib osundada sellele, et elatise maksmist ei ole tegelikkuses

üldse aset leidnud ning seega puuduks kaebajal õigus makstud elatist oma sissetulekust ka

miinimummääras maha arvata. SHS § 132 lg 2 näeb ette, et toimetulekutoetuse taotluse

lahendamisel peaks vastustaja arvestama elatise saanud isiku kirjaliku kinnitusega elatise saamise

kohta, kuid käesoleval juhul on sellise kinnituse allkirjastanud kaebaja elatise saanud isikute

esindajana. Seega sisuliselt on kaebaja ise kinnitanud elatise maksmist enda poolt. Ehkki

formaalselt on kaebajal esindajana õigus selliseid kinnitusi anda, ei ole selline tõend vastustajale

siduv. Isegi juhul, kui elatise saajad käesolevas asjas sellekohase kirjaliku kinnituse (tagantjärele)

esitavad, ei tähenda see, et vastustajal ei oleks võimalik elatise maksmisega seotud asjaolusid

täiendavalt kontrollida, olukorras, kus on tekkinud objektiivsed kahtlused selles osas, kas kaebaja

on kinnitanud elatise maksmist suuremas summas, kui tema sissetulekud võimaldaksid.

6.5.

Asjaolu, et varasematel perioodidel on vastustaja siiski elatise maksmist arvesse võtnud, ei

tähenda, et sellise situatsiooni jätkumisel ei saaks vastustaja senist seisukohta ümber vaadata.

Kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu, mis lubab arvata, et kaebajal on muid

avaldamata sissetulekuid või tema kinnitused makstava elatise osas suurema toetuse saamiseks ei

vasta tegelikkusele. Toimetulekutoetuse maksmisel väidetava elatise arvesse võtmise osas on

vastustaja teinud koostööd Sotsiaalkindlustusametiga, kes on leidnud, et olukorras, kus isik

maksab vabatahtlikult ära oma sissetulekust määrava summa, jäädes seetõttu ise abivajavasse

olukorda, ning kui tegemist ei ole ka kohtu kaudu väljamõistetud elatise maksmisega, siis ei ole

seadusest tulenevat kohustust vabatahtlikult makstava rahasumma arvestamiseks seesuguses

summas, mis jätab vanema enda abivajaja rolli. Vastustaja leiab, et kui kaebaja on võimeline

kulutama ühes kalendrikuus vabatahtlikult mitmele isikule elatiste maksmiseks suurema summa,

kui seda võimaldavad tema deklareeritud sissetulekud, siis ta ei kuulu nende isikute ringi

3(12)

3-24-1808

(sihtrühma), kellel on õigus saada toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena

toimetulekutoetust minimaalses ulatuses esmavajaduste rahuldamise tagamiseks.

6.6.

Kaebaja viitab kaebuses võimalikele kasutuseelistele, kuid SHS § 133 lg 5 punkti 1 järgi on

lubatud toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võtta jooksval kuul tasumisele kuuluvatest

eluasemekuludest üüri, kuid mitte võimalikku kasutuseelist. Lihtsustatult mõistetakse

kasutuseelise all tasu, mida turutingimustel sellise asja või õiguse kasutamise eest tuleks maksta,

näiteks auto, korteri vms kasutamise eest. Küsimus kasutuseelisest on tsiviilõiguslik nõue ja

konkreetse nõude lahendamine on maakohtu pädevuses. Toimetulekutoetuse taotlemise

menetluses ei ole asjakohane viidata kohtulahendile, mis on tehtud alaealisele elatise

väljamõistmise kaasuses.

6.7.

Lapsetoetus summas 80 eurot on kaebaja sissetulekuks arvestatud riigi hallatava SKAIS 2

andmebaasis olevate andmete alusel ja toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute alusandmetes

kajastuvad need sõltumata vastustaja tahtest. Selleks, et lapsetoetust ei arvestataks kaebaja

sissetulekute hulka, tuleb kaebajal või täisealiseks saanud ja haridust omandaval J. Jl endil esitada

Sotsiaalkindlustusametile vajaliku muudatuse tegemise taotlus. Kaebajale on seda võimalust

korduvalt selgitatud. Vastustajal on võimalik arvesse võtta üksnes SHS § 133 lõikes 5 sätestatud

kulusid ja seadus ei sätesta, et isiku sissetulekuna toimetulekutoetuse määramise menetluses ei

käsitleta hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest.

6.8.

Seoses makseraskuste ennetamiseks sõlmitud vabatahtliku kindlustusega märgib vastustaja,

et viidatud lõik otsuses kuvatakse STAR-is automaatselt, jätmata menetlejale võimalust selle

muutmiseks. Nimetatud kirjest ei ole otsuse tegemisel lähtutud ja eluasemelaenu kulu arvestamisel

on aluseks võetud Maardu Linnavolikogu 20.12.2022 määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude

piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks“ (edaspidi Määrus) § 3 punkt 4, mille

järgi on üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka

laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, piirmäär kuni 10 eurot eluruumi

ruutmeetri kohta kuus, normkuluga 330 eurot on arvestatud. Vastustaja lisab, et selle kirje kohta

on kaebajal võimalik selgitusi saada Sotsiaalkindlustusametilt.

6.9.

Vaidlust ei ole selles, et Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arve nr 105094 summas 588 eurot

jagatakse 17 nädala peale. Vastustaja metoodika kulu arvestamisel erineb kaebaja omast, kuna on

kasutatud päevapõhist arvestust: 588 eurot : (17 nädalat x 7 päeva = 119 päeva) x 22 päevaga

(10.05.-31.05.2024 (arve koostamisest järgnevast päevast)) = 108,71 eurot. Kaebajal tasuks tähele

panna, et kalendri järgi ei koosne kalendrikuu ainult 4 nädalast (reeglina veebruar, kui ei ole

liigaasta), vaid sellele lisandub sõltuvalt kuust kuni kolm (3) kalendripäeva. Arvutusviga summas

3,99 eurot on tehtud kaebaja kasuks.

6.10. Määruse § 3 p 9 järgi on sooja vee varustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse

piirmääraks kehtestatud kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ja punkti 10 järgi

elektrienergia tarbimisega seotud kulu piirmääraks kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus.

Avaldusele on lisatud AS Alexela 31.05.2024 arve 062024058814 summas 99,59 eurot, millest 25

eurot on arvestatud piirmäära ulatuses vee soojendamise kuludeks, kuna selle kulu tarbimine eraldi

ei ole mõõdetav. Arvel nähtuvat 74,59 eurot tarbitud elektrienergia kulust on normkuluna arvesse

võetud 38 eurot. Kaebaja ei ole toimetulekutoetuse taotluses märkinud enda pereliikmetena teisi

isikuid. Seega tuleb toimetulekutoetuse määramise menetluses eluruumi elanike arvuks lugeda üks

ja elamus tegelikult elavate elanike arv antud juhul õiguslikku tähendust ei oma. Vastustajale

teadaolevalt elavad kaebajaga samas elamus tema isa Y. Y ja eestkostetav C. C, täisealise J. J

tegelik elukoht ei ole samas elamus. Uurimisprintsiibist lähtudes on vastustaja täitnud

haldusorganile pandud asjaolude väljaselgitamise kohustuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(12)

3-24-1808

7. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme,

poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse

eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi

vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid

esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt,

seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi

elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud

tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS §

131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või

perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri

kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning

muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 2024. riigieelarve seaduse § 2 lg 6

p 2 sätestab, et üksi elava isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks on 200 eurot

kalendrikuus.

9. SHS § 131 lg 4 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on

80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 7 kohaselt loetakse

toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise

majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; 2) esimese ja teise astme

alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. SHS §

131 lg 12 kohaselt ei loeta eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige,

toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.

10. SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või

perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha

makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud

summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. SHS

§ 132 lg-d 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad üksi

elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise

suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud

summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt

tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

11. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas 05.06.2024 taotluse

toimetulekutoetuse määramiseks 2024. a juunikuu eest ning taotles toimetulekutoetust üksinda,

jättes märkimata oma perekonna liikmed. Kaebaja on kaebuses märkinud, et eestkostetavat ei loeta

toimetulekutoetuse taotluse menetluses pereliikmeks ning vastustaja on kohtule selgitanud, et

kaebaja 05.06.2024 avaldust toimetulekutoetuse taotlemiseks on vastustaja menetlenud sellina,

nagu kaebaja selle esitas. Kohtule nähtub, et vastustaja ei ole taotluse menetlemisel laiendanud

arvesse võetavate isikute ringi ning kohus ei analüüsi seetõttu kaebaja taotluse lahendamisel

perekonnaliikmete andmeid, kuivõrd poolte vahel selles osas vaidlus puudub. Kaebaja sedastatu

asjaolust, et tema eluruumi elanike arv on 4, ei oma toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel

õiguslikku tähendust. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et talle on teada, kes kaebaja eluruumis

elavad.

12. Haldusasjas ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja lisas taotlusele perioodi 01.05.2024-

31.05.2024 pangakontode väljavõtted (Luminor Bank AS väljavõte dtl 25, Swedbank AS

väljavõte sissetulekute kohta dtl 25) ning dokumendid eluaseme kulude kohta, sh eluasemelaenu

tagasimakse graafiku (dtl 15-22), AS Alexela 31.05.2024 elektrienergia arve (dtl 12-13), AS

Tallinna Vee 03.06.2024 veevarustuse arve (dtl 11) ning Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arve kütteks

tarbitava soojusenergia kütuseliigi eest (dtl 23). Samuti on taotlusele lisatud kaebaja poolt

digitaalselt allkirjastatud kinnitus selle kohta, et 2024. a maikuus on ta maksnud elatist J. Jle 700

5(12)

3-24-1808

eurot, C. Cle 510 eurot ja Y. Yle 510 eurot (dtl 14), kokku on elatist tasunud 1720 eurot. Kaebaja

on esitanud ka pangakonto väljavõtte (Swedbank AS väljavõte, dtl 26) selle kohta, et on maksnud

elatist J. Jle 350 eurot, C. Cle 150 eurot ja Y. Yle 200 eurot, kokku 700 eurot.

13. Vaidlustatud otsuse kohaselt jättis vastustaja kaebajale toimetulekutoetuse määramata, st jättis

taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja pere sissetulek ületab toimetulekupiiri. Vastustaja on

jätnud kaebaja taotluse rahuldamata SHS § 131 lg 2 alusel, mis sätestab, et toimetulekutoetust on

õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5

ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud

toimetulekupiiri. Poolte vahel seisneb käesolev vaidlus selles, kas kaebajale 2024. a juunikuu eest

toimetulekutoetuse määramata jätmine oli õiguspärane.

14. Vaidlustatud otsuse (dtl 29-30) kohaselt on vastustaja kaebaja sissetulekuna arvesse võtnud

kaebaja töötasu summas 508,99 eurot, lepingulise tasu juurdemaksu summas 127,25 eurot, muu

töötasuna kaebaja pangakonto väljavõttelt nähtuva sõidukulude hüvitise summas 250 eurot,

sissetulekut sotsiaalkindlustusest ja sotsiaalabist summas 45 eurot, lapsetoetust summas 80 eurot

ning intresse summas 0,01 eurot. Kokku on otsuse kohaselt arvestatud kaebaja sissetulekuteks

1011,25 eurot.

15. Kaebaja heidab vastustajale ette, et tema sissetulekutena on arvesse võetud lapsetoetus

summas 80 eurot ning sõidukulude hüvitist veebruarikuu eest summas 250 eurot. Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et lapsetoetus on arvestatud kaebaja sissetulekuks riigi hallatava

SKAIS2 andmebaasis olevate andmete alusel ja toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute andmetes

kajastuvad need sõltumata vastustaja tahtest. Vastustaja on ka selgitanud, et selleks, et lapsetoetust

ei arvestataks kaebaja sissetulekute hulka, tuleb kaebajal või täisealiseks saanud ja haridust

omandaval J. Jl endal või tema isal (kuna J. J elukoht on tegelikult isa juures), esitada

Sotsiaalkindlustusametile (SKA) vajaliku muudatuse tegemise taotlus. Vastustaja on

kohtumenetluses märkinud, et seda võimalust on kaebajale korduvalt selgitanud. Kohus selgitab,

et SHS § 133 lg 2 loetleb ammendavalt, milliseid sissetulekuid ei arvata toimetulekutoetuse

arvestamisel toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute hulka. Lapsetoetus on riiklik toetus, mille

eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste

osaline hüvitamine, ning mida makstakse igakuiselt kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või

põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse

nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel jooksva õppeaasta või

täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast

väljaarvamiseni (perehüvitiste seadus (PHS) § 16-17). Seega tegemist ei ole sissetuleku liigiga,

mida SHS § 133 lg 2 mõistes sissetuleku hulka ei arvata ning vastustaja on õigesti lugenud

kaebaja sissetulekuks lapsetoetuse. Vastustajal ei olnud alust kahelda selles, et kui SKAIS 2

andmebaasis on lapsetoetus kajastatud kaebajale makstavana, siis on põhjust see lugeda ka tema

sissetulekute hulka. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja 11.08.2024 esitatud tõendi põhjal jõuda

teistsugusele järeldusele, sest kui reaalselt kantakse toetus muule kui kaebaja pangakontole, on

alust see lugeda tema sissetulekuks seni kuni kaebaja on märgitud SKAIS 2 andmebaasis toetuse

saajaks. Praegusel juhul on kaebaja esitatud väljavõttest nähtuvalt tegemist kaebajale määratud

peretoetusega. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja on õigustatult arvestanud lapsetoetuse

kaebaja sissetulekute hulka.

16. Kaebaja sissetulekuks arvestatud sõidukulude hüvitis ei kuulu sarnaselt lapsetoetusega nende

sissetulekute ammendavasse loetelusse, mida kindlasti ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel

toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute hulka SHS § 133 lg 2 alusel. Kohus märgib, et SHS §

133 lg 3 p 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lisaks SHS § 133 lg-s 2 nimetatule

toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata

konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi. Tegemist on vastustaja kaalutlusõigusel

põhineva otsustusega. Kohus möönab, et vaidlustatud otsus ei sisalda sõidukulude hüvitise

sissetulekuks arvestamise osas kaalutlusi, kuid kohtu hinnangul ei too nende kaalutluste

6(12)

3-24-1808

puudumine kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, kuivõrd see ei muudaks vastustaja otsustust

sisuliselt. Kui vastustaja ka ei oleks kaebaja saadud sõiduhüvitist sissetulekuna arvestanud, ületaks

kaebaja sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist ikka toimetulekupiiri.

17. Taotluse kohaselt on kaebaja maksnud 2024. a maikuus elatist J. Jle 700 eurot, C. Cle 510

eurot ja Y. Yle 510 eurot (dtl 14). Kaebaja kinnituskirja kohaselt on ta elatist kokku tasunud 1720

eurot. Kaebaja on esitanud ka pangakonto väljavõtte (Swedbank AS väljavõte, dtl 26) selle kohta,

et on maksnud elatist J. Jle 350 eurot, C. Cle 150 eurot ja Y. Yle 200 eurot, kokku 700 eurot.

Kaebaja leiab kaebuses, et vähemalt osa makstud elatise näol võib olla tegemist n.ö

kasutuseelisega selle eest, et C. C ja Y. Y elavad X. Xile kuuluvas elamust ja kasutavad seda

tasuta. Kuivõrd kaebajal puudub kohustus isikuid tasuta majutada, tuleb kaebaja hinnangul elamu

tasuta kasutamist käsitada kasutuseelisena saadava elatisena. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta

kui ta enda ülalpeetavatele elatist ei maksaks, siis puuduksid neil vahendid endi ülalpidamiseks.

18. Vaidlustatud otsuse kohaselt on vastustaja toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel jätnud

maha arvestamata kaebaja tasutud elatise, kuivõrd kaebaja võimalused tegelikkuses ei võimalda

elatist maksta. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja eelmise kuu sissetulek 1011,25 eurot ja

eluasemelaenu tagasimakse 658,95 eurot, mis tähendab, et kõigiks muudeks kuludeks jääb

kaebajale vaid 352,30 eurot. Otsuses on kaebajale selgitatud, et esmane vastutus inimväärse

äraelamise kindlustamise ees lasub isikul endal, kuid kaebaja esitatud andmed annavad alust

arvata, et kaebajal on ka muid sissetulekuid, mida ta avaldanud ei ole. Vastustaja on täiendavalt

kohtumenetluses selgitanud, et kaebaja sissetulekutest ei arvestatud makstud elatist maha, kuna

kaebaja esitatud dokumendid elatise maksmise tõendamiseks on vastuolulised ning kaebaja

esitatud dokumentide järgi on makstud elatise vahe summas 1020 eurot. Vastustaja leiab, et kuna

kaebajal on juurdepääs eestkostetava C. C ja Y. Y pankades avatud arvelduskonto(de)le ja võib-

olla ka täisealiseks saanud J. J arvelduskontole ning kuna nimetatud isikud on kaebaja mõju all,

siis pankade kaudu toimub üksnes dokumentide kogumine elatise maksmise tõendamiseks.

Vastustaja peab aga võimalikuks, et tegelikkuses toimub raha pööritamine, st kas tehakse

tagasikanded või võetakse sularahana välja. Vastustaja on kohtumenetluses lisaks selgitanud, et

kaebaja sissetulekust elatise kuluna maha arvestamata jätmisel on vastustaja juhindunud ka

Tallinna Halduskohtu 10.04.2024 kohtuotsuse (haldusasi nr 3-23-2046) punkti 54.2.1. seisukohast,

et olukord, kus elatise maksmise tõendamiseks puuduvad muud dokumendid, kui kaebaja enda

kinnitus, et selline elatise maksmine on aset leidnud, võib osundada sellele, et elatise maksmist ei

ole tegelikkuses üldse aset leidnud ning seega puuduks kaebajal õigus makstud elatist oma

sissetulekust ka miinimummääras maha arvata.

19. Kohus leiab ka praeguses haldusasjas, sarnaselt Tallinna Halduskohtu 10.04.2024 otsuses nr

3-23-2046 p-s 54.2.1. väljendatud seisukohaga, et kuigi kaebajal oli õigus esindatavate nimel

vastavat kinnitust anda, ei ole kaebaja kinnitus vastustajale siduv. See, et vastustaja on varasemalt

elatise maksmist arvestanud, ei tähenda, et vastustaja on enda varasemate seisukohtadega seotud

ega saa oma senist seisukohta ümber vaadata. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud

dokumendid seoses elatise maksmisega on vastuolulised. Kohtulegi nähtub kaebaja esitatud

tõenditest, et kaebaja esitatud pangakonto väljavõttel ja kaebaja allkirjastatud kinnituse kohaselt

on makstud elatise erinevus summas 1020 eurot. Kohus märgib, et toimetulekutoetuse määramine

on hindamisotsus, kas kaebaja vastab SHS-s nimetatud eeldustele, sealjuures toetus määratakse

viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2). Sellest tulenevalt on

võimalik järeldada, et vastustaja uurimiskohustus toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel on

piiratud ning toetuse üle otsustamisel lähtutakse eelkõige taotleja poolt esitatust. See tähendab, et

käesoleval juhul oli kaebajal kohustus esitada kõik vajalikud andmed, et vastustaja saaks kaebaja

ja tema pere toimetulekuvajadusest täieliku ülevaate. Kaebaja esitatud andmetest leiab kinnitus

tegelikult makstud elatise kohta summas 700 eurot, kuid arvestades, et kaebajal jäi elatise

maksmise järgselt eluasemekulude katmiseks vaid 352,30 eurot, siis asetas kaebaja end teadlikult

olukorda, kus tal ei olnud võimalik väidetavalt eluaseme eest tasuda. Samas nähtub kohtule

kaebaja esitatud andmetest, et kaebajal puuduvad varasemad võlgnevused eluasemekulude

7(12)

3-24-1808

kandmisel ning samuti on kaebajal igakuine eluasemelaenu tagasimakse kohustus summas 658,95

eurot. Kaebaja ei ole ka kohtule väitnud, et on laenumaksetega või kommunaalkulude tasumisega

võlgnevuses. Seega on kaebaja eluasemega seotud kulutusi iseseisvalt kandnud.

Toimetulekutoetust oleks kaebaja õigustatud saama juhul, kui tema sissetulek pärast makstud

elatise ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist jääks alla 200 euro. Kaebaja sissetulekud

pärast eluasemekulude ja makstud elatise mahaarvamist on negatiivse väärtusega. Kuna kaebaja

esitatud andmetele tuginedes on kaebaja tulude ja kulude vahel oluline vastuolu, on sellest

võimalik sarnaselt vastustajaga ka kohtulgi järeldada, et kaebajal on muid avaldamata

sissetulekuid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2024 määrus haldusasjas nr 3-23-2046, p 32).

Seda asjaolu kinnitab mh kaebaja esitatud pangakonto väljavõte, millelt nähtuvalt on 03.05.2024

kolmas isik teinud ülekande summas 50 eurot ning kaebaja on 30.05.2024 teinud rahakogujast

enda kontole väljamakse summas 30 eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja eluasemekulud

ja esitatud pangakonto väljavõttelt nähtuv makstud elatise summa on oluliselt suuremad kui

kaebaja sissetulek, on vastustaja jätnud õiguspäraselt kaebaja makstud elatise taotluse

lahendamisel kaebaja sissetulekutest arvestamata.

20. Kaebaja viitab, et tal on eestkostetava ja teiste ülalpeetavate suhtes ülalpidamiskohustus

perekonnaseadusest (PKS) tulenevalt. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vanemana,

eestkostjana ja abivajaja alaneja sugulasena lasub tal ülalpidamiskohustus. PKS § 97 sätestab, et

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (p 1), täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk-

või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (p

2) ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama (p

3). Samas tuleb kaebajal arvestada, et PKS § 99 kohaselt kehtib põhimõte, et ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi ning isik vabaneb ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei

ole oma varalist seisundit ja muid kohustusi arvestades võimeline ülalpidamist andma (PKS § 102

lg 1). Seega ülalpidamiskohustus ulatub üksnes piirini, milles ülalpidamiskohustust omav isik on

võimeline teistele isikutele ülalpidamist andma. Võttes arvesse isiku muid kohustusti ja varalist

seisundit, ei saa ülalpidamine kahjustada tema enese tavalist ülalpidamist. Kaebaja märgib küll

õigesti, et elatise maksmise aluseks ei pea olema tingimata kohtuotsus, kuid praegusel juhul on

kaebaja omal initsiatiivil otsustanud maksta ülalpeetavatele elatist summas, mis käib talle selgelt

üle jõu. Seega on kaebaja end teadlikult asetanud abivajavasse olukorda. Kohtule jääb

arusaamatuks kaebaja poolt elatise tasumine C. Cle olukorras, kus viimasele on eestkoste seatud

kõikide tehingute tegemiseks, mis tähendab, et C. C ei saa iseseisvalt talle kaebaja poolt makstud

elatisega tehinguid teha. Kohtu hinnangul annab see alust põhjendatud kahtluseks, et selliselt

elatise maksmise kaudu toimub tegelikkuses raha pööritamine, nagu on ka vastustaja välja toonud.

Kohus nõustub seetõttu vastustaja järeldusega, et kaebaja käitumine, kus ta enda kulud näitab

oluliselt suuremana kui tema sissetulekud võimaldavad, annab alust arvata, et kaebajal on ka muid

sissetulekuid, mida ta ei ole vastustajale avaldanud, kui tal on võimalik maksta elatist oluliselt

suuremas summas kui tema sissetulekud seda võimaldavad.

21. Kohus ei pea põhjendatuks formaalse kasutuseelise arvestamist makstud elatisena.

Kasutuseelised on eseme kasutamisest saadavad eelised (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg

1) ning PKS ei reguleeri kasutuseeliste hüvitamise nõudeid. Sellekohaste nõuete esitamise

võimalused tulenevad asjaõigusseadusest ja võlaõigusseadusest ning kasutuseeliste hüvitamist

saab üldjuhul nõuda kaotatud kasutuseelistest tuleneva kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115

alusel. Võttes arvesse, et eelduslikult kannavad vanemad oma laste ülalpidamiskulud võrdses osas

ning arvestades, et eluaseme võimaldamisega kaasnevad kahtlemata kulud, tuleb vanematel

reeglina võrdses osas lisaks muudele kuludele katta ka lapse eluruumi kasutamise kulud. Asjaolu,

et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem

peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest (vt Riikohtu 16.10.2013 otsus nr 3-2-1-69-13). Kohus märgib, et

8(12)

3-24-1808

kasutuseelised on ette nähtud olukordadeks, kus lahuselavalt vanemalt nõutakse lapse

ülalpidamiseks välja elatis lapse ülalpidamisega seotud kulude hüvitamiseks, mistõttu on

kasutuseelised elatise koosseisu arvestatud üksnes selleks, et lahuselav vanem kompenseeriks

lapse ülalpidamisega seotud tegelikud kulud. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole,

vaid kaebaja maksab vabatahtlikult elatist ülalpeetavatele, kes elavad temaga koos.

Ülalpidamiskohuse saab vanem aga täita muul viisil kui raha maksmisega, nt ülalpeetavate

eluasemevajaduse rahuldamisega, kui võimaldab ülalpeetavatel eluruumi tasuta kasutamist.

Praegusel juhul saavad C. ja Y. Y kasutada kaebaja elamut elukohana kaebaja vabal tahtel. Seega

on kohus seisukohal, et kasutuseeliseid ei ole põhjendatud arvestada makstud elatise hulka.

22. SHS § 132 kg 4 sätestab, et kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse

arvesse eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad: 1) eluruumi kasutamise

õigust; 2) SHS § 133 lg-s 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid. SHS §

132 lg 51 kohaselt, kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse

eluasemekuluna ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, lisab ta esmapöördumisel või

laenulepingu muutmisel taotlusele dokumendid, mis tõendavad: 1) eluaseme soetamiseks laenu

võtmist ja kohustusliku eluasemekindlustuse lepingu sõlmimist; 2) laenu kasutamist eluaseme

soetamiseks, kui see ei selgu käesoleva lõike punktis 1 nimetatud dokumendist; 3) maksepuhkuse

kasutamist või maksepuhkuse andmisest keeldumist; 4) makseraskuste ennetamiseks sõlmitud

vabatahtliku kindlustuse olemasolu ning kas see katab täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud

laenu tagasimakset.

23. SHS § 133 lg 5 sätestab, et arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja

elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või

perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval

kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas

remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4)

veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud

soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7)

elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille

arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11)

olmejäätmete veo tasu. SHS § 133 lg 7 kohaselt ei võeta üüri toimetulekutoetuse arvestamisel

arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme

alanejad ja ülenejad sugulased.

24. Elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel on Vabariigi Valitsus 26.01.199 määrusega nr 38 „Eluruumi

põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ kehtestanud toimetulekutoetuse määramisel

eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja

lisaks 15 m2 perekonna kohta (määruse p 2). SHS-s sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel

võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles

eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist

suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega

inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.

25. SHS § 133 lg 6 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse

määramiseks SHS § 133 lg-s 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema

perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud

piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad. Maardu

Linnavolikogu 20.12.2022 määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine

toimetulekutoetuse määramiseks“1 01.01.2023 jõustunud redaktsiooni (määrus nr 28) §-ga 3 on

kehtestatud toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste

kulude asjakohased piirmäärad. Sealjuures on üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi üüri piirmäär kuni

10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (määruse nr 28 § 3 p 2), üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme

1 Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/427122022007

9(12)

3-24-1808

soetamiseks võetud laenu tagasimakse piirmäär koos laenu intressi ja kohustusliku

eluasemekindlustusega kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (sama sätte p 4); kütteks

tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus olenemata kütmisviisist (kaugküte, väikekatlad, ahi,

pliit) ja kütuseliigist (puit, elekter, vedelkütus, gaas) kuni 4 eurot ühe m2 kohta kuus (p 7);

veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta

kuus ning kuni 18 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 8); soojaveevarustuseks tarbitud

soojusenergia või kütuse maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 15

eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 9); elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 38

eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 22 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 10).

26. Otsuse kohaselt on kaebaja sissetulekust maha arvatud eluasemekuludena elektri normkuluna

38 eurot, eluasemelaenu normkuluna 330 eurot, mitte-kaugkütte kütuse normkuluna 112,70 eurot,

vee soojendamise normkuluna 25 eurot ning veevarustuse ja reovee ärajuhtimise normkuluna 25

eurot, Kokku on kaebaja eluasemekulude normkuluna arvestatud 530,70 eurot. Otsusesse on ka

märgitud, et vastutaja on esitatud ja kogutud andmete põhjal otsustanud eluaseme soetamiseks

võetud laenu tagasimakse summat vähendada SHS-i § 133 lg 91 p 3 alusel, sest makseraskuste

ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus, see katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud

laenu tagasimakset ning kaebaja on laenu tagasimakset kasutanud kolm korda (SHS § 131 lg 92).

27. SHS-i § 133 lg 91 p 3 sätestab, et laenu tagasimakse võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel

arvesse juhul, kui isik ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või

see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. SHS § 133 lg 92

kohaselt võetakse eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid toimetulekutoetuse

arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul. Kuuekuulist perioodi on võimalik

kasutada järjest või hajutatuna aasta jooksul. Nimetatud sätete eesmärk on vältida olukorda, kus

inimene või pere ei ole pangaga püüdnud raskele majanduslikule olukorrale lahendusi leida ning

ootab, et riik asuks tema kulusid hüvitama. Tegemist on ajutise meetmega, mille korral asub riik

isiku hätta sattumise korral teda ajutiselt toetama laenu tagasimaksetega, kuid sellest ei saa

kujuneda alaline meede eluaseme soetamiseks. Kohus on märgib, et vaidlustatud otsuses

puuduvad täpsemad andmed vastustaja poolt viidatud vabatahtlikule kindlustuslepingule, vastavat

lepingut ei ole lisatud ka asja materjalide juurde ning kaebaja on kohtumenetluses sellise

vabatahtliku kindlustuslepingu olemasolu eitanud. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et

otsuses märgitud lõik viitega SHS-i § 133 lg 91 p-le 3 kuvatakse STAR-is automaatselt ja

menetlejal puudub võimalus seda lõiku muuta. Samas on vastustaja kohtule selgitanud, et kaebaja

eluasemelaenu tagasimakseid on arvestatud määruse nr 28 §-s 3 sätestatud piirmäärade ulatuses.

Kuna menetlusosalised kaebaja elukoha üldpinna suuruse osas ei vaidle ning määruse nr 28 § 3 p

4 kohaselt on üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse piirmäär

koos laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustusega kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta

kuus, siis on vastustaja võtnud õigesti arvesse eluasemekuluna eluasemelaenu tagasimakseid 330

euro ulatuses ning eluasemelaenu puudutavas osas on vastustaja arvestuskäik õige.

28. Kaebaja hinnangul on vastustaja teinud arvutusvea eluasemekuludena arvestatud küttekulu

osas. Kaebaja on esitanud taotlusega Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arve nr 105094 summas 588 eurot,

mille on palunud jagada 17 nädala peale. Vastustaja on kohtule esitanud arvutuskäigu 588 eurot :

(17 nädalat x 7 päeva = 119 päeva) x 22 päevaga (10.05.-31.05.2024 (arve koostamisest järgnevast

päevast)) = 108,71 eurot. Vastustaja on ka välja toonud, et arvutusviga summas 3,99 eurot on

tehtud kaebaja kasuks. Kohus märgib, et SHS § 133 lg 1 kohaselt tuleb sissetulekutest maha arvata

jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on esitanud

taotluse 2024. a juunikuu kohta ning et vastustaja on teinud küttekulude arvestuse 17 nädalase

jaotusega maikuu 22 päeva kohta. Kohtule jääb arusaamatuks, miks vastustaja võttis

mahaarvamisel aluseks küttekulu jaotuse taotluse esitamisel eelmise kuu kohta, kui oleks seda

pidanud tegema jooksva kuu kuludega. Kohtu hinnangul tulnuks vastustajal arvestada küttekuluga

2024. a juunikuu 30 päeva kohta. Vastustaja oleks sissetulekutest pidanud maha arvestama

eluaseme üldkuluna küttekulu summas 148,24 eurot (588 : 119 x 30 = 148,24) ning määruse nr 28

10(12)

3-24-1808

§ 3 p 7 kohaselt normkuluna arvestama 4 eurot ühe m2 kohta. Kaebaja eluruumi normpinda

arvesse võttes oleks vastustaja pidanud arvestama jooksva kuu kütte normkuluna kokku 132 eurot

(33 x 4= 132). Kohtu hinnangul ei muuda selline ilmne ebatäpsus siiski vaidlustatud otsust

õigusvastaseks. Kuigi kaebaja eluaseme normkulud arvutuslikult küttekulude osas suurenevad, ei

muutu otsuse tegemise lõppjäreldus, et kaebaja sissetulekud ületavad toimetulekupiiri ning

toimetulekutoetus tuleks ka sellisel juhul jätta kaebajale määramata.

29. Kaebaja heidab vastustajale ette, et otsusesse on algandmed valesti sisestatud, näiteks

elektrikulu 74,59 eurot on hoopiski 99,59 eurot, ning maja elanike arv on tegelikult 4. Vastustaja

on kohtumenetluses selgitanud, et AS Alexela 31.05.2024 arvelt nr 062024058814 summas 99,59

eurot, on arvestatud vee soojendamise kuludeks, kuna selle kulu tarbimine eraldi ei ole mõõdetav

ning on teinud seda määruses nr 28 § 3 p-s 9 piirmäära ulatuses, st 25 eurot. Samuti on vastustaja

selgitanud, et arve kogusummas on 74,59 eurot arvestatud tarbitud elektrienergia kuluna ning

normkuluna on arvesse võetud 38 eurot (määruse nr 28 § 3 p 10). Kohus peab neid põhjendusi

asjakohaseks. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja märgitud elanike arv ei mõjuta

vastustaja otsuse õiguspärasust ning kohtule nähtuvalt on vastustaja lahendanud kaebaja taotluse

lähtuvalt asjaolust, et kaebaja ei ole enda muid pereliikmeid taotlusele märkinud.

30. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuigi käesolevas haldusasjas tuleb möönda vaidlusaluse

otsuse teatavaid põhjendamispuudusi, on vastustaja esitanud täiendavad selgitused

kohtumenetluses ning kohtu hinnangul ei too haldusaktis esinevad ebatäpsused siiski kaasa

haldusakti tühistamist. Toimetulekutoetuse määramise otsus on hindamisotsus, mitte

kaalutlusotsus, ning hindamisotsust ei pea põhjendama sellise põhjalikkusega nagu

kaalutlusotsust, mistõttu ei ole ka hindamisotsuse põhjendamisvigadel samavõrra määravat

tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p

16) See tähendab, et teatud haldusakti ebaõiged seisukohad ei saa kaasa tuua haldusakti

tühistamise nõude rahuldamist. Kohus leiab, et vastustaja otsus on lõppjäreldustes õige – st

kaebaja sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri, ning otsuse

tühistamise korral kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel ei muutuks taotluse lahendamise tulemus.

Kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel tuleks vastustajal jõuda samale järeldusele ning anda välja

samasisuline haldusakt.

31. Kohus leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna

kohus tühistamiskaebust ei rahulda, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

32. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotlus

33. Kaebaja esitas kohtule 28.09.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib vastustaja

kohustamist viivitamatult määrama kaebajale toimetulekutoetus summas, mis katab vähemalt tema

ja tema ülalpeetavate igakuised vältimatud elamiskulud kuni käesoleva vaidluse lõppemiseni.

Kaebaja põhjendab enda esialgse õiguskaitse vajadust eeskätt asjaoluga, et kaebajal puuduvad

rahalised vahendid enda igapäevakulutuste katmiseks (nt ravimid, toit, eluasemekulud jms).

Kaebaja majas on elab kokku 4 liiget, kellest kahel on erivajadused. Vastustaja valed otsused või

viivitus on põhjustanud olukorra, kus kaebaja elatustase on kriitiliselt langenud. Lisaks on alanud

kütteperiood, mille tõttu tuleb kaebajal teha täiendavaid kulutusi keskküttesüsteemi hooldusele ja

korstnapühkijale, ligikaudu summas 700 eurot. Hooldamata küttesüsteemid võivad põhjustada

tulekahjusid ning suurendada ohtu mürgiste gaaside, näiteks vingugaasi, lekkimiseks, mis seab

otsesesse ohtu nii kaebaja kui ka tema ülalpeetavate ja võimalik, et ka naabrite tervise ja elu.

34. Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset juhul, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha esialgse õiguskaitse vajadus ning

seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste

isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p

15). Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata

11(12)

3-24-1808

jätmisel ei oleks isikul ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine

võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse

mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem

heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu

kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu

12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11).

35. Toimetulekutoetuse eesmärk on leevendada ajutiselt abi vajava inimese või perekonna

materiaalset puudust ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

Kaebaja esitatud taotluse põhjal ei ole põhjust järeldada esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamine on põhjendatud, kui esineks oht, et kaebajal ja tema perekonnal

ei oleks võimalik katta kõige põhilisemaid vajadusi. Selliseks järelduseks alust ei ole. Kohus on

tuvastanud käesoleva otsuse punktis 18, et kaebaja on eluasemekulude eest tasunud korrapäraselt

ega ole kulude kandmisega võlgnevuses. Kohtule nähtub kaebajaga seotud teistes haldusasjadeski,

et kaebajal puuduvad võlgnevused teenuseosutajate eest (nt haldusasi nr 3-24-2615) ning sellised

pöördumatud rasked tagajärjed. Kohtule ei nähtu, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

jätmisel oleks kaebaja minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus või et teda ohustaks

kommunaalteenuste osutamise katkemine. Küttesüsteemi ja korstna hooldamisega seotud

võimalike kuludega seoses ei ole kaebaja esitatud ka täpsemaid selgitusi ega tõendeid. Kohtu

hinnangul ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel eeldada, et toimetulekutoetuse

süsteemi arvelt peaks vastustaja talle hüvitama elementaarsest abivajadusest kõrgemat

elustandardit.

36. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole vajadust ning kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

37. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi.

Praegusel juhul on kohus otsustanud kaebuse jätta rahuldamata, seega ei saanud kohtu hinnangul

kaebust pidada perspektiivikaks ning seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine ka

põhjendatud. Kohtu hinnangul võib esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kahjustada avalikku

huvi, et toimetulekutoetuse maksmiseks määratud vahendeid kasutataks sihtotstarbeliselt. Avalik-

õiguslikud vahendid, mille arvelt toimetulekutoetusi makstakse, on piiratud, mistõttu esineb

kaalukas avalik huvi selle vastu, et toetust makstakse üksnes neile, kellel on selle saamiseks

õiguspärane alus, ning üksnes nii palju, kui see on põhjendatud ja seaduse kohaselt ette nähtud.

Seevastu andmete varjamine või ebaõigete andmete esitamine on toetusõiguse kuritarvitamine.

Kohus ei saa kohustada vastustajat kaebajale esialgse õiguskaitse korras toimetulekutoetust välja

maksma olukorras, kus kohus on käesolevas otsuses seisukohal, et vastustaja on jätnud kaebajale

õiguspäraselt toimetulekutoetuse määramata.

38. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Menetluskulud

39. Kuivõrd kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud

tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

40. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, C. C, Y. Y ja J. J nimed asendada tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

12(12)