2-24-104918/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2024. a, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-104918

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus B.P vastu

põhivõlgnevuse 318,10 euro, intressi 2,05 euro, võla

sissenõudmiskulu 30 euro ja sissenõutavaks muutunud

viiviste 48,33 euro nõudes

Tsiviilasja hind

431,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), lepinguline

esindaja Y.O (isikukood XXX, e-post XXX);

Kostja B.P (isikukood XXX, e-post XXX, täpne elukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja kostjalt B.P hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks

põhivõlgnevus summas 318,10 eurot, intress summas 2,05 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised summas 48,33 eurot.

3. Mõista välja kostjalt B.P hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivised alates

04.04.2024 kuni põhinõude summas 318,10 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi B.P vastu sissenõudmiskulude

30 eurot nõudes.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda 91,86 % ulatuses ja hageja kanda 8,14 %

ulatuses.

2-24-104918

6. Mõista välja kostjalt B.P hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks

menetluskulude hüvitis 174,53 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632

lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS

§ 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende

lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a

EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number.

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.02.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 340,97 euro saamiseks.

Kohus tegi 06.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu lõpetas kohus 04.03.2024

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2-24-104918

3. Maakohtu 06.03.2024 määrusega kohustati Aktiva Finance Group OÜ esitama oma

nõue B.P vastu, põhjendades seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 05.04.2024 esitas OÜ

Aktiva Finance Group Pärnu Maakohtule hagi B.P vastu põhivõlgnevuse 318,10 euro,

intressi 2,05 euro, võla sissenõudmiskulu 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 48,33

euro nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja Coop Finants AS vahel 13.05.2016 sõlmitud

Säästukaart Pluss lepingust nr XXX. 30.06.2023 loovutas COOP Finants AS kostja vastase

nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

4. Maakohtu 19.08.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus

toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 19.08.2024 e-posti

aadressil XXX. Vastamise tähtaeg saabus 09.09.2024. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust

esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Kohus jätab

rahuldamata sissenõudmiskulude nõude ning põhjendab nõude rahuldamata jätmist järgmiselt:

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud tõendi sellest, et ta on

saatnud kostjale e-posti teel nõudekirja 30.06.2023, 28.08.2023 ja 28.09.2023. Hageja on

toonud välja, et tal on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud, mis koosnevad nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest; kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest;

võlgnikule vastamisega seotud kuludest, võlanõuete selgitamisest ja vastuväidetele

vastamisest tel.teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kuludest ning võlanõude

avaldamisega tehtud kuludest. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal

alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulusid kandnud. Kohtu

hinnangul ei saanud e-kirjade saatmine kostjale tekitada kulu 30 eurot, samuti ei nähtu hageja

poolt välja toodud asjaoludest, et hageja oleks käesoleval juhul teinud toiminguid

kontaktandmete otsinguks, võlgnikule vastamiseks või teinud võlgnikule kõnesid. Seetõttu

jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas

hagi 91,86% ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda 91,86 % ulatuses ja hageja

kanda 8,14 % ulatuses.

2-24-104918

8. Kostja ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt käesolevas menetluses menetluskulusid

kandnud.

9. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 140 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud õigusabikulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule

avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu

menetluskulu 20 eurot.

11. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 2 tunni eest

338 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus

pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu

hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 338 eurot ülepaisutatud. Põhjendamatu on

lepingulise esindaja tunnihind 169 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele

kulunud aeg 2 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks

kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega,

mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt

muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad

nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide

komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest

osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu

kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude

loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget

kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 169 eurot. Kõrgema astme

kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne

tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020

otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi

esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses

asjas 50 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

12. Hageja põhjendatud menetluskulud on 190 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud

kostja kanda 91,86 % ulatuses ja hageja kanda 8,14 % ulatuses, on hagejale hüvitatavate

menetluskulude suuruseks 174,53 eurot.

13. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik