2-24-5445/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5445

Tsiviilasi

J. J. (J. ) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): J. J. (isikukood xxxxxxxxxx)

Usaldusisik: Mark Uska

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku J. J. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja J. J. pankrot 3. oktoobril 2024 kell 11.00 ning algatada J. J.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada J. J. pankrotihalduriks Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ; Lelle

24, 11318 Tallinn; tel 56 221 091; e-mail haldur@uska.ee). Kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28. oktoober 2024 kell 9.30

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Kohustada J. J. andma võlgniku vande 28. oktoober 2024 kell 9.30 (asukohas

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

Kohus hoiatab J. J. , et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema

suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks

kuuks.

6. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel

on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

10. Jätta menetluskulud J. J. kanda.

11. Määrata usaldusisiku Mark Uska tasuks 1337 eurot 50 senti, millele lisandub

käibemaks 294 eurot 25 senti, s.o kokku 1631 eurot 75 senti.

12. Anda J. J. menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro 40

sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

13. Ülejäänud usaldusisiku tasu 517 eurot 50 senti ja sellele lisanduv 113 euro 85 sendi

suurune käibemaks mõista välja J. J. pankrotivarast.

14. Määruse resolutsiooni p-des 12 ja 13 märgitud usaldusisiku tasu kanda

Advokaadibüroo USKA OÜ (konto EE767700771009282569, AS LHV Pank), mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

15. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

17. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 12

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. J. J. (avaldaja, võlgnik) esitas 4. aprillil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse,

milles palus 22. aprilli 2024. a täpsustusi arvestades välja kuulutada tema pankroti. Võlgnik

avaldas 4. juuni 2024. a ärakuulamisel, et soovib lisaks pankroti väljakuulutamisele ka

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgnik töötab aktsiaseltsis xxxxx

ja tema igakuine töötasu on 1780 eurot. Vara tal puudub. Igakuised väljaminekud on võlgnikul

samuti 1704 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku 25 393 eurot 47 senti. Võlgniku

makseraskused tekkisid haigestumise, elukalliduse ja pere suurenemise tõttu. Võlgnikul ei piisa

oma sissetulekust pärast võlausaldajate ees kohustuste täitmist pere ülalpidamiseks.

2. Maakohus nimetas 16. augusti 2024. a määrusega võlgniku usaldusisikuks Mark Uska

(usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja kohaldas käsutuskeeldu.

3. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Võlgnikul on raha kontodel 50 senti. Võlgnik töötab, talle laekus nt 2024. a aprillis töötasu

1402 eurot 11 senti. Kohustusi on tal kokku 28 634 eurot 4 senti, igakuised kulud on kokku

1422 eurot 8 senti.

Võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku makseraskused tekkisid seoses haigestumisega (Covid),

elukalliduse tõusu ning pere suurenemisega. Tegemist on otsitud põhjendustega. Võlgniku

kontode väljavõtete järgi on võlgnik pikka aega kulutanud oma sissetuleku juures

märkimisväärselt suuri summasid internetikasiinodes. Hasartmängude mängimine on jätkunud

kuni 2024 augustini. Võlgnik on mh võtnud laenusid hasartmängude mängimiseks. Samast ka

nähtub, et võlgnik võib olla sattunud nn laenuorjusesse juba 2021. a-l, makstes võetud

laenudega olemasolevate rahaliste kohustuste eest. Võlgnik on realiseerinud enda kohustusliku

kogumispensioni osakud ning mh mänginud laekunud raha eest hasartmänge. Võlgnik selgitas

usaldusisikule, et tema kontosid on kasutanud sõber, kes ise ei saa oma kontosid kasutada, kuid

usaldusisik ei pea seda usutavaks. Raha kulutamine hasartmängudele nähtub peaaegu kõigilt

võlgniku kontodelt ja on süstemaatiline. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kasinad

finantsteadmised, ennekõike laenude võtmine, mille teenindamine käis üle võlgniku rahaliste

võimete, ja hasartmängude mängimine, st muu asjaolu (PankrS § 22 lg 5).

Võlausaldajad on juba alustanud võlgniku suhtes nõuete sissenõudmist, sh kohtu ja täiturite

kaudu. Esimese praegu veel menetluses oleva täitemenetluse aluseks oleva maksekäsu menetlus

on algatatud 12. jaanuaril 2023. Võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2022. a-l.

Võlgniku suhtes võib olla põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine

FIMS § 45 lg 3 p 4 alusel, kuivõrd usaldusisiku hinnangul on hasartmängudele raha kulutamine

vara raiskamine ning välisriigi ja kolmanda isiku kontode kasutamine on ilmselt kantud soovist

takistada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Siiski tuleks maksejõuetusavaldus rahuldada.

Usaldusisikul tekkis kahtlus, kas krediidiandjad on järginud võlgnikuga lepingute sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Menetluse algatamise kaalumisel mõne FIMS § 45 lg 3

p-des 1–5 toodud aluse esinemisel tuleks ennekõike hinnata võlausaldajate õigustatud huvisid.

Pole õigustatud kaitsta oma kohustusi eelduslikult rikkunud võlausaldajate huvisid, jättes

võlgniku kohustustest vabastamise võimalusest ilma. Võlgnik on käesoleva nimekirja kohtule

esitamise ajaks seadnud endale kolmeks aastaks hasartmängu piirangu ning on valmis

pöörduma kohustustest vabastamise menetluse ajal Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse

poole.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1631 eurot 75 senti (käibemaksuga).

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub

sissenõutavaks muutunud kohustuste (28 634 eurot 4 senti) täitmiseks vara ja piisav sissetulek.

Kuigi kohus arutas maksejõuetusavalduse läbivaatamisel võlgade ümberkujundamise

menetluse võimalikkust, siis võlgnik avaldas, et kui ta peaks haigestuma ja jääma

töövõimetuslehele, väheneb tema töötasu oluliselt, ning lisaks esineb oht, et võlgnik võidakse

koondada. Seetõttu kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on

pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole

enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise

2. oktoobri 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste

ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kuigi võlgnik on tegelenud hasartmängurlusega, kasutanud välisriigi ja kolmandate isikute

arvelduskontosid, peab kohus võimalikuks algatada kohustustest vabastamise menetluse, et

anda võlgnikule võimalus makseraskused ületada (FIMS § 45 lg 1). Praeguseks on võlgnik

seadnud endale hasartmängukeelu ning kinnitanud, et hakkab kasutama enda nimel olevat

arvelduskontot Eesti krediidiasutuses. Kohus veendus ka 2. oktoobri 2024. a ärakuulamisel, et

võlgnik on motiveeritud maksejõuetusmenetluses oma kohustusi täitma ning menetlusse

võlausaldajate nõuete katteks panustama.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vähesed

finantsteadmised, laenude võtmine, mille teenindamine käis üle võlgniku rahaliste võimete, ja

hasartmängude mängimine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket

juhtimisviga.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Mark Uska, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes

ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 28. oktoober 2024

kell 9.30 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

10. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 28. oktoober 2024 kl 9.30.

Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe

andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema

suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks

kuuks.

10.1. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1631 eurot 75 senti

(käibemaksuga).

10.2. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.3. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

10.4. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi 42 minutit.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning hinnanguga, samuti

põhjalikku arvelduskontode ja võlgniku varasema tegevuse analüüsi) ja keerukust ning tema

kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

10.5. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

Advokaadibüroo USKA OÜ-le (16766827), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on

käibemaksukohustuslane (EE102630938).

11. Usaldusisik on taotlenud osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on

hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

Võlgnikul puudub koheselt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikule

usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra

(820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud tasu mõistab kohus välja võlgniku pankrotivara

arvel.

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik