2-23-17899/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.10.2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17899

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 248,02 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx;

e-post xxx; telefon: xxx);

Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood:

xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post: xxx; telefon:

xxxx);

Kostja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx; xxx; e-post:

xxx; telefon: xxxx).

Asja läbivaatamine

17.09.2024 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Ylt X kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 11.07.2023 kuni 18.12.2023 eest

summas 780,82 eurot.

3. Mõista Ylt X kasuks välja elatis summas 185,34 eurot kuus alates 19.12.2023 kuni X

täisealiseks saamiseni.

4. Määrata, et Y kohustub tasuma punktis 3 nimetatud elatise järgneva kuu eest ette

jooksva kuu 15. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega

„elatis“.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

1(11)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elas november

2022 kuni 14 aprill 2023 kokkuleppe korras hageja isapoolse vanaema (Q) juures ja 15.

aprillist alates ainult isa juures. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust alates

novembrist 2022. a.

2. Hageja igakuised kulud on keskmiselt 540 eurot:

Eluasemekulud:

Kulutused Toidule:

Kulutused transpordile:

Sidekulud:

Kulutused tervishoiule:

Kulutused hügieenitarvetele:

Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks:

Kulutused riietele ja jalanõudele:

Muud vältimatud püsikulutused: taskuraha.

3. 2023. a juulis keeldus kostja kandmast lapsetoetust hageja kontole. Hageja esindaja andis

olukorrast teada Põhja Tallina sotsiaaltöötajale R.N.le, millest tulenevalt peatati toetuse

maksmine ja kumbki hageja vanematest pole toetust saanud.

4. Hageja palub: välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt 11.07.2023 kuni

18.12.2023 summas 1315.46 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis

alates 19.12.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras;

elatis kanda C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.

5. Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist.

6. Faktiliselt on X ülalpidamine olnud isa korraldada sellest ajast peale kui X kostja juurest

välja kolis. Kui hageja esindaja vajab finantse, siis ta hangib need.

7. Hageja vanaema (kostja poolne) maksab hageja telefoni arve, selleks annab ta kostjale

raha. Sellele lisaks on Y saatnud Xle neli korda postipakke, nende sisu on olnud

riideesemed, toiduained ja hügieenitarbed. Sellised kingitused ei ole mingil moel vanema

poolne asendus elatise maksmiseks.

8. Eluasemekulu 140 eurot. See koosneb aasta lõikes enamasti elektrist. Elektriküttele

lisanduvad kulud nagu igapäevane elektripliidi ja elektriboileri kasutus, samuti arvuti ja

muud elektroonikaseadmed. Sellised kulud ei tohiks ületada 20 eurot kuus aastaringselt.

Samuti lisandub kulu veele, kanalisatsioonile ja prügile. Arvan, et umbes 15 eurot kuus

katab selle kulu. X toa ja maja üldiseks ümberehituseks ja sisustuseks, et katta X

2(11)

vajadused, kulub aasta lõikes kuskil 25 eurot kuus. Lisandub küttepuude kulu. Kõige

odavam kuiv küttepuu maksis koos transpordiga 70 eurot kuupmeeter. Keskmiselt kulub

2,5 kuupmeetrit kuus, siis aastaks on vaja 3x2,5 kuumeetrit. See teeb 7,5x70 eurot. Aasta

lõikes siin elab keskmiselt 4 inimest (koos isa ja Xga). Maamaks oli 277 eurot, üks

neljandik sellest on 69.25 eurot. Kulud kokku 1779 eurot, jagatuna 12 kuu peale, on aasta

keskmine 163 eurot.

Kulutused toidule - piim, juust, hapukoor, või, sepik, vorst, nuudlid, hommikuhelbed,

kiirtoit jne. Kokku 48 eurot nädalas ja 192 eurot kuus.

Kulutused transpordile -kolm korda kuus on vaja X linna sõidutada. Kodust Koplisse või

Mustamäele ja tagasi on ca25 km. Ja linnas on kütusekulu 10 l 100 km kohta, mis teeb 7,5

liitrit kütust. Liitri hinnaks arvestan 1,7 eurot, mis teeb kokku 12.75 eurot. Kord kuus

kasutab X linnaväliseid bussiliine, kus edasi tagasi sõiduks on vaja 4 eurot. Samuti

vähemalt kord kuus on olnud vaja linnast Boltiga koju sõita, mis keskmiselt maksab 8

eurot. Need kokku pannes saan 24 eurot kuus.

Sidekulud - Xi vanaema W maksab selle eest. Selleks annab ta Yle raha, kuna number on

tema nimel.

Kulutused tervishoiule - plaastrid, antiseptik, salvid jms - 5 eurot. Neile lisandub

psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimid, mille jaoks kulub kuus keskmiselt 15 eurot.

Talveperioodil on olnud ka kulutusi köha ja nohu ravimitele, mis võib tulla isegi 10 euroni

kuus (suvel päikesekreemid jms). Tavapärased Paracetamoli või Ibumetiini ravimid ja

vitamiinid lisanduvad sellele. Nende hind peaks jääma 5 euro piirese. See teeb kokku 35

eurot.

Kulutused hügieenitarvetele - tampoonid 5 eurot, puhastusvahendid 2 eurot kuus,

šampoonid, palsamid, juuksevärvid ja muud juuste hooldusvahendid on 10 eurot kuus,

WC- ja majapidamispaberi, mis tuleb kuskil 7 eurot kuus, hambapasta on 2 eurot kuus,

nahahooldus, nagu seebid ja kreemid, näohooldus ja akne vastased vahendid maksavad

kuus 15 eurot. Kokku 41 eurot.

Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks - pastakad - 15 tk 10 eurot, valgendajad 6 tk

10 eurot, vihikud/kaustikud 20 tk 15 eurot, markerid, pliiatsid, vesivärvid, guaššid - 15

eurot, kokandustund - 15 eurot, kodundustund - 10 eurot, kehaline kasvatus - 35 eurot,

sisejalanõud - 15 eurot, kooli reisid, muuseumid, kino, teater ja väljasõidud - 170 eurot,

klassiõhtud – 20 eurot, jõulukingid – 10 eurot. Esmaspäeviti on Xil e-tunnid, nendest

võtab ta osa läbi telefoni. Telefone on tal viimase aasta jooksul olnud kolm (sest nendega

kipub õnnetusi juhtuma) ja nende keskmine hind on olnud 70 eurot, st aasta lõikes 210

eurot. Kokku on 475 eurot aasta peale. Ehk siis kuus kulub 40 eurot.

Kulutused riietele ja jalanõudele - kulumise koha pealt on tal vaja ühte uut paari pükse

kuus, ja need peavad olema uued - 30 eurot. Samuti on tal vaja pidevalt uusi toppe, kuskil

3 tk kuus, need maksvad 7x3 on 21 eurot. Uued jalanõud kulutab ta ära umbes kolme

kuuga, mis teeb umbes 20 eurot kuus. Aasta lõikes on keskmiselt vaja hankida 1 uus

talvejope, talvesaapad, erinevad suveriided, plätud jms. See teeb kokku 90 eurot.

Loomulikult on vaja ka osta tavalisi kuluesemeid nagu sokid ja aluspesu, mis kuu lõikes

maksavad 10 eurot. Kui kõik kokku arvestan, siis saan 88 eurot.

Muud vältimatud püsikulutused - taskuraha anda, et ta õpiks rahaga ümber käima, 40

eurot kuus. Kõrvaklappide peale kulub kuskil 5 eurot kuus, sest need lähevad katki ja

3(11)

kaovad pidevalt ära. Raamatud, ehted, meik, sõprade sünnipäevakingitused, raha ja

käekotid, käsitöötarbed, arvutiprogrammid, muud elektroonika tarbed (näiteks laadijad),

mänguvahendid. Aasta lõikes – 200 eurot. See teeb 61 eurot kuus.

Kokku 644 eurot.

9. Y sai Xle mõeldud riigipoolset toetust enda arvele viimased 10 kuud, s.o 800 eurot.

KOSTJA VASTUS

10. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja märgib, et Cl puudub X hooldusõigus. Lapse

esindamise õigus sõltub otseselt hooldusõigusest. Kui hooldusõigus puudub täielikult,

puudub ka õigus lapse esindamiseks.

11. C on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase X vastu. C ei

ole läinud tööle ja tal ei ole kohtutäituri andmetel laekunud arestitavaid sissetulekuid.

Sellest järeldub, et C ei panusta Xi ülalpidamiseks isiklikke vahendeid, üleüldse on C

arveldusarved arestitud. C ei ole puuduva töövõimega ega ka osalise töövõimega.

12. Kuna isal puudub töökoht, siis C ei suuda iseennast üleval pidada, mis välistab asjaolu, et

Cl on võimalik Xt üleval pidada. C väitel on tema sissetulekuallikaks majaosa

väljaüürimine, millest saadav tulu 300€ kuus välistab, et C X osas kulutusi teeb.

X kontoväljavõttelt on näha, et Xle kannavad raha T.L. ja E.A., millest järeldub, et C ei

pea isikuliselt last üleval.

13. Millest koosnevad 140€ eluaseme kulud, kui mõlemad C kasutada olevad hooned on

ahiküttega ning C ei maksa nende kasutamise eest ka üüri? Jääb arusaamatuks, kuidas

saab C kulutada toidule 170 € kuus, kui X einestab koolis ja kiirtoidurestoranides nagu

selgub X konto väljavõttest. Samaväärselt 20€ transpordikulud, kui X käib koolis

ühistranspordiga. Kulutused riietele 70€ - X ei ole enam kasvavas eas, kus vajaks riideid

igakuiselt. Taskuraha ei ole eluliselt vältimatu püsikulu.

14. C tagasiulatuvat elatis nõuet ei tohiks rahuldada, kuna C ei oma X hooldusõigust, on

pahatahtlikult esitanud hagi ligi aasta aega hiljem.

15. Osa lapse vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega.

16. Yle kuulub kaasomandist 50% ning teine kaasomanik on esitanud kaasomandi sundmüüki

panemiseks kohtusse hagi tsiviilasjas nr 2-21-10125 ning vara müük ei sõltu Yst isiklikult.

Y on hetkel töötu. Y on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma Xle ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist koos alaealise lapse S.R.ga ilma, et S.R. osutuks vähem kindlustatuks.

17. Y tasub X telefoni arveid ja toetab Xt esemeliselt ehk siis toidu, riiete, hügieenitarvetega,

saates Xle igakuiselt postipakke. Lisaks on Y kandnud C arveldusarvele 200 €.

18. C on saanud X hooldusõiguse, mis hakkas kehtima 22.04.2024. Elatist saab nõuda alates

hooldusõiguse saamisest.

4(11)

19. Tagasiulatuv nõue on üle 1000€ ja selle peaks tasuma koheselt lahendi jõustumisel ning

on eluliselt usutav, et isegi töötavale isikule on sellise summa tasumise rahaliselt

keeruline.

20. C ei ole talle määratud tähtajaks 19.04.2024 esitanud talle pandud kohustust tõendada oma

sissetulekuid ega kulutusi, mis puudutavad Xt. C tunnistas kohtuistungil, et teised isikud

kannavad tema eest kulutusi, mis puudutavad X ülalpidamiseks toiduostmist ja esemete

soetamist.

21. SKA otsusega on peatatud lastetoetuse maksmine X eest.

22. Kulutusi peab kostja ebamõistlikeks ja osaliselt ka ebavajalikeks, näiteks Boltiga sõitmine

st transpordi kulu. Samuti on ebamõislik 140 € elektrikulu, kuna tegu on ahiküttega

majadega, muu hulgas on Xl võimalik elada teises majas koos Cga.

Kiirtoidurestoranide eest on tasunud kolmandad isikud ja seda asjaolu C ka tunnistas.

Lisaks 170 € beebitoidule on täiesti põhjendamatu kulutus.

23. Kostja toob välja oma kulude loeteluna:

a.

90 € kodulaen Lisa nr 1

b. 50 - 60 € elekter Lisa nr 2

c.

40 € Tele2

d. 90 € kommunaalkulud Lisa nr 4

e.

80 € lasteaia arve Lisa nr 6

24. Elatise arvestamisel maha arvata igakuine 15 €, mis Y tasub X sidekulusid, ning

lastetoetusest 80 € / 2 = 40 €, kuna see ei laeku enam Yle.

25. Yle laekuv toetus töötukassa poolt, S.R. elatis ja lastetoetus(ed), millest X eest laekumist

enam mai kuus ei tule vastavalt Sotsiaalkindlustusameti otsusele jäävad Yi sissetulekud

minimaalse toimetuleku piirile. 2024. aastal on toimetulekupiir pere esimesele või ainsale

liikmele 200 eurot, igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele 160 eurot ja igale

alaealisele lapsele 240 eurot. Sellest lähtuvalt 360 € arvetele +200 € Yi eest ja 240 S.R.

arvestades on 800 € igakuine toimetuleku miinimum Yi ja S.R. jaoks.

26. Yi kulud kuus on ligikaudu 200 €:

a.

150 € toidukulu

b. 20 € hügieenitarbed

c.

30 € riietele

d. 66 € küte (talveperioodil ligikaudu 5 rm küttematerjali (brikett, puud, või

kütteklotsid, ca 800 € aastas).

S.R. kulud kuus on ligikaudu 240 €:

a.

100 € toidule (kuna laps pole lasteaias käinud ja sööb kodus kolm korda päevas)

b. 50€ riided (laps on kasvavas eas ja vaja kõiki uusi õue riideid ja jalanõusid, pükse

särke jms pidevalt)

c.

20€ Hügieenitarbed

d. 20€ Arendavad mänguasjad raamatud jms

e.

50 € tervishoid (pidevalt haige laps antibiootikumid, eritoidud, pidevad

külmetused ja kõrvapõletikud)

5(11)

27. Tuleb arvestada, et elektroonikaseadmeid kasutab ka C ning neid ei saa lugeda

ainuisikuliselt X kuluks. Kulud veele, kanalisatsioonile ja prügiveole ei ole X

ainuisikuline kulu. Oma väidetes toonud välja, et tal on üürnikud, kes suurendavad

eelnimetatud kommunaalkulutusi. Antud hooned koos maaga on Q ehk siis C ema

omandis ja igasugused Q eraomandile tehtavad täiendkulutused soojustamiseks ja

parendamiseks ei kuulu elatise vaidluse konteksti, kuna kasusaaja on maja omanik.

Samaväärselt ei kuulu elatise alla maamaks, mille tasumiskohustus on Ql.

Kulutused tervishoiule - ravimite osas, mille kulu on 15 €, kostja nõustub. Kulutused

hügieenitarvetele - tegelik kulu on 15 € kuus. Juuksevärv ja nahahooldusvahendid, mis on

vägagi kallid, ei ole eluliselt vajalikud. Y on saatnud Xle 150 € kooli tarbeid (oktoober

2023), milles sisaldusid vihikud, kirjutus tarvikud ja valgendajad ja markerid mitmetes

komplektides. Klassiõhtud ei toimu kindlasti iga kuu ja ei ole eluks vajalik kulutus.

Samaväärsel on reiside, kino ja muude kooliväliste tegevustega. Riiete ja jalanõude

põhjendatud kulu on 30 € ja lisab, et X vanuses on riiete ja jalanõude kestvusaeg ca aasta.

C näited riiete kulumise koha ei ole eluliselt usutavad. Y leiab, et 300 € /2 150 € on

tegelik summa, mis on eluks vajalik.

28. Kostja palub määrata elatise maksmise kuupäev iga kuu 15. kuupäevaks põhjusel, et

tulevikus tööle asudes ei jääks elatise maksmise kuupäev varasemale ajale kui palga

maksmise kuupäev.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

29. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

30. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;



hageja elab koos isaga.

31. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista:

6(11)

a.

tagasiulatuva elatise perioodi 11.07.2023 kuni 18.12.2023 eest 1115.46 eurot

(hageja vähendas eelistungil nõuet, kuna kostja tasus 200 eurot);

b. elatise seadusjärgses miinimummääras alates 19.12.2023 kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

32. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja kulud on ülemäärased,

põhjendamatud ning tõendamata; (ii) on hageja ülalpidamiskohustust täitnud; (iii)

tagasiulatuv nõue on esindusõiguse puudumise tõttu alusetu ja majanduslikult koormav;

(iv) kostja majanduslik seisukord on halb ja hagi rahuldamisel kannataks kostja enese

ülalpidamise võimekus; (v) hagi rahuldamine seaks kostja teise alaealise lapse

ülalpidamise kontekstis ebavõrsesse seisu; (vi) hageja seaduslik esindaja on rikkunud

hageja ülalpidamiskohustust; (vii) hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord ei

võimalda kanda hageja kulusid hagis toodud ulatuses.

33. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, mis seonduvad hageja tänase seadusliku esindaja

poolt hageja ülalpidamiskohustuse täitmisega. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole hageja

seadusliku esindaja vastu esitatud nõue, vaid kostja vastu esitatud nõue. Samuti ei ole

käesoleva vaidluse esemeks varasema kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste

lahendamine.

34. Kostja on viidanud, et hageja seaduslikul esindajal puudus esindusõigus hagi esitamiseks.

Kohus möönab, et hagi esitamise ajal ei olnud Cl hageja seadusest tulenevat

esindusõigust. Tsiviilasjas nr 2-23-8835 menetleti Tallinna Linnavalitsuse avaldust Ylt

hooldusõiguse täielikult ära võtmiseks tema laste X ja S.R. suhtes ning C hooldusõiguse

taastamiseks tema tütre X suhtes ja R.R.le ainuhooldusõiguse andmiseks tema poja S.R.

suhtes. Riigikohus jättis 22.04.2024 tsiviilasjas nr 2-23-8835 esitatud määruskaebused

menetlusse võtmata. Seega tsiviilasjas nr 2-23-8835 tehtud lõpplahend, mille kohaselt

taastati C hooldusõigus, on jõustunud 22.04.2024. Kohus on TsMS § 227 kohaselt

lubanud Cl menetluses hageja seadusliku esindajana osaleda.

35. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 644 eurot kuus. Riigikohus on lahendi

nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest

seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras

ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus

mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva

PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse

ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne

elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05,

p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks

seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt

Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul

nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, ei lasu tal kohustust kulude suurust

tõendada. Kõik kostja väited, mis puudutavad kulude tõendamatust, jätab kohus

tähelepanuta.

Kostja on märkinud, et hageja seadusliku esindaja majanduslik seisukord pole sedavõrd

hea, et võimaldaks menetluses esile toodud kulusid kanda. Kohus märgib, et käesoleval

juhul omab tähtsust, millised on hageja vajadused ja tema tavaline elulaad. Hageja

seaduslik esindaja on põhistanud, mille arvelt hageja kulusid kantakse. Kulusid ei muuda

olematuks asjaolu, et nende kandmiseks kasutatakse kolmandate isikute abi. Kostja

7(11)

ülalpidamiskohustuse suurus ei sõltu sellest, kui suures osas katab hageja kulusid tema

seaduslik esindaja isiklikult.

Kostja on märkinud, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud esemeliselt ehk siis toidu, riiete,

hügieenitarvetega, saates Xle igakuiselt postipakke. Kohus märgib, et eeltooduga ei saa

lugeda ülalpidamiskohustust täidetuks. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks, kui

lahuselav vanem on elatise rahas maksnud lapsega kooselava vanema pangakontole,

misjärel on lapsega kooselaval vanemal võimalik vahetult korraldada lapse vältimatult

vajalike kulutuste kandmine. Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oleks kokkulepe,

mille kohaselt võiks ülalpidamist anda muul moel kui raha maksmise teel.

36. Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest.

Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti

asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset

ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus

seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised:

Kulu nimetus

Hagis

toodud

suurus

Kohtu

hinnang

Kohtu kommentaar

Eluasemekulud

163

30,77

Kohus leiab, et maamaksu ja majale tehtavate

parendustega seotud kulu ei ole elatise kontekstis

asjakohane ja jätab selle tähelepanuta. Muus osas on

hageja veenvalt põhistanud kulude suuruse ja

olemasolu. Põhjendatud aastane eluasemekulu on

seega 1477 eurot (1779 - 302). Hageja on märkinud,

et aasta lõikes elab kinnistul keskmiselt 4 inimest.

Ühe inimese kulu on seega 369,25 eurot (1477/4),

mis jagatuna 12 kuu peale on 30,77 eurot.

Kulud toidule

192

192

Kostja on vaidlustanud kulu suuruse ja osaliselt ka

põhjendatuse. On ilmne, et vastav kulu tekib.

Arvestades hageja vanust ja tema vajadust

täisväärtuslikule toidule, samuti toidukaupade

maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on

põhjendatud. Alla 7 euro päevas täisväärtusliku toidu

eest ei ole ülemäärane kulu.

Kulud

transpordile

24

24

Transpordikulude suuruse on hageja veenvalt ära

põhistanud ning kostja vastuväited nende vajalikkuse

osas ei ole asjakohased.

8(11)

Sidekulu

0

15

Sidekulu kannab hetkel kostja, kuid kuivõrd kostja

poolse ülalpidamiskohustuse saab täidetuks lugeda

vaid raha maksmisega last kasvatava vanema

pangakontole, võtab kohus kulu elatise suuruse

määramisel siiski arvesse. Asjakohatu on kostja

viide, et hageja telefoninumber peab muutuma, kui

leping hageja seadusliku esindaja nimele üle viiakse

- kohtule teadaolevalt on erinevate operaatorite vahel

võimalik liikuda olemasoleva telefoninumbriga.

Kulud

tervishoiule

35

25

Tervishoiukulude suuruse on hageja valdavalt

veenvalt ära põhistanud ning kostja vastuväited

nende vajalikkuse osas ei ole asjakohased. Kohus

siiski leiab, et valuvaigistite ja hooajaliste

apteegitoodete kulu ei ole igakuiselt nii suur, mistõttu

vähendab kohus kulu suurust mõnevõrra.

Kulud

hügieenitarvetele

41

41

Hügieenikulude suuruse ja koosseisu on hageja

valdavalt veenvalt ära põhistanud ning kostja

vastuväited nende vajalikkuse osas ei ole

asjakohased.

Kulud

koolikohustuste

täitmiseks

40

22,91

Põhjendatud on järgmised hageja poolt esile toodud

kulud: pastakad - 15 tk 10 eurot, valgendajad 6 tk 10

eurot, vihikud/kaustikud 20 tk 15 eurot, markerid,

pliiatsid, vesivärvid, guaššid - 15 eurot,

kokandustund - 15 eurot, kodundustund - 10 eurot,

kehaline kasvatus - 35 eurot, sisejalanõud - 15 eurot,

klassiõhtud – 20 eurot, jõulukingid – 10 eurot.

Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et kooliga seotud

meelelahutuslike ürituste kulu oleks aasta lõikes nii

suur kui on märgitud. Põhjendatuks loeb kohus 50

eurot. Telefonide ostmise kulu on põhjendatud 70

euro ulatuses aastas (hageja hooletus oma telefonide

kasutamisel ei tähenda, et tuleks aastas 3 seadme

soetamise kulu põhjendatuks pidada). Kulu kokku on

275 eurot aasta peale, ühes kuus kulub 22,91 eurot.

Kulutused riietele

ja jalanõudele

88

50

Kostja on vaidlustanud kulu suuruse. Arvestades

hageja põhistusi, vanust ja tema vajadust uutele

riietele-jalanõudele, samuti vastavate kaupade

tavapärast maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on

põhjendatud 50 euro ulatuses.

Muud vältimatud

püsikulutused

61

50

Kohus loeb põhjendatuks taskuraha 40 eurot kuus,

kuna see võimaldab hagejal endal õppida rahaga

ümberkäimist, sh on selle eest võimalik soetada

hageja poolt mainitud kõrvaklappe või telefone.

Meelelahutusega seotud kulu on põhjendatud 10 euro

ulatuses kuus. Muude kulude suurus on põhistamata.

Kokku:

644

450,68

Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks

450,68 eurot kuus (PKS § 99), millest lapsetoetuse 80 eurot mahaarvamisel on kummagi

vanema osa on 185,34 eurot (370,68 / 2).

37. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist

tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine

ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses

ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud

9(11)

hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste

ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on

töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja

majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks

piisavalt hea.

Kostja on küll töötu, kuid ei ole näha, et see staatus oleks igavene. Kostjal on võimalik

leida omale töökoht ning teenida sissetulekut – ka varasemalt on kostja seda teinud.

Lasteaiaealisele lapsele lapsevanemaks olemine ei ole põhjendus, miks tööturult pidevalt

või jäädavalt eemal olla. Kostjaga samalaadses perekondlikus seisundis lapsevanemaid on

teisigi ning lapse haigestumise korral on võimalik kasutada selle jaoks riigi poolt ette

nähtud kompensatsioonimehhanisme.

Kostja on ka ise ligilähedases summas olnud nõus elatist tasuma, seda küll alates

tööleasumisest. Kohus märgib, et elatise tasumist ei ole võimalik panna sõltuma kostja

tööhõivest – lapse vajadus ülalpidamise järele on pidev ja kohene.

Kostja sissetulek on keskmiselt ca 750 eurot kuus (dtl 303 – konto väljavõte; summast

arvestatud maha hagejale makstav lapsetoetus). Kostja igakuised kulud on kostja endi

väitel 200 eurot ja S.R. kulud kuus on ligikaudu 240 eurot, st kokku 440 eurot. Hageja

kulude koosseisu ja suurust vaidlustanud ei ole. Seega jääb kostjal pärast enda ja oma teise

alaealise lapse kulude kandmist üle ca 310 eurot (750 - 440), mis on hageja

ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisav.

Kohus märgib, et olukorras, kus kostja on nõus hagejale tasuma 150 eurot kuus, ei ole

võimalik väita, et S.R. jääks majanduslikult halvemasse seisukorda – otse vastupidi. S.R.

ülalpidamiseks on hageja nõus panustama igakuiselt ca 100 eurot enam, seades hageja

ebavõrdsesse olukorda.

38. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus haginõude osaliselt ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja igakuise elatise summas 185,34 eurot (pool lapse põhjendatud ja

vajalikest kuludest) alates 19.12.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

39. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 11.07.2023 kuni

18.12.2023 eest 1115.46 eurot. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12

märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib

ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine

asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult

koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi

enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada

tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja

mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et

10(11)

vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse

ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt

ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal

hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab

viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.

Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 249,78 eurot kuus

(alla sel ajal kehtinud miinimummäära, mis oli 260,33 eurot). Seetõttu ei saaks nõue olla

üllatav – kostja pidi vähemalt vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Samuti on

hageja tõendanud, et ta on kostjalt ligilähedases summas ülalpidamiskohustuse täitmist

nõudnud, kuid edutult (dtl 50-55 – e-kirjad).

Objektiivselt on siiski tegu võrdlemisi suure summaga, arvestades siinjuures ka kostja

majanduslikku seisundit. Seega leiab kohus, et tagasiulatuva elatise suurust tuleb

vähendada 30%. Kohus mõistab tagasiulatuva elatise välja vähendatud suuruses, s.o

perioodi 11.07.2023 kuni 18.12.2023 eest summas 780,82 eurot (70% x 1115.46).

40. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt poolte taotlustele. Elatis tuleb tasuda järgneva kuu

eest ette jooksva kuu 15. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.

41. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

42. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

43. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

44. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

11(11)