Legislator Case Law & Legislation
1-11-2724/13 AI generated

1-11-2724/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-11-2724/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-11-2724

Legislator headnote

AI generated

1-11-2724/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1-11-2724

Keywords

AI generated
unpaid licensing royalties unpaid customs duties claim for insurance benefits disputed claim health insurance premium subsidies reapplication for disability pension
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-11-2724

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2011. a, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-2724 Kohtukoosseis Kohtunik Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Harju

Maakohtu

6. juuni 2011. a otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava D.S apellatsioon asitõendi kannatanule tagastamise osas

RESOLUTSIOON Jätta D.S apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai või pidi saama teada kohtumäärusest. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 6. juuni 2011. a otsusega tunnistati D.S kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 6,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 8. veebruari 2011. a kohtuotsusega mõistetud

karistusega ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 20 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 8. veebruar 2011. a. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastas maakohus D.S-ilt läbiotsimise käigus ära võetud ja asitõendiks tunnistatud 203 005 krooni (12 974.38 eurot) kannatanule J.A.M.

2. D.S mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna

taas 18. septembril 2010. a Tallinnas XXXX XXXXX XX asuva elamu ühest korterist varastas J. A. M. vara ja sularaha kokku 39 047.22 eurot (610 956 krooni).

2(2) 3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav D.S kohtuotsuse

tühistamist kannatanu J. A. M. 12 974.38 euro tagastamise osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt kuulus osa läbiotsimise käigus ära võetud sularahast tema onule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel

kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega

Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. D.S apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et prokurör R. Nieländer, süüdistatav D.S ja tema kaitsja M. Allikmäe on 6. juunil 2011. a sõlminud kokkuleppe, milles on muuhulgas märgitud, et kuriteoga on kannatanule J.

A. M. tekitatud kahju kokku 37 107.72 eurot (580 610 krooni) ning D.S-ilt

läbiotsimise käigus ära võetud sularaha on tunnistatud asitõendiks ja antud hoiule Põhja Politseiprefektuuri hoiuruumi (II kd tl 15-18).

6. juunil 2011. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et D.S on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult

ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde. D.S on lisanud, et ka tsiviilhagi osas

sõlmis ta kokkuleppe vabatahtlikult ja jääb selle juurde (III kd tl 19). Apelleeritud kohtuotsusega ongi D.S-ilt läbiotsimise käigus ära võetud sularaha kannatanu J. A. M. tagastatud. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav D.S

on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses nr 3-1-1-79-05.

5. Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada

apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg 3 pst 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava D.S apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

Meelika Aava

kohtunik