2-21-7044/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7044

Kohtuasi

W, Q ja C hagi Z, Y ja F vastu ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.12.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

W apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

15 237 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja W (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Märt Mürk

Kostja I Z (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Oleg Matvejev

Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja III F (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate II ja III lepinguline esindaja Vladimir Buldakov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta W apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 22.12.2022 otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-21-7044

muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt otsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud W kanda.

4. Mõista Wlt Z kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1568 eurot

50 senti (km-ga). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls-s 2

sätestatud määras viivist.

2-21-7044

5. Mõista Wlt Y ja F kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 474

eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. W (hageja I), Q (hageja II) ja C (hageja III) esitasid 04.05.2021 (täiendatud 17.05.2021 ja

25.02.2022) Z (kostja I), Y (kostja II) ja F (kostja III) vastu hagi, milles palusid kohustada

kostjaid edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist kõikide

Tallinnas E. Vilde tee 63 elavate korteriomanike postkastidesse valgel A4 lehel ilma

illustratsioonide ja täiendusteta kirjastiilis Times New Roman ja kirjasuurusega vähemalt 12

punkti järgmise sisuga teate: „Avaldasime KÜ juhatuse liikmete W, Q ja C kohta valeväited,

millega jätsime vale mulje, justkui on meile teada kindlad faktid ja tõendid, et KÜ juhatuse

liikmed W, Q ja C rikuvad juhatuse liikme kohustusi (käitunud ebaseaduslikult ja rikkunud

KÜ põhikirja) ja rikkusid otsuse vastuvõtmise korraldamisel üldkoosolekut kokku kutsumata

arvukalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ja meie korteriühistu põhikirja sätteid. Lisaks

jätsime vale mulje, et KÜ juhatuse liikmed W, Q ja C varjavad KÜ rahaliste vahendite

väärkasutamist. Nimetatud väited on valed ning me lükkame need ümber, sest meil puuduvad

tõendid juhatuse liikme kohustuste rikkumise, 30.09.2020. a otsuse vastuvõtmise rikkumiste

ja KÜ rahaliste vahendite väärkasutamise ja selle varjamise kohta. Y, Z ja O.“ Alternatiivselt

palusid hagejad avaldada samal viisil teate: „Avaldasime KÜ juhatuse liikmete W, Q ja C

kohta valeväited, et KÜ juhatuse liikmete korraldatud kaugüldkoosolek oli läbi viidud

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ja korteriühistu põhikirja arvukate rikkumistega ning

KÜ juhatuse liikmed planeerisid küttesüsteemi renoveerimise protsessi alustada enne

koosolekut, sest võimalik on rahavahendite leke meie ühiselt kontolt. Need väited on valed

ning me lükkame need ümber. Y, Z ja O.“ Sama sisuga teadete avaldamist soovisid hagejad

ka vene keeles.

Lisaks palusid hagejad, et maakohus mõistaks igalt kostjalt iga hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja seadusjärgse viivise nimetatud

summalt alates hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni. Samuti palusid hagejad, et

maakohus mõistaks iga hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja varalise kahju 368 eurot

ning seadusjärgse viivise nimetatud summalt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni ning edasiulatuvalt kuni nõude rahuldamiseni, kuid mitte suuremas summas kui

kahjuhüvitis.

2-21-7044

1.1. Hagiavalduse ja hagejate muude menetlusdokumentide järgi on hagejad Tallinn, E. Vilde

tee 63 korteriühistu (E. Vilde tee 63 KÜ) juhatuse liikmed.

1.2. Kostjad jagasid 14.01.2021 (menetlusdokumentides ekslikult märgitud 14.01.2020)

hagejate kohta E. Vilde tee 63 korteriomanike postkastidesse eesti- ja venekeelse teate

(vaidlusalune teade), milles süüdistasid hagejaid vääralt selles, et nad rikuvad juhatuse liikme

kohustusi ja rikkusid korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ilma üldkoosolekut

kokku kutsumata arvukalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) ning E. Vilde tee 63

KÜ põhikirja sätteid. Lisaks avaldasid kostjad vääralt, et hagejad ei tunne seadust või

arvavad, et see ei kehti nende suhtes. Samuti avaldasid kostjad vääralt, et hagejad

väärkasutasid korteriühistu raha. Mh sisaldas teade järgmisi ebaõigeid faktiväiteid:

“kaugüldkoosolek oli läbi viidud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ja meie korteriühistu

põhikirja arvukate alljärgnevate rikkumistega“, „sellise ebaseadusliku juhatuse tegevuse ja

seaduse rikkumise tagajärjel“, „kui juhatuse arvamusel Eesti Vabariigi seadused ja meie

ühistu põhikiri kehtivad mitte nende jaoks“, „ühtlasi paneme tähele: 15.01.2021 planeeritakse

küttesüsteemi renoveerimise protsessi juba alustada. Miks nii kiire? Mitte pärast

üldkoosolekut, vaid enne? Täpselt nii!“, „võimalik rahavahendite leke meie ühiselt kontolt“,

„ilmselt ei tunne meie maja juhatus seadust või arvab, et see ei kehti nende suhtes“.

1.3. Hagejad ei rikkunud seadust ega E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja ning väited raha

väärkasutuse kohta olid valed. Kostjad laimasid hagejaid alusetult. Mh heitsid kostjad

hagejatele alusetult ette, et hagejad ei kontrollinud allkirjade ehtsust, ei esitanud hääletanud

korterite nimekirja ega arvestanud vastuhäältega.

1.3.1. E. Vilde tee 63 korteriomanikele edastati 30.09.2020 otsuse eelnõu. Kostjad ei

nõustunud otsuse vastuvõtmisega üldkoosolekut kokku kutsumata ja korraldasid 30.09.2020–

15.10.2020 protesti, käies E. Vilde tee 63 korteriomanike juures ja kogudes allkirju

poolthäälte muutmiseks. E. Vilde tee 63 KÜ juhatusele edastati protest 15.10.2020.

Hääletusprotokoll koostati 25.10.2020. E. Vilde tee 63 KÜ korteriomanike üldkoosoleku

otsuse vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata toimus 30.09.2020–15.10.2020.

1.3.2. Üldkoosoleku otsused, mis võeti häälteenamusega vastu üldkoosolekut kokku

kutsumata kuni 31.10.2020, on kehtivad (KrtS § 724). Otsuste vastuvõtmise ajal kehtinud E.

Vilde tee 63 KÜ põhikirja p 6.9 kohaselt võrdsustati üldkoosoleku otsusega liikmete poolt

kirjaliku hääletamise teel kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Otsused võeti

vastu koosolekut kokku kutsumata koroonaviiruse levikust tulenevate piirangute tõttu.

Hagejad edastasid 30.09.2020 otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kõigile E. Vilde tee 63 KÜ liikmetele, paludes esitada seisukoht kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis hiljemalt 15.10.2020. E. Vilde tee 63 KÜ liikmed hääletasid ja

hääletuslehe kohaselt osales kirjalikul hääletamisel 42 korteriühistu liiget (71%

kaasomandiosadest) ning renoveerimise poolt hääletas 32 liiget (54% kaasomandiosadest).

Hagejad viitasid KrtS § 21 lg-tele 2 ja 3 ning selgitasid, et otsuse vastuvõtmisel kehtinud E.

Vilde tee 63 KÜ põhikiri ei näinud ette suuremat häälteenamuse nõuet.

Kostjad leidsid ekslikult, et otsuse vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata toimus

valesti ning hagejad jätsid alusetult arvestamata initsiatiivgrupi tegevuse tulemusel

hääletamise viimase päeva (15.10.2020) õhtul ja pärast korteriomanike poolt juba poolthäälte

andmist kogutud vastuhäältega. Korteriomanike hääled muutusid kehtivaks, kui E. Vilde tee

63 KÜ need kätte sai. Kostjad esitasid uued hääled tähtaja viimasel päeval. Poolthääled

jõudsid hagejateni esimestena ning neid arvestati õigesti. Hiljem esitatud hääli ei saanud

2-21-7044

arvestada, sest E. Vilde tee 63 korteriomanikud olid juba hääletanud ning nad ei esitanud

tahteavaldust tagasivõtvat tahteavaldust enne tahteavaldust (hääle andmist) või sellega ühel

ajal (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lg 1, § 69 lg 2 ja § 72). Kostjad ei

tõendanud, et hagejad pidid nende häältega arvestama. KrtS § 21 lg 2 järgi ei saa

korteriomanikud ümber mõelda.

Hagejad kontrollisid allkirju. Seaduse kohaselt ei ole kohustuslik teha allkirjade ekspertiis.

Hagejad esitasid vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise hääletusprotokolli,

hääletamisel saadud allkirjad ja volitused. Äriregister võttis hagejate esitatud protokolli vastu

ja otsuse suhtes ei olnud etteheiteid. Kostjad tutvusid dokumentidega 18.12.2020 ning neil ei

tekkinud allkirjade kohta etteheiteid.

Kostjate edastatud hääletuslehed ei vastanud hagejate määratud hääletamiskorrale. E. Vilde

tee 63 korteriomanikud ei esitanud hääli isiklikult, vaid kostjate kaudu. Kui kolmas isik, kellel

ei ole korteriomaniku volitust hääle edastamiseks, saab häälega manipuleerida, ei ole E. Vilde

tee 63 KÜ juhatuse kehtestatud korda järgitud. Hagejad ei saanud kontrollida allkirjade

ehtsust. Lisaks ei hääletanud E. Vilde tee 63-19, E. Vilde tee 63-50 ja E. Vilde tee 63-51

korteriomandite puhul hääleõiguslik isik (korteriomanik).

Isegi juhul, kui hagejad oleksid arvestanud kostjate kogutud vastuhääli, oleks küttesüsteemi

renoveerimise otsus olnud vastu võetud ja kehtiv. Sellises olukorras osales vaidlusaluse otsuse

vastuvõtmisel 46 korteriomanikku, kellest 24 olid küttesüsteemi renoveerimise poolt ja 22

vastu.

1.3.3. Hagejad ei venitanud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisega ning korraldasid

selle kohe, kui selleks tekkis võimalus. Seadus ei täpsusta tähtaega, mille jooksul tuleb

erakorraline üldkoosolek läbi viia (KrtS § 20 lg 3). E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja p 3.3.3 ei

kohusta juhatust läbi viima erakorralist üldkoosolekut 14 päeva jooksul, vaid üldkoosolek

tuleb kokku kutsuda. Kostjad esitasid hagejatele erakorralise üldkoosoleku läbiviimise nõude

30.11.2020 ning hagejad reageerisid sellele kohe. Hageja I uuris Terviseametilt, kas

üldkoosoleku läbiviimine on võimalik. Kuna Terviseamet ei soovitanud üldkoosolekut

korraldada, otsustasid hagejad seda teha jaanuari lõpus. Hagejad teavitasid üldkoosoleku

kuupäevast (28.01.2021) ning pidid üldkoosolekut korduvalt edasi lükkama koroonaviirusega

seotud piirangute tõttu (üldkoosolek toimus 15.06.2021).

Lisaks oli kostjatel võimalik iseseisvalt kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek

(mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-d 3 ja 4).

1.3.4. Kostjad väitsid ekslikult, et tegu on E. Vilde tee 63 KÜ raha väärkasutamisega.

Hagejad selgitasid kostjatele, et renoveerimisplaan pandi paika ja hääletus tehti eelmistel

üldkoosolekutel ning endise E. Vilde tee 63 KÜ juhatuse ajal. Hagejad jätkasid endise

juhatuse tööd. Üldkoosolek otsustas renoveerimise projekti heaks kiita 2015. aastal. Maja

renoveerimistööde küsimus ei tulnud korteriomanikele üllatusena. Kuna remonditööd olid

kiireloomulised ja hädavajalikud, ei saanud nende alustamisega venitada. E. Vilde tee 63 KÜ

korteriomanike üldkoosolek kinnitas tööde tegemise ning enamik korteriomanikke olid

renoveerimise poolt. KrtS § 38 lg 1 oli küttesüsteemi renoveerimise kontekstis asjakohatu. Iga

(sh ehitusluba nõudev) ehitustegevus hoones ei ole ehituslik ümberkorraldus ning oluline on,

kas muudetakse mõne hoone osa funktsiooni või hoone välist kuju. Hagejad lähtusid häälte

arvestamisel laenu võtmist reguleerivast KrtS §-st 36. Hagejad arvestasid KrtS § 9 lg 3

kohaselt õigete häältega ning korteriomanike antud hääled olid piisavad, et korraldada

küttesüsteemi renoveerimistöid.

2-21-7044

1.3.5. Ükski E. Vilde tee 63 KÜ liige ei vaidlustanud üldkoosoleku otsust ja see on jätkuvalt

kehtiv.

1.4. Vaidluse taust ja asjaolud kogumis tõendavad, et kostjad on vaidlusaluse teate avaldajad,

kuigi teade ei sisaldanud kostjate nimesid. E. Vilde tee 63 korterelamus tekkis aktivistide

grupp (algatusrühm), kuhu kuulusid kostjad. Kostjad ei nõustunud korterelamu renoveerimise

ja hagejate tegevusega ning soovisid seetõttu juhatuse vahetust. E. Vilde tee 63

korteriomanike selgituste kohaselt käisid kostjad 30.09.2020–15.10.2020 E. Vilde tee 63

korteriomanike korterites, kogusid allkirju poolthäälte vastuhäälteks muutmiseks ja

süüdistasid hagejaid rikkumistes. Kostjad avaldasid, et soovivad poolthääli tühistada. Kostjad

väitsid paljasõnaliselt, et ei saanud füüsiliselt jagada teadet E. Vilde tee 63 korteriomanike

postkastidesse, sest juurdepääs neisse on suletud lukustatud metalluksega. Asja lahendamisel

ei ole oluline, kes jagas laimavad teated, vaid kes need koostas. Kõiki postkaste on trepikojas

võimalik avada ja sulgeda iga väiksema võtmega ning neile on ligipääs postiljonil. Lisaks ei

olnud välistatud, et postkastid olid vaidlusaluse teate jagamise ajal avatud. Laimajaid oli mitu,

sest vaidlusaluses teates kasutati mitmust.

Eluliselt ei ole usutav, et kolm inimest käivad E. Vilde tee 63 korteriomanike korterites ja

nimetavad end majaelanike ees algatusrühmaks, kuid postkastidesse paneb sama sisuga väited

tundmatu isik. Vaidlusaluse teate ja naabritele avaldatud väidete sisu (juhatuse liikmete

muutmise vajadus; küttesüsteemi renoveerimine ja raha väärkasutamine) kattusid. Mh viitas

initsiatiivgrupp vaidlusaluses teates korraldatud protestile ning sellele, et nad on algatusrühm.

Kostjad nimetasid ennast initsiatiivgrupiks. Kuna kostjad käisid initsiatiivgrupina hääli

kogumas, vastutab grupi tegevuse eest iga kostja. Ei ole tähtis, kes kostjatest koostas teksti,

printis teated välja või jagas postkastidesse. Teadete jagamine oli kantud kostjate ühisest

tahtlusest ja suunatud samale eesmärgile. Algatusrühm edastas kostja III kaudu hagejatele

(hagejale I) 30.11.2020 kirja, milles nõudis erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist.

Vaidlusaluses teates viidati selgelt 30.11.2020. a e-kirjale, millest teadsid üksnes kirja

koostajad. Lisaks oli vaidlusaluses teates kostja III telefoninumber. Protesti koos

vastuhäältega sai edastada vaid seda korraldanud isik, sest teistele E. Vilde tee 63 elanikele ei

olnud need dokumendid kättesaadavad. Samuti rääkisid kostjad 15.06.2021. a erakorralisel

üldkoosolekul, kui sõna anti initsiatiivgrupile.

Lisaks esitasid kostjad hagejatele dokumentidega tutvumise nõude ning käisid dokumentidega

tutvumas 18.12.2020. Kostjad suhtlesid ründavalt, olid rahulolematud hagejate tegevusega

ning esitasid dokumentidega tutvumisel vaidlusaluses teates märgituga samu etteheiteid.

Kostja I küsis dokumentidega tutvumisel, kas E.Vilde tee 63 KÜ arvestas nende kogutud

vastuhääli. Kostja I viitas protesti korraldamisele ning kinnitas selgelt, et kostjad kogusid

vastuhääli. Kuigi kostja I ei ole E. Vilde tee 63 KÜ liige ega E. Vilde tee 63 korteriomanik,

olid tal piisavad teadmised, et E. Vilde tee 63 KÜ kohta arvamust avaldada, ning ta keskendus

hagejate väidetavatele rikkumistele.

E. Vilde tee 63 teistel korteriomanikel ei olnud objektiivselt vaja vaidlusalust teadet avaldada.

1.5. Kuigi hagejate nimedele vaidlusaluses teates ei viidatud, käis kostjate avaldatu hagejate

kui füüsiliste isikute kohta ning nemad (mitte E. Vilde tee 63 KÜ ) olid põhjendatult nõuete

esitajaks. Kostjad ei esitanud pretensioone korteriühistu kui juriidilise isiku vastu, vaid

konkreetsete füüsiliste isikute ehk hagejate vastu. E. Vilde tee 63 KÜ juhatuse koosseis on

maja iga trepikoja infotahvlil kirjas.

1.6. Kostjad avaldasid hagejate kohta korduvalt objektiivselt kontrollitavaid ebaõigeid

2-21-7044

faktiväiteid. Kostjad viitasid hagejatele etteheidetavatele konkreetsetele rikkumistele ning

nende sooritamise fakt on kontrollitav. Kostjate esitatud väited olid faktiväited, sest nende

avaldamise eesmärk oli süüdistada hagejaid mitmetes rikkumistes ja mõjutada teiste

korteriomanike arvamust hagejate kohta.

1.7. Kostjad rikkusid käibekohustust mitte rikkuda hagejate head nime. Kostjate avaldatud

teade jättis inetu ja väära mulje ning kuvandi, et hagejad tegutsevad omakasupüüdlikult ning

vastuolus seaduse ja korteriomanike huvidega, on ebapädevad, ei tunne seadusi ja

väärkasutavad korteriühistu raha. Kostjad rajasid valedele faktiväidetele negatiivse hinnangu,

mille kohaselt tuleb hagejatesse suhtuda negatiivselt. Kostjad kutsusid valel ja eksitaval

faktilisel alusel E. Vilde tee 63 korteriomanikke hagejaid boikoteerima.

1.8. Kostjad ei kontrollinud avaldatud väiteid. Avaldajal lasub asjaolude tõesuse

kontrollimise kohustus ning andmed peavad enne avaldamist olema kontrollitud

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047

lg 3; RKTKo 18.02.2015, 3- 2- 1-159-14, p 11).

1.9. Kuigi korteriühistu liikmed on piiratud arvuga isikute grupp, ei välista see, et tegemist on

avalikkusega.

1.10.

Korteriühistu juhatuse suhtes ei kehti kõrgem kriitika taluvuse piir. Kostjad ei saa

õigustada hagejaid laimavate väidete esitamist sellega, et tegemist on tavapärase ühistut

puudutava teabe jagamisega. Korteriühistu liikme arvamuse avaldamine korteriühistu

teemadel peab olema viisakas ning hagejad kui korteriühistu juhatuse liikmed ei pea taluma

alusetuid süüdistusi ja valeväidete avaldamist. Kostjad ei avaldanud arvamust korteriühistu

olulistel teemadel, vaid ebaõigeid ja au teotavaid faktiväiteid hagejate kohta. Kostjate

sõnakasutuse järgi soovisid nad süüdistada hagejaid mitmetes rikkumistes ja ühiskonnas

taunitavates tegudes, panna korteriomanikke hagejate sobivuses kahtlema ning jõuda seeläbi

uue juhatuse valimiseni.

1.11.

Lisaks tekitasid kostjad hagejatele mittevaralist kahju, mille suurust ei saa tõendada.

Kostjate valeväited kahjustasid hagejate mainet. Hagejatele on nende maine väga oluline.

Keskmisele mõistlikule lugejale jäi avaldatust mulje, et hagejad on ebapädevad ega täida oma

juhatuse liikmete kohustusi. Kostjate avaldatud laim põhjustas hagejatele ebamugavustunnet

naabritega suheldes ja see häiris oluliselt hagejate igapäevaelu. E. Vilde tee 63

korteriomanikud arvavad endiselt, et hagejad on pahatahtlikud inimesed. Valeväited

põhjustasid hagejatele ja nende lähedastele moraalseid üleelamisi. Hagejatel esinesid olulised

meeleolulangused ja negatiivsed emotsioonid. Valeväidete ümberlükkamine põhjustas

hagejatele liigset stressi ja nad pidid oma õiguste kaitseks pöörduma advokaadi poole. Kostjad

esitasid hagejate kohta teadlikult ja tahtlikult laimavat teavet. Mittevaralise kahju hüvitamisel

tuleb arvestada üldist elukalliduse tõusu, kostjate hoolimatust ja ükskõiksust hagejate au

teotamise suhtes ning hagejate maine hävitamist. Kahjuhüvitisel peab olema eri- ja

üldpreventiivne mõju.

1.12.

Kostjad tekitasid hagejatele varalist kahju 1104 eurot (368 eurot iga hageja puhul)

kohtueelsete õigusabikuludena (hagejate olukorra analüüsimine ja kostjatele nõudekirja

edastamine). Kahjuhüvitis sisaldas käibemaksu, sest hagejad ei ole käibemaksukohustuslased.

Nimetatud kahju hüvitamist ei välistanud see, et kulud kandis korteriühistu kui kolmas isik.

Kostjate vastuväited

2-21-7044

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

2.1. Kostja I vastuväited hagiavaldusele olid järgmised.

2.1.1. Ei ole tõendatud, et kostja I kogus E. Vilde tee 63 korterelamus hagejate vastu allkirju.

Kostja I ei kutsunud üldsust hagejaid boikoteerima ega korraldanud nende suhtes protesti.

Kostja I ei olnud vaidlusaluse teate koostaja või levitaja, ei kuulunud väidetavasse aktivistide

või initsiatiivgruppi ega olnud selle algataja. Lisaks ei oleks initsiatiivgruppi kuulumine

õigusvastane. Vaidlusaluses teates puudusid kostja I allkiri, nimi ja kontaktandmed. Kostjal I

ei olnud E. Vilde tee 63 korterelamus korterit ning ta ei olnud E. Vilde tee 63 KÜ liige. Lisaks

ei olnud tõendatud, et postkaste on trepikojas võimalik avada ja sulgeda iga väiksema

võtmega.

2.1.2. Õige hageja on E. Vilde tee 63 KÜ, sest vaidlusaluses teates viidati üksnes E. Vilde tee

63 KÜ-le (selle juhatusele) kui juriidilisele isikule ning tema kohustuste täitmisele. Seega ei

pöördunud hagejad kohtusse enda õiguste kaitseks. Puudusid E. Vilde tee 63 KÜ

korteriomanike üldkoosoleku protokoll ja otsus, millega volitati hagejaid esitama kohtule

hagi. Hagi kohtule esitamine ei ole korteriühistu igapäevane tegevus.

2.1.3. Kuna vaidlusaluse teate saajad olid E. Vilde tee 63 KÜ liikmed (mitte kolmandad

isikud), ei olnud tegemist avaldamisega VÕS §-de 1047 ja 1046 mõttes.

2.1.4. Kostja I ei avaldanud hagejate kohta valesid faktiväiteid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid, ei rikkunud käibekohustust ega hagejate au ja head nime Vaidlusaluses

teates avaldatud keelendid on umbisikulised ja üldised väärtushinnangud, mitte faktiväited.

Kedagi ei süüdistata õigusrikkumises, raha väärkasutamises või kuriteos ning tegemist ei ole

negatiivsete ega ebakohaste hinnangutega. Naabritele väidetavalt avaldatud väljaütlemised ei

kattunud vaidlusaluse teate sisuga.

2.1.5. Hagejatel kui korteriühistu juhatuse liikmetel oli kõrgendatud talumiskohustus ning

nad on kõrgendatud tähelepanu all, võrreldes korteriühistu liikmetega. Korteriühistu juhatuse

valimisprotsess ja -kampaania on lubatud ning eeldavad oponentide olemasolu, kritiseerimist

ja arvamuse avaldamist. Korteriühistu juhatuse tegevuse kritiseerimine on korteriühistu

huvides ning soodustab selle arengut. Korteriühistu liikmetel on õigus saada teavet ühistu

juhtimise kohta ning korteriomanikel on õigus väljendada emotsioone ja arvamusi (sh

korteriühistu juhtimise ning juhatuse liikme juhtimisstiili osas). Teadete jätmine

postkastidesse oli tavapärane viis alustada arutelu ning sellise õiguse puudumine oleks

ebaproportsionaalne sõnavabaduse riive. Erakorralise koosoleku korraldamise soov, allkirjade

kogumine, nõuandmine ja volikirjade ümbervormistamise ettepaneku tegemine ei ole

õigusvastased. Ei ole tõendatud, et E. Vilde tee 63 korteriomanike sunniti allkirju andma.

Vaidlusalusest teatest ei järeldu avaldaja pahatahtlik tegevus eesmärgiga esitada valeandmeid

või ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostjate väidetav sõnakasutus ja väljendusstiil ei olnud

õigusvastased ega ületanud lubatud kriitikat, mis oli seotud hagejate ametialase tegevusega.

Lisaks ei ole õigusvastane rahulolematus korteriühistu juhatuse tegevusega ning iga protest.

2.1.6. E. Vilde tee 63 KÜ 25.10.2020 kinnitatud põhikirja p 3.3.3 järgi pidi juhatus viima

üldkoosoleku läbi, kui seda nõudis kirjalikult 1/10 ühistu liikmetest, ära näidates põhjuse. E.

Vilde tee 63 KÜ juhatus pidi üldkoosoleku kokku kutsuma 14 päeva jooksul.

Vaidlusaluse üldkoosoleku hääletusprotokolli ei koostatud seaduslikult, sest hääli ei lisatud

2-21-7044

nõuetekohaselt protokollile (KrtS § 21 lg 4). Korteriomanike üldkoosoleku otsuste tagantjärgi

vormistamine ei ole seaduslik. Küttesüsteemi renoveerimise etteheited olid otsitud ning

küttesüsteemi renoveerimist alustati enne korteriühistu järgmise üldkoosoleku läbiviimist.

Suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid

selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. KrtS § 35 kohaselt peab küsimuse

häälteenamusega otsustama üldkoosolek.

2.1.7. Hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Ei olnud tõendatud,

et kostja I tekitas hagejatele tõsiseid terviseprobleeme ja tugevat hingelist valu või raskendas

ja häiris oma väidetava tegevusega oluliselt hagejate igapäevaelu. Hagejad ei esitanud

maakohtule asjaolusid oluliste muutuste kohta elukorralduses või suhetes teiste isikutega.

Hagejad on jätkuvalt E. Vilde tee 63 KÜ juhatuse liikmed ning neile ei tekkinud paljude

inimeste silmis mainekahju. Väidetav avaldamine toimus väga piiratud arvule inimestele ning

rikkumise intensiivsus ja kestvus olid piiratud nii isikuliselt kui ka ajaliselt.

2.1.8. Hagejate varalise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu ja ebaselge. Mh on ebaselge

väidetava kohtueelse töö maht, tunnitasu kujunemine ja tehtud toimingud. Hagejad ei

toimetanud kostjale I kohtueelset nõuet kätte ning selles ei märgitud kostja I nime.

2.1.9. Seaduse mõttes ei ole dokumentidega tutvumise 18.12.2020 akt (18.12.2020 akt)

protokoll ja nimetatud kohtumine koosolek. Ei ole arusaadav, millal nimetatud dokument

koostati, see ei ole allkirjastatud ning allkirjade ehtsust pole võimalik kontrollida. Lisaks ei

ole arusaadav, kas väidetavatele osalejatele teksti eelnevalt tutvustati ja anti võimalus esitada

sellele vastuväiteid. Kostja I tutvus 18.12.2020 aktiga alles kohtumenetluses, ei ole tõendatud,

et kostja I osales kohtumisel ning avaldas hagejate väidetut.

2.1.10.Hagejate nõue on ebaselge ning seda ei saa täita, sest E. Vilde tee 63 korteriomanikud

võivad olla 2020. aastaga võrreldes muutunud.

2.2. Kostjad II ja III nõustusid kostja I seisukohtadega ja esitasid hagiavaldusele lisaks

järgmised vastuväited.

2.2.1. Kostjad II ja III ei olnud vaidlusaluste teadete avaldajad. Kostjad ei saanud teateid

jagada, sest neil puudus juurdepääs lukustatud metalluksega suletud postkastidele.

2.2.2. Kostja III 30.11.2020 kirja sisu ei olnud õigusvastane. Korteriühistu liikmel on õigus

nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist ja korteriühistu teemade arutamist.

2.2.3. Kostjad ei käinud 2020 oktoobris E. Vilde tee 63 korteriomanikele hagejate kohta

valeandmeid levitamas ega ajanud E. Vilde tee 63 korteriomanikke segadusse. Ei ole

tõendatud, et vaidlusaluses teates esitati samu etteheiteid, mida esitasid 18.12.2021

dokumentidega tutvumisel kostjad.

2.2.4. Täidetud ei ole deliktil põhineva kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Lisaks ei

tõendanud hagejad, et kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostjate õigusvastase ja süülise

käitumisega. Tõendamata on kostjate õigusvastane tegu, põhjuslik seos ja kostjate süü.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus jättis 22.12.2022 otsusega hagi rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõudes ja selle alternatiivses nõudes ning mittevaralise kahju, varalise kahju ning viivise

2-21-7044

nõuetes. Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda ning mõistis hagejatelt kostja I kasuks

menetluskuluna välja 4519 eurot 20 senti ja viivise menetluskulult alates praeguse lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud

määras. Lisaks mõistis maakohus hagejatelt kostjate II ja III kasuks välja menetluskulud 1806

eurot ja viivise nimetatud summalt alates praeguse lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle. Hagejad on E. Vilde

tee 63 KÜ juhatuse liikmed. Kostja I ei ole E. Vilde tee 63 KÜ liige ega E. Vilde tee 63

korteriomanik. Kostjad II ja III on E. Vilde tee 63 KÜ liikmed ja E. Vilde tee 63

korteriomanikud. E. Vilde tee 63 korteriomanike postkastidesse jäeti 2021. a (maakohtu

otsuses ekslikult märgitud 2020. a) jaanuaris vaidlusalune teade, milles puudusid viited

kostjatele.

3.2. Maakohus lõpetas 20.04.2022 kohtuistungil (III kd, tl-d 23–28) eelmenetluse ning

selgitas, millises osas ei olnud hagejate tunnistajate ja poolte vande all ülekuulamise taotlused

asjakohased. Maakohus hoiatas, et kostjate vande all ütlused ei pruugi hagejate väiteid

toetada, ning selgitas, miks ei saanud mitmeid hagejate tõendeid vastu võtta. Hagejad esitasid

pärast asja sisulist arutamist 12.10.2022 kohtuistungil kohtuvaidluse käigus 04.11.2022

üllatuslikult taotluse jätkata eelmenetlust. Maakohus jättis taotluse sisuliste põhistuste

puudumise tõttu rahuldamata. Hagejad ei selgitanud, millistele kaudsetele tõenditele nad

soovisid tugineda, milliste tõendite asjakohasust põhjendada ning millised lisatõendeid ei

saanud hagejad mõjuval põhjusel enne eelmenetluse lõppemist maakohtu määratud tähtaja

jooksul esitada.

Hagejad ei kasutanud menetlusõigusi heauskselt ning venitasid menetlust (hakkasid alles

otsima oma väiteid kinnitavaid tõendeid). Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus,

kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1). Hagimenetluses ei saa kohus eelistada üht poolt teisele ega

tagada hagejatele menetlustähtaegadest sõltumatut eelisõigust esitada tõendeid igal ajal.

Menetlusõiguse normid ei võimalda sellisel viisil ja põhjustel eelmenetluse jätkamist.

Hagejatel ei ole õigust nõuda eelmenetluse jätkamist põhjusel, et nad soovivad uuesti esitada

maakohtu poolt asjakohatuse tõttu tagastatud tõendeid. Lisaks ei saa menetlusosaline eeldada

ega nõuda, et kohus võtaks vastu tõendid, mille asjakohasust ta tõendi esitamisel põhjendada

ei suuda (TsMS § 236 lg-d 1 ja 3). Uute tõendite esitamiseks kohtuvaidluste käigus ei anna

õigust see, et asja kohtuliku arutamise käigus selgub, et esitatud tõendid hagejate väiteid ei

tõenda. Hagejad ei toonud esile mõjuvat põhjust tõendite hilinemisega esitamiseks ega

viidanud ühelegi asjakohasele tõendile, mis neil tähtaegselt esitamata jäid (TsMS § 237 lg 1,

TsMS § 331 lg 1).

Seadusest ei tulene, et kostjate vande all ülekuulamise hagejate taotluse rahuldamisel tuleb

võrdsuse põhimõtte alusel kuulata üle üks hagejatest. Kuna kostjad ei nõustunud hageja I

vande all ülekuulamisega, ei olnud maakohtul alust hagejate taotlust rahuldada (TsMS § 268).

3.3. Pooled ei vaielnud, et teadetes kritiseeriti E. Vilde tee 63 KÜ tegevust ning E. Vilde tee

63 KÜ liikmed teadsid, kes nimeliselt juhatusse kuulusid. Olukorras, kus korteriühistu

juhatuse liikmete kohta avaldati valeväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, olid kohased

hagejad E. Vilde tee 63 KÜ juhatuse liikmed.

2-21-7044

3.4. Maakohus ei nõustunud, et kuna vaidlusaluseid teateid jagati E. Vilde tee 63 KÜ

liikmetele, ei olnud tegemist avaldamisega (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2). Avaldamise

tuvastamisel ei ole tähtis mitmele isikule või millisele isikute grupile andmeid avaldati.

3.5. Kannatanud saavad nõuded esitada üksnes andmete avaldajate vastu (VÕS § 1047).

Kostjad ei olnud vaidlusaluse teate avaldajad.

3.5.1. Kostjate vastu ei saa nõuet esitada üksnes seetõttu, et nad ei nõustunud hagejate kui E.

Vilde tee 63 KÜ juhatuse liikmete tegevusega ning kogusid teistelt E. Vilde tee 63

korteriomanikelt allkirju, et hääletada planeeritud üldkoosoleku otsuse vastu. Kõik

korteriühistu liikmed ja muud isikud ei pea demokraatlikus ühiskonnas nõustuma

korteriühistu juhatuse tegevusega, nad võivad seda kritiseerida ning hääletada otsustele vastu.

Korteriühistu liikmel on õigus avaldada arvamust ning korteriühistu liikmetega rääkimine ja

häälte kogumine ei ole taunimisväärne. Hagejate väidetud kaudsetest asjaoludest ei järeldunud

tõsikindlalt vaidlusaluse teate koostaja ja jagaja. Vaidlusaluse teate võis koostada iga E. Vilde

tee 63 KÜ juhatuse tegevuses kahtlev korteriühistu liige, kellel oli ligipääs postkastidele. Asja

materjalidest nähtus, et kõik E. Vilde tee 63 KÜ liikmed ei hääletanud otsuse poolt ega

toetanud korteriühistu juhatuse tegevust. Maakohus järeldas pigem, et hagejad omistasid

kostjatele teadete koostamise ning soovisid neid karistada kohtusse esitatud rahaliste

nõuetega, sest hagejaid pahandas kostjate tegevus. Seega ei tõendanud kaudsed tõendid selle

kohta, millist arvamust kostjad E. Vilde tee 63 KÜ juhatuse suhtes avaldasid või kellelt

allkirju kogusid, et kostjad olid vaidlusaluse teate koostajad ja avaldajad.

3.5.2. Vaidlusaluses teates ei olnud koostajate ega kostjate nimesid. Venekeelse teate lõpus

oli telefoninumber 560 86 386 ning viide, et sellelt telefoninumbrilt saab küsida teavet.

3.5.3. Maakohus tuvastas, et kostjate vande all antud ütlused (III kd, tl 51p–53) ei tõendanud,

et ükski kostja oli vaidlusaluse teate koostaja või levitaja. Ei olnud tõendatud, et kostjatel oli

ligipääs E. Vilde tee 63 korterelamu postkastidele. Maakohtu hinnangul ei olnud kostjate

ütlused ebausaldusväärsed või vastuolulised üksnes seetõttu, et kostjad I ja II ei teadnud

vaidlusalusele teatele kantud kostja III telefoninumbrit. Maakohus järeldas hagejate esindaja

kohtuistungil esitatud küsimustest, et hagejad teadsid, et tegemist oli kostja III

telefoninumbriga ning et kostjal III on kaks telefoninumbrit. Seega ei välistanud asjaolu, et

kostjad I ja II ei teadnud kostja III telefoninumbrit, et teised E. Vilde tee 63 KÜ liikmed

võisid seda teada. Üksnes vaidlusalusele teatele märgitud telefoninumber ei tõendanud, et

kõik kostjad olid teate avaldajad.

3.5.4. Maakohus märkis, et allkirjastamata 18.12.2020 aktist (I kd, tl 24) ei järeldunud, kes,

millistel asjaoludel ning mille alusel dokumendi koostas. Nimetatud tõendi kohaselt viibisid

18.12.2020. a akti koostamise ajal kohal vaid hagejad I ja II. Kostjaid 18.12.2020 akti

koostamisel ei viibinud ning dokumendil ei ole nende allkirju. Tegemist oli tõendusliku jõuta

hagejate seletusega (mitte dokumentaalse tõendiga), sest 18.12.2020 akti koostasid hagejad.

Lisaks ei järeldunud 18.12.2020 aktist seost vaidlusaluse teatega või seda, et kostjad avaldasid

samu lauseid, mis on märgitud vaidlusaluses teates. Nimetatud osas olid hagejate väited

eksitavad. Hagejad kirjeldasid 18.12.2020 aktis emotsionaalselt kostjate käitumist ning

dokumentidega tutvumise soovi.

3.5.5. Lisaks ei tõendanud muud tõendid (mh hagejate nimedega tähistatud allkirjastamata ja

kuupäevata pöördumine (I kd, tl 25)), et kostjad olid vaidlusaluse teate avaldajad.

2-21-7044

3.6. Isegi, kui kostjad oleksid olnud vaidlusaluse teate avaldajad, ei olnud nimetatud teates

märgitud vaidlusalused väited valed faktiväited ega ebakohased väärtushinnangud.

3.6.1. Maakohus tuvastas, et hagejad vaidlustasid järgmised vaidlusaluses teates avaldatud

keelendid: „kaugüldkoosolek oli läbi viidud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ja meie

korteriühistu põhikirja arvukate alljärgnevate rikkumistega“ (väide I), „sellise ebaseadusliku

juhatuse tegevuse ja seaduse rikkumise tagajärjel“(väide II), „kui juhatuse arvamusel Eesti

Vabariigi seadused ja meie ühistu põhikiri kehtivad mitte nende jaoks“ (väide III), „ilmselt ei

tunne meie maja juhatus seadust või arvab, et see ei kehti nende suhtes“ (väide IV), „ühtlasi

paneme tähele: 15.01.2021 planeeritakse küttesüsteemi renoveerimise protsessi juba alustada.

Miks nii kiire? Mitte pärast üldkoosolekut, vaid enne? Täpselt nii!… võimalik rahavahendite

leke meie ühiselt kontolt.“ (väide V).

Maakohtu hinnangul oli väide I faktiväide. Selles avaldati faktiliselt, et üldkoosoleku

läbiviimisel rikuti seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Maakohus pidas väiteid II–IV

väärtushinnanguteks, milles avaldati hinnanguid, et korteriühistu juhatuse ebaseadusliku

tegevusega kaasnesid muud tagajärjed, juhatus ei pea seadust ja põhikirja täitmiseks

kohustuslikuks ega tunne seadust. Väite V puhul oli lause I faktiväide. Väite V puhul oli lause

II väärtushinnang, mille kohaselt peeti sellist töödega alustamist liiga kiireks. Hageja ei

põhistanud, miks oli nimetatud väärtushinnang ebakohane. Väite V lausetes III ja IV, mis oli

faktiväited, avaldati, et töödega alustatakse enne üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist. Väite V

lause V oli väärtushinnang, milles avaldati kahtlust, et korteriühistu raha ei kasutatud

otstarbekalt. Maakohus selgitas, et väärtushinnangute ümberlükkamist või parandamist ei saa

nõuda.

3.6.2. Maakohtu hinnangul ei viinud hagejad E. Vilde tee 63 KÜ korteriomanike vaidlusalust

üldkoosolekut läbi kooskõlas seaduse ja E. Vilde tee 63 KÜ põhikirjaga.

3.6.2.1. Ei olnud tõendatud, et E. Vilde tee 63 korteriomanikud otsustasid küttesüsteemi

renoveerimistööde tegemise juba 2015. aastal. Kuna vastavad väited vaidlusaluses teates olid

tõesed, ei saanud hagejad nõuda nende ümberlükkamist.

3.6.2.2. Vaidlusaluses teates heideti lisaks ette E. Vilde tee 63 KÜ korteriomanike

15.11.2020 üldkoosolekul häälte arvestamist (sh vastuhäälte arvestamata jätmist) ning seda, et

kuigi mõned E. Vilde tee 63 korteriomanikud esitasid juhatusele 30.11.2020 nõude kutsuda

kokku erakorraline üldkoosolek, ei teinud juhatus seda 14 päeva jooksul (st hiljemalt

15.12.2020). Vastava üldkoosoleku kokkukutsumisest teatati alles 28.01.2021. Vaidlusaluses

teates leiti, et raha puhul tuleb teha audit ning kahtlustati, et remondifondiks kogutud 150 000

eurot on kadunud. Lisaks märgiti, et algatusrühm ei ole maja renoveerimise ja küttesüsteemi

remondi vastu, kuid kõik toimingud peavad olema pädevad, mõistlikud ja korteriomanike

huvides. Maakohus selgitas, et lahendab ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet, lähtudes

hagi piiridest. Seetõttu analüüsis maakohus üksnes hagiavalduses vaidlustatud lauseid ega

hinnanud omal algatusel, kas muud vaidlusaluse teate laused olid valed faktiväited või

ebakohased väärtushinnangud.

Mh ei vaidlustanud hagejad hagis vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise kohta käivaid

faktiväiteid. Maakohus märkis lisaks, et vaidlusaluses teates üldkoosolekute kokkukutsumise

kohta avaldatu ei olnud vale. Maakohus viitas E. Vilde tee 63 KÜ varasema põhikirja (I kd, tl-

d 19–22) p-dele 6.3 ja 6.4, E. Vilde tee 63 KÜ hilisema põhikirja (I kd, tl-d 96–98) p- dele

3.3.3 ja 3.3.4 ning leidis, et 15 päeva jooksul ei pidanud koosolek toimuma, vaid selle aja

jooksul tuli teatada koosoleku toimumisest. Asja materjalide kohaselt 07.10.2020 esitasid 21

2-21-7044

E. Vilde tee 63 korteriomanikku juhatusele avalduse (I kd, tl-d 17–18) kutsuda kokku

korteriomanike üldkoosolek uue juhatuse valimiseks. Ei olnud tõendatud, et hagejad

avaldusele reageerisid. Kostja II saatis hagejale I 30.11.2021 uue avalduse koos

korteriomanike allkirjadega, milles palus kutsuda juhatuse tagasikutsumiseks ja uue juhatuse

valimiseks erakorraline üldkoosolek kokku hiljemalt 06.12.2020 (II kd, tl-d 126–127).

Maakohtu hinnangul pidid hagejad selle avalduse alusel hiljemalt 15.12.2020 saatma E. Vilde

tee 63 KÜ liikmetele üldkoosoleku toimumise kutse. Kuigi maakohus mõistis, miks E. Vilde

tee 63 KÜ korteriomanike 28.01.2020. a üldkoosolek edasi lükati, ei järeldunud asja

materjalidest, millal hagejad korteriomanikele üldkoosoleku toimumisest teatasid (kas

30.11.2020. a avaldusele reageeriti seaduses sätestatud tähtaja jooksul). Seega ei saa hagejad

vaidlustada teates avaldatut, et 30.11.2020. a üldkoosoleku kokkukutsumisega venitati.

3.6.2.3. Maakohus viitas KrtS § 20 lg-le 1, § 21 lg-tele 1–3, § 36 lg-le 1, § 9 lg-le 3, §-le 72 4

ning nõustus hagejatega, et koosolekut kokku kutsumata sai otsust lugeda vastuvõetuks ka

siis, kui selle poolt hääletas enamik osalejaid ning laenu võtmise puhul üle poole

korteriomanikest, kellele kuulus üle poole kaasomandi osadest.

3.6.3. Maakohtu hinnangul ei järginud hagejad E. Vilde tee 63 KÜ juhatuse liikmetena aga

seadust ja korteriühistu põhikirja häälte arvestamisel. Hagejad jätsid ilma õigusliku aluseta

arvestamata olulise arvu E. Vilde tee 63 korteriomanike häältest ning nõuetekohaselt

vormistamata hääletusprotokolli. Hääletusprotokolli ei kantud kõigi korteriomanike hääli või

märgiti hääled vääralt (vastuolus E. Vilde tee 63 korteriomanike tahtega). Hagejad ei

märkinud hääletusprotokolli, et nad ei arvestanud osasid hääli või häälte muutmist ega

selgitanud sellise käitumise põhjusi.

3.6.3.1. Maakohus tuvastas, et osad E. Vilde tee 63 korteriomanikud (sh nr 35, nr 15, nr 45,

nr 40, nr 26, nr 39, nr 29, nr 24, nr 46, nr 22, nr 19 ja nr 13) hääletasid vaidlusaluse

üldkoosoleku otsuse eelnõu p-de 1–14 vastu (nö protest (I kd, tl-d 15–16); kostja III

15.10.2020 e-kiri (II kd, tl 26)). Asja materjalidest ei nähtu, miks vastuhääli

hääletusprotokollis ei kajastatud. Maakohus tuvastas, et 25.10.2020 hääletusprotokolli (I kd,

tl-d 26–27; II kd, tl-d 104–108) kohaselt loeti poolthäälteenamusega vastuvõetuteks otsused

p-des 1–6. P-des 7–14 loeti otsused vastuvõetuks 37 poolthäälega. Hääletusprotokolli märgiti

poolt- ja vastuhääled, kuid osade korteriomanike puhul puudus seal märge, kas nad hääletasid

või kuidas nad hääletasid (sh korterid nr 41, nr 54, nr 33, nr 37, nr 53, nr 50, nr 6, nr 28).

Nimetatud korteriomanikud avaldasid E. Vilde tee 63 KÜ juhatusele saadetud dokumendis (I

kd, tl-d 15–16) soovi hääletada otsuste vastu. Kuna E. Vilde tee 63 KÜ juhatus ei arvestanud

nende korteriomanike hääli, ei olnud tegemist hääle muutmisega, mis jõudis juhatuseni alles

pärast algse hääle andmist.

3.6.3.2. Asja materjalide kohaselt rikkus E. Vilde tee 63 KÜ juhatus KrtS § 21 lg 4 p-te 3 ja

5, kui ei kandnud hääletusprotokolli hääletustulemusi ega arvestanud kõikide hääletanud

korteriomanike hääli (sh vastuhääli). Hagejad ei märkinud hääletusprotokolli olulist asjaolu, st

seda, miks nende häältega ei arvestata.

Kirjalikult hääletamisele kohalduvad TsÜS-i sätted, mis reguleerivad ühepoolsete

tahteavalduste tegemist. Kõik hääled kui tahteavaldused muutusid kehtivaks, kui korteriühistu

juhatus need kätte sai (TsÜS § 69 lg 1). Pooled ei vaielnud, et E. Vilde tee 63 KÜ juhatus sai

vastuhääled, mida otsuse vastuvõtmisel ei arvestatud, kätte enne hääletamiseks antud tähtaja

möödumist. Hääletamisel oli korteriühistu liikmel õigus enne tähtaja möödumist antud häält

muuta. E. Vilde tee 63 KÜ liikmetele anti hääletamiseks tähtaeg ning hääled (mh poolthäält

2-21-7044

muutev hääl) jõudsid kohale tähtaegselt. TsÜS § 72 kohaldub tahteavalduse tagasivõtmisel,

mitte tähtaegselt muutmisel. E. Vilde tee 63 KÜ liikmed ei teatanud juhatusele hääle

tagasivõtmisest, vaid selle muutmisest. Hagejatel tuli TsÜS § 75 lg 1 järgi tõlgendada E.

Vilde tee 63 KÜ liikmete tahet sarnaselt mõistliku isikuga (st soovina muuta varasemat häält).

E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja (I kd, tl-d 19–22) p 3.1 järgi oli korteriühistu liikmel õigus

hääleõigusega osa võtta ühistu üldkoosolekust isiklikult või esindaja kaudu ning esitada

juhatusele kirjalikke avaldusi, kaebusi ja järelpärimisi korteriühistu tegevuse kohta. E. Vilde

tee 63 KÜ põhikirja p 6.7 alusel võetakse üldkoosoleku otsused vastu kohalolevate liikmete

poolthäälteenamusega ning hääletamise läbiviimise korra pidi määrama üldkoosolek. Seega ei

olnud E. Vilde tee 63 KÜ juhatus pädev kehtestama hääletamise läbiviimise korda ning

hagejad ei saanud sellega õigustada vastuhäältega arvestamata jätmist. Hagejad ei tõendanud

hääletamise läbiviimiseks üldkoosoleku kehtestanud korda. Kui hääletamise korra kehtestas

korteriühistu juhatus, oli õige vaidlusaluses teates avaldatud väide, et rikuti E. Vilde tee 63

KÜ põhikirja.

Allkirjastamata ja kuupäevata dokumendist (I kd, tl 26), mille kohaselt olid kostja III

tähtaegselt juhatusele esitatud hääled „informatiivne dokument, millel ei ole juriidilist alust“,

ei järeldunud, et koostati nõuetekohane hääletusprotokoll. Nimetatud dokumendist ei

selgunud, miks osasid hääli ei arvestatud.

3.6.3.3. Kinnistusraamatu väljavõtte (II kd, tl-d 199–211) kohaselt ei hääletanud üksnes

korteri nr 50 puhul korteriomanik kui hääleõiguslik isik. Korteri nr 19 omanik oli M, kelle

häält hagejad protokollis arvestasid. Korteri nr 51 omanik oli U, kelle häält ei esitatud koos

teiste vastuhäältega hagejatele. Seega olid hagejate nimetatud väited osaliselt kohut eksitavad.

3.6.3.4. Asjakohatud olid hagejate väited, et nende tegevus oli seaduslik, sest äriregister tegi

vaidlusaluse otsuse alusel kande. Äriregistrit ei teavitatud ning äriregister ei teadnud kande

tegemisel osade korteriomanike häälte arvestamata jätmisest. Kuna praeguse vaidluse

esemeks on ebaõigete andmete avaldamine, ei ole vaidluse lahendamisel tähtis, et ükski

korteriühistu liige ei vaidlustanud üldkoosoleku otsust. Vaatamata maakohtu selgitustele

24.01.2022 eelistungil (I kd, tl-d 110–112) ja 20.04.2022 eelistungil (III kd, tl-d 23–28) ei

tõendanud ega põhistanud hagejad, et vaidlusaluse üldkoosoleku läbiviimine toimus

kooskõlas seaduse ja põhikirjaga.

3.6.3.5. Tõendamata olid hagejate väited, et kostjad mõjutasid E. Vilde tee 63

korteriomanikke laimuga vastuhäält andma.

3.6.4. Hagejad ei toonud esile ega põhistanud, et faktiväide, mille kohaselt sooviti

küttesüsteemi renoveerimistöödega alustada juba 15.01.2021, oli väär. Maakohtu hinnangul

oli õige faktiväide, et renoveerimistöödega alustati enne, kui üldkoosolek nimetatud otsuse

vastu võttis. Maakohus ei nõustunud, et projekti kinnitamise otsustus oli piisav tööde

tegemiseks. Otsus rekonstrueerimisprojekti kinnitamiseks on tööde tegemisel eelotsus, mis on

eelduseks hilisemale otsusele tööde tegemise kohta (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p

13.1).

3.7. Vaidlusaluses teates avaldatud õigetele faktiväidetele, et E. Vilde tee 63 KÜ juhatus

rikkus vaidlusaluse üldkoosoleku läbiviimisel seadust ja E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja ning

renoveerimistööde tegemisega alustati enne, kui nende tegemist oli otsustanud korteriomanike

üldkoosolek, tuginedes esitatud väärtushinnangud olid põhjendatud. Mh oli kohane

2-21-7044

küsimusena esitatud väärtushinnang raha võimaliku väärkasutamise kohta. Korteriühistu

liikmetel on õigus küsida, kas korteriühistu raha on õigesti kasutatud.

3.8. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus rahuldamata nii hagejate esialgse kui ka

alternatiivse nõude lükata ümber teadetes avaldatu.

3.9. Kuna maakohus jättis rahuldamata hagejate ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude,

jättis maakohus rahuldamata ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ning vastavad

viivisenõuded. Hagejad ei tõendanud asjaolusid, mille tõttu võiksid mittevaralise kahju

hüvitamise nõuded põhjendatud olla. Korteriühistu juhatuse liikmetena pidid hagejad

arvestama, et kõik korteriühistu liikmed ei pruugi nende tegevusega nõustuda ning võivad

seda kritiseerida. Vaidlusaluste keelenditega ei ületatud lubatava kriitika piire ega avaldatud

hagejate kohta valeväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagejad selgitasid oma

seisukohti korteriühistu liikmetele (I kd, tl 29) ning seega ei mõjutanud avaldatu hagejate

mainet.

3.10.

Kuna maakohus jättis rahuldamata hagejate ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude, jättis maakohus rahuldamata ka hagejate varalise kahju hüvitamise nõude. Nimetatud

kahju oli tõendamata. E. Vilde tee 63 KÜ-le esitatud advokaadibüroo arvetest (II kd, tl-d 192–

195) ei järeldunud, et nende tasumise kohustus tekkis hagejatel. Arvetele lisatud selgitused

olid üldsõnalised ning neist ei järeldunud selgelt, milliseid dokumente analüüsiti ning kellele

ja mis küsimuses nõudekirju koostati. Hagiavaldusele ei lisatud kohtueelseid nõudekirju ning

kostja I eitas sellise kirja saamist. Hagejad leidsid ekslikult, et saavad nõuda korteriühistu

kantud õigusabikulude eest hüvitist endale.

3.11.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda, kuna tegi

otsuse nende kahjuks. Arvestades vaidluse sisu ja keerukust ning kohtule esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, olid kostja I põhjendatud menetluskulud km-ta 4519

eurot 20 senti (120 eurot × 31 tundi ja 23 minutit × 1,2). Arvestades tehtud toiminguid ja

kohtule esitatud menetlusdokumente, olid kostjate II ja III põhjendatud menetluskulud 1806

eurot (15,05 tundi × 120 eurot).

Apellatsioonkaebus

4. Hageja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi hageja I suhtes rahuldada (mh lükata ümber hageja I kohta käivad väited)

ning jätta menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus solidaarselt kostjate kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ekslikult, et E. Vilde tee 63

korteriomanike postkastidesse jäetud teatel puudusid viited kostjatele. Maakohus kohaldas

valesti materiaalõigust, kui leidis, et kostjad ei ole vaidlusaluste väidete avaldajad VÕS §

1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 mõttes. Maakohtu otsus ei vastanud seadusliku ja põhjendatud

kohtuotsuse nõuetele. Maakohus hindas tõendeid ühekülgselt ja puudulikult, ei võimaldanud

hagejatel oma tõendeid põhjendada ning eelistas kostjate positsiooni. Maakohus ei arutanud

sisuliselt pooltega avaldatud väidete sisu.

4.1.1. Kirja postkasti jätmine on andmete avaldamine VÕS-i mõistes (HMKo 02.07.2021, 2-

19-2004/25, p 15). Pooled ei vaielnud, et hagiavalduses esitatud andmeid sisaldavad teated

postitati E. Vilde tee 63 korteriomanike postkastidesse.

4.1.2. Hageja I ei teadnud, et keegi oleks kostjate tegevust pealt näinud ning hagejal I ei

2-21-7044

olnud oma nõude tõendamiseks võimalik esitada otseseid tõendeid. Tsiviilkohtumenetluses on

lubatud kasutada ka kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks

teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud

asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist

asjaolu, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava

asjaolu esinemist või puudumist järeldada (RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491/80, p 15.3).

Tsiviilkohtumenetluses ei pea menetlusosaline tõendama oma väiteid 100% kindlusega, vaid

üksnes seda, et tema esitatud versioon on kõige tõenäolisem. Hageja I tegi seda praegu.

4.1.3. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui lõpetas eelmenetluse, ilma et

eelmenetluse ülesanded oleksid täidetud (mh hagejal I olnud võimalus esitatud tõendeid

põhjendada). Hageja I esitas täiendavad tõendid 25.02.2022, kuid maakohus andis tõendite

taotlusele hinnangu alles 20.04.2022 kohtuistungil, kus eelmenetluse lõpetas. Hagejal I ei

olnud võimalik pärast 20.04.2022 kohtuistungit põhjendada esitatud tõendeid või esitada

täiendavaid tõendeid TsMS § 329 lg 1 ls 2 kohaselt. Kui maakohus leidis, et hageja I esitatud

tõendid olid poolikud või ei tõendanud avaldatud faktilisi asjaolusid, jättis maakohtus

ekslikult andmata hagejale I võimaluse esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 ls 2).

Lisaks taotles hageja I eelmenetluse jätkamist, kuna 12.10.2022 kohtuistungil selgus, et

kostjate ütlused on ebausaldusväärsed vastuolulisuse tõttu (mh kostja III telefoninumbri osas).

Maakohus jättis ekslikult tähelepanuta hageja I 04.11.2022 põhjendused tõendite asjakohasuse

osas.

4.1.4. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kui jättis hageja I tõendid

(helisalvestised ja E. Vilde tee 63 korteriomanike kirjalikud kinnitused, mille kohaselt käisid

kostjad E. Vilde tee 63 korteriomanike juures protesti korraldamas ja laimasid seejuures mh

hagejat I) vastu võtmata ega arvestanud hageja I põhjendusi tõendite kohta.

4.1.5. Maakohus arvestas ekslikult kostjate vastuoluliste ja ebausaldusväärsete ütlustega. Mh

olid kostjate ütlused selgelt vastuolulised kostja III telefoninumbri osas. Kuigi kostja III

selgitas, et vaidlusaluses teates märgitud telefoninumber kuulub talle ja seda telefoninumbrit

teadsid kõik E. Vilde tee 63 KÜ liikmed, ei teadnud kostja II seda, kellele nimetatud

telefoniumber kuulus. Lisaks ei nähtu maakohtu lahendist, millise tõendi alusel leidis

maakohus, et hagejad teadsid, et nimetatud telefoninumber kuulub kostjale III.

4.1.6. Kostja III teavitas e-kirjas hagejat I E. Vilde tee 63 korteriomanikega suhtlemisest ning

edastas hagejale I kostjate korraldatud protesti. Naabrite kinnituste kohaselt käisid kostjad

naabrite korterites protesti korraldamas (vastuallkirju kogumas) ja laimasid hagejaid. Seega

korraldasid kostjad protesti ja seejärel panid sama sisuga teated naabrite postkastidesse.

Lisaks nähtub 15.06.2021 erakorralise üldkoosoleku protokollist, et kui hageja I andis

koosolekul sõna aktivistidele, siis rääkisid kostjad. Eelnevast tulenevalt pidasid kostjad ennast

aktivistideks ning teistel E. Vilde tee 63 korteriomanikel ei olnud samasisulisi etteheiteid

hagejatele. Kostja I küsis 18.12.2020 akti kohaselt 18.12.2020 dokumentidega tutvumisel, kas

korteriühistu juhatus arvestas kostjate kogutud hääli. Nimetatud akt oli tõend, mitte

menetlusosalise selgitus. Naabrite kinnituste kohaselt kattub vaidlusaluse teate sisu 100%

protesti korraldamisel naabritele avaldatud väidetega.

Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui ei arvestanud kõiki tõendeid kogumis ega elulise

usutavuse kriteeriumit. Objektiivselt ei ole usutav, et ennast korduvalt initsiatiivgrupiks

nimetanud inimesed, kellest ühe telefoninumber avaldati laimavate teadete lõpus ja teine

pöördus hageja I poole väitega, et kogus allkirju, ei ole laimavate väidete autorid. Maakohus

2-21-7044

lähtus asja lahendamisel sisuliselt vaid kostjate vande all antud ütlustest ega arvestanud

hagejate asjakohaseid tõendeid.

4.2. Maakohus väljus ekslikult vastuväidete piiridest (rikkus mh TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 436

lg 4), kui leidis 20.04.2022 kohtuistungil, et hagejate esitatud tõendid ei tõenda korteriühistu

erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist. Kostjad ei vaielnud erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumise faktile kordagi selgelt vastu ning maakohus oleks pidanud eeldatava

omaksvõtu olukorras järgima TsMS § 392 lg 1 p 3 (küsima poolte seisukohta asjaolu kohta

ning kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, lugema, et

pool on asjaolu omaks võtnud; RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-42-13, p 11; RKTKm 14.10.2013,

3- 2- 1- 107-13, p 15; RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 15.2). Lähtudes menetluse

võistlevuse printsiibist puudus maakohtul õigus viidata kostjate positsiooni soodustavale

argumendile, millele nad ei viidanud. Kuna maakohus lõpetas eelmenetluse, välistas

maakohus hagejate võimaluse esitada lisatõendeid vaidlusaluse asjaolu (erakorralise

koosoleku kokkukutsumise) tõendamiseks, kuigi hageja I viitas, et saab tõendada seda asjaolu

täiendavate tõenditega (naabritele edastatud kokkukutsumise teated).

4.3. Lisaks leidis maakohus ekslikult, et 18.12.2020 akt on allkirjastamata. Samuti jättis

maakohus vääralt arvestamata, et kostjad kinnitasid, et käisid 18.12.2020 dokumentidega

tutvumas. Seega pidi maakohus asja lahendamisel 18.12.2020 akti arvestama. Maakohus

leidis ekslikult, et kostjate autorluse kinnitamiseks peavad 18.12.2020 aktis ja vaidlusalustes

teadetes kirjeldatud väited kattuma 100%. Praegu piisab sellest, et pretensioonide sisu kattub

100%.

4.4. Maakohus jättis ekslikult tähelepanuta, et E. Vilde tee 63-19 korteriomaniku M asemel

hääletas kostjate korraldatud protestis B. Seega oli kostjate korraldatud protest puudulik, sest

nad ei teadnud, kelle allkiri tuleb koguda. E. Vilde tee 63-51 korteriomaniku U asemel

hääletas muu isik. Seejuures ei vaielnud kostjad sellele asjaolule vastu. Maakohus jättis

ekslikult hageja I 25.02.2022 menetlusdokumendi lisast 5 tuvastamata, et E. Vilde tee 63-38

korteriomanik hääletas iga punkti osas eraldi.

4.5. Hagejate selgituste avaldamine ei välista avaldaja väidete ümberlükkamise kohustust

VÕS § 1047 lg 4 alusel.

4.6. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ning hindas tõendeid ühekülgselt ja

erapoolikult, kui leidis, et kostjate avaldatud väited ei olnud õigusvastased.

4.6.1. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust (KrtS § 21 lg 2, KrtS § 20 lg 1), kui leidis,

et hagejad rikkusid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korda ja arvestasid hääli valesti. Otsuse

vastuvõtmisel korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata ei kehti otsuse üldkoosolekul

vastuvõtmise kohta käivad sätted, vaid erireeglid (KrtS § 21 lg 2). Korteriomanike

üldkoosolek ei pidanud määrama hääletamise läbiviimise korda. Otsuse vastuvõtmise kord

koosolekut kokku kutsumata kehtib ka E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja kohaselt. E. Vilde tee 63

KÜ juhatus täitis koosolekult kokku kutsumata otsuse vastuvõtmise nõuded.

Kostjad edastasid üksnes protestid E. Vilde tee 63 KÜ liikmete nimede ja allkirjadega, et nad

on vastu. Kostjad ei esitanud volikirju, mis oleksid võimaldanud kostjatel esitada E. Vilde tee

63 KÜ liikmete hääletamised. Seega ei pidanud hagejad neid dokumente arvestama ega neid

hääli protokollima. E. Vilde tee 63 KÜ liikmed pidid hääletuslehtedel oma otsusest teada

andma, mitte üksnes allkirja edastama. Kui mõni E. Vilde tee 63 KÜ liikmetest mõtles ümber,

2-21-7044

oleks ta saanud ise paluda hääletuslehe muutmist. Lisaks ei vaidlustanud ükski E. Vilde tee 63

KÜ liige seda, et hilisema häälega ei arvestatud. Hageja I ei rikkunud seadust ega E. Vilde tee

63 KÜ põhikirja ning kostjate vastav väide on õigusvastane.

4.6.2. Hagejad ei kiirustanud remonttööde alustamisega. Hääletusprotokolli kohaselt hääletas

renoveerimistööde poolt 32 korteriühistu liiget (kellele kuulub 54% kinnistusraamatusse

kantud kaasomandiosadest), vastu seitse, ei hääletanud üks ja kehtetuid hääli oli kaks. Seega

oli KrtS § 36 järgi vajalik häälte arv kogutud ning ka pank nõustus selle hääletuse tulemusega

laenu väljastama. Lisaks olid rekonstrueerimistööde projektid E. Vilde tee 63 KÜ-ga

kooskõlastatud juba 2015. aastal. Kuna praegu ei ole tegemist korteriühistu vastuvõetud

otsuse vaidlustamisega, peab kohus lähtuma väite sisust ja määratlema, mida kostjad

avaldasid. Kostjad seadsid kahtluse alla hageja I aususe ning leidsid, et töödega alustatakse

korteriühistu raha väärkasutuse tõttu. Kostjad ei avaldanud vaidlusaluses teates etteheiteid

seoses otsuse vastuvõtmise ja töödega alustamise ning selle vahele jääva perioodi kohta.

Samuti ei lisanud korteriühistu erakorralise üldkoosoleku läbiviimist nõudnud korteriühistu

liikmed küttesüsteemi renoveerimistöid erakorralise üldkoosoleku päevakorda, nende soov oli

üksnes korteriühistu juhatust muuta.

4.7. Hageja I vaidlustab kostjate II ja III kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust.

Kostja II ja kostja III lepinguline esindaja ei osalenud sisuliselt asja arutamises ning tema

esitatud dokumendid piirdusid kostja I lepingulise esindaja väidete toetamisega (mh kostja II

ja III 29.10.2021. a vastus; kostjate II ja III 25.03.2022. a vastus). Eelnevast tulenevalt palub

hageja I kontrollida kostja II ja III menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Mh on vähemalt 2,5 tunni ulatuses põhjendamatu kostjate II ja III vastuse ajakulu

(menetlusdokumendi pikkus 1,5 lehekülge ning see ei sisalda põhjalikku õiguslikku analüüsi).

Kostjate II ja III 29.10.2021 menetlusdokumendi põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 10

minutit, mitte 1,8 tundi. Kostjate II ja III 25.03.2022 menetlusdokumendi põhjendatud ajakulu

on maksimaalselt 10 minutit, mitte 2,75 tundi.

Vastustaja seisukoht

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Menetluse edasine käik

6. Ringkonnakohus jättis 29.08.2024 määrusega mh asja materjalide juurde võtmata hageja I

apellatsioonkaebusega esitatud tõendid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja I

vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu lahendit osas, milles maakohus jättis hageja I

kostjate vastu esitatud nõuded rahuldamata, maakohtu menetluskulud mh hageja I kanda ning

2-21-7044

mõistis mh hagejalt I välja kostjate menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Muus osas on

maakohtu otsus jõustunud.

9. Nii ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamise eelduseks on mh see, et avaldatu käis mh hageja I kohta. Vastasel juhul puuduks

hagejal I õiguskaitsevajadus. Selleks, et otsustada, kas avaldatu käis hageja I kohta, tuleb

hinnata avaldatu sisu selle avaldamise kontekstis (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p

19). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusalusest teatest ja selle avaldamise

asjaoludest kogumis järeldus, et avaldatu käis mh hageja I kohta. Sellest, et vaidlusaluses

teates viidati eelkõige E. Vilde tee 63 KÜ juhatusele ning hagejale I viidati nimeliselt üksnes

30.11.2020 e-kirja adressaadina, ei saanud järeldada vastupidist. Maakohus tuvastas

kooskõlas menetlusõiguse normidega, et E. Vilde tee 63 KÜ liikmed teadsid, kes nimeliselt

juhatusse kuulusid.

10. Lisaks on ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamise eelduseks mh see, et

kostjad on avaldanud andmed, mille ümberlükkamist hageja I taotleb (VÕS § 1047 lg 4). Ka

mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on mh see, et kostjad on

avaldajaks faktiväidete või väärtushinnangute puhul, millele hageja I kostjate vastu nõuet

esitades tugineb (VÕS § 1047 lg 1 ja § 1046 lg 1).

10.1.

Maakohus tuvastas kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguse normidega, et E. Vilde tee

63 korteriomanike postkastidesse jäeti 2021. a jaanuaris vaidlusalune teade. Maakohus ei

eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui tuvastas, et vaidlusalune teade sisaldas mh

järgmisi hagiavalduses märgitud keelendeid: „kaugüldkoosolek oli läbi viidud korteriomandi-

ja korteriühistuseaduse ja meie korteriühistu põhikirja arvukate alljärgnevate rikkumistega“

(väide I), „sellise ebaseadusliku juhatuse tegevuse ja seaduse rikkumise tagajärjel“(väide II),

„kui juhatuse arvamusel Eesti Vabariigi seadused ja meie ühistu põhikiri kehtivad mitte nende

jaoks“ (väide III), „ilmselt ei tunne meie maja juhatus seadust või arvab, et see ei kehti nende

suhtes“ (väide IV), „ühtlasi paneme tähele: 15.01.2021 planeeritakse küttesüsteemi

renoveerimise protsessi juba alustada. Miks nii kiire? Mitte pärast üldkoosolekut, vaid enne?

Täpselt nii!… võimalik rahavahendite leke meie ühiselt kontolt.“ (väide V).

10.2.

Andmete avaldamine VÕS §-de 1047 ja 1046 tähenduses on andmete kolmandatele

isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed

teatavaks (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40; RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140/47, p 11).

Kannatanu isikuõigusi on võimalik rikkuda ka selliselt, et kahju tekitaja avaldab kannatanu au

teotavaid ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid üksnes ühele või mõnele

kolmandale isikule. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus kooskõlas materiaal- ja

menetlusõiguse normidega, et andmete avaldamisega oli VÕS §-de 1047 ja 1046 tähenduses

tegemist ka olukorras, kus vaidlusalune teade edastati üksnes E. Vilde tee 63 korteriomanike

kui kolmandate isikute postkastidesse.

10.3.

Järgmiseks analüüsib ringkonnakohus, kas vaidlusaluse teate avaldajad olid kostjad.

10.3.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus eelmenetluse ülesandeid. TsMS §

392 lg 1 p-de 1–4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja hageja nõuded ja

menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse

korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja

õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised

esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.

2-21-7044

Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus TsMS § 392 lg 3 järgi nõuda

menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.

10.3.1.1. Maakohus selgitas 24.01.2022 kohtuistungil, et hagejatel tuleb mh tõendada, kas

kostjad või milline neist, on vaidlusaluse teate koostaja. Maakohus rõhutas, et neid asjaolusid

ei saa järeldada üksnes sellest, et kostjad on oma arvamust eraviisiliselt tunnistajatele

avaldanud. Maakohus andis 24.01.2022 kohtuistungil hagejatele aega täiendavate tõendite ja

taotluste esitamiseks kuni 25.02.2022. Hagejad esitasid 25.02.2022 tõenditena mh E. Vilde tee

63 korteriomanikega peetud telefonivestluste salvestused ja kirjalikud kinnitused ning

taotlesid tunnistajate ülekuulamist. Nimetatud tõenditega soovisid hagejad tõendada, et

kostjad käisid E. Vilde tee 63 korteriomanike juures perioodil 30.09.2020–15.10.2020 protesti

korraldamas (antud poolthäälte vastuhäälteks muutmiseks allkirju kogumas), olid vaidlusaluse

teate postkastidesse pannud algatusrühma liikmed ning avaldasid protesti käigus E. Vilde tee

63 korteriomanikele hagiavalduse aluseks olevaid väiteid (juhatuse liikmete muutmise

vajadus, küttesüsteemi renoveerimine, raha väärkasutus). Maakohus selgitas ka 20.04.2022

kohtuistungil, et hagejatel tuleb tõendada, milline konkreetne kostja algatusrühma liikmena

vaidlusaluse teate avaldas (III kd, tl 24).

Eelnevast nähtub, et maakohus selgitas hagejatele juba 24.01.2022. a kohtuistungil, et kostjate

poolt vaidlusaluse teate avaldamist ei saa tõendada tõenditega, millest nähtub, et kostjad on

hagejate kohta kolmandatele isikutele varem arvamust avaldanud. Seega on põhjendamatud

hageja I apellatsioonkaebuse väited, et hagejal I ei olnud maakohtu menetlusõiguse normide

rikkumiste tõttu võimalik esitatud tõendeid põhjendada või esitada muid tõendeid.

10.3.1.2. Maakohus ei eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et kostjate vande all

antud ütlused ei olnud ebausaldusväärsed. Vastupidine ei järeldu ringkonnakohtu hinnangul

ka hageja apellatsioonkaebuse väitest, mille kohaselt kostjate ütlused olid vastuolulised kostja

III telefoninumbri osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes see, et kostjad I ja II

ei teadnud kostja III telefoninumbrit, kuigi kostja III väitel teadsid seda kõik, ei muuda

kostjate vande all antud ütlusi vastuoluliseks ja seeläbi ebausaldusväärseks. Kuna kostjate

vande all antud ütlused ei olnud eelnevast tulenevalt ebausaldusväärsed, ei olnud ka nimetatu

aluseks jätkata eelmenetlust.

10.3.2.Ringkonnakohus nõustub hagejaga I, et tsiviilkohtumenetluses on võimalik tõendada

vaidlusaluse asjaolu esinemist või puudumist ka kaudete tõenditega. Kaudne tõend on

lubatud, kui selle põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgselt kindlaks teha poolte nõudeid ja

vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks

lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast,

kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu

esinemist või puudumist järeldada. Kui otsus põhineb kaudsetel tõenditel, tuleb seda otsuses

selgelt märkida ning näidata, kuidas kaudsed tõendid tõendavad vaidlusaluse asjaolu

olemasolu või puudumist (RKTKo 25.05.2020, 2-17-124505/53, p 14.3.3). Seega oli hagejal I

võimalik mh kaudsete tõenditega tõendada, et kostjad olid vaidlusaluse teate avaldajad.

10.3.3.Siiski ei rikkunud maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse norme, kui

jättis hagejate tõendid (helisalvestised ja E. Vilde tee 63 korteriomanike kirjalikud kinnitused,

mille kohaselt kuulusid kostjad algatusrühma, käisid E. Vilde tee 63 korteriomanike juures

protesti korraldamas ja laimasid seda tehes mh hagejat I) vastu võtmata ega arvestanud

hagejate põhjendusi tõendite kohta.

2-21-7044

Hageja I taotles samade tõendite vastuvõtmist ringkonnakohtus. Ringkonnakohus jättis

29.08.2024. a määrusega vaidlusalused telefonisalvestused ja E. Vilde tee 63 KÜ liikmete

kirjalikud kinnitused asja materjalide juurde vastu võtmata, kuna need ei ole praeguse asja

lahendamisel asjakohased TsMS § 238 lg 1 mõttes. Isegi, kui kostjad käisid naabrite juures

protesti korraldamas, ei saanud kostjate sellisest varasemast tegevusest ringkonnakohtu

hinnangul järeldada, et nemad olid vaidlusaluse teate avaldajad.

10.3.4.Ringkonnakohus muudab alljärgnevaga maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles

maakohus leidis, et kostjad II ja III ei olnud vaidlusaluse teate avaldajad.

10.3.4.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga (TsMS § 654 lg 6), et vaidlusaluse teate

avaldamist kostjate poolt ei tõendanud 18.12.2020 akt (I kd, tl-d 24–24 pöördel). Isegi, kui

kostja I küsis dokumentidega tutvumisel, kas E. Vilde tee 63 KÜ juhatus arvestas nende

kogutud hääli, ei tõenda see, et kostjad (või vähemalt kostja I) olid vaidlusaluse teate

avaldajad. Nagu eespool märgitud, isegi kui kostjad ei nõustunud hagejate kui E. Vilde tee 63

KÜ juhatuse liikmete tegevusega ning kogusid teistelt E. Vilde tee 63 korteriomanikelt

allkirju, et hääletada planeeritud üldkoosoleku otsuse vastu, ei saanud kostjate sellisest

varasemast tegevusest ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et nemad olid vaidlusaluse teate

avaldajad. Seda isegi juhul, kui vaidlusaluses teates avaldatu kattus osaliselt kostjate varem

avaldatud etteheidetega hagejate tegevuse kohta.

10.3.4.2. Lisaks ei tõendanud kostjate poolt vaidlusaluse teate avaldamist 15.06.2021

erakorralise üldkoosoleku protokoll. Mh ei nähtu sellest, et kui hageja I andis koosolekul sõna

aktivistidele, siis rääkisid kostjad. Nimetatud tõendi kohaselt andis koosoleku juhataja sõna

aktivistidele, kes esitasid avalduse erakorralise koosoleku kokku kutsumise kohta, kuid keegi

ei võtnud sõna. Seejärel küsis koosoleku juhataja selle punkti osas arvamusi, misjärel kostjad

avaldasid arvamust. Seega on ekslik hageja I seisukoht, et nimetatud tõendi kohaselt pidasid

kostjad ennast aktivistideks.

10.3.4.3. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga selles, et praegu ei järeldunud kaudsetest

asjaoludest vaidlusaluse teate koostaja ja jagaja ning seda võis teha iga E. Vilde tee 63 KÜ

liige.

Vaidlusaluse teate p-s 5 viidati, et algatusrühm saatis 30.11.2020 juhatusele ja isiklikult

hagejale I kirja, milles nõudis erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist (I kd, tl-d 11–12).

Asja materjalidest nähtub, et 30.11.2020 saatis kostja II hagejale I e- kirja, milles nõudis

erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist (II kd, tl 126). Nimetatud kaudsete tõenditega on

tõendatud, et kostja II oli vaidlusaluse teate avaldaja.

Kostja III kinnitas 12.10.2022 kohtuistungil, et vaidlusalusel teatel oli kostja III

telefoninumber (III kd, tl-d 52 pöördel–53). Lisaks saatis kostja III hagejale I e-kirja, milles

teavitas hagejat I vastuhäältest ja sellest, et E. Vilde tee 63 KÜ juhatuselt nõutakse poolthäälte

ekspertiisi (II kd, tl 26). Arvestades vaidlusaluse teate sisu ja kostja III e-kirja sisu kattuvust

ning asjaolu, et vaidlusalusel teatel oli kostja III telefoninumber, oli kaudsete tõenditega

tõendatud, et ka kostja III oli vaidlusaluse teate avaldaja. Ringkonnakohus ei pea eluliselt

usutavaks, et keegi teine oleks vaidlusalusele teatele kostja III telefoninumbri kirjutanud ning

et kostja III ei oleks vaidlusaluse teate saamisel hagejatele märku andnud, kui keegi teine

oleks tema telefoninumbriga teate E. Vilde tee 63 korteriomanike postkastidesse pannud.

2-21-7044

10.3.4.4. See, et vaidlusalusel teatel oli mitu avaldajat, nähtub vaidlusaluses teates kasutatud

meie-vormist.

10.3.4.5. Arvestades eespool märgitut ei eksinud maakohus ringkonnakohtu hinnangul

menetlusõiguse ja materiaalõiguse normide vastu, kui leidis, et ei ole tõendatud kostja I poolt

vaidlusaluse teate avaldamine.

11. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus seda, kas vaidlusaluses teates avaldatud väited,

millele mh hageja I nõuete esitamisel tugines, olid faktiväited või väärtushinnangud.

11.1.

VÕS §-de 1046 ja 1047 kohaselt võib isikuõiguste rikkumine toimuda nii isiku kohta

tema au teotavate ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise kui ka

ebaõigete andmete, mis ei ole isiku au teotavad, avaldamise kaudu (RKTKo 29.03.2017, 3- 2-

1 153-16, p 29).

Riigikohtu praktika järgi on faktiväide kontrollitav ja selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik

tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p

11; RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti

ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid

otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 11). Kaudsed

faktiväited ei nähtu kostja avaldatust sõnaselgelt, vaid järelduvad avaldatu sisust (RKTKo

28.04.2021, 2- 18- 17980/127, p 19). Seejuures võib faktiväite avaldamine tulenevalt selle

esitamise viisist ja kontekstist kujutada ka väärtushinnangut (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-

13, p 36). Kohtul tuleb hinnata, mida kostja mõistliku inimese arusaama kohaselt avaldas.

Tuleb hinnata avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam

vastava faktiväite või väärtushinnangu suhtes (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21).

Riigikohus on selgitanud, et väljendid, nagu "raske õigusrikkumine", "rahaliste vahendite

väljaviimine", "omastamine", "ametiseisundi kuritarvitamine" jt kujutavad endast reeglina

väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest

õigusetõlgendusest. Samas võivad nt väljendid "vara omastamine" ja "ametiseisundi

kuritarvitamine" olla käsitatavad ka faktiväidetena sõltuvalt nende esitamise ja avaldamise

kontekstist ning sellest, kellele neid väljendeid adresseeritakse. Seda nt olukorras, kus

väljendid "vara omastamine" ja "ametiseisundi kuritarvitamine" ei ole esitatud omaette, vaid

seonduvalt kannatanu isikuga ja koos teiste kaudsete asjaoludega, millest mõistlikult võib

järeldada fakte, mis käivad kannatanu kohta. (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p- 27).

11.2.

Maakohus tuvastas hagejate menetlusdokumentides viidatud vaidlusaluses teates

avaldatud konkreetsete keelendite (väidete I–V) puhul ekslikult eraldi, kas tegemist on

faktiväite või väärtushinnanguga.

Arvestades eespool märgitut (mh hinnates avaldatu sisu, avaldamise viisi ja konteksti) tugines

hageja I kostjate vastu nõuete esitamisel ringkonnakohtu hinnangul esiteks sellele, et kostjad

avaldasid vaidlusaluses teates hageja I kohta faktiväite, et hageja I rikkus korteriühistu

üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ilma üldkoosolekut kokku kutsumata arvukalt KrtS-i ning

E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja sätteid. Nimetatule hageja I poolt tuginemine järeldub mh

hagejate menetlusdokumentidest (sh ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude sõnastusest)

ja hagejate 24.01.2022 kohtuistungil avaldatust (I kd, tl 110 pöördel). Ringkonnakohtu

hinnangul on tegemist kaudse faktiväitega, sest selle tõesus või väärus on kontrollitav ning

eespool märgitud faktiväide ei nähtu vaidlusaluses teates avaldatust sõnaselgelt, vaid avaldatu

2-21-7044

sisust. Hageja I menetlusdokumentides märgitud vaidlusaluses teates avaldatud keelendid

(väited I–IV) on olulised selleks, et tuvastada, kas kostjad II ja III avaldasid vaidlusaluses

teates eespool nimetatud kaudse faktiväite. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub vaidlusaluse

teate sisust (mh hageja I menetlusdokumentides viidatud keelenditest), et kostjad II ja III

avaldasid vaidlusaluses teates eespool nimetatud kaudse faktiväite.

Lisaks tugines hageja I kostjate vastu nõuete esitamisel ringkonnakohtu hinnangul sellele, et

kostjad avaldasid hageja I kohta faktiväite, et hageja I väärkasutas E. Vilde tee 63 KÜ raha

või alternatiivselt, et E. Vilde tee 63 KÜ juhatuse liikmed planeerisid küttesüsteemi

renoveerimise protsessi alustada enne koosolekut, sest võimalik oli rahavahendite leke E.

Vilde tee 63 KÜ ühiselt kontolt. Ringkonnakohtu arvates järeldus vaidlusaluse teate sisust

(mh hageja I menetlusdokumentides esitatud vaidlusaluses teates avaldatud väite V lausetest),

et kostjad II ja III avaldasid, et mh hageja I kui E. Vilde tee 63 KÜ juhatuse liige planeeris

küttesüsteemi renoveerimise protsessi alustada enne koosolekut, sest võimalik oli

rahavahendite leke E. Vilde tee 63 KÜ ühiselt kontolt. Nimetatud väide on, arvestades mh

avaldamise viisi ja konteksti, väärtushinnang. Nimetatud väljendi avaldamisel lähtusid kostjad

II ja III ringkonnakohtu arvates oma subjektiivsest õigusetõlgendusest.

12. Järgmiseks analüüsib ringkonnakohus, kas kostjate II ja III avaldatud kaudne faktiväide,

et hageja I rikkus korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ilma üldkoosolekut kokku

kutsumata arvukalt KrtS-i ning E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja sätteid, oli vale. Nimetatu on nii

hageja I ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude kui ka mittevaralise kahju hüvitamise

nõude rahuldamise eeldus (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 4).

12.1.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud kaudse faktiväite tõesuse

kontrollimisel ei ole tähtis, kas ükski korteriühistu liige vaidlustas vaidlusalust E. Vilde tee 63

KÜ korteriomanike üldkoosoleku otsust või kas nimetatud üldkoosoleku otsus on kehtiv.

Kohtul tuleb praegu tuvastada, kas kostjate II ja III avaldatud kaudne faktiväide, et hageja I

rikkus korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ilma üldkoosolekut kokku kutsumata

rohkem kui üht KrtS-i või E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja sätet, on tõene. Seega ei pea kohus

praeguse vaidluse lahendamiseks tuvastama kõiki KrtS-i ja E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja

sätete rikkumisi, mis vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel esinesid.

12.2.

KrtS §-s 21 on reguleeritud korteriomanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine ilma

koosolekut kokku kutsumata. KrtS § 21 lg 1 kohaselt on korteriomanikel õigus vastu võtta

otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Korteriühistu juhatus saadab KrtS §

21 lg 2 järgi KrtS § 21 lg-s 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama

selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korteriomanikele

seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole

ette nähtud pikemat tähtaega. Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte

arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse

tegemisele koosolekut kokku kutsumata. KrtS § 21 lg 3 kohaselt on otsus vastu võetud, kui

selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu (462 SE) seletuskirjas on märgitud, et ilma

koosolekut kokku kutsumata tehtava otsuse puhul kehtivad KrtS § 21 lg-s 4 sätestatud

protokolli koostamise reeglid. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus KrtS § 21 lg 4 ls 1

kohaselt hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli

2-21-7044

kantakse KrtS § 21 lg 4 ls 2 järgi korteriühistu nimi ja asukoht (p 1); protokollija nimi (p 2);

vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sh otsuse poolt hääletanud korteriomanike

nimed (p 3); otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu

(p 4); muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud (p 5). KrtS § 21 lg-s 2 nimetatud

korteriomanike seisukohtade ärakirjad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa (KrtS § 21 lg 5).

12.3.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et mh hageja I ei järginud E.

Vilde tee 63 KÜ juhatuse liikmena KrtS-i ja E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja häälte arvestamisel

ja hääletusprotokolli vormistamisel.

12.3.1.Maakohus viitas asjakohaselt, et kirjalikult hääletamisele kohalduvad TsÜS-i sätted,

mis reguleerivad ühepoolsete tahteavalduste tegemist. Maakohus kohaldas aga vääralt

materiaalõigust, kui leidis, et TsÜS § 72 kohaldub tahteavalduse tagasivõtmisel, mitte

tahteavalduse tähtaegselt muutmisel. Nimetatud osas muudab ringkonnakohus maakohtu

otsuse põhjendusi alljärgnevalt. Ringkonnakohtu hinnangul on ka poolthääle muutmine

vastuhääleks tahteavalduse tagasivõtmine ning sellele kohaldub TsÜS §-s 72 sätestatu.

Eelnevast tulenevalt leidis maakohus ekslikult, et E. Vilde tee 63 KÜ juhatus pidi arvestama

E. Vilde tee 63 korteriomanike poolthäälte vastuhäälteks muutmist olukorras, kus pooled ei

vaielnud, et E. Vilde tee 63 korteriomanike poolthääled (st algsed tahteavaldused) jõudsid E.

Vilde tee 63 KÜ juhatuseni enne vastuhääli ning muutusid kehtivaks TsMS § 69 lg-te 1 ja 2

mõttes. TsÜS §- s 72 sätestatud tahteavalduse tagasivõtmise eeldused ei olnud täidetud.

12.3.2. Siiski jättis E. Vilde tee 63 KÜ ekslikult arvestamata nende E. Vilde tee 63

korteriomanike (nt kostja II kui E. Vilde tee 63-41 korteriomaniku; R kui E. Vilde tee 63- 54

tolleaegse korteriomaniku; V kui E. Vilde tee 63-33 korteriomaniku; T kui E. Vilde tee 63-37;

A kui E. Vilde tee 63-6 korteriomaniku; G kui E. Vilde tee 63-28 korteriomaniku)

vastuhääled, kes ei soovinud oma poolthäält muuta, vaid kelle puhul nähtus üksnes nende

vastuhääl kostja III edastatud dokumendist.

Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse eelnõus märgiti, et E. Vilde tee 63 korteriomanikel tuli

esitada seisukohad vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse eelnõus nimetatud küsimustes

allkirjastatuna E. Vilde tee 63 KÜ postkasti või digiallkirjastatuna hageja I e-posti aadressile

hiljemalt 15.10.2020. Ringkonnakohus nõustub hageja I apellatsioonkaebuse väitega, et E.

Vilde tee 63 korteriomanike üldkoosolek ei pidanud praegu hääletamise korda määrama ning

E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja p-s 6.7 märgitu ei olnud asjakohane. Ringkonnakohtu hinnangul

tulenes praegu hääletamise kord KrtS § 21 lg-st 2 ning E. Vilde tee 63 KÜ juhatusel puudus

pädevus hääletamise korda seisukohtade kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

esitamise osas muuta. Nimetatuga ületas E. Vilde tee 63 KÜ juhatus oma seadusest ja E.

Vilde tee 63 KÜ põhikirjast tulenevat pädevust.

Nagu eespool märgitud, peab KrtS § 21 lg 2 kohaselt korteriomanik esitama oma seisukoha

otsuse eelnõu kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega pidid E. Vilde tee 63

korteriomanikud esitama oma seisukoha püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja

selliselt, et see sisaldaks korteriomaniku nime, kuid seisukoht ei pidanud olema omakäeliselt

allkirjastatud (TsÜS § 79). Õiguskirjanduse kohaselt piisab selleks, et täidetud oleks püsivat

kirjalikku taasesitamist võimaldav viis, info talletamisest paberkandjal ning info hilisema

lugemise võimalikkusest (TsÜS komm (2023), § 79, p 3.2). Lisaks ei pea kirjalikku

taasesitamist võimaldava vormi puhul olema seisukoht omakäeliselt allkirjastatud, vaid piisab

mh nt sellest, et seisukoha esitanud isik nähtub e-kirjast (TsÜS komm (2023), § 79, p 3.3).

2-21-7044

Seega oli kostja III poolt tähtaegselt (menetlusosalised ei vaidle selle üle) hagejale I edastatud

E. Vilde tee 63 korteriomanike esmakordsete vastuhäälte puhul KrtS § 21 lg-s 2 sätestatud

nõuded täidetud ning E. Vilde tee 63 KÜ juhatus (mh hageja I) oleks pidanud vaidlusaluse

üldkoosoleku otsuse puhul nendega arvestama. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul

oluline, et E. Vilde tee 63 korteriomanike vaidlusalused seisukohad edastas hagejale I kostja

III. Viidatud dokumendist nähtusid E. Vilde tee 63 korteriomanike allkirjad. Seega olid KrtS

§-s 21 sätestatud eeldused täidetud iga E. Vilde tee 63 korteriomaniku puhul isiklikult ning

kostja III üksnes edastas E. Vilde tee 63 korteriomanike seisukohad hagejale I, mitte ei

väljendanud E. Vilde tee 63 korteriomanike eest seisukohti nende esindajana.

E. Vilde tee 63 KÜ juhatus (sh hageja I) rikkus KrtS § 21 lg 4 p 3, kuna hääletusprotokollist ei

nähtunud E. Vilde tee 63 korteriomanike eespool märgitud vastuhääled.

12.3.3.Lisaks oli kostja III poolt hagejale I edastatud dokumendi (ja selles esitatud E. Vilde

tee 63 korteriomanike vastuhäälte) näol ringkonnakohtu hinnangul tegemist muu hääletamise

suhtes olulise tähtsusega asjaoluga KrtS § 21 lg 4 p 5 mõttes ning sellega seotud asjaolusid

oleks tulnud hääletusprotokollis kajastada.

12.4.

Ringkonnakohus nõustub hageja I apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt väljus

maakohus vaidluse piiridest (rikkus mh TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 436 lg-t 4), kui analüüsis, kas

E. Vilde tee 63 KÜ juhatus rikkus KrtS-i ja E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja sätteid erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumisel. Maakohus märkis ka ise otsuses, et mh ei vaidlustanud

hagejad hagis erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta käivaid faktiväiteid.

Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse vastavad põhjendused lahendist välja.

12.5.

Eelnevast tulenevalt ei saa rahuldada tõese kaudse faktiväite, et hageja I rikkus

korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ilma üldkoosolekut kokku kutsumata

arvukalt KrtS-i ning E. Vilde tee 63 KÜ põhikirja sätteid, alusel hageja I ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõuet. Maakohus viitas ekslikult, et hageja I mittevaralise kahju hüvitamise

nõude rahuldamise välistab see, et maakohus jättis rahuldamata hageja I ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude. Hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei saa nimetatud

kaudse faktiväite kontekstis rahuldada, sest tõese kaudse faktiväite avaldamine ei ole

õigusvastane.

13. Järgmiseks analüüsib ringkonnakohus, kas hageja I ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud seetõttu, et

kostjad II ja III avaldasid vaidlusaluses teates väärtushinnangu, et mh hageja I kui E. Vilde tee

63 KÜ juhatuse liige planeeris küttesüsteemi renoveerimise protsessi alustada enne

koosolekut, sest võimalik oli rahavahendite leke E. Vilde tee 63 KÜ ühiselt kontolt.

13.1.

VÕS § 1047 lg 4 alusel saab andmete ümberlükkamist nõuda üksnes faktiväidete

avaldamisel, väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda. Seega ei saa eespool viidatud

väärtushinnangu osas rahuldada hageja I andmete ümberlükkamise nõuet.

13.2.

Hageja I saab nõuda talle isikuõiguste rikkumisega (au teotava ebakohase

väärtushinnangu avaldamisega) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (VÕS § 1043 lg 1, §

1045 lg 1 p 4, § 134 lg 2).

13.2.1.Kohus peab väärtushinnangu puhul tuvastama selle avaldamise õigusvastasuse VÕS §

1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11). Selleks, et

väärtushinnangu avaldamine oleks õigusvastane, peab väärtushinnang olema kannatanu au

2-21-7044

teotav. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2- 20- 12495/29, p

11).

13.2.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad II ja III ei avaldanud hageja I kohta

tema au teotavat ebakohast väärtushinnangut. Nagu eespool märgitud rikkus E. Vilde tee 63

KÜ juhatus (sh hageja I) korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ilma

üldkoosolekut kokku kutsumata KrtS-i sätteid (mh jättis osade E. Vilde tee 63 korteriomanike

vastuhäältega vääralt arvestamata). Lisaks ei eksinud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse

normide vastu, kui tuvastas, et renoveerimistööde tegemist alustati enne, kui seda oli

otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Ringkonnakohus nõustub, et sellises olukorras ei

olnud põhjendamatu kostjate II ja III avaldatud väärtushinnang, et võimalik oli rahavahendite

leke E. Vilde tee 63 KÜ ühiselt kontolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vaidlusalune

väärtushinnang ebakohane ka selle väljendusviisi tõttu. Kostjate II ja III väljendusviis ei olnud

vulgaarne.

13.2.3.Lisaks on Riigikohus rõhutanud, et mitte igasugust väärtushinnangu avaldamist ei pea

VÕS § 1046 tähenduses lugema õigusvastaseks. Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse

hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei

ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul

lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). VÕS

§1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul,

nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Igale

avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.

Riigikohus selgitas, et nt sotsiaalmeedias avaldatud väide, et ametnik töötab ministrile vastu,

ei riiva ametniku au sellisel määral, et seda peaks lugema tema au teotavaks rohkem kui

tühisel määral. Selline hinnang ei ületa VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist, sellel ei ole

ametnikku alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu (RKTKo 10.04.2024, 2-20-

3847/48, p 11).

Ringkonnakohus leiab, et isegi, kui kostjate II ja III avaldatud väärtushinnang oli hageja I au

teotav ebakohane väärtushinnang, ei riivanud see hageja I kui korteriühistu juhatuse liikme au

sellisel määral, et seda peaks lugema tema au teotavaks rohkem kui tühisel määral. Selline

korteriühistu juhatuse tegevuse kontekstis avaldatud hinnang (arvestades mh, et hageja I

rikkus üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ilma üldkoosolekut kokku kutsumata KrtS-i sätteid)

ei ületanud VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist ega lubatud kriitikat. Sellel ei olnud

hagejat I alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu. Eelnevast tulenevalt oleks

kostjate II ja III tegevuses õigusvastasus välistatud ka VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 alusel.

14. Isegi, kui nõustuda maakohtu faktiväidete ja väärtushinnangute määratlusega, olid

maakohtu poolt faktiväideteks peetud muud keelendid õiged ning kostjad II ja III ei avaldanud

hageja I au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid.

15. Hageja I varalise kahju nõude puhul oli praegu nõudenormideks VÕS § 1043 ning §

1045 lg 1 p 4. Viidatud sätete eesmärk on kaitsta isikut mh sellise kahju eest, mis on tingitud

tema õiguste jõustamisest (sh kohtuväliselt), mistõttu saab kohtueelseid õigusabikulusid

pidada hõlmatuks selle normi kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Ka hüvitatava

2-21-7044

kahju ulatust täpsustavate VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv otsene

varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, mh kahju hüvitamisega

seotud nõuete esitamiseks. Selliste kulude kandmine isiklike õiguste rikkumise tagajärjel on

rikkujale mõistlikult ettenähtav VÕS § 127 lg 3 tähenduses. Kuna aga kostjad hageja

isikuõigusi ei rikkunud, jättis maakohus menetlus- ja materiaalõiguse normidega kooskõlas

rahuldamata ka hageja I varalise kahju (kohtueelsed õigusabikulud) hüvitamise nõude.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu kostjate

II ja III kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruse määratlemisel. Asjaolust, et kostjate

II ja III lepinguline esindaja nõustus kostja I lepingulise esindaja seisukohtadega, ei järeldu, et

kostjate II ja III lepingulise esindaja ajakulu ei olnud maakohtu määratud ulatuses vajalik ja

põhjendatud. Kostjate II ja III lepinguline esindaja pidi mh tutvuma hagejate ja ka kostja I

menetlusdokumentidega, et otsustada, kas ta nõustub kostja I lepingulise esindaja

seisukohtadega. Hageja I etteheited seoses kostjate II ja III 29.10.2021. a menetlusdokumendi

ning 25.03.2022. a menetlusdokumendi ajakuluga ei ole põhjendatud. Kostjate II ja III

lepingulise esindaja toimingute ajakulu oli mõlema menetlusdokumendi puhul 0,25 tundi (st

15 minutit), mitte 2,5 tundi ja 2,75 tundi, nagu viitas hageja I. Arvestades menetlusdokumendi

sisu ja mahtu (ca 2 lk), ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui leidis, et kostjate II ja III

vastuse koostamise ajakulu oli põhjendatud kahe tunni ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

18. Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale

kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes

kantud menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 3). Kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

18.1. Kostjate II ja III esitatud menetluskulude nimekirja järgi on nende

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 474 eurot.

Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, sest õigusabi osutanud äriühing ei ole

käibemaksukohuslane. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjate II ja III lepingulisel

esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 3,95 tundi: apellatsioonkaebuse ja

maakohtu otsuse analüüsimiseks 1,5 tundi; apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kaks

tundi; ringkonnakohtu 29.08.2024 määrusega tutvumiseks 0,2 tundi ja menetluskulude

nimekirja koostamiseks 0,25 tundi.

Arvestades maakohtu otsuse (33 lk), apellatsioonkaebuse (20 lk), kostjate II ja III

apellatsioonkaebuse vastuse (3 lk) ning menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu, on

kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg märgitud

ulatuses põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületanud juristi keskmist

tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul.

2-21-7044

Eelnevast tulenevalt oli kostjate II ja III menetluskulu apellatsioonimenetluses põhjendatud ja

vajalik 474 eurot ulatuses (3,95 tundi ×120). Nimetatud summa tuleb hagejalt I kostjate II ja

III kasuks välja mõista.

Vastavalt kostjate II ja III taotlusele tuleb hagejal I TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud määras viivist.

18.2. Kostja I taotleb apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuluna lepingulise esindaja

kulude hüvitamist summas 1599 eurot 50 senti (km-ga). Arvestades kostja I menetluskulude

nimekirjas märgitud lepingulise esindaja tunnitasu suurust, käibemaksumäärasid ja tabelis

märgitud ajakulu, on nimetatud summa ringkonnakohtu hinnangul ekslik.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I lepingulisel esindajal

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9 tundi ja 12 minutit. Kostja I menetluskulude

nimekirjas esitatud tabelist nähtub, et nimetatud ajakulu sisaldab ekslikult 16.09.2024

menetlustoimingu ajakulu 31 minutit, mis kostja I enda märke kohaselt ei kuulu rahalisse

arvestusse. Eelnevast tulenevalt oli kostja I lepingulise esindaja ajakulu apellatsiooniastmes

kokku 8 tundi ja 41 minutit, sh oli enne 2024. aastat tehtud menetlustoimingute ajakulu 6

tundi 51 minutit ning 2024. aastal tehtud menetlustoimingute ajakulu 1 tund ja 50 minutit.

Eelnevast tulenevalt taotleb kostja I ringkonnakohtu hinnangul lepingulise esindaja kulude

hüvitamist summas 1568 eurot 50 senti (150 eurot ×6 tundi 51 minutit × 1,2 + 150 eurot × 1

tund ja 50 minutit × 1,22).

Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt oli enne 2024. aastat tehtud menetlustoimingute

ajakulu järgmine: maakohtu otsuse vastuvõtmine ja sellega esmane tutvumine, kliendiga

vestlus ja apellatsiooni esitamise riskide selgitamine 0,5 tundi; vestlus vastaspoole esindajaga

hagejate lubaduse osas maksta kostja I menetluskulud, kliendiga vestlus maakohtu otsuse ja

edasiste sammude osas 18 minutit; apellatsioonkaebusega esmane tutvumine 46 minutit;

apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, kohtupraktika analüüs 5 tundi; kostjate II ja III

vastusega tutvumine 7 minutit; päring ringkonnakohtule asja seisu kohta ja kohtu vastusega

tutvumine 10 minutit. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt oli 2024. aastat tehtud

menetlustoimingute ajakulu järgmine: vestlus kliendiga asja sisu üle, ringkonnakohtule taotlus

määrata tähtajad 10 minutit; ringkonnakohtu 29.08.2024. a määrusega tutvumine ja kliendile

edastamine 10 minutit; täiendava seisukoha koostamine ja kohtupraktika analüüs tund ja 10

minutit; menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit.

Arvestades maakohtu otsuse (33 lk), apellatsioonkaebuse (20 lk), apellatsioonkaebuse vastuse

(6 lk) ning kostja muude menetlusdokumentide ja toimingute sisu ja mahtu, on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg eespool märgitud ulatuses (8

tundi ja 41 minutit) põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu 150 eurot (km-ta) ei ületanud

vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul.

Kostja I kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest

ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

2-21-7044

Eelnevast tulenevalt on kostja I menetluskulu apellatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalik

1568 eurot 50 sendi ulatuses (150 eurot × 6 tundi 51 minutit × 1,2 + 150 eurot × 1 tund ja 50

minutit × 1,22). Nimetatud summa tuleb hagejalt I kostja I kasuks välja mõista.

Vastavalt kostja I taotlusele tuleb hagejal I TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud määras viivist.

19. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1

järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)