3-24-1335/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1335

Haldusasi

Menetlusosalised

X kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamiseks

Kaebaja – X

Eeldatav vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta X menetlusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tallinna Halduskohtule saabus Harju Maakohtult 03.05.2024 X kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kaebajale meditsiinilise abi andmata jätmisega.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 16.05.2024 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.07.2024 määrusega Tallinna Halduskohtu 16.05.2024

määruse ja saatis asja samale halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Halduskohtu määruses ei ole kindlaks tehtud, millisel alusel esitatud kahjunõue (millise vangla

millise tervishoiutöötaja milline tegevus millisel perioodil ja millised tagajärjed) on maakohtu

menetluses. Samuti pole kindlaks tehtud, millisel alusel esitatud kahjunõude osas on läbitud

kohustuslik kohtueelne menetlus ning millises osas on see pooleli. Ilma vaidluse eset kindlaks

tegemata pole võimalik kaebuse korduvust ja kohtueelse menetluse läbimist hinnata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 30.07.2024 määrusega kaebuse käiguta. Halduskohus palus kaebajal

detailselt kirjeldada kahju tekkimisega seotud asjaolusid, st punkti haaval tuli välja tuua, millise

vangla, millise tervishoiutöötaja, milline tegevus, millisel perioodil kaebajale kahju tekitasid ja

millised tagajärjed kaebajale kaasnesid. Kirjelduse väljatoomisel tuli arvestada, et tegemist ei ole

korduvate nõuetega.

5. Kaebaja esitas 02.08.2024 kaebuse täienduse. Kaebaja tõi välja, et ta ei oska kirjeldada kahju

tekkimisega seotud asjaolusid (p 1).

Samas esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse, mille Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2024

määrusega rahuldamata. Määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2024 määrusega. Tallinna

Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kahju

tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi saab kohtule selgitada

kõige paremini kaebaja ise. Kaebajal on halduskohtumenetluses kaebuste ja edasikaebuste

esitamisel arvestatav kogemus. Seejuures ei pea kaebaja kaebust õiguslikult põhjendama, mistõttu

ei eelda menetluses osalemine õigusteadmiste olemasolu. Halduskohtul lasuvat uurimis- ja

selgitamiskohustust arvestades ei ole kaebaja võrreldes vastustajaga ebavõrdsel positsioonil.

Kaebaja ei pea viitama kohtule esitatavates avaldustes õigusnormidele ega kohtupraktikale,

asjakohaste normide ja kohtupraktika kohaldamine on kohtu ülesanne (HKMS § 157 lg 1).

Kohtu põhjendused

6. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt, kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning

puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale.

7. Tallinna Halduskohus jättis 30.07.2024 kaebuse käiguta ning palus kaebajal detailselt kirjeldada

kahju tekkimisega seotud asjaolusid, st punkti haaval tuli välja tuua, millise vangla, millise

tervishoiutöötaja, milline tegevus, millisel perioodil kaebajale kahju tekitasid ja millised tagajärjed

kaebajale kaasnesid. Kohus ei kohustanud kaebajat esitama õiguslikke seisukohti. Kaebaja märkis

02.08.2024 kohtule, et ta ei oska kirjeldada kahju tekkimisega seotud asjaolusid, kuna ei valda eesti

keelt ning ei oma juriidilisi teadmisi. Kohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata,

milline määrus on praeguseks ajaks jõustunud. Samas vabanes kaebaja 29.08.2024 vanglast,

mistõttu oli kaebajal piisavalt aega leida vajadusel õigusabi või tõlkeabi.

8. Kaebaja 02.08.2024 esitatud kaebuse täiendus on raskesti loetav ja mitmeti tõlgendatav.

Kaebaja on nimetanud mitmeid kuupäevi, millal ta pöördus tervishoiutöötaja poole, kuid ei selgu,

kas pöördus terviseprobleemiga või kaebusega tervishoiutöötajate suhtes. Samuti ei selgu kaebuse

täiendusest, millised kahjulikud tagajärjed kaebajale kaasnesid, mis tekitasid kaebajale mittevaralist

kahju. Seega ei täitnud kaebaja HKMS § 38 lg 1 p-s 7 toodud nõuet ning ei toonud kaebuses välja

neid asjaolusid, mille alusel ta kahju nõuab. Kohus ei saa menetleda kaebust, kui puudub kaebuse

faktiline põhjendus. Kohus ega vangla ei saa kaebaja eest kaebust sisustada. Vanglal ei ole

võimalik esitada omapoolseid seisukohti, teadmata asjaolusid. Eelneva tõi välja ka Tallinna

Ringkonnakohus 03.07.2024 määruse punktis 8. Ringkonnakohus viitas mh ka Riigikohtu

30.11.2023 määrusele asjas nr 3-22-1679, kus selgitati, et kaebajal tuleb kahju hüvitamise nõude

esitamisel ära näidata kahju põhjustanud avaliku võimu kandja tegevus ja väidetavalt saabunud

kahjulikud tagajärjed (p 15). Kui kaebaja neid ära ei näita, on see HKMS § 121 lg 1 p 2 järgi aluseks

tagastada kaebus.

9. Kuna ka praegusel juhul kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi ning kohtul ei ole võimalik

sellises vormis kaebust menetleda, tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel.

10. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, tuleb ka menetlusabi taotlus jätta rahuldamata.

11. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

12. Toimetada kohtumäärus kaebajale kätte ning teadmiseks Tallinna Vanglale.

(digitaalselt allkirjastatud)