3-24-2423/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedNikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 20. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vangla kaupluse tegevusega. Kaebaja palub tuvastada, et ta pidi õigusvastaselt tasuma
Legislator headnote
AI generated3-24-2423/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vangla kaupluse tegevusega. Kaebaja palub tuvastada, et ta pidi õigusvastaselt tasuma
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-24-2423
Määruse kuupäev
2. oktoober 2024
Kohtunik
Juhan Siider
Kohtuasi
Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu seoses kaupluse
tegevusega
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121
lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 20. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses
Tartu Vangla kaupluse tegevusega. Kaebaja palub tuvastada, et ta pidi õigusvastaselt tasuma
transporditeenuse eest ning et tema suhtes kohaldati õigusvastaselt käibemaksu. Kaebaja
palub kohustada vanglat tagastama talle 4,16 eurot väidetava transporditeenuse eest ja 2,31
eurot tasutud käibemaksu eest. Lisaks tuleb kaebajale eelnimetatud summadele lisaks maksta
70% seoses vabakasutuskontolt tehtavate mahaarvamistega. Vangla peab lõpetama kaebajalt
raha äravõtmise väidetava transporditeenuse kulu eest. Kaebaja viitab kahju tekkimisele, s.o
varaline kahju 6,29 eurot ja mittevaraline kahju 30 eurot, millele lisandub 8% aastas. Kaebaja
põhjendab, et kinnipeetavatel on õigus osta kaupa hindadega, mis ei ole ebanormaalselt
kõrged võrreldes väljaspool vanglat olevate hindadega. Kaebusele on lisatud 18. juuni 2024. a
arve-saateleht nr 10588240607371365 summas 12,83 eurot. Kaebaja selgitab, et arve ei
sisalda rekvisiite, mis viitaksid lepingupooltele. Kaup vangla poes ületas kahekordselt hinna
vabaduses. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, tõlkeabi ning riigi õigusabi.
Kohus tõlkis kaebuse eesti keelde.
3-24-2423
2. Tartu Vangla esitas 2. septembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse
menetluse materjalid. Vangla selgitab, et kaebaja on esitanud Tartu Vanglale seoses kaupluse
teenuse ja transporditasuga mitmeid kahjunõudeid:
1) Kaebaja esitas 3. mail 2024 vanglale avalduse, milles põhjendab, et vangla rikub
tarbijakaitseseadust ning vastutab 5 euro ebaseadusliku äravõtmise eest seoses
väidetava transporditeenuse tasuga. Müügihind ei saa olla suurem vabaduses olevast
hinnast. Kaebajale tuleb hüvitada 100 eurot pettuse eest.
2) Kaebaja esitas 3. mail 2024 vanglale avalduse, milles nõuab, et vangla tagastaks tema
vanglasisesele kontole ebaseaduslikult kinnipeetud raha seoses 23. aprilli 2024. a
arvega summas 4,82 eurot. Samuti nõuab kaebaja kahjuhüvitist 100 eurot seoses
tervisekahjuga. Kahju tekkis ebaseadusliku vara konfiskeerimisega transpordikulude
ettekäändel.
3) Kaebaja esitas 4. mail 2024 vanglale avalduse, kuna 9. aprilli 2024. a arve alusel hoiti
temalt ebaseaduslikult kinni raha transpordikulude eest. Kaebaja ostis 2-eurose asja,
aga pidi maksma 8,95 eurot. Toodete hinnakiri ei vasta normidele ja
tarbijakaitseseadusele. Kaebajat kui ostjat eksitatakse pahatahtlikult. Kaupluse valik
on vähenenud. Kaebaja nõuab vanglalt 100 eurot.
4) Kaebaja esitas 4. mail 2024 vanglale avalduse, milles nõuab võrdse kohtlemise
põhimõtte rikkumise eest 3200 eurot. Isikul peab olema õigus valida kaupa olenemata
keelest, sotsiaalsest või varalisest seisundist. Seaduslik müügihind ei tohi ületada
vabaduses olevat väärtust.
5) Kaebaja esitas 8. mail 2024 vanglale avalduse, milles põhjendab, et müügihind ei tohi
olla kõrgem vabaduses olevast hinnast. Ometi võttis vangla maha 1,30 eurot postmargi
eest ning konfiskeeris 23. aprilli 2024. a arve alusel transpordikuluna 5 eurot. Kaubale,
mis on omandatud 24,53 eurot eest lisatakse automaatselt 4,82 eurot. Vangla tegevus
ei ole seaduslik. Kaebaja nõuab pettuse eest 100 eurot, samuti nõuab ta 5 euro
tagastamist.
Tartu Vangla jättis 2. septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/333-5 kaebaja kahjunõuded
rahuldamata põhjendusel, et Tartu Vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane ning kaebajale ei
ole kahju tekitatud.
KOHTU SEISUKOHT
3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse
eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle
lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p
2 alusel Tartu Vangla kohustamist tagastada talle kokku 6,47 eurot, s.o 18. juuni 2024. a arve-
saatelehel nr 10588240607371365 märgitud 4,16 eurot transporditeenuse tasu ja 2,31 eurot
tasutud käibemaksu, ning selles osas mitte teha vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-st 2
tulenevaid mahaarvamisi. Samuti nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel vangla
kohustamist lõpetada transporditeenuse tasu rakendamine. Lisaks nõuab kaebaja HKMS § 37
lg 2 p 4 alusel varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, mis kaebusest nähtuvalt seondub
samuti 18. juuni 2024. a arve-saatelehega nr 10588240607371365. Kohustamis- ja
hüvitamisnõuete raames hindab kohus ka Tartu Vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole
eraldiseisvalt HKMS § 37 lg 2 p-s 6 sätestatud tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste
kaitseks vajalik.
4. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt
tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude
kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
3-24-2423
4.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette
kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib
kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks
ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt
rahuldatud. Kaebaja kohustamis- ja hüvitamisnõuete lahendamiseks on kohustuslik
kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lg-tes 5 ja 8.
4.2. Kaebaja on esitanud vanglale mitmeid avaldusi seoses vangla kaupluse tegevusega, kuid
need on esitatud 2024. a mais ehk enne vaidlusaluse 18. juuni 2024. a arve-saatelehe nr
10588240607371365 väljastamist. Kaebaja ei ole nõudnud vanglalt viimati nimetatud arvega
seonduvalt tasutud summade tagastamist ega varalise või mittevaralise kahju hüvitamist.
Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale avaldust, milles nõuaks vangla kohustamist lõpetada
transporditeenuse tasu rakendamine. Kaebaja on kirjeldanud vanglale esitatud avaldustes
haldusorgani õigusvastast tegevust seoses transporditeenuse tasu rakendamisega, nõudnud
kahju hüvitamist summas 100 eurot seoses pettusega, summas 100 eurot seoses
tervisekahjuga ja summas 3200 eurot seoses diskrimineerimisega, nõudnud summade
tagastamist seoses 2024. a aprilli arvetega jne, kuid ei ole esitanud kohustamis- ega
hüvitamisnõudeid konkreetselt kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Isegi kui kaebaja on pärast 2.
septembrit 2024, mil vangla kohtunõudele vastas, vanglale vastavad avaldused esitanud, siis
on väga ebatõenäoline vangla tavapärast praktikat arvestades, et vangla on kaebaja
kahjunõuded või vaided sisuliselt lahendanud (nt kaebaja 2024. a mai kahjunõuded on
lahendatud alles 2024. a septembri alguses). Samuti ei ole saanud mööduda veel kahjunõuete
ja vaiete lahendamise tähtajad, mis on vastavalt kaks kuud ja 30 päeva (riigivastutuse seaduse
§ 18 lg 1 ja VangS § 11 lg 7).
4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Nikolai Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4
alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti
kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
4.4. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui vangla esitatud materjalide pinnalt võiks
tõlgendada, et kaebaja on nõudnud vanglalt kohtueelses menetluses transporditeenuse tasu
rakendamise lõpetamist, siis on selles osas tegemist korduva kaebusega ning kohustamisnõue
kuuluks HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastamisele. Kohus on kohtute infosüsteemist
tuvastanud, et kaebaja on esitanud nõude transporditeenuse tasu rakendamise lõpetamiseks ka
haldusasjades nr 3-24-1478 ja 3-24-1582, leides, et tasu rakendamine on õigusvastane ning
selline jätkuv õigusvastane tegevus ei ole lubatav. Ühtlasi on kaebaja haldusasjas nr 3-24-
1478 väljendanud rahulolematust 23. aprilli 2024. a arve-saatelehe nr 10588240425801208
osas, millele kaebaja on viidanud ka kohtueelses menetluses. Käesolevas asjas esitatud
hilisem kaebus on seega selles osas korduv.
5. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust
riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
6. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.
RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi
tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda
teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast
õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik
seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi
õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1
3-24-2423
sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund
asja otsustamist.
6.1. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja
taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt
halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr
3-24-2037, 3-24-1582, 3-24-1462, 3-24-1448, 3-23-2273 jne). Eeltooduga on tõendatud, et
kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi
abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase
kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist
kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
6.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nikolai Lilitškini taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS
§ 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Juhan Siider