Legislator Case Law & Legislation
3-24-2423/5 AI generated

3-24-2423/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-24-2423/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 20. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vangla kaupluse tegevusega. Kaebaja palub tuvastada, et ta pidi õigusvastaselt tasuma

Legislator headnote

AI generated

3-24-2423/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vangla kaupluse tegevusega. Kaebaja palub tuvastada, et ta pidi õigusvastaselt tasuma

Keywords

AI generated
transit charge land transport freight carrier liability heavy goods vehicle tax tariff dispute offences against public transport
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2423

Määruse kuupäev

2. oktoober 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu seoses kaupluse

tegevusega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.

2. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121

lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 20. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses

Tartu Vangla kaupluse tegevusega. Kaebaja palub tuvastada, et ta pidi õigusvastaselt tasuma

transporditeenuse eest ning et tema suhtes kohaldati õigusvastaselt käibemaksu. Kaebaja

palub kohustada vanglat tagastama talle 4,16 eurot väidetava transporditeenuse eest ja 2,31

eurot tasutud käibemaksu eest. Lisaks tuleb kaebajale eelnimetatud summadele lisaks maksta

70% seoses vabakasutuskontolt tehtavate mahaarvamistega. Vangla peab lõpetama kaebajalt

raha äravõtmise väidetava transporditeenuse kulu eest. Kaebaja viitab kahju tekkimisele, s.o

varaline kahju 6,29 eurot ja mittevaraline kahju 30 eurot, millele lisandub 8% aastas. Kaebaja

põhjendab, et kinnipeetavatel on õigus osta kaupa hindadega, mis ei ole ebanormaalselt

kõrged võrreldes väljaspool vanglat olevate hindadega. Kaebusele on lisatud 18. juuni 2024. a

arve-saateleht nr 10588240607371365 summas 12,83 eurot. Kaebaja selgitab, et arve ei

sisalda rekvisiite, mis viitaksid lepingupooltele. Kaup vangla poes ületas kahekordselt hinna

vabaduses. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, tõlkeabi ning riigi õigusabi.

Kohus tõlkis kaebuse eesti keelde.

3-24-2423

2. Tartu Vangla esitas 2. septembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid. Vangla selgitab, et kaebaja on esitanud Tartu Vanglale seoses kaupluse

teenuse ja transporditasuga mitmeid kahjunõudeid:

1) Kaebaja esitas 3. mail 2024 vanglale avalduse, milles põhjendab, et vangla rikub

tarbijakaitseseadust ning vastutab 5 euro ebaseadusliku äravõtmise eest seoses

väidetava transporditeenuse tasuga. Müügihind ei saa olla suurem vabaduses olevast

hinnast. Kaebajale tuleb hüvitada 100 eurot pettuse eest.

2) Kaebaja esitas 3. mail 2024 vanglale avalduse, milles nõuab, et vangla tagastaks tema

vanglasisesele kontole ebaseaduslikult kinnipeetud raha seoses 23. aprilli 2024. a

arvega summas 4,82 eurot. Samuti nõuab kaebaja kahjuhüvitist 100 eurot seoses

tervisekahjuga. Kahju tekkis ebaseadusliku vara konfiskeerimisega transpordikulude

ettekäändel.

3) Kaebaja esitas 4. mail 2024 vanglale avalduse, kuna 9. aprilli 2024. a arve alusel hoiti

temalt ebaseaduslikult kinni raha transpordikulude eest. Kaebaja ostis 2-eurose asja,

aga pidi maksma 8,95 eurot. Toodete hinnakiri ei vasta normidele ja

tarbijakaitseseadusele. Kaebajat kui ostjat eksitatakse pahatahtlikult. Kaupluse valik

on vähenenud. Kaebaja nõuab vanglalt 100 eurot.

4) Kaebaja esitas 4. mail 2024 vanglale avalduse, milles nõuab võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumise eest 3200 eurot. Isikul peab olema õigus valida kaupa olenemata

keelest, sotsiaalsest või varalisest seisundist. Seaduslik müügihind ei tohi ületada

vabaduses olevat väärtust.

5) Kaebaja esitas 8. mail 2024 vanglale avalduse, milles põhjendab, et müügihind ei tohi

olla kõrgem vabaduses olevast hinnast. Ometi võttis vangla maha 1,30 eurot postmargi

eest ning konfiskeeris 23. aprilli 2024. a arve alusel transpordikuluna 5 eurot. Kaubale,

mis on omandatud 24,53 eurot eest lisatakse automaatselt 4,82 eurot. Vangla tegevus

ei ole seaduslik. Kaebaja nõuab pettuse eest 100 eurot, samuti nõuab ta 5 euro

tagastamist.

Tartu Vangla jättis 2. septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/333-5 kaebaja kahjunõuded

rahuldamata põhjendusel, et Tartu Vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane ning kaebajale ei

ole kahju tekitatud.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p

2 alusel Tartu Vangla kohustamist tagastada talle kokku 6,47 eurot, s.o 18. juuni 2024. a arve-

saatelehel nr 10588240607371365 märgitud 4,16 eurot transporditeenuse tasu ja 2,31 eurot

tasutud käibemaksu, ning selles osas mitte teha vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-st 2

tulenevaid mahaarvamisi. Samuti nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel vangla

kohustamist lõpetada transporditeenuse tasu rakendamine. Lisaks nõuab kaebaja HKMS § 37

lg 2 p 4 alusel varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, mis kaebusest nähtuvalt seondub

samuti 18. juuni 2024. a arve-saatelehega nr 10588240607371365. Kohustamis- ja

hüvitamisnõuete raames hindab kohus ka Tartu Vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole

eraldiseisvalt HKMS § 37 lg 2 p-s 6 sätestatud tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste

kaitseks vajalik.

4. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

3-24-2423

4.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja kohustamis- ja hüvitamisnõuete lahendamiseks on kohustuslik

kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lg-tes 5 ja 8.

4.2. Kaebaja on esitanud vanglale mitmeid avaldusi seoses vangla kaupluse tegevusega, kuid

need on esitatud 2024. a mais ehk enne vaidlusaluse 18. juuni 2024. a arve-saatelehe nr

10588240607371365 väljastamist. Kaebaja ei ole nõudnud vanglalt viimati nimetatud arvega

seonduvalt tasutud summade tagastamist ega varalise või mittevaralise kahju hüvitamist.

Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale avaldust, milles nõuaks vangla kohustamist lõpetada

transporditeenuse tasu rakendamine. Kaebaja on kirjeldanud vanglale esitatud avaldustes

haldusorgani õigusvastast tegevust seoses transporditeenuse tasu rakendamisega, nõudnud

kahju hüvitamist summas 100 eurot seoses pettusega, summas 100 eurot seoses

tervisekahjuga ja summas 3200 eurot seoses diskrimineerimisega, nõudnud summade

tagastamist seoses 2024. a aprilli arvetega jne, kuid ei ole esitanud kohustamis- ega

hüvitamisnõudeid konkreetselt kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Isegi kui kaebaja on pärast 2.

septembrit 2024, mil vangla kohtunõudele vastas, vanglale vastavad avaldused esitanud, siis

on väga ebatõenäoline vangla tavapärast praktikat arvestades, et vangla on kaebaja

kahjunõuded või vaided sisuliselt lahendanud (nt kaebaja 2024. a mai kahjunõuded on

lahendatud alles 2024. a septembri alguses). Samuti ei ole saanud mööduda veel kahjunõuete

ja vaiete lahendamise tähtajad, mis on vastavalt kaks kuud ja 30 päeva (riigivastutuse seaduse

§ 18 lg 1 ja VangS § 11 lg 7).

4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Nikolai Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

4.4. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui vangla esitatud materjalide pinnalt võiks

tõlgendada, et kaebaja on nõudnud vanglalt kohtueelses menetluses transporditeenuse tasu

rakendamise lõpetamist, siis on selles osas tegemist korduva kaebusega ning kohustamisnõue

kuuluks HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastamisele. Kohus on kohtute infosüsteemist

tuvastanud, et kaebaja on esitanud nõude transporditeenuse tasu rakendamise lõpetamiseks ka

haldusasjades nr 3-24-1478 ja 3-24-1582, leides, et tasu rakendamine on õigusvastane ning

selline jätkuv õigusvastane tegevus ei ole lubatav. Ühtlasi on kaebaja haldusasjas nr 3-24-

1478 väljendanud rahulolematust 23. aprilli 2024. a arve-saatelehe nr 10588240425801208

osas, millele kaebaja on viidanud ka kohtueelses menetluses. Käesolevas asjas esitatud

hilisem kaebus on seega selles osas korduv.

5. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

6. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

3-24-2423

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

6.1. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja

taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr

3-24-2037, 3-24-1582, 3-24-1462, 3-24-1448, 3-23-2273 jne). Eeltooduga on tõendatud, et

kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi

abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase

kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist

kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

6.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nikolai Lilitškini taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS

§ 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider