2-22-19339/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse avaldamise aeg ja koht

01. oktoober 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-19339

Tsiviilasi

Reimet Projekt OÜ hagi Thörn Properties OÜ vastu

lepingu tühisuse tuvastamise, tühise lepingu alusel

üleantu tagastamise ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

4 224,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Reimet Projekt OÜ (registrikood 11549769),

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus

(epost: kaire.aus@austalu.ee),

Kostja: THÖRN PROPERTIES OÜ (registrikood

11663815), Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Raul Keba (e-post: raul@ristal.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Thörn Properties OÜ-lt hageja Reimet Projekt OÜ kasuks

põhivõlgnevus 2 000 eurot, 01.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

summas 452,02 eurot ja alates 02.10.2024 viivis põhinõudelt (s.o. 2 000 euro)

tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.

2. Välja mõista kostjalt Thörn Properties OÜ-lt hageja Reimet Projekt OÜ kasuks

menetluskulu summas riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 2 117 eurot

(käibemaksuta).

3. Välja mõista kostjalt Thörn Properties OÜ-lt hageja Reimet Projekt OÜ kasuks

viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Reimet Projekt OÜ hagi Thörn Properties OÜ vastu lepingu

tühisuse tuvastamiseks, tühise lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.08.2022 lihtkirjaliku broneerimislepingu, mille

esemeks oli broneerida kinnistusregistrisse kantud kinnisasi registriosa numbriga xxx,

sihtotstarbega elamumaa 100%, asukohaga XXX ja selle oluliseks osaks olev reaalosa nr X

üldpinnaga 54,2 m2. Broneerimislepingu punkt X kohaselt leppisid pooled kokku, et kuni

03.09.2022 omanik ei paku objekti teistele huvilistele ega sõlmi selle võõrandamise

kokkuleppeid, samuti ei pea sellealaseid läbirääkimisi. Lisaks märgib broneerimistähtaja jooksul

müügikanalites objekti staatuseks „Broneeritud“. Hageja tasus kinnisasja broneerimise eest

broneerimistasu summas 2 000 eurot, mille ta kandis lepingu sõlmimise päeval kostja

arvelduskontole nr EExxx. Broneerimislepingu punktis 5. leppisid pooled kokku, et kui

broneerimistähtaja jooksul Thörn Properties OÜ ja Reimet Projekt OÜ sõlmivad objekti

notariaalse müügilepingu, arvestatakse broneerimistasu maha objekti ostu-müügihinnast.

2. 30.09.2022 edastas Reimet Projekt OÜ esindaja Thörn Properties OÜ-le e-kirja, milles

kirjutas, et „kuna korteri broneerimisleping (2000 eur) tuleb seaduslikult ka notariaalselt

kinnitada ja seda meil tehtud pole, siis on see leping ära ütlemisel kehtetu. Seega loobun selle

korteri broneerimislepingust ja palun tagastada 2000 eur tagasi Reimet Projekt OÜ kontole.”

12.10.2022 edastas kostja lepinguline esindaja hageja seaduslikule esindajale vastuskirja milles

leidis, et broneerimislepingu punkti 3. kohaselt lepiti kokku lepingu kehtivuse tähtajas kuni

03.09.2022 ning kuna selle aja jooksul korteriomandi müügilepingut ei sõlmitud, siis loetakse

broneerimistasu kliendipoolseks korteriomandi müügi peatamise kokkuleppeliseks hüvitiseks,

mida broneerijale ei tagastata.

3. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et 03.08.2022 broneerimisleping on tühine tehing, millel ei

ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt

alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja palub kohtul tuvastada

Reimet Projekt OÜ ja Thörn Properties OÜ vahel 03.08.2022. sõlmitud broneerimislepingu

tühisus; välja mõista Reimet Projekt OÜ kasuks Thörn Properties OÜ-lt põhinõue 2 000 eurot;

välja mõista Reimet Projekt OÜ kasuks Thörn Properties OÜ-lt viivis 64,24 eurot ajavahemiku

03.08. - 27.12.2022 eest; välja mõista Reimet Projekt OÜ kasuks Thörn Properties OÜ-lt viivis

8% aastas põhinõudelt alates 28.12.2022.a kuni põhinõude täitmiseni; jätta menetluskulud Thörn

Properties OÜ kanda; välja mõista menetluskulude tasumisega viivitamise korral

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis

võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited hagile

4. Kostja ei tunnista hagiavaldust ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et tuleb eristada

kinnisasja müügilepingut ja kinnisasja broneerimislepingut. Kostja nõustub, et leping, mis on

suunatud kinnisasja omandamisele, peab olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis.

Kohtupraktika kohaselt on kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks müüja kohustus

võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on aga müüja

kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu

võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest. antud juhul ei sisalda broneerimisleping

hageja kohustust võõrandada kinnisasi tulevikus kostjale. Vastupidi - broneerimislepingu sisuks

on hageja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel kostja kasuks kinnisasi võõrandamata,

kusjuures broneerimistasu on ette nähtud vaid kinnisasja broneerimise eest. Seega on tegemist

broneerimislepinguga, mille sõlmimiseks seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe.

Arvestades, et broneerimislepingu punkti 3. kohaselt lepiti kokku lepingu kehtivuse tähtajas

kuni 3.09.2022 ning selle aja jooksul korteriomandi müügilepingut ei sõlmitud, tuleb

broneerimistasu lugeda hagejapoolseks korteriomandi müügi peatamise kokkuleppeliseks

hüvitiseks, mida kostjale ei tagastata. Viitame seejuures, et hageja oli valmis korteriomandi

müügilepingu kostjaga sõlmima, kuid kostja ei ilmunud notarisse kahel korral, s.o 8.09 ja

26.09.2022. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Rahuldamata tuleb jätta ka hageja kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamise nõue, kuna kostja

müügilepingu rikkumine on vabandatav.

Kohtu põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436

lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega..

6. Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle:



Pooled sõlmisid 03.08.2022 lihtkirjaliku broneerimislepingu (dtl 7), mille esemeks oli

kinnistusregistrisse kantud kinnisasi registriosa numbriga xxx, sihtotstarbega elamumaa

100%, asukohaga XXX ja selle oluliseks osaks olev reaalosa nr X üldpinnaga 54,2 m2.

Lepingu eseme hinnaks oli 162 000 eurot ja hinnas sisaldus baaspakett porto/oslo.



Broneerimislepingu punkt 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et kuni 03.09.2022 omanik

ei paku objekti teistele huvilistele ega sõlmi selle võõrandamise kokkuleppeid, samuti ei

pea sellealaseid läbirääkimisi. Lisaks märgib broneerimistähtaja jooksul müügikanalites

objekti staatuseks „Broneeritud“.



Broneerimislepingu p 5 ja 6 leppisid pooled kokku, et kui broneerimistähtaja jooksul

arendaja ja broneerija sõlmivad objekti notariaalse müügilepingu, arvestatakse

broneerimistasu maha objekti ostu-müügihinnast. Kui broneerimistähtaja jooksul objekti

notariaalset müügilepingut ei sõlmita, loetakse broneerimistasu omaniku poolseks

objekti müügi peatamise kokkuleppeliseks hüvitiseks ning seda broneerijale ei tagastata.



Hageja tasus kostjale kinnisasja broneerimise eest broneerimistasu summas 2 000 eurot.



Vaidlust ei ole ka selles, et lepingu esemeks olnud kinnisasja müügilepingut pooled ei

sõlminud.



Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusalune 03.08.2022 leping on broneerimisleping,

millele kohustuslikku vorminõuet kehtestatud ei ole, või on tegemist kinnisasja

omandamisele suunatud eellepinguga, mille kehtivus sõltub asjaõigusseaduse (AÕS) §

119 lg-s 1 ettenähtud kohustusliku notariaalselt tõestatud vorminõude järgimisest.

7. Riigikohus on korduvalt oma lahendites selgitanud, et lepingus sanktsioonide ettenägemine

kinnitab üldjuhul kohustuse siduvust ja seega kokkuleppe suunatust kinnisasja omandamisele (vt

RKTKo 08.06.2006 3-2-1-32-06, p 16; RKTKo 29.11.2017 2-16-8456/31, p 15; RKTKo

14.06.2023).

8. Riigikohus asus 14.06.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-14179 seisukohale, et ka

broneerimisleping võib olla AÕS § 119 lg 1 tähenduses tehing, millega kohustutakse omandama

või võõrandama kinnisasja, juhul kui sellest lepingust tuleneb lepingupoolele otsene või kaudne

surve kinnisasi hiljem omandada või võõrandada. Riigikohus selgitas, et AÕS § 119 lg 1

tähenduses kinnisasja omandama või võõrandama kohustava tehinguna tuleb mõista igasugust

võlaõiguslikku kohustust, mis on kasvõi kaudselt suunatud sellele, et muuta konkreetse

kinnisasja senist kuuluvust (omandit) ehk tuua kaasa kinnisasja omandi üleminek seniselt

omanikult uuele omanikule. Kohustus omandada või võõrandada kinnisasi võib olla nii

asjaomase lepingu järgne põhi- kui ka kõrvalkohustus. AÕS § 119 lg 1 puudutab nii poolele

endale kui ka kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja võõrandama kohustumist, samuti võib

kinnisasja omandamise kohustus olla suunatud nii kinnisasja omandamisele teiselt

lepingupoolelt kui ka kolmandalt isikult. AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud vorminõudele peavad

vastama ka niisugused kokkulepped, millest kinnisasja omandamise või võõrandamise kohustus

tuleneb üksnes kaudselt. Kolleegium leidis, et kaudselt väljendatud kohustust sõlmida kinnisasja

omandamisele suunatud leping võib sisaldada ka broneerimisleping, millega nähakse kinnisasja

ostmisest huvitatud isikule tehingu temast sõltuvatel asjaoludel ärajäämise puhuks ette rahaline

koormis, mis ületab temale lepingu alusel osutatud teenuse harilikku väärtust. Kui tasu ületab

ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstavat summat ja kokku on lepitud selle jäämine

teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see kinnisasja omandamisele suunatud

kokkuleppele, mis AÕS § 119 lg 1 järgi peab olema notariaalselt tõestatud (vt RKTKo

29.11.2017 2-16-8456/31, p 16).

9. Käesoleval juhul on tsiviilasjas vaidlusesemeks olevas lepingus nimetatud konkreetne

kinnisasi, selle müügihind ning tähtaeg, mille jooksul notariaalse müügilepingu sõlmimata

jäämise korral jääb hageja broneerimistasust ilma midagi vastu saamata. Lepingu p 7 on pooled

kokku leppinud, et juhul, kui arendaja rikub käesoleva lepingu punkti 3 on õigus nõuda

broneerimisraha tagastust ning broneerijal on õigus nõuda omanikult leppetrahvi

broneerimistasu ulatuses. Lepingu p 8 kohaselt aga juhul, kui arendaja tõttu ei suudeta objekti

punktis 1 nimetatud elamuks arendada, siis tagastab Arendaja broneerimistasu broneerijale.

Kohus saab siit teha järelduse, et broneerimistasu oli mõeldud tagama notariaalse müügilepingu

sõlmimise kohustuse täitmist ning pooled on soovinud lepingu sõlmimisel võtta endale

kinnisasja müügilepingu eellepingule iseloomulikke kohustusi. Juhul, kui tegemist oleks olnud

vaid broneerimistasuga ei oleks pooled kokku leppinud sanktsioone kostjale tema kohustuste

rikkumise puhuks.

10. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi selgituste kohaselt tuleb AÕS § 119 lg 1 tähenduses kinnisasja

omandama või võõrandama kohustava tehinguna mõista igasugust võlaõiguslikku kohustust,

mis on kasvõi kaudselt suunatud sellele, et muuta konkreetse kinnisasja senist kuuluvust

(omandit) ehk tuua kaasa kinnisasja omandi üleminek seniselt omanikult uuele omanikule.

Kohustus omandada või võõrandada kinnisasi võib olla nii asjaomase lepingu järgne põhi- kui

ka kõrvalkohustus. Ka broneerimisleping võib olla AÕS § 119 lg 1 tähenduses tehing, millega

kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, juhul kui sellest lepingust tuleneb

lepingupoolele otsene või kaudne surve kinnisasi hiljem omandada või võõrandada. Kohus

leiab, et need seisukohad ja tõlgendused on kohaldatavad ka siin kohtuasjas.

11. Kohus palus 11.06.2024 määruses pooltel esile tuua, milline võiks olla käesoleval juhul

broneerimise eest makstav mõistlik summa ja kas hageja poolt tasutud 2 000 eurot hõlmas endas

ka mingeid erinevaid komponente. Kumbki pool oma hinnangut broneerimistasu suuruse osas

esile ei andnud, broneerimistasus sisalduvaid erinevaid kulukomponente (näiteks

müügikuulutuses broneerimismärke tegemise kulu) esile ei toonud. Kohus osundab, et

broneerimistasu 2 000 eurot on 1,23% kinnisasja kavandatud ostuhinnast 162 600 eurot. Seega

ei ole broneerimistasu kinnisasja kavandatava ostuhinna ja broneerimisperioodi lõikes iseenesest

suur.

12. Kolleegium märkis lahendis 2-20-14179, et kui broneerimislepingu tekstist ega selle lepingu

kohta kohtu ette toodud asjaoludest ei järeldu teisiti, tuleb lähtuda eeldusest, et broneerimistasu

ei olnud osadeks jagatav. Sellisel juhul tuleb eeldada, et broneerimistasu eesmärk oli tagada

maaklerile tema tegelikust panusest ning osutatud teenuse sisulisest väärtusest sõltumatu

rahaline sooritus juhuks, kui kavandatud kinnisasja müügitehing jääb sõlmimata tehingu teise

poole tõttu. Järelikult on niisuguse rahalise tagatise eesmärk eelduslikult survestada tehingu teist

poolt kinnisasja omandama, mistõttu sellelaadse broneerimistasu kokkuleppe puhul peaks

broneerimisleping AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis.

13. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes

vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. TsÜS § 82 näeb ette, et

seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud.

TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing

tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

14. AÕS § 119 lg 1 järgi peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama

kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 119 lg 2 kohaselt muutub vorminõuet järgimata

tehtud kohustustehing kehtivaks üksnes siis, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping

ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Juhul, kui asjaõiguslepingut ei ole sõlmitud ega

kinnistusraamatusse selle alusel kannet tehtud, on tehingu vorminõude järgimata jätmise

tagajärjeks TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu tühisus.

15. AÕS § 119 lg-s 1 tähenduses kinnisasja omandama või võõrandama kohustava tehinguna

tuleb mõista igasugust võlaõiguslikku kohustust, mis on kasvõi kaudselt suunatud sellele, et

muuta konkreetse kinnisasja senist kuuluvust (omandit) ehk tuua kaasa kinnisasja omandi

üleminek seniselt omanikult uuele omanikule. Kohustus omandada või võõrandada kinnisasi

võib olla nii asjaomase lepingu järgne põhi- kui ka kõrvalkohustus. AÕS § 119 lg 1 puudutab nii

poolele endale kui ka kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja võõrandama kohustumist, samuti

võib kinnisasja omandamise kohustus olla suunatud nii kinnisasja omandamisele teiselt

lepingupoolelt kui ka kolmandalt isikult. AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud vorminõudele peavad

vastama ka niisugused kokkulepped, millest kinnisasja omandamise või võõrandamise kohustus

tuleneb üksnes kaudselt. Niisuguste kaudselt kohustavate kokkulepete hulka saab lugeda mh

lepinguid, millega kindla kinnisasja omandamata või võõrandamata jäämise puhuks nähakse ette

märkimisväärne rahaliselt ebasoodne tagajärg, näiteks kui kavandatud tehingu sõlmimisest

loobumise korral ei ole poolele ette nähtud õigust saada tagasi suurt rahasummat, mille ta on

teisele poolele tehingut silmas pidades tasunud. Väljavaade jääda ilma olulise suurusega

rahasummast survestab selle tasunud lepingupoolt kinnisasja omandamis- või

võõrandamislepingut sõlmima, kitsendades sellega tema otsustusvabadust. (RKTKo 14.06.2023,

2-20-14179/52).

16. Riigikohus on ka varasemalt selgitanud, et kinnisasja müügilepingu sõlmimata jäämise

puhuks ettenähtud leppetrahv on oma olemuselt suunatud poole survestamisele sõlmida

kavandatud müügileping. Olles mõeldud kohalduma peamiselt olukorras, kus kostja on rikkunud

enda antud lubadust osta kinnisasi enampakkumise käigus kokkulepitud tingimustel, peab

niisugust leppetrahvi tasuma kohustav kokkulepe olema sõlmitud AÕS § 119 lg 1 kohaselt

notariaalselt tõestatud vormis (RKTKo nr 2-22-7114, p 15).

17. Antud juhul on broneerimislepingus kokku lepitud võõrandatav kinnisasi, selle müügihind

ning tähtaeg, mille jooksul notariaalse müügilepingu sõlmimata jäämise korral on kinnisasja

ostja kohustatud maksma teisele poolele rahalist hüvitist broneerimistasu ulatuses. Kuna

kinnisasja müügi kohustustehing peab AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema notariaalselt tõestatud,

tulnuks ka see kokkulepe VÕS § 33 lg 2 järgi sõlmida samas vormis.

18. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti.

19. Seega ei tekkinud hagejal tühise broneerimislepingu alusel kohustust tasuda broneerimistasu

2 000 eurot kostja pangakontole. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult

(üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu

saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb

hiljem ära. Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2

000 eurot.

20. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud

viivise ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist,

taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist.

21. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohustuse täitmata jätmise

korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas

lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi.

22. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

23. Hageja esitas 30.09.2022 e-kirjaga nõude kostjale tühise tehingu alusel saadud 2 000 euro

tagasimaksmiseks, tähtaega ei määranud. 04.11.2022 esitas hageja kostjale uue nõudekirja ja

palus summa tagastada hiljemalt 11.11.2022. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks

01.10.2022. Kohtuotsuse teatavakstegemise seisuga on põhivõlalt 2 000 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis muutunud sissenõutavaks summas 452,02 eurot.

(01.10.2022 – 01.10.2024, viivisekalkulaaror.ee). Kohus mõistab lisaks põhivõlale kostjalt

hageja kasuks välja viivise perioodi 01.10.2022 – 01.10.2024 eest summas 452,02 eurot ning

alates 02.10.2022 lisanduva viivise protsendina põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

24. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2 000 eurot, kohtuotsuse päevaga

sissenõutavaks muutunud viivis ja edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses määras.

25. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on

tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

27. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas

kohtuotsuse tegemist.

28. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 490 eurot,

õigusabikulud kohtumenetluses 2 117 eurot (9,5h tööd), kokku 2 607 eurot.

29. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 16.12.2022ja3.02.2023 tasunud riigilõivu kokku

490 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja

vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

30. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 9,5h, hinnaga 120 eurot tund. Kui

menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja

vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

31. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite

mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud. Kohus kontrollis kõikide

hageja esindaja toimingute ajakulu ning selle vastavust kohtule esitatud menetlusdokumentidele.

Kohtu hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule

ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud

toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 9,5 tunni ulatuses.

32. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 120 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas

on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-

159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades

tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 140-150 eurot

(käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja

vajalik kulu maakohtus 2 117 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja menetluskulude

suuruseks kokku 2 607 eurot (riigilõiv+ õigusabikulu hagimenetluses).

33. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (2 607 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

34. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik