3-24-1767/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1767

Haldusasi

X kaebus MTÜ Eesti Mäeseltsi kohustamiseks X

26.04.2024 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – MTÜ Eesti Mäeselts, lepingulised esindajad

v.adv V.L, Piret Rummi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2024 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 13.09.2022 MTÜ Eesti Mäeseltsile taotluse mäetehniku

(EKR 5) kutse saamiseks.

2. MTÜ Eesti Mäeselts otsustas 15.11.2022 kutsekomisjoni koosoleku protokolli nr 83-

15112022 kantud 17.11.2022 otsusega mitte väljastada kaebajale mäetehniku (EKR 5)

kutsetunnistust.

3. Kaebaja esitas 29.11.2022 vaide otsuse nr 5/9-2022/31 ümberhindamiseks, mille MTÜ

Eesti Mäeselts jättis 04.01.2023 vaideotsusega nr 5/1-2023/1 rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 15.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTÜ Eesti Mäeseltsi

17.11.2022 otsuse ja 04.01.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning MTÜ Eesti Mäeseltsi

kohustamiseks tema taotlust uuesti läbi vaadata . Tallinna Halduskohus jättis kaebuse

08.09.2023 tehtud otsusega asjas 3-23-91 rahuldamata.

5. Kaebaja pöördus 26.04.2024 teistkordselt taotlusega mäetehniku (EKR 5) kutse saamiseks.

6. MTÜ Eesti Mäeselts kutsekomisjoni toimetaja Helis Pormeister vastas kaebajale muu

hulgas 15.05.2024, kus tõi välja, et kutsekomisjon on arvamusel, et kaebaja taotluses esitatud

koolitused ei aita piisaval määral mäendusalase pädevuse kasvule juurde ja seega pole see ka

piisav pädevuse tõendamiseks. Komisjon palus esitada täiendavalt vähemalt 10 täiendusõppe

tõendatud punktide summa (edaspidi TP) (soovituslikult 18 TP) ulatuses maapõuealaste

koolituste läbimise kohta tõendeid juurde ning selgitas, et kaebaja saab esitada taotluse

järgmises taotlusvoorus.

7. Pärast kaebaja poolt esitatud selgitusi, vastas H. Pormeister uuesti 21.05.2024, et taotleja

peab vastama kutse taotlemise eeltingimustele, et kutsekomisjon saaks taotleja

kompetentsnõuetele vastavust hinnata. Kuna eeltingimused polnud jätkuvalt täidetud, ei

võtnud kutsekomisjon kaebaja taotlust menetlusse.

8. Tallinna Halduskohtus registreeriti 13.06.2024 X kaebus MTÜ Eesti Mäeseltsi otsuse

ümberhindamiseks. Kaebaja soovis lisaks ka avalikku vabandust ja MTÜ Eesti Mäeseltsi

poolt tekitatud mainekahju eest rahalist hüvitist 4500 eurot.

9. Tallinna Halduskohus pöördus kaebaja poole selgitades, et nõuete osas vajab kaebus

täpsustamist. Lisaks tõi kohus välja, et kaebuselt on tasumata ka riigilõiv.

10. Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.07.2024 kaebaja parandatud kaebus. Parandatud

kaebuse kohaselt soovib kaebaja jätkuvalt MTÜ Eesti Mäeseltsi otsuse ümberhindamist, kuid

kaebaja loobus ülejäänud nõuetest (kahju hüvitamise ja avaliku vabandamiseks

kohustamisest).

11. Tallinna Halduskohus võttis 15.07.2024 määrusega vastu X hüvitamisnõudes ja

kohustamisnõudest avalikuks vabandamiseks kohustamiseks kaebusest loobumise ja lõpetas

menetluse nende nõuete osas. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõudes kohustada MTÜ-d

Eesti Mäeselts X 26.04.2024 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebaja pöördus teistkordselt MTÜ Eesti Mäeselts poole, et taotleda Mäetehnik, tase 5

kutsetunnistust. Vastavalt haldusasjas 3-23-91 tehtud kohtuotsusele oli taotluse hetkeks

kaebajal omandatud üle kahe aastane töökogemus ja läbitud 30 täiendõppe punkti.

Kaebaja esimene kontakt MTÜ-ga Eesti Mäeselts oli I taotlusvooru vahemikus, 11. veebruar

2024, kui kaebaja saatis peale 2 aastase töökogemuse täitumist uue avalduse MTÜ Eesti

Mäeseltsi poole. Toona vastati vastustaja poolt, et täiendõppe punkte jääb puudu (30st

täiendõppe punktist on olemas 22 täiendõppe punkti) ja avaldust ei saa menetlusse võtta.

Kaebaja teine pöördumine MTÜ Eesti Mäeseltsi poole toimus II taotlusvooru vahemikus, 26.

aprill 2024. Selleks ajaks oli kaebajal täiendavalt läbitud:

‒ TalTech-i „Maapõuepoliitika. Maavarade teemaplaneeringud, kokkulepped ja koostöö“ 7,6

TP;

‒ „Kagu-Eesti ettevõtluse arendustoetuse infoseminar„ 2,2 TP;

‒ „Kagu-Eesti Inkubatsiooniprogramm“ 6,72 TP.

Täiendõppe punktide arvutamisel on võetud aluseks MTÜ Eesti Mäeseltsi Kutse Andmise

Kord (KAK) ja arvutused on tehtud kõige pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt vastavalt H.

Pormeister soovitusele.

26. aprillil 2024 kaebaja poolt esitatud avalduses on välja toodud koos lühikirjelduste ja

täiendõppe arvutustega 31,98 TP. Kui võtta aluseks vastustaja e-maile, (kaebuse lisa 2) kus oli

toodud välja, et 11 veebruari 2024 seisuga on kaebajal 22 TP pluss täiendavalt kaebaja poolt

läbitud täiendõppekoolitused 26. aprilliks 2024 7,6 TP + 2,2 TP + 6,72 TP = 38,52 TP Lisaks

oli kaebajal selleks hetkeks 2 aastane ja 3 kuune töökogemus. Ometi nurjati vastustaja poolt

kaebaja taotlus.

13. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

Vastustaja jättis õigesti ja nõuetekohaselt kaebaja 26.04.2024 esitatud taotluse menetlusse

võtmata ehk läbi vaatamata. Vastustaja juhindus kehtivast Mäeinseneride ja mäetehnikute

kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni(de) töökorrast ning kutse andmise menetlemise korrast

(vastu võetud 14.03.2022) (edaspidi ka kutse menetlemise kord) ning MTÜ Eesti Mäeseltsi

kutse andmise korrast mäetehniku ja mäeinseneride kutsele (kinnitatud 20.04.2022, viimati

muudetud 14.03.2024) (edaspidi ka: KAK). Kaebaja taotluse menetlusse võtmisest

keeldumise põhjuseks oli see, et juba taotluse laekumise järgselt menetluseelsete toimingute

läbiviimisel oli näha, et taotleja puhul ei ole täidetud KAK punktist 2.1.1 (b) tulenev

eeltingimus, mille kohaselt on kutse Mäetehnik, tase 5 taotlemise üheks eeltingimuseks

maapõuealase täiendusõppe läbimine mahus 30 TP. Vastavalt kutse menetlemise korra

punktile 15.4 viis menetluseelsed toimingud läbi, sealhulgas vaatas taotluse üle,

kutsekomisjoni toimetaja, kes suhtles taotlejaga ja teavitas teda ühe eeltingimuse mitte

täitumisest. Tegemist oli puudusega, mida kaebaja ei kõrvaldanud. Vastavalt kutse

menetlemise korra punkti 15.4 alapunktile 15.4.5 kui täiendava tähtaja jooksul puudusi ei

kõrvaldata, ei võeta taotlust menetlusse. Eelnevast tulenevalt ei võtnud vastustaja kaebaja

taotlus menetlusse. Taotluse menetlusse võtmine oleks kaebajale kaasa toonud kulud. Kutse

menetlusse võtmata jätmine oli kaebaja jaoks soodsam lahendus, sest taotluse menetlusse

võtmise korral peab taotleja maksma tasu (hetkel 119 eurot). Vastavalt kutse menetlemise

korra punktile 15.11 kutse andmise taotluse rahuldamata jätmise korral taotlemise tasu ei

tagastata. Kuna menetluseelsete toimingute läbiviimisel oli näha, et esitatud taotluse alusel

kaebajale kutset ei väljastata, siis oleks kutse menetlemine kaasa toonud kaebajale negatiivse

otsuse kutse andmata jätmise kohta ja ta oleks kaotanud ka kutse taotlemise eest tasutud

summa ning oleks pidanud tulevikus ikka uuesti kutset taotlema tulema. Uus kutse taotlemise

taotlusvoor on planeeritud juba 30.09 – 13.10.2024 ning kui kaebaja on vahepealse aja

jooksul läbinud täiendavat maapõuealast täiendusõpet, siis on kaebajal võimalik esitada uus

täiendatud andmetega taotlus uues taotlusvoorus. Taotluse menetlusse võtmata jätmine kandis

ka eesmärki mitte tekitada taotlejas väärarusaama ja põhjendamatut ootust, et tema taotlus

vastab eeltingimustele ja sellest tulenevalt, et talle suure tõenäosusega väljastatakse kutse.

Hilisem otsus kutse andmata jätmise kohta eeltingimuse täitmata jätmise tõttu oleks võinud

osutuda kaebajale üllatuslikuks ja pigem tekitada küsimuse, et miks tema taotlus üldse

menetlusse võeti, kui juba menetluseelsete toimingute läbiviimisel oli näha, et üks kohustuslik

eeltingimus on täitmata.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Käesolevas asjas tuleb esmalt tuvastada, kas kaebaja oli täitnud KAK nõude

maapõuealase täiendusõppe läbimise osas mahus 30 TP. Seejärel tuleb vastata küsimusele,

kas õiguspärane oli jätta kaebaja taotlus läbi vaatamata.

Täiendkoolituste osas sätestab KAK p 2.1.1 alap b, et mäetehniku kutse taotlemise

eeltingimuseks on maapõuealase täiendusõppe läbimine 30 TP mahus. Kutse omistamisel

arvestatakse viimase viie aasta jooksul läbitud täiendusõpet.

15. Vastustaja 15.08.2024 vastuses kaebusele p-s 14 on vastustaja esitanud loetelu

koolitustest, mille kohta kaebaja on vastustajale esitanud tõendid koolituste läbimise kohta.

Nendeks on: Teeme Ära SA Ringmajanduse baaskoolitus (6,8 TP), Võru maakonna

jäätmevaldkonna visioonikonverents (4,32 TP), Elektriautod tulevad (4,32 TP),

maapõuepoliitika (7,6 TP), Kagu-Eesti ettevõtluse arendustoetuse infoseminar (2,2 TP) ja

Kagu-Eesti Inkubatsiooniprogramm (6,72 TP). Kokku on 31,96 TP mahus esitatud

koolitustest vastustaja hinnangul võimalik kahtlusteta lugeda maapõuealaseks koolituseks

vaid üht koolitust (TalTechi koolitus nimetusega „Maapõuepoliitika. Maavarade

teemaplaneeringud, kokkulepped ja koostöö“, maht kokku 7,6 TP). Ülejäänud koolitused on

vastustaja hinnangul kõik teistest valdkondadest, mitte maapõuealased (alates elektriautodest

kuni äriidee arendamiseni ning turunduse ja ettevõtluseni). Esitatud materjalidest ei olnud

vastustaja väitel võimalik tuvastada, et need koolitused oleks maapõuealaga seotud, nt

projektide kirjutamine või äriidee arendamine selles valdkonnas. Vastustaja on vastuses

kaebusele välja toonud, et KAK lisas 2 on selgitatud täiendusõppe arvestuse põhimõtteid ning

ka seal on toodud, et lähtuvalt inseneri tööülesannete spetsiifikast võib täiendusõpe olla

osaliselt läbitud ka erialaga vähem seotud (nt personalijuhtimise, juhtimispsühholoogia,

projektijuhtimise) jmt valdkonnas. Vastustaja on seisukohal, et Teeme Ära SA korraldatud

ringmajanduse baaskoolitust (6,8 TP) ja Võrumaa Arenduskeskuse korraldatud elektriautode

konverentsi (4,32 TP) maapõuealaseks koolituseks ühelgi tingimusel nimetada ei saa. See on

kohtu arvates põhjendatud hinnang. Kagu-Eesti ettevõtluse seminari ja

Inkubatsiooniprogrammi (kokku 8,92 TP) võis vastustaja hinnangul olla võimalik arvestada

täiendusõppe mahu hulka (ehkki ka nende puhul pole seos maapõuevaldkonnaga piisavalt

selge), kuid igal juhul oli selge, et nõutud 30 TP-st jääb puudu. Kohus nõustub vastustaja

hinnanguga. Kuna täienduskoolituste läbimine 30 TP ulatuses ei ole tõendatud, ei ole tähtsust,

milliseid järeldusi võib H. Pormeistri kirjavahetusest kaebajaga (nt H. Pormeistri 15.02.2024

e-kiri) teha. Asjaolu, kas H. Pormeistri arvates oli kaebajal 22 TP ulatuses punkte olemas või

mõistis kaebaja H. Pormeistrit valesti, ei oma asjas tähtsust. Sest kaebaja ei ole tõendanud

nõutud mahus täiendõppe läbimist. Asjaoludest nähtuvalt konsulteeris kutsekomisjoni

toimetaja H. Pormeister kaebaja deklareeritud koolituste osas ka kutsekomisjoni liikmetega.

Ükski kutsekomisjoni liige ei leidnud, et kaebajal on piisavas mahus täiendusõppe punkte.

16. Kutse menetlemise korra punkti 15.4 kohaselt dokumentide laekumisel viib

menetluseelsed toimingud läbi kutsekomisjoni toimetaja, kontrollides mh nõutud

dokumentide olemasolu (p 15.4.1) ja dokumentide vormilist vastavust soovitud tasemele (p

15.4.2). Nõuetekohaselt täidetud dokumendid suunatakse edasi vastavasse hindamiskomisjoni

(p 15.4.3), nõuetele mittevastava taotluse korral teavitatakse esimesel võimalusel taotlejat ja

määratakse tähtaeg puuduste likvideerimiseks (p 15.4.4) ja kui täiendava tähtaja jooksul

puudusi ei kõrvaldata, ei võeta taotlust menetlusse (p 15.4.5). Vastavalt kutse menetlemise

korrale on käesoleval juhul toimitud. Kutsekomisjoni toimetaja H. Pormeister on kaebajaga

korduvalt suhelnud ning teada andnud puudustest (ebapiisav arv koolitusi), mis takistavad

taotluse sisulist menetlemist. Kohtu arvates on tegemist selge puudusega nõutavate

dokumentide esitamisel, mistõttu ei pidanud taotlus jõudma sisulisele läbivaatamisele

kutsekomisjonis. Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et kuna menetluseelsete toimingute

läbiviimisel oli näha, et esitatud taotluse alusel kaebajale kutset ei väljastata, siis oleks kutse

menetlemine kaasa toonud kaebajale negatiivse otsuse kutse andmata jätmise kohta ja ta oleks

kaotanud ka kutse taotlemise eest tasutud summa ning oleks pidanud tulevikus ikka uuesti

kutset taotlema tulema. Seega vastas taotluse menetlusse võtmata jätmine kutse menetlemise

korrale ning oli kaebajat kõige vähem koormavam.

17. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda

kanda. Vastustaja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 2202,1 eurot (käibemaksuga,

09.09.2024 menetlusdokument) + 115,90 eurot (käibemaksuga, 23.09.2024

menetlusdokument). Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt ei mõisteta haldusorgani

menetluskulusid reeglina välja kaebajalt, välja arvatud, kui kohtuvaidlus väljub haldusorgani

põhitegevuse raamidest (nt RKHKo nr 3-3-1-73-16, p 48). Käesoleval juhul sellise

olukorraga tegemist ei ole, kuna otsustamine kutse väljastamise ja sellest keeldumise üle on

vastustaja üheks põhitegevuseks (MTÜ Eesti Mäeselts põhikirja p 2.1.1) Seetõttu jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee