2-24-11475/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-11475

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2024.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. S. hagi S. S. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

02.09.2024.a. ja 30.09.2024.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. S. (IK XXX, elukoht: XXX, e-post

XXX)

S. S. (IK XXX, elukoht: XXX; e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. S. hagi.

2. Lahutada A. S. ja S. S. abielu, mis on sõlmitud 13.10.2014.a. Tartu Maavalitsuses ja

mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

3. Jätta A. S.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „S.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4.1

Hagi esitamisel tasutud riigilõiv jätta hageja A. S. kanda.

4.2 Välja mõista S. S.lt riigituludesse sundtoomise kulud 78 (seitsekümmend kaheksa)

eurot 40 senti.

4.2.1

sundtoomise kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole vastavalt otsusele

lisatud makseinfole. Selgitusse tuleb märkida S. S. nimi ja tsiviilasja number.

4.2.2

Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi

täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).

4.2.3

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. A. S. esitas 29.07.2024.a. Viru Maakohtule hagi S. S. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on abielu lahutamise põhjuseks S. S. alkoholi tarvitamine. Alkoholi

tarvitamise tõttu kaotas kostja töö. Pooltel on kaks alaealist last.

Kohtuistungil 02.09.2024.a. selgitas A. S., et 31. juulist 2024.a. alates elab S. S. oma ema juures

xxx. Abielusuhted lõppesid varem, käesoleva aasta veebruarikuus. Algas sellest, et kostja hakkas

tarvitama alkoholi, siis kaotas töö, siis tekkisid suhtes probleemid ja nii see läks. Hageja leiab, et

abielu on pöördumatult lõppenud kuna puudub lootus, et kostja ennast parandab või oma

alkoholismi ravib. Ta ei tunnista oma probleemi.

KOSTJA SEISUKOHT

2. S. S. 02.09.2024.a. kohtuistungile ei ilmunud ning mõjuvast põhjusest istungile ilmumata

jätmiseks kohut ei teavitanud.

3.

30.09.2024.a. istungile ilmumiseks rakendas kohus kostja suhtes sundtoomist.

S. S. nõustus kohtuistungil abielu lahutamise nõudega. Kostja selgitas, et suhtleb abikaasa ja

lastega, kuid abielusuhteid ei ole. Kostja kinnitas, et abikaasad elavad eraldi poolteist kuud, kuid

suhted lõppesid varem, pool aastat tagasi. Tekkis igasuguseid probleeme, olid pidevad konfliktid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

5. A. S. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning lootust selles,

et kostja oma probleemi tunnistaks ja seda raviks, samuti ei ole.

S. S. nõustus abielu lahutamise nõudega.

Kohus möönab, et poolte abielusuhete lõppemisest möödunud aeg on suhteliselt lühike – paar

kuud. Kohtuistungil ei jäänud kohtunikule aga kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult

läbi mõelnud, otsuse tuleviku suhtes teinud ning oma otsuses kindel.

Leppimisaja andmine on kohtu hinnangul põhjendatud olukorras, kus mõlemad pooled peavad

abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks.

Olukorras, kus mõlemad pooled soovivad abielu lahutada, ei ole kohtu hinnangul leppimisaja

andmine mõistlik ega vajalik.

6. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hagi esitamisel tasutud riigilõiv jääb hageja kanda.

8. Viru Maakohtu 23.09.2024 määrusega kohaldas kohus S. S. suhtes sundtoomist

30.09.2024.a. kell 11.00 toimunud kohtuistungile Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja. Politsei- ja

Piirivalveamet esitas 30.09.2024.a. sundtoomise kulude õiendi, milles taotleb sundtoomise kulude

hüvitamist summas 78,40 eurot (sundtoomine teostati väljaspool PPA struktuuriüksuse

asukohajärgset linna).

TsMS ei sätesta reegleid sundtoomise kulude osas.

TsMS § 8 lg 2 ja § 47 lg 5 juhindudes kohaldab kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 2 ja KrMS § 176 lg 1 p 2 kohaselt on sundtoomise kulud

kriminaalmenetluse erikulud. Lähtuvalt KrMS § 173 lg 3 hüvitab erikulud isik, kelle süül need on

tehtud.

TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis

tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas

tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Seega mõistab kohus KrMS § 173 lg 3 ja TsMS 179 lg 1 alusel kostjalt S. S.lt Eesti Vabariigi

kasuks välja sundtoomise kulud summas 78,40 eurot.

Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik