1-23-6834/116 · 1-23-6834/116 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Tunnistada JAAN NURK süüdi KarS § 329 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Nurgale liitkaristuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-23-6834/116 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Nurgale liitkaristuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

Keywords

AI generated

settlement of charges on property pecuniary dispute fraudulent bankruptcy dispute settlement extortion of excessive official fees subsequent bankruptcy proceedings

AI generated

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. september 2024, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-6834

Kohtunik

Kristel Jaakus

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Prokurör

Marge Voogma

Kriminaalasi

Jaan Nurk süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 329, § 201

lg 2 p 1 järgi ja

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing süüdistuses KarS §

209 lg 3, § 201 lg 3 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Jaan Nurk, isikukood 34811135219; xxxx kodanik; xxxx,

käesoleval ajal vahi all xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht

xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral:

15.01.2019 Viru Maakohtu otsus KarS § 344 lg 1 ja 345 lg

1 järgi tingimisi vangistus 1 aasta ja 6 kuud katseajaga 2

aastat; 05.12.2022 Viru Maakohtu otsus KarS § 201 lg 1

järgi 6 kuud, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 6

kuud vangistust. Lõplik karistus 2 aastat vangistust

asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 720 tundi,

mille tegemise ajaks määrati 2 aastat;

Tõkend vahistamine alates 25.07.2023;

Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, riigi õigusabi korras

Ahto Sirendi Advokaadibüroo, e-post ahto@ahtosirendi.ee

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ, registrikood

10876006, asukoht Põdruse küla, Haljala vald, Lääne-Viru

maakond;

seaduslik esindaja Jaan Nurk, isikukood 34811135219,

(andmed toodud eespool), juriidiline isik varem kriminaal-

ja väärteokorras karistamata;

Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, riigi õigusabi korras

Ahto Sirendi Advokaadibüroo, e-post ahto@ahtosirendi.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180

lg 1, § 306, § 310, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus

otsustas:

Tunnistada JAAN NURK süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat

6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada JAAN NURK süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat

vangistust.

Tunnistada JAAN NURK süüdi KarS § 329 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks

4 (neli) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 05.12.2022 otsusega

kriminaalasjas nr 1-22-1718 mõistetud karistuse, so 558 tunni üldkasuliku töö ärakandmata

osa, so 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust võrra ning mõista Jaan

Nurgale liitkaristuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangisuses viibitud aega alates 25.07.2023 karistusaja hulka ja

Jaan Nurga karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o

25.07.2023.

KarS § 49 alusel võtta JAAN NURGALT lisakaristusena ära juristina töötamise õigus 3

(kolmeks) aastaks.

TÕKEND

Jaan Nurgale kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni,

seejärel tõkend vahistamine tühistada.

Tunnistada ÕIGUSBÜROO JAAN NURK TÕDE OSAÜHING süüdi KarS § 209 lg 3 järgi ja

karistuseks mõista rahaline karistus summas 6000 (kuus tuhat) eurot.

Tunnistada ÕIGUSBÜROO JAAN NURK TÕDE OSAÜHING süüdi KarS § 201 lg 3 järgi ja

karistuseks mõista rahaline karistus summas 7000 (seitse tuhat) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks

rahaline karistus summas 10 000 (kümme tuhat) eurot.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui

ÕIGUSBÜROO JAAN NURK TÕDE OSAÜHING ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal

toime uut tahtlikku kuritegu.

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja 182 alusel välja mõista

riigituludesse Jaan Nurgalt menetluskuluna:

- sundraha summas 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot;

- ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiis (kohtupsühhiaatria -ja psühholoogiaekspertiis akt

nr 7.1-3/512, arve nr MA -233092) summas 2600 (kaks tuhat kuussada) eurot;

- kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus proportsionaalselt 18 episoodil eest osutatud

õigusabi eest summas 9 681,52 (üheksa tuhat kuussada kaheksakümmend üks eurot, 52 senti)

eurot. (Tasu kokku 10757,24 eurot, jagame 20-ga, 18 episoodi Jaan Nurgal, 2 episoodi

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingul)

-tunnistajatele ja kannatanutele makstud tasud kokku 116,18 eurot.

Menetluskulud kokku summas 13 627,70 eurot tuleb Jaan Nurgal tasuda 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank

EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585,

viitenumbriga

99924700024321 ning selgitusega: „Jaan Nurk, 1-23-6834, menetluskulud“. Kui

menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus täitmisele kohtutäituri kaudu

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 175 lg 1 p 1, 2, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 § 180 lg 1 ja 182 alusel välja mõista

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingult menetluskuluna sundraha 1230 (üks tuhat kakssada

kolmkümmend) eurot riigituludesse.

- kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus proportsionaalselt 2 episoodi eest osutatud

õigusabi eest summas 1075,72 (üks tuhat seitsekümmend viis eurot, 72 senti) eurot.

-tunnistajatele ja kannatanutele makstud tasud kokku 198,99 eurot.

Menetluskulud kokku summas 2504,71 eurot tuleb Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingul

tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank

EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585,

viitenumbriga

99924700024334 ning selgitusega: „Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing, 1-23-6834,

menetluskulud“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus

tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

TSIVIILHAGID

Rahuldada kannatanu J. G. R. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 1070 (üks tuhat

seitsekümmend) eurot, mis kanda J. G. R. arveldusarvele xxxx.

Rahuldada kannatanu E. R.. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 10 550 eurot (kümme tuhat

viissada viiskümmend) eurot, mis kanda E. R.. arveldusarvele xxxx Xxxx AS.

Rahuldada kannatanu L. K. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 1000 (üks tuhat) eurot, mis

kanda L. K. arveldusarvele xxxx.

Rahuldada kannatanu R. R. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 3450 (kolm tuhat nelisada

viiskümmend) eurot, mis kanda R. R. arveldusarvele xxxx Xxxx AS.

Rahuldada kannatanu P. H. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 180 (üks sada

kaheksakümmmend) eurot, mis kanda P. H. arveldusarvele xxxx.

Rahuldada kannatanu R. K. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 62 075 (kuuskümmend kaks

tuhat seitsekümmend viis) eurot, mis kanda R. K. arveldusarvele xxx Xxxx AS.

Rahuldada kannatanu E. P. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 3040 (kolm tuhat

nelikümmend) eurot, mis kanda E. P. arveldusarvele xxxx.

Rahuldada kannatanu A. K. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 1400 (üks tuhat nelisada) eurot,

mis kanda A. K. arveldusarvele xxxx Xxxx AS.

Rahuldada kannatanu E. N. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 1000 (üks tuhat) eurot, mis

kanda E. N. arveldusarvele xxxx Xxxx AS.

Rahuldada kannatanu A. M. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 7660 (seitse tuhat kuusada

kuuskümmend) eurot, mis kanda A. M. arveldusarvele xxxx AS Xxxx.

Rahuldada kannatanu V. T. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 1830 (üks tuhat kolmkümmend)

eurot, mis kanda V. T. arveldusarvele xxxx AS Xxxx.

Rahuldada kannatanu E. S. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 4546 (neli tuhat viissada

nelikümmend kuus) eurot, mis kanda E. S. arveldusarvele xxxx Xxxx AS.

Rahuldada kannatanu P. R. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurgalt tekitatud kahju summas 838 (kaheksasada

kolmkümmend kaheksa) eurot, mis kanda P. R. arveldusarvele xxxx.

Rahuldada kannatanu T. R. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurk Tõde Osaühingult tekitatud kahju summas 2370 (kaks

tuhat kolmsada seitsekümmend) eurot, mis kanda T. R. arveldusarvele xxxx.

Rahuldada kannatanu A. S. (isikukood xxxx) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 5 alusel välja Jaan Nurk Tõde Osaühingult tekitatud kahju summas 4000 (neli

tuhat) eurot, mis kanda A. S. arveldusarvele xxxx Xxxx AS.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tasutud, on kannatanutel õigus pöörduda nõude

täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus edastada kannatanutele.

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde hoiule

kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised salvestised ja asitõendid: - SEB Pank AS

pangaautomaadi salvestiste fotod, R. K. süüteoteade koos lisadega, pangakontode väljavõtted

(Jaan Nurk, Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ, T. R., K. H.), kannatanute poolt edastatud

dokumendid ja lepingud, salvestised, kuvatõmmised ja ekraanipildid ning meilivahetus

asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (I kd tl 229); - J. G. R.i ja E. R..i telefonikõnede

salvestised Jaan Nurgaga asuvad CD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd tl 53); -

26.07.2023 kohtuistungi helisalvestis asub DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (IV kd tl

137).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt

16.09.2024. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne)

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks

01.10.2024.

SÜÜDISTUS

JAAN NURKA (Nurk) süüdistatakse selles, et:

- tema, olles varasemalt karistatud 05.12.2022 Viru Maakohtu otsusega nr 1-22-1718 KarS § 201

lg 1 järgi, lõi 2020. aasta jaanuaris A. K.ile varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on olemas vara, mida ta hetkel kasutada ei saa ning tema xxxx

on võlgades ja see maja, kus nad elasid, võidakse kohtutäituri poolt võlgade katteks ära võtta ja

sellega seoses vajab ta A. K.ilt laenu. Lisaks lubas Jaan Nurk poole aasta pärast laenu 15%

intressiga tagasi maksta. A. K. kandis 14.01.2020 oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga

arvelduskontole nr xxxx üle 1400 eurot. Hiljem hakkas Jaan Nurk rääkima Rootsist saada olevast

1 000 000-1 500 000 euro suurusest pärandusest, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks,

kuid käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule raha tagastanud ei ole.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2020. aasta suvel E. N.le tahtlikult

varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on

tulemas pärandus Inglismaalt ja selle kättesaamiseks on vaja kiirelt raha. Jaan Nurk küsis E. N.lt

laenu 1000 eurot ja lubas E. N.le kolme päeva pärast 1400 eurot laenu eest tagasi maksta.

13.07.2020 sõlmis E. N. läbi oma tuttava H. N. laenulepingu A. R., saades sularahas laenu 840

eurot ning laenas seejärel sularahas Jaan Nurgale 1000 eurot. Käesoleva ajani Jaan Nurk

kannatanule raha tagastanud ei ole, tuues põhjuseks erinevaid probleeme seoses päranduse

kättesaamisega.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2020.aasta septembrikuus A. R.

varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, andes mõista,

et tal on Inglismaalt ja Rootsist tulemas suured pärandused ja päranduste kättesaamiseks on vaja

raha. Oma usutava jutuga sai Jaan Nurk ajavahemikul 04.09.2020 kuni 13.07.2021 A. R.ilt

erinevaid summasid, kokku 10 550 eurot. A. R. kandis oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurgale

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx 04.09.2020 1000 eurot,

07.09.2020 1000 eurot, 05.10.2020 400 eurot, 15.10.2020 600 eurot, 26.10.2020 100 eurot,

30.10.2020 2300 eurot ja 29.01.2021 200 eurot ning Jaan Nurga AS Xxxx arvelduskontole nr

xxxx 19.04.2021 300 eurot, 20.04.2021 250 eurot, 27.04.2021 2100 eurot, 27.04.2021 1100 eurot,

07.05.2021 400 eurot, 10.05.2021 450 eurot, 27.05.2021 200 eurot ja 13.07.2021 150 eurot. A. R.

rääkis enne surma oma abikaasa E. R..ile, et ta kogus tütre J. G. R.i jaoks raha, mille saab kätte

Jaan Nurga käest. A. R. suri xxxx ja testamendi järgi on tema ametlikuks pärijaks E. R...

Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule laenatud raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi

laenu tagasimaksmiseks.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2021. aasta kevadel A. M.ile

varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on

mitmest välisriigist laekumas pärandused ning pärandusega seonduvateks asjaajamisteks on tarvis

raha. Selleks küsis ta A. M.ilt laenu, mille lubas päranduse kätte saades tagasi maksta ning saatis

ka meiliga mingid väidetavad Rootsist tulnud paberid, mille palus kohe peale lugemist ära

kustutada. A. M. andis ajavahemikul 03.05.2021 kuni 11.06.2022 Jaan Nurgale laenuks kokku

7890 eurot, uskudes, et Jaan Nurk maksab talle raha tagasi pärandi laekumisel. A. M. tegi oma

arvelduskontolt nr xxxx ülekanded Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx 03.05.2021 summas 1580

eurot, 08.05.2021 summas 500 eurot, 12.05.2021 summas 250 eurot, 19.05.2021 summas 900

eurot, 22.05.2021 summas 480 eurot, 26.05.2021 summas 300 eurot, 08.06.2021 summas 450

eurot, 11.06.2021 summas 800 eurot, 12.06.2021 summas 50 eurot, 17.06.2021 summas 140 eurot,

26.06.2021 summas 30 eurot, 29.06.2021 summas 10 eurot, 05.07.2021 summas 200 eurot,

08.07.2021 summas 400 eurot, 15.07.2021 summas 100 eurot, 16.07.2021 summas 175 eurot,

19.07.2021 summas 100 eurot, 20.07.2021 summas 40 eurot, 27.07.2021 summas 20 eurot,

30.07.2021 summas 60 eurot, 02.08.2021 summas 65 eurot, 06.08.2021 summas 300 eurot,

10.08.2021 summas 70 eurot, 13.12.2021 summas 100 eurot, 12.05.2022 summas 120 eurot,

14.05.2022 summas 500 eurot, 11.06.2022 summas 150 eurot. Käesoleva ajani Jaan Nurk

kannatanule raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2021. aasta juunis V. T.le varalise

kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on välisriigist on

laekumas suur pärandus ning pärandusega seonduvateks asjaajamisteks ja riigilõivu tasumiseks on

tarvis raha. Selleks küsis ta V. T.lt laenu, paludes saabunud varandusest mitte kellelegi rääkida,

lubades nädala pärast raha topelt tagasi maksta ning oma väidete usaldusväärsuse tagamiseks

saatis V. T. välismaa panga direktori kirjad, paludes need kohe pärast läbilugemist ära kustutada.

V. T., kes tundis Jaan Nurka kui juristi juba üle kümne aasta, andis Jaan Nurgale ajavahemikul

17.06.2021 kuni 17.02.2022 laenuks kokku 1830 eurot, uskudes, et Jaan Nurk tasub talle laenu

tagasi paari nädala jooksul. V. T. tegi oma pangakontolt nr xxxx ülekanded Jaan Nurga

arvelduskontole nr xxxx 17.06.2021 summas 300 eurot, 27.07.2021 summas 200 eurot,

30.07.2021 summas 150 eurot, 13.08.2021 summas 200 eurot, 14.08.20221 summas 250 eurot,

mis on 20.08.2021 talle arvelduskontole tagasi kantud, 18.09.2021 summas 280 eurot, 07.10.2021

summas 250 eurot, 29.10.2021 summas 250 eurot, 17.02.2022 summas 200 eurot. Käesoleva ajani

Jaan Nurk kannatanule raha tagastanud ei ole, tuues erinevaid põhjusi, miks ei ole pärandust veel

kätte saanud ja andes seega alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2021. aasta jaanuaris E. S.le

varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et välisriigist

on laekumas pärandus ning pärandusega seonduvate leppetrahvide maksmiseks on tarvis raha.

Selleks küsis ta E. S.lt laenu lubades 300 euro laenamise hüvitada 30 000 euroga ning oma väidete

usaldusväärsuse tagamiseks selgitas, et on suhelnud ise Saksa panga direktoriga ja saatis selle

kinnituseks kirjavahetuse välispankadega, mille palus kohe pärast läbilugemist ära kustutada. E. S.

andis Jaan Nurgale ajavahemikul 01.07.2021 kuni 20.05.2022 laenuks kokku 4546 eurot,

usaldades Jaan Nurka kuna tegemist oli juristiga, kes oli talle varem osutanud õigusabi. E. S. tegi

oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx ülekanded 01.07.2021 summas

100 eurot, 20.07.2021 summas 60 eurot, 20.07.2021 summas 20 eurot, 22.07.2021 summas 300

eurot, 26.07.2021 summas 400 eurot, 02.08.2021 summas 350 eurot, 16.08.2021 summas 200

eurot, 21.09.2021 summas 666 eurot, 15.10.2021 summas 1200 eurot, 25.11.2021 summas 500

eurot, 13.12.2021 summas 150 eurot, 27.12.2021 summas 200 eurot, 14.04.2022 summas 300

eurot, 20.05.2022 summas 100 eurot. 19.01.2023 pöördus Jaan Nurk taas kannatanu poole ning

soovis lisaks laenata veel 230 eurot, millest E. S. aga keeldus. Käesoleva ajani Jaan Nurk

kannatanule raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2021. aasta juulis R. R.ile varalise

kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et välisriigist on

laekumas suur pärandus ning pärandusega seonduvateks asjaajamisteks on tarvis raha. Selleks

küsis ta R. R.ilt laenu, teades, et R. R. on saanud just päranduseks raha ning lubas mitmekordselt

tagasi maksta. R. R. andis Jaan Nurgale ajavahemikul 06.07.2021 kuni 23.07.2021 laenuks kokku

3450 eurot, võttis eelnimetatud summad välja oma arvelduskontolt nr xxxx Xxxx

sularahaautomaadist nr xxxx 06.07.2021 summas 750 eurot ja 06.07.2021 summas 750 eurot ning

oma arvelduskontolt nr xxxx Xxxx pangakontorist 08.07.2021 summas 650 eurot, 09.07.2021

summas 1000 eurot ja 23.07.2021 summas 300 eurot ning andis summad peale raha saamist

koheselt pangakontori ees Jaan Nurgale üle, uskudes, et Jaan Nurk tasub talle päranduse saamise

järgselt laenu tagasi. Peale raha saamist kandis Jaan Nurk need summad kohe Xxxx

pangaautomaadist oma pangakontole nr xxxx. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule raha

tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2021. aasta novembris J. G. R.ile

varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et talle on

Rootsist laekumas 1 500 000 euro suurune pärandus, mille üks lesk soovib vähihaigete peredele

laiali jagada, lubades R. perele sealt 10 000 eurot, mille kätte saamiseks on vaja notariaalsete

dokumentide vormistamiseks raha. Selleks küsis ta J. G. R.ilt laenu ja J. G. R. andis Jaan Nurgale

ajavahemikul 01.11.2021 kuni 03.11.2021 laenuks kokku 1070 eurot. J. G. R. kandis oma

arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx üle 01.11.2021 summa 570 eurot ja

03.11.2021 summa 500 eurot. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule raha tagastanud ei ole,

andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2021. aasta novembris P. R.ile

varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et asub

juristina P. R.i abielu lahutamise kohtuasjas esindama ning esindamise eest küsis Jaan Nurk

ettemaksu 738 eurot. Lisaks küsis Jaan Nurk P. R.ilt 100 eurot laenu, selgitades, et tal on keegi

lähedane ära surnud, tal on vaja sinna raha kanda, et sealt päranduse raha kätte saada ning lõi

kannatanule ebaõige ettekujutuse sellest, et on võimeline eelnimetatud laenu tagasi maksma.

Samuti mõjutas Jaan Nurk temale raha saatma ähvardades, et kui ta raha ei saa, siis ei saa ta P. R.i

kohtus esindada. Kannatanu tegi õigusabi osutamise eest oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga

arvelduskontole nr xxxx ülekanded 18.11.2021 summas 500 eurot ja 19.11.2021 summas 238

eurot. Laenusumma 100 eurot kandis kannatanu Jaan Nurga eelnimetatud kontole üle 22.11.2021.

Hiljem hakkas Jaan Nurk rääkima välismaalt tulevast pärandusest, andes alusetult lubadusi laenu

tagasimaksmiseks, kuid käesoleva ajani ei ole Jaan Nurk kannatanule õigusabi eest tasutud

summat ega laenuks saadud raha tagastanud.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2022. aasta veebruaris L. K.le

ebaõige ettekujutuse sellest, et Rootsist on talle laekumas pärandus ja selle kättesaamise

vormistamiseks on vaja raha. Selleks küsis ta L. K.lt laenu ja L. K. andis Jaan Nurgale 25.02.2022

laenuks 1000 eurot, kandes laenu oma arvelduskontolt nr xxxx üle Jaan Nurga arvelduskontole nr

xxxx. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule laenuks saadud raha tagastanud ei ole, andes

alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2022. aasta mais P. H.ule varalise

kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on vaja P. H.ult

laenu xxxx pangalaenu tasumiseks, lubades pensionipäeval laenu tagasi maksta. P. H. kandis oma

arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx 25.05.2022 üle 180 eurot.

06.06.2022 küsis Jaan Nurk kannatanult uut laenu, olles jätnud eelmise laenu tasumata ning väitis,

et tal on Rootsist pärand tulemas, mille kiiremaks kättesaamiseks on vaja raha juurde maksta.

Kannatanu keeldus uut laenu andmast. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule laenuks saadud

raha tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 17.06.2022 E. M. varalise kasu

saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal ei ole raha, kuna tal

on kadunud rahakott, milles oli suurem summa raha ja ta küsis 100 eurot laenu. Jaan Nurk tekitas

E. M. ebaõige ettekujutuse, et on võimeline kannatanult laenatud raha tagasi maksma ning sellest

tulenevalt tegi kannatanu oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx

ülekande summas 100 eurot. Hiljem rääkis Jaan Nurga kannatanule, et tal on mingi rahasaadetis

tulemas, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks, kuid käesoleva ajani Jaan Nurk

kannatanule laenatud raha tagastanud ei ole.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde

Osaühing juhatuse liikmena ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise

isiku seadusliku esindajana, 21.02.2023 A. S., kes soovis saada juriidilist abi naabri vastu kohtusse

pöördumisel, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse,

et ta osutab läbi enda osaühingu kannatanule juriidilist abi, küsides selle eest A. S. ettemaksu 4000

eurot, mille kannatanu 23.02.2023 sularahas Jaan Nurgale kviitungi vastu üle andis. Käesoleva

ajani ei ole Jaan Nurk kannatanule õigusabi osutanud ega tagastanud õigusabi osutamise eest

tasutud summat, andes alusetult lubadusi raha tagasimaksmiseks; samuti on kannatanu ilma jäänud

kohtusse pöördumiseks vajalikest dokumentidest.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2023. aasta juunis E. P.ile varalise

kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et kohe pärandatakse

talle ema sugulase poolt Prantsusmaalt 250 000 eurot ja selle kätte saamiseks on vaja raha. Selleks

küsis ta E. P.ilt laenu, mille lubas protsendiga tagasi maksta. E. P. andis ajavahemikul 27.06.2023

kuni 29.06.2023 Jaan Nurgale laenu kokku summas 3040 eurot. E. P. võttis oma arvelduskontolt

nr xxxx välja AS Xxxx sularahaautomaadist xxxx 27.06.2023 summa 500 eurot ning andis selle

summa koheselt Jaan Nurgale üle. 29.06.2023 andis kannatanu oma elukohas Jaan Nurgale

sularahas üle 40 eurot ning oma AS Xxxx pangakaardi koos selle PIN-koodiga, millega Jaan Nurk

võttis 29.06.2023 E. P.i arvelduskontolt nr xxxx välja Xxxx AS sularahaautomaadist xxxx 500

eurot. Jaan Nurk küsis kannatanult veel laenu ja 29.06.2023 võttis kannatanu koos Jaan Nurgaga

oma arvelduskontolt nr xxxx kahel korral välja 1000 eurot, st kokku 2000 eurot, mille Jaan Nurk

võttis sularahas koheselt kannatanult üle. Käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule laenatud raha

tagastanud ei ole, andes alusetult lubadusi laenu tagasimaksmiseks.

- tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 2022. aasta juulis R. K.le varalise

kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on välismaalt

laekumas pärandused, mille vormistamiseks ja menetluskulude maksmiseks on vaja raha ja selleks

küsis ta R. K.lt korduvalt laenu pärast seda, kui R. K. oli saanud isalt päranduseks suurema summa

raha. Jaan Nurk lubas R. K.le, et kui ta paneb panka raha pidevalt juurde, siis teenib ta raha juurde

ning 2022. aastaks saab R. K. kätte 350 000 eurot. R. K. andis Jaan Nurgale laenu ajavahemikul

16.07.2022 kuni 01.08.2023, laenates suures ulatuses raha, s. o kokku 62 075 eurot. R. K. kandis

raha oma pangakontodelt üle Jaan Nurga esitatud pangakontodele ja andis Jaan Nurgale ka

sularahas erineva suurusega rahasummasid, samuti tasus Rakvere postkontoris Jaan Nurga poolt

saadetud rahakaartide eest. 16.07.2022 tegi R. K. oma Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx Jaan

Nurga Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx ülekande summas 150 eurot, 18.07.2022 summas 120

eurot, 20.07.2022 summas 355 eurot, 27.07.2022 summas 260 eurot, 02.08.2022 summas 500

eurot, 03.08.2022 summas 500 eurot, 04.08.2022 summas 365 eurot, 08.08.2022 summas 100

eurot, 09.08.2022 summas 240 eurot, 10.08.2022 summas 180 eurot, 11.08.2022 summas 200

eurot, 16.08.2022 summas 70 eurot, 25.08.2022 summas 320 eurot, 31.08.2022 summas 50 eurot,

01.09.2022 summas 300 eurot, 02.09.2022 summas 230 eurot, 05.09.2022 summas 500 eurot,

07.09.2022 summas 310 eurot, 09.09.2022 summas 320 eurot, 13.09.2022 summas 300 eurot,

14.09.2022 summas 100 eurot, 15.09.2022 summas 400 eurot, 21.09.2022 summas 305 eurot,

03.10.2022 summas 415 eurot, 03.10.2022 summas 400 eurot, 03.10.2022 summas 200 eurot,

04.10.2022 summas 300 eurot, 04.10.2022 summas 180 eurot, 05.10.2022 summas 335 eurot,

06.10.2022 summas 500 eurot, 07.10.2022 summas 150 eurot, 10.10.2022 summas 670 eurot,

12.10.2022 summas 478 eurot, 14.10.2022 summas 285 eurot, 17.10.2022 summas 400 eurot,

19.10.2022 summas 610 eurot, 17.11.2022 summas 200 eurot, 18.11.2022 summas 140 eurot,

23.11.2022 summas 235 eurot, 28.11.2022 summas 350 eurot, 30.11.2022 summas 160 eurot,

02.12.2022 summas 250 eurot, 01.01.2023 summas 20 eurot, 03.01.2023 summas 200 eurot,

06.02.2023 summas 125 eurot. 01.10.2022 tegi R. K. oma Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx Jaan

Nurga Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx ülekande summas 200 eurot. 02.11.2022 tegi R. K. oma

Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx ülekande

summas 295 eurot, 02.12.2022 summas 300 eurot, 29.12.2022 summas 210 eurot, 02.01.2023

summas 70 eurot, 09.01.2023 summas 200 eurot, 09.01.2023 summas 200 eurot. 03.03.2023 tegi

R. K. oma Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx

ülekande summas 220 eurot. Samuti kandis R. K. raha Jaan Nurgale laenuks Jaan Nurga poolt

talle esitatud teiste isikute pangakontodele: 15.09.2022 tegi R. K. oma Xxxx AS arvelduskontolt

nr xxxx ülekande M. F. arvelduskontole nr xxxx summas 150 eurot, 22.09.2022 summas 305

eurot, 28.09.2022 summas 280 eurot; 24.10.2022 ülekande G: M. arvelduskontole nr xxxx

summas 410 eurot, mille Xxxx AS riskipoliitika tõttu tühistas ja raha tagastati 24.10.2022 R. K.

Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx; 20.09.2022 ülekande E. M. arvelduskontole nr xxxx summas

150 eurot; 05.12.2022 ülekande P. R. arvelduskontole nr xxxx summas 300 eurot, 07.12.2022

summas 341 eurot, 08.12.2022 summas 1444 eurot, 13.12.2022 summas 2558 eurot, 08.02.2023

summas 135 eurot, 28.02.2023 R. P. arvelduskontolt ülekande tagastus summas 395 eurot;

25.01.2023 ülekande D. R. arvelduskontole nr xxxx summas 250 eurot, 26.01.2023 summas 150

eurot, 31.01.2023 summas 850 eurot, 16.02.2023 summas 250 eurot, 23.02.2023 summas 150

eurot; 23.02.2023 ülekande M. J. arvelduskontole nr xxxx summas 250 eurot; 07.02.2023

ülekande S. R. arvelduskontole nr xxxx summas 150 eurot; 20.12.2022 ülekande M. C.

arvelduskontole nr xxxx summas 100 eurot, mis tühistati ja tagastati 21.12.2022 R. K. Xxxx AS

arvelduskontole nr xxxx, 21.12.2022 summas 100 eurot, mis tühistati ja tagastati 21.12.2022 R. K.

Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx; 21.12.2022 ülekande A. M. arvelduskontole nr xxxx summas

100 eurot, mis tühistati ja tagastati 21.12.2022 R. K. Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx;

24.02.2023 ülekande O. K. arvelduskontole nr xxxx summas 200 eurot; 24.02.2023 ülekande F. P.

arvelduskontole nr xxxx summas 186 eurot, mis tagastati 27.02.2023 R. K. Xxxx AS

arvelduskontole nr xxxx, 26.02.2023 summas 150 eurot, mis tagastati 27.02.2023 R. K. Xxxx AS

arvelduskontole nr xxxx; 27.02.2023 ülekande L. B. arvelduskontole nr xxxx summas 510 eurot.

02.03.2023 tegi R. K. oma arvelduskontolt nr xxxx ülekande M. E. arvelduskontole nr xxxx

summas 336 eurot, 03.03.2023 summas 210 eurot, 06.03.2023 summas 290 eurot, 07.03.2023

summas 250 eurot; 02.03.2023 ülekande V. S. arvelduarvele nr xxxx summas 220 eurot;

06.03.2023 ülekande L. B. arveldukontole nr xxxx summas 200 eurot. 17.03.2023 tegi R. K. oma

AS Xxxx arvelduskontolt nr xxxx ülekande M. E. arvelduskontole nr xxxx summas 390 eurot;

21.03.2023 ülekande L. B. arveldukontole nr xxxx summas 100 eurot, 12.04.2023 summas 120

eurot, 19.04.2023 summas 80 eurot (19.04.2023 oli tehtud M. K. arvelduskontolt ülekanne

summas 80 eurot märkega „Jaan Nurk“ R. K. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx), 25.04.2023

summas 80 eurot, 26.04.2023 summas 100 eurot, 27.04.2023 summas 50 eurot, 08.05.2023

summas 199 eurot, 10.05.2023 summas 100 eurot, 12.05.2023 summas 150 eurot, 22.05.2023

summas 200 eurot (22.05.2023 oli tehtud K. N. arvelduskontolt ülekanne summas 200 eurot

märkega „Jaan“ R. K. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx), 23.05.2023 summas 50 eurot;

21.03.2023 ülekande A. T. arvelduskontole nr xxxx summas 652 eurot, 23.03.2023 summas 872

eurot, 24.03.2023 summas 450 eurot, 27.03.2023 summas 562 eurot, 29.03.2023 summas 692

eurot, 29.03.2023 summas 700 eurot, 03.04.2023 summas 450 eurot; 23.03.2023 ülekande A. G.

arvelduskontole nr xxxx summas 70 eurot, 24.03.2023 summas 120 eurot, 06.06.2023 summas 50

eurot (06.06.2023 oli tehtud Jaan Nurga arvelduskontolt nr xxxx ülekanne summas 50 eurot R. K.

AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx); 27.03.2023 ülekande S. A. arvelduskontole nr xxxx summas

605 eurot, 04.04.2023 summas 405 eurot; 28.03.2023 ülekande M. K. arvelduskontole nr xxxx

summas 155 eurot, 29.03.2023 summas 206 eurot, 30.03.2023 summas 173 eurot, 31.03.2023

summas 198 eurot, 07.04.2023 summas 150 eurot (07.04.2023 oli kantud Jaan Nurga

arvelduskontolt nr xxxx 150 eurot R. K. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx); 06.04.2023 ülekande

C. M. arvelduskontole nr xxxx summas 2801 eurot, 11.04.2023 summas 480 eurot; 30.05.2023

ülekande I. D. B. arvelduskontole nr xxxx summas 150 eurot; 10.06.2023 ülekande A. S.

arvelduskontole nr xxxx summas 97 eurot (07.06.2023 oli tehtud Jaan Nurga arvelduskontolt nr

xxxx ülekanne summas 100 eurot R. K. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx), 13.06.2023 summas

125 eurot; 21.06.2023 ülekande O. P. arvelduskontole nr xxxx summas 150 eurot; 27.06.2023

ülekande M. M. T. arvelduskontole nr xxxx summas 490 eurot, 28.06.2023 summas 35 eurot,

29.06.2023 summas 2500 eurot mis tuli 30.06.2023 ülekande tagastusena arvele tagasi;

30.06.2023 ülekande S. Z. S. I. arvelduskontole nr xxxx summas 500 eurot, 30.06.2023 summas

1000 eurot, 30.06.2023 summas 1000 eurot; 05.07.2023 ülekande C. A. arvelduskontole nr xxxx

summas 200 eurot (05.07.2023 oli Jaan Nurga arvelduskontolt nr xxxx tehtud ülekanne summas

100 eurot R. K. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx), 19.07.2023 ülekande N. B. arvelduskontole nr

xxxx summas 100 eurot. Kokku kandis R. K. oma pangakontodelt Jaan Nurgale laenudeks üle 38

684 eurot. 12.12.2022 tasus R. K. oma Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx Rakvere Postkontoris

summas 316.60 eurot, 14.12.2022 summas 316.60 eurot, 15.12.2022 summas 266.60 eurot,

16.12.2022 summas 242.50 eurot, 19.12.2022 summas 430.60 eurot, 22.12.2022 summas 108.30

eurot, 22.12.2022 summas 266.60 eurot, 22.12.2022 summas 208 eurot, 27.12.2022 summas

420.60 eurot, 27.12.2022 summas 266.60 eurot, kokku summas 2843 eurot ja koos

pangaülekannetega kokku summas 41 527 eurot. Laenude tagasimakse tähtajaks ütles Jaan Nurk

2022. aasta detsembri kui ta pidi kannatanule maksma 350 000 eurot, andes alusetult lubadusi

laenu tagasimaksmiseks, kuid käesoleva ajani Jaan Nurk kannatanule laenatud rahasummasid

tagastanud ei ole. Seega Jaan Nurk, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise ja

kelmuse, tekitades nii füüsilise isikuna kui ka Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikmena,

varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel,

tahtlikult teistele isikutele suures ulatuses varalist kahju, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Jaan Nurka süüdistatakse selles, et:

- tema osutas Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja juristina õigusabiteenust ajal, kui teda

oli Viru Maakohtu 15.01.2019 kohtuotsusega nr 1-17-9179 KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1

järgi karistatud ning talle oli lisakaristusena KarS § 49 alusel kohaldatud juristina töötamise keeld

üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, see tähendab ajavahemikul 26.02.2019 kuni

26.02.2020, T. V., esindades T. V.t elatisraha maksmise kokkuleppe sõlmimisel ning saades selle

eest tasuks pangaülekannetena T. V.lt 08.03.2019 arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurk

arvelduskontole nr xxxx 132 eurot, 25.06.2019 260 eurot, 20.12.2019 300 eurot ning 13.04.2019

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 150 eurot, kokku 842 eurot. Samuti

tasus T. V. Jaan Nurgale pangaülekannetena ja sularahas kokku umbes 5000 eurot.

- tema osutas Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja juristina õigusabiteenust ajal, kui talle

oli Viru Maakohtu 15.01.2019 kohtuotsusega nr 1-17-9179 lisakaristusena KarS § 49 alusel

kohaldatud juristina töötamise keeld üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, ajavahemikul

26.02.2019 kuni 26.02.2020, A. P., saades selle eest 04.02.2020 A. P.i arvelduskontolt nr xxxx

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx tasuna 150 eurot, 28.02.2020 410 eurot,

05.04.2020 115 eurot ning 11.05.2020 A. P. abikaasa K. R.-P. arvelduskontolt xxxx Õigusbüroo

Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 100 eurot.

- tema osutas Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja juristina õigusabiteenust ajal, kui talle

oli Viru Maakohtu 15.01.2019 kohtuotsusega nr 1-17-9179 lisakaristusena KarS § 49 alusel

kohaldatud juristina töötamise keeld üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, ajavahemikul

26.02.2019 kuni 26.02.2020, I. L., koostades 12.02.2020 õigusabi teenuse osutamise eest arve,

mille alusel kandis I. L. 19.02.2020 oma arvelduskontolt nr xxxx Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ

arvelduskontole nr xxxx teostatud õigusabi eest esimese osamaksena 546.78 eurot.

- tema Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja juristina püüdis osutada õigusabiteenust ajal,

kui talle oli Viru Maakohtu 15.01.2019 kohtuotsusega nr 1-17-9179 lisakaristusena KarS § 49

alusel kohaldatud juristina töötamise keeld üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, see

tähendab ajavahemikul 26.02.2019 kuni 26.02.2020, L. A., mille eest L. A. oli tasunud 11.02.2019

oma arvelduskontolt nr xxxx Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 2255

eurot. Peale kohtuotsuse jõustumist 26.02.2019 teavitas abiprokurör Ain Tali L. A.t, et Jaan

Nurgal on juristina töötamise keeld. L. A. otsis endale uue juristi, kuid Jaan Nurk tahtis L. A.ga

korduvalt ühendust võttes jätkuvalt L. A. õigusabiteenust osutada L. A. kohtuasja menetlemise

lõpuni, kuid L. A. keeldumise tõttu jäi kuritegu lõpuni viimata. Jurist M. K. abiga sai L. A. Jaan

Nurgalt tema kohtus esindamise eest tasutud ettemaksu alates 19.07.2019 summas 380 eurot osade

kaupa tagasi. Seega Jaan Nurk, hoidudes teadlikult kõrvale jõustunud kohtuotsusega kuriteo eest

mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 49 sätestatud lisakaristuse, s.o. juristina töötamise keeld

täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jaan Nurka süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud 05.12.2022 Viru Maakohtu

otsusega nr 1-22-1718 KarS § 201 lg 1 järgi ja olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse,

pööras Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing juhatuse liikmena ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS §

180 lg1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seadusliku esindajana ebaseaduslikult enda kasuks talle

usaldatud võõra vara, mis seisnes selles, et ta 24.02.2021 volitas T. R. Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde

OÜ juristi Jaan Nurka end esindama võlanõude vaidluses K. H.iga. Vastavalt T. R. ja Jaan Nurga

vahel kokkulepitule, pidi Jaan Nurk aitama K. H.ilt võlga sisse nõuda ning töötasuks T. R.

esindamise eest kandis kannatanu 25.02.2021 Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr

xxxx 600 eurot. Paar nädalat hiljem teatas Jaan Nurk, et on Soomes viibivalt K. H.ilt kätte saanud

võlasumma 1800 eurot, millise summa saatis K. kulleriga 08.03-09.03.2021 Jaan Nurgale.

26.03.2021 tasus K. H. T. R. poolt antud võla katteks veel Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx

350 eurot ja 01.05.2021 220 eurot. Peale võlavaidluse esemeks olevate summade saamist Jaan

Nurk T. R.le raha ei edastanud, keelas T. R.l ja K. H.il omavahel suhelda ning T. R.le kuuluva

raha ebaseadusliku enda kasuks pööramisega tekitas Jaan Nurk T. R.le varalist kahju kokku

summas 2370 eurot. Seega Jaan Nurk, Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing juhatuse liikmena,

olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse ning pöörates tahtlikult talle

usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja osaühingu kasuks, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingut süüdistatakse selles, et tema, äriühingu huvides

tegutsenud Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikme ja ainuomaniku Jaan Nurga tegevuse

läbi, kes Äriseadustiku § 315 lg 1 järgi pidi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega oma kohustusi,

pööras ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud võõra vara. Nimelt koostas Jaan Nurk

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikmena 24.02.2021 volituse esindada T. R.t võlanõude

vaidluses K. H.iga. Vastavalt T. R. ja Jaan Nurga vahel kokkulepitule, pidi Jaan Nurk aitama K.

H.ilt võlga sisse nõuda ning töötasuks T. R. esindamise eest kandis kannatanu 25.02.2021

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 600 eurot. Paar nädalat hiljem teatas

Jaan Nurk, et on Soomes viibivalt K. H.ilt kätte saanud võlasumma 1800 eurot, millise summa

saatis K. kulleriga 08.03-09.03.2021 Jaan Nurgale. 26.03.2021 tasus K. H. T. R. poolt antud võla

katteks veel Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx 350 eurot ja 01.05.2021 220 eurot. Peale

võlavaidluse esemeks olevate summade saamist Jaan Nurk T. R.le raha ei edastanud ning keelas T.

R.l ja K. H.il omavahel suhelda. Jaan Nurk ei täitnud Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse

liikmena lepinguga võetud kohustust, jättes peale võlavaidluse esemeks oleva rahasumma K. H.i

käest kätte saamist selle T. R.le üle andmata, tekitades T. R.le varalise kahju summas 2370 eurot.

Seega Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing, läbi oma juhatuse liikme Jaan Nurga tegevuse,

teadlikult ja tahtlikult pöörates talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime

KarS § 201 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingut süüdistatakse selles, et äriühingu huvides tegutsenud

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikme ja ainuomaniku Jaan Nurga tegevuse läbi, kes

Äriseadustiku § 315 lg 1 järgi pidi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega oma kohustusi, lõi

21.02.2023 A. S., kes soovis saada juriidilist abi naabri vastu kohtusse pöördumisel, ebaõige

ettekujutuse, et osaühing osutab kannatanule juriidilist abi, küsides selle eest A. S. ettemaksu 4000

eurot, mille kannatanu 23.02.2023 sularahas Jaan Nurgale kviitungi vastu üle andis. Käesoleva

ajani ei ole Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ Jaan Nurga tegevuse läbi kannatanule õigusabi

osutanud ega tagastanud õigusabi osutamise eest tasutud summat; samuti on kannatanu ilma

jäänud kohtusse pöördumiseks vajalikest dokumentidest. Seega Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde

Osaühing, läbi oma juhatuse liikme Jaan Nurga tegevuse, tekitades teadlikult ja tahtlikult varalise

kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, tahtlikult

teisele isikule varalist kahju, pani toime KarS § 209 lg 3 järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist Jaan Nurgale esitatud süüdistus

KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 329, § 201 lg 2 p 1 järgi ja Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingule

esitatud süüdistus KarS § 209 lg 3, § 201 lg 3 järgi.

2. Esmalt analüüsib kohus Jaan Nurgale esitatud süüdistust KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi.

KarS § 209 lg 1 näeb ette karistust teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

Kaitstav õigushüve on vara.

KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsesse külge kuuluva koosseisupärase teo

moodustavad kolm elementi: petmine, varakäsutus ja varaline kahju. Petmine on tegelikest

asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine ehk eksimuse loomine, mistõttu kannatanu teeb

varakäsutuse ja saab varalist kahju.

Riigikohus on oma praktikas leidnud, et lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha

kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui

tegelikult pole tal lepingu sõlmimise ajal valmidust või võimalust kokkulepet täita, on ta oma

tahte või võimaluste kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud, seeläbi teist

lepingu poolt petnud (RKKK 3-1-1-57-10).

Subjektiivne koosseis varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult.

Käesolevas kriminaalasja menetluses on tõendamist leidnud kelmuse objektiivne külg, so

petmine, varakäsutus ja varaline kahju.

Käesolevas kriminaalasjas viitab petmisele Jaan Nurga korduv lubaduste andmine lepingu

sõlmimise ajal teistele lepingupooltele, et laen tagastatakse õigeaegselt ning lepingus (mõnel

juhul kirjalikus lepingus nagu A. K., kuid enamikel juhtudel suulises lepingus nagu E. N., A.

R.i (kannatanuna tema pärija E. R..), A. M., V. T., E. S., R. R., J. G. R., P. R., L. K., P. H., E.

P., R. K., E. M.) kokkulepitud summas ja enamikel juhtudel lisandub nn boonus või

motivatsioonitasu.

Varakäsutus tähendab faktilist või õigusliku sisuga tegu, mis viib petetu varalise seisu

kahjustamisele. Tegevus on nt lepingu sõlmimine, raha ülekandmine, töö tegemine,

allkirjaandmine jne. Käesoleval juhul nähtub faktilistest asjaoludest, et lepingupooled

(kannatanud) on kandnud lepingusisule vastava summa Jaan Nurga kontole või andnud raha

tema kätte sularahas, mida saab pidada varakäsutuseks karistusõiguslikus mõttes.

Varaline kahju peab lähtuma varakäsutusest, mille tagajärjel kannatanu varaline seis halveneb.

Varaline kahju tõendatakse kannatanu varakäsutuse eelse ja järgse varalise seisu võrdlemisega.

Antud juhul saab jaatada ka varalise kahju olemasolu, kuivõrd lepingupooled (kannatanud)

pole saanud Jaan Nurgalt lepingujärgset vastu käsutust ega tagasi saanud ka algselt laenatud

rahasummat. Seetõttu on kannatanute varaline seis võrreldes laenulepingutesõlmimise eelse

ajaga ebasoodsam ehk neil esineb varaline kahju.

Kannatanu A. K.i ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 1400 eurot laenu, vaid

põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan

Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et andis Jaan Nurgale laenu, kuna oli temaga tuttav ja tahtis investeerida.

Ta teadis, et Jaan Nurgal on õigusbüroo, tegi õigusteenust inimestele. Kannatanu sõnade

kohaselt pakkus 2020 aastal Jaan Nurk välja, et ta annaks talle 1000 eurot laenu pooleks

aastaks ja Jaan Nurk maksaks talle 15% rohkem tagasi. Jaan Nurk põhjendas laenu sellega, et

tal on Tartu Laenuhoiuühistus tähtajaline hoius, ta ei saa seda välja võtta, et tal on mõistlikum

võtta temalt laenu. Kannatanu sõnade kohaselt rõhus Jaan Nurk, et raha on kiiresti vaja, muidu

läheb kinnistu sundmüüki. Kannatanul kahtlust ei olnud, kuna Jaan Nurk tundus igati

kindlustatud inimene. Siis ta ütles, et ta peab ilmselt kusagilt veel laenama, et tal on rohkem

vaja ja sellepeale ta ütleski, et ta võib rohkem ka anda ja siis Jaan ütles, et olgu, teeme siis

1400 eurot ja see siis jäigi laenusummaks. Tema meelest pakkus Jaan ise selle välja, et 1400

eurot. Kannatanu kandis selle raha üle 14.01.2020 Jaan Nurga arvele. Jaan Nurk ütles, et kõik

on turvaline ja ohutu, et ära muretse, et saad tagasi kindlasti. Jaan tegi ametliku laenulepingu,

seal oli kirjas % ja % oli niimoodi, et kui poole aasta jooksul Jaan tagasi ei maksa, siis %

hakkab talle veel kasumit teenima. Jaan saatis talle digiallkirjastatud lepingu, aga ta on

boheemlane, unustas selle kuidagi ära. Ta oli kindel, et tal on korralik leping ja siis pool aastat

sai läbi ja Jaan ei maksnud, siis ta hakkas mõtlema, et polegi seda lepingut digiallkirjastanud.

Ta digiallkirjastas selle vähemalt pool aastat hiljem ära, kui hakkas aru saama, et tal võibki

seda lepingut vaja minna. Tal ei tekkinud kahtlustki, et tuttav ja edukas inimene ja muidugi

maksab ära. Ta saatis selle lepingu Jaanile vist tagasi siis, kui ta selle allkirjastas ja hakkas

küsima laenu. Kui ta hakkas raha tagasi küsima, siis Jaan Nurk hakkas rääkima pärandist. Jaan

Nurk oli talle varem saatnud mingi testamendi, küsis mis ta arvab sellest, ta ütles kohe, et see

on võltsitud. See esimene pärandus oli kuskilt Prantsusmaalt. Aga see teine pärandus, millest

Jaan talle hakkas rääkima, oli Rootsist. Enne Jaan rääkis mingist poolest miljonist ja siis juba

1-1,5 miljonit. Jutt oli kord nii, kord naa, sel hetkel ta sai aru, et see ei ole normaalne. Ta

püüdis Jaanile öelda, et see ei puutu temasse, et Jaanil on laen tema käest võetud, et pärandused

ei ole tema teema. Ta oli kohe väga ärev ja ütles, et saadaks talle pangarekvisiidid, et kust

pangast see pärandus tuleb. Jaan saatis. Ta vaatas peale ja püüdis Jaanile selgeks teha, et seal ei

ole isegi õigeid rekvisiite, et kui on ainult mingisugune neti lehekülg, kus on telefoninumbrid

ja aadressid, siis see ei ole pädev, et sellise lehekülje võib igaüks teha. Ta lihtsalt võrdles seda

teiste pankade lehekülgedega ja vaatas, et sealt on kõik olulised rekvisiidid puudu, mis peavad

olema. See jutuajamine võis jääda 2021 okstoobrisse, ta saatis need pangaandmed Rootsi

saatkonda ja küsis, kas selline pank eksisteerib ja sai vastuseks, et sellist panka ei eksisteeri,

see on ilmselt petuskeem. Ta edastas selle vastuse Jaan Nurgale ja ütles, et seal meili all on

telefoninumber ja ta võib suursaadiku käest ise järgi küsida. Jaan Nurk teda ei uskunud. Tema

kaotas sel hetkel täieliku usalduse Jaan Nurga vastu, kuna juriidilise haridusega inimene ei usu,

et saatkond annab talle pädevat infot, siis ta lihtsalt on kas kinnisideesse kinni jäänud,

dementne või mingi muu probleem. Jaan saatis talle pangaandmed ja siis seal oli see K. B. ja

panga nimi ja aadress ja telefoninumber ja see oli ka kõik. Kannatanu kinnitas, et raha ta tagasi

ei saanudki. Jaan Nurk ignoreeris ta kõnesid ja ei vastanud. Vahepeal Jaan Nurk väitis, et raha

on juba tema arvele laekunud, et Eesti pangas on kusagil, et vaja on maksuvabastust, et vaja on

jälle mingit raha. Ta sai aru, et Jaan Nurk jääb selle juurde, et ta saab Rootsist päranduse ja

puges selle taha, et saab mingi päranduse, kuigi teadis juba aastaid, et see on liba-pank.

Kannatanu hagi oli 1400 eurot.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas hagi, et on A. K.ilt saanud 1400 eurot.

Tunnistas, et laen oli mõeldud xxxx võlgade tasumiseks. Ta lubas esimesel võimaluse tagasi

maksta. Tunnistas, et rääkis kannatanule Rootsi pärandusest. Ta ei mäletanud, kas ta A. K.ile

ka neid kirjavahetusi edastas, kus Xxxx K. B. talle kirjutas. Ta võis A. K.ile edastada ka

kirjavahetuse.

Episoodi tõendavad veel laenulepingu koopia A. K.i ja Jaan Nurga 10.01.2020 sõlmitud

laenulepingust, kus nähtub, et laenulepingu summaks on 1400 eurot ning tagasimakse tähtaeg

on 10.07.2020. Jaan Nurk on lepingu digiallkirjastanud 12.01.2020, aga A. K. 10.03.2021 (IV

kd, tl 53-57).

Episoodi tõendavad veel A. K.i ja Jaan Nurga vaheliste sõnumite väljatrükid alates 01.06.2023,

kus A. K. nõuab raha tagastamist, saadab enda kontonumbri. (IV kd, tl 58-63).

Episoodi tõendavad veel A. K.i kirjavahetus Jaan Nurgaga, A. K. saatis Jaan Nurgale edasi

Rootsi saatkonna vastuse Euro Xxxx kohta, et sellist panka pole. Tegemist on ilmselgelt

petuskeemiga. (VII kd, tl 101-106).

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega,

et Jaan Nurk tekitas kannatanule A. K.ile ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 1400

eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai Jaan Nurga tegevuse tõttu

varalist kahju.

Kannatanu E. N. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 1000 eurot laenu, vaid

põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan

Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka pikka aega ja suhted Jaan Nurgaga olid alguses

head kuni raha tagasi nõudmiseni. Jaan Nurk küsis 1000 eurot, tagasi lubas maksta 1400 eurot,

kohe kui päranduse kätte saab. Jaan Nurga sõnade kohaselt pidi pärandus tulema Inglismaalt

või Rootsist ja raha oli vaja päranduse dokumentide vormistamiseks, et pärandus on mingi 1,5

miljonit. Ta andis Jaanile 1000 eurot laenu. Raha ta võttis H. N. käest, kes on kunagine

ammune tuttav. Kannatanu küsis pidevalt raha, aga seda Jaan Nurk ei tagastanudki. Jaan Nurk

rääkis, et Inglismaal või Rootsis, kus see K. oli, et on kogu aeg mingid õnnetused, et ei tulnud

rahad üle. Kannatanu hagi oli 1000 eurot, et oma võlg H. N.le ära maksta.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta ei tunnista hagi. Miks E. N. rääkis, et ta sai N. käest

840 eurot laenu, see ei puutu temasse.

Tunnistaja H. N. ütlustega on tõendatud, et E. N. küsis 1000 eurot laenu ja see raha läks tema

sõnade kohaselt Jaan Nurgale. Tema naine, A. R. andis kuskil 800 eurot laenu jaoks ja tegi

lepingu ja pani oma allkirja. Lepingusse märgiti see summa- 840 eurot, mis kodus sularahana

oli. Tema läks E. juurde koju Xxxx külla, viis lepingu ja raha, üks eksemplar lepingust jäi E.,

teise viis naisele. Samal kuupäeval, mis lepingu peal on, andis E. N.le 840 eurot sularahas. E.

N. ei ole raha tagasi maksnud. E. lõpuks rääkis ka, et andis raha Jaan Nurgale.

Episoodi tõendavad veel laenulepingu koopia - 13.07.2020 on E. N. saanud A. R.lt laenu

summas 840 eurot. (VI kd, tl 83-84).

Episoodi tõendavad veel E. N. telefoni ekraanipildid sõnumitest, kus Jaan Nurk tunnistas võlga

ja lubas maksta. Jaan Nurk on saatnud järgmised SMS-id: Numbrilt xxxx, 28.03.2023, ``Tere.

Vahendid on mulle kantud, mõne päeva pärast saan kätte? Teatan kohe !“ Numbrilt xxxx ,,

Kuule saad ja saad selle tagasi see ongi see info selge“ . Numbrilt xxxx ,,Palun kao minu elust

ükskord. Saad oma kätte ja unusta, et kunagi sind tundsin.`` (VII kd, tl 57-57p).

Kohus loeb kannatanu E. N. ütlused tõeseks, et Jaan Nurga soovil laenas ta kolmandalt isikult

raha. Kannatanul ei olnud mingit vajadust Jaan Nurga peale valetada. Ka ei suutnud Jaan Nurk

tõendada, et ta on laenatud raha tagasi maksnud, kuna selle kohta ei esitanud ta kohtuistungil

ühtegi tõendit.

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, tunnistaja H. N. ja eelpool viidatud kirjalike

tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanule E. N.le ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab

laenu 1000 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai Jaan Nurga

tegevuse tõttu varalist kahju.

Kannatanu E. R..i ütlustega on tõendatud, et tema abikaasa A. R. andis Jaan Nurgale korduvalt

laenu vaid põhjusel, et Jaan Nurk lubas A. R. raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud

seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka seoses enda kohtuprotsessiga. Jaan Nurk oli tema

abikaasale, A. R. raha võlgu. Raha oli Jaan Nurgal vaja pärandi kättesaamiseks. Tal endal oli

see raha puudu. Kannatanu E. R.. palus enda tütart, J. G. R.i, et see ka aitaks Jaan Nurka. Mees

lubas topelt tagasi maksta neile, kes teda aitavad. Kannatanu kirjeldas, et kui küsisid Jaan

Nurga käest raha tagasi, siis Jaan Nurk väitis, et kõik seisab selle bürokraatia taga, et tuleb läbi

mitmete maade. Jaan Nurk ütles, et kui ta oleks teadnud, et see asi nii hull ja raske ajada on, et

poleks hakanudki ajama, aga kuna ta on alustanud, siis peab selle asja lõpuni ajama. Kannatanu

hagi oli 10 550 eurot. Tema oli A. R. testamendi järgi ainuke ametlik pärija.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et küsis A. R.lt laenu Rootsi pärandiga seonduvalt, kuna on

vaja maksta menetluskulusid. Võttis A. R.ilt raha väikeste summadega, kuid ei tunnista, et see

raha oli kokku 10 550 eurot, kuna lähenemiskeelu asjas osutatud õigusabiteenuse eest tuleks

arvestada maha 4000-5000 eurot. Ta lubas A. R., et kohe kui pärandisumma laekub, siis kohe

maksab tagasi. Lubas ka boonustasu.

Episoodi tõendavad veel kannatanu J. G. R.i poolt edastatud ekraanipildid sõnumivahetusest

ja meilidest A. R.i ja Jaan Nurga vahel, 03.09.2020 esimeses sõnumis Jaan Nurk saatis A. R.

pangakonto numbri ning palus sinna raha saata. (IV kd, tl 3, 3-12). 30.09.2020 saadetud

sõnumis väidab Jaan Nurk, et pärandifond kantakse üle Suurbritannia välismaksete büroo

poolt, mille direktoriga ta isiklikult suhtles. Tasuda on vaja veel lisaks tasutule. 08.04.2021

kirjutas Jaan Nurk, et laekus nagu lubas. Summa suur, pank teeb auditit summa päritolu ja

seaduslikkuse kohta. Homme peaks kõik ok olema. 19.04.2021 saatis Nurk A. R. uuesti oma

teise pangakonto andmed (IV kd, tl 8-12).

25.04.2021 edastas Jaan Nurk pangast saadud dokumendid ehk K. B. kirja ja palus ära

kustutada. Terrorismivastase tunnistuse saamiseks on vaja 3150 eurot. Järgmises kirjas väitis,

et nüüd on kaasatud pärandi kättesaamisesse ka Saksa pank, sh Ursula Von der Leyen. (IV kd,

tl 25-28).

02.05.2021 soovis Jaan Nurk saada A. R.ilt 200 eurot, et saada kätte üle 10000 eurot väärt

pärand. 09.05.2021 soovis Jaan Nurk, et A. R. loeks läbi Ursula Von der Leyeni kirja.

12.07.2021 soovis J. Nurk järjekordset 150 eurot. 13.08.2021 kirjutas A. R., et „peame

tunnistama endale, et oleme saanud kõrgetasemelisepettuse ohvriteks. Kuna mina pean

maksma raha tagasi inimestele, kelledelt võtsin võlgu sinu jaoks, siis ole aumees ja hakka

mulle raha tagasi maksma. Protsendita võlg mulle on 10 550 euri.“ ja 25.08.2021 kirjutas A.

R., et ,,Hea Jaan. Ootan makseid. Palun, ole aumees.“ Jaan vastas ,,Peatselt hea A.!“ (IV kd, tl

9-12).

Episoodi tõendavad veel A. R.i pangakonto väljavõte A. R. kandis oma arvelduskontolt nr

xxxx Jaan Nurgale Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing Xxxx AS arvelduskontole nr xxxx

04.09.2020 1000 eurot, 07.09.2020 1000 eurot, 05.10.2020 400 eurot, 15.10.2020 600 eurot,

26.10.2020 100 eurot, 30.10.2020 2300 eurot ja 29.01.2021 200 eurot ning Jaan Nurga AS

Xxxx arvelduskontole nr xxxx 19.04.2021 300 eurot, 20.04.2021 250 eurot, 27.04.2021 2100

eurot, 27.04.2021 1100 eurot, 07.05.2021 400 eurot, 10.05.2021 450 eurot, 27.05.2021 200

eurot ja 13.07.2021 150 eurot, so kokku 10550 eurot (IV kd, tl 15-18, 46).

Episoodi tõendavad veel E-maili väljatrükk ja CD-R plaat (J.G. R. ja E. R.. kõned Jaan

Nurgaga). E-maili väljatrükist nähtus, et Jaan Nurk rääkis J. R. Rootsi pangast ning palus

ühtlasi abi pärandi vastuvõtmise kulutuste katmisel. Kõned on toimunud 3.11.2021, 7.11.2021

ja 2.12.2021. Kõnedest kuuldus, et Rootsi pangas olev pärand on ``bürokraatia taga kinni“ ja

Jaan Nurk ei saa midagi sinna parata, et pärand kiiremini üle tuleks. Ühtlasi kinnitas Jaan Nurk

et „kõik on seaduspärane“ ja ,,pole eelnevaid laene unustanud“ (IV kd, tl 50-51).

Episoodi tõendavad veel fotod A. R.i testamendist — A. R.i ainuke pärija on E. R.. (IV kd, tl

47-49).

Kohus loeb kannatanu E. R..i ütlused tõeseks, et Jaan Nurga soovil laenas A. R. talle raha.

Kannatanul ei olnud mingit vajadust Jaan Nurga peale valetada. Ka ei suutnud Jaan Nurk

tõendada, et ta on laenatud raha tagasi maksnud, kuna selle kohta ei esitanud ta kohtuistungil

ühtegi tõendit. Lisaks märgib kohus, et Jaan Nurga väited, et lähenemiskeelu asjas tuleks

laenatud rahast maha arvestada 4000-5000 eurot, on paljasõnaline, kuna Jaan Nurk,

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikmena ei esitanud selle väite tõestuseks ühtegi

arvet.

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu E. R..i ütlustega, Jaan Nurga ütlustega ja eelpool

viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas A. R. (kannatanu E. R..) ebaõige ettekujutuse

sellest, et ta maksab laenu 10 550 eurot õigeaegselt tagasi. A. R. tegi seetõttu varakäsutuse.

Jaan Nurga tegevuse tõttu sai A. R. (kannatanuna tema pärija E. R..) varalist kahju.

Kannatanu J. G. R.i ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 1070 eurot laenu vaid

põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan

Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et tundis Jaan Nurka seoses ema kohtuprotsessiga ja et tema isa A. R. ajas

Jaan Nurgaga rahaasju. Talle avaldas isa, et talle on kogutud pärandiks raha 5150 eurot, aga

investeerimiskonto paroolid on Jaan Nurga käes. Ta võttis Jaan Nurgaga ühendust, viimane

tunnistaski raha olemasolu, kuid väitis, pärand on Rootsist tulemas ja maksku ta talle 500 eurot

ja 570 eurot pärandi menetluskuludeks. Jaan Nurga sõnade kohaselt oli vaja mingi

terrorivastane tunnistus ära teha, see maksis 570 eurot. Kandis Jaanile see 570 eurot ära ja

peale seda Jaan Nurk ütles, et kõik peaks korras olema, et siis tuleb see pärand üle, aga ei

tulnud. Jaan Nurk saatis talle kinnituseks ka mõned e-meilid oma kirjavahetusest Rootsi panga

peadirektor K. B.ga. Ta kandis Jaanile just selle 500 eurot enne üle ja peale seda mingi 10

minutit laekusid talle e-meilile need vestlused. Ta luges need läbi ja siis ta vaatas, et see K. B.

kirjutas kuidagi väga sarnaselt Jaani enda kirjastiiliga. Mõned koma kohad olid täpselt

samasugused ja siis hakkas seda asja rohkem läbi mõtlema ja korraga tuli see arusaamine, et on

nüüd korralikult petta saanud ja ütles seda ka emale. Hiljem nad läksid õega panka, võtsid

pangakonto väljavõtte ja siis sealt saidki aru, et isa oligi täpselt 10 550 eurot selle aja jooksul,

mis nad suhtlesid, Jaanile üle kandnud. Isa meilide hulgast ta leidis kirjavahetuse selle K. B.ga

ja mõned kirjad siis Ursula von der Leyenilt. Ta ei näinud sellel raha küsimisel mingit mõtet, ta

juba teadis, et ta on ise petta saanud, siis ta ei hakanud rohkem seda 10 000 tagasi küsima, et

seda niikuinii vist tagasi ei saa. Pigem ta küsis seda 5150 ja siis oma 1070 eurot. Viimane kiri,

mis ta Jaan Nurgale saatis, ta selgesõnaliselt nõudis oma rahasid tagasi, seda kahte summat,

mis isalt pidi tulema, see mis tema oli Jaanile kandnud, need kokku olid üle 6000 euro ja ta

kirjutas, et kui Jaan seda summat 01.01.2022 tagasi ei maksa, siis ta peab pöörduma politseisse

ja ta pöörduski märtsis 2022. Raha ta tagasi ei saanudki. Kannatanu hagi oli 1070 eurot.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et võttis J. G. R.ilt laenu 1070 eurot, mille

lubas tagasi maksta kui pärand tuleb. Boonust lubas ka maksta. Ei öelnud konkreetset summat,

kõigile kellelt on laenanud, on boonust lubanud.

Episoodi tõendavad veel kannatanu J. G. R.i poolt edastatud ekraanipildid sõnumivahetusest ja

meilidest A. R.i ja Jaan Nurga vahel, tema enda ja Jaan Nurga vahel. Jaan Nurk küsis raha J.

R., saatis talle 07.10.2021 konto andmed ning pangakonto väljavõttest nähtuvalt tehti kaks

ülekannet: 500 eurot ja 570 eurot. (IV kd, tl 13-14).

Episoodi tõendavad veel kannatanu J. G. R.i poolt edastatud ekraanipildid sõnumivahetusest ja

meilidest A. R.i ja Jaan Nurga vahel, tema enda ja Jaan Nurga vahel. 03.11.2021 saatis Jaan

Nurk kannatanu J. G. R.ile Rootsi Xxxx teabekirja. ``Vaja veel tasuda 870 eurot konto

aktiveerimise tasu``. 08.11.2021 vastas Jaan Nurk J. 06.11 kirjale ja rääkis, et talle avati

pangakonto Rootsi Xxxx pangas ning ``vaja on tasuda konto aktiveerimistasu`` ja saatis

pangadirektori kirja. 09.11.2021 lubas kannatanule jätkuvalt 10 000 eurot. 28.11.2021 Jaan

Nurk kirjutas, et nüüd vaja maksta ülekandetasu, aga alates 29.11.2021 avanes tal võimalus

oma kontot Rootsi Euro Xxxx täievoliliselt kasutada ja ülekandeid teha. Tegi pangadirektorile

päringu ja sai vastuseks, et nüüdseks on kõik makstud. 15.12.2021 kirjutas Jaan Nurk, et on

vaja 700 eurot vandetunnistuse saamiseks ja pärandaja toimiku sulgemise ja talle toimiku

avamisprotseduuride eest ja pärandi lõplikuks vormistamiseks tema nimele. Küsis raha ja saatis

viimase panga direktori kirja. 17.12.2021 teatas J., et nemad rohkem ei maksa pärandi

saamiseks ja tahavad tagasi tema makstud 1070 eurot ja isa raha 5150 eurot. (IV kd, tl 29-45).

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu J. G. R.i ütlustega, Jaan Nurga ütlustega ja eelpool

viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanu J. G. R.ile ebaõige ettekujutuse

sellest, et ta maksab laenu 1070 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse

ja sai Jaan Nurga tegevuse tõttu varalist kahju.

Kannatanu L. K. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 1000 eurot laenu vaid

põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan

Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka oma venna, A. R.i kaudu. 2020 aastal võttis vend

temaga telefoni teel ühendust, et Jaan Nurgal on vaja raha päranduse saamiseks välismaalt.

Tema andis raha sularahas. Hiljem küsis Jaan Nurk otse temalt raha 1000 eurot, kuna pärand

1,5 miljonit oli tulemas. Palus poja abi ülekande tegemisel, siis enda arvelt poeg kandis

25.02.2022 -1000 eurot Jaan Nurga arvele. Raha Jaan Nurk tagasi ei maksnud, kuna raha, mis

pidi kohe-kohe saabuma, ei tulnud. Tema hagi oli 1000 eurot.

Jaan Nurk ütlustega on tõendatud, et tunnistas, et ta võttis L. K.lt seoses pärandiasjadega laenu

1000 eurot, ja lubas talle ka boonust, kuid konkreetsest summast juttu ei olnud.

Episoodi tõendavad veel maksekorraldus nr 55. 25.02.2022 maksekorraldusest nähtus, et L. K.

arvelt oli kantud 25.02.2022 Jaan Nurga kontole xxxx, 1000 eurot (IV kd, tl 52).

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu L. K. ütlustega, Jaan Nurga ütlustega ja eelpool

viidatud kirjalike tõenditega, et Jaan Nurk tekitas kannatanu L. K.le ebaõige ettekujutuse

sellest, et ta maksab laenu 1000 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse

ja sai Jaan Nurga tegevuse tõttu varalist kahju.

Kannatanu A. M.i ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 7660 eurot laenu vaid

põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan

Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka kui õigusteenust osutavat isikut. Jaan Nurk palus

tema käest abi, et tal on üks pärandus saada, et selleks oli raha vaja. Jaan ütles, et esialgu 1500

eurot, hiljem ta maksis väikeste summadena, kokku üle 7000 euro, see summa, mis

hagiavalduses kirjas, on õige. Jaan Nurk lubas tagasi maksma hakata siis, kui esimene

pärandus on käes. Raha tagasi ei saanud. Kannatanu hagi oli 7660 eurot.

Jaan Nurk ütlustega on tõendatud, et tunnistas, et ta võttis A. M.ilt seoses pärandiasjadega

laenu 7660 eurot ja lubas tagasi maksta kohe kui saab pärandi. Lubas talle ka

motivatsioonitasu.

Episoodi tõendavad veel ekraanipildid kannatanu A. M.i sõnumivahetusest Jaan Nurgaga.

Sõnumivahetusest nähtus, et A. M. palus korduvalt talle raha kohe täna ära kanda ja noomis, et

ei ole viisakas kinni vajutada kõnet. Jaan Nurk vastas, et ta ei ole mingi pettur ja talle teeb valu

selline negatiivne suhtumine tema tegevusse. Ta väitis, et on pigem ise ohver nende

lubadustega, mis väga visalt lahenevad ja tal on kõik tõendid olemas (IV kd, tl 126-128).

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega,

et Jaan Nurk tekitas kannatanu A. M.ile ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 7660

eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai Jaan Nurga tegevuse tõttu

varalist kahju.

Kannatanu V. T. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale laenu 1830 eurot vaid

põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan

Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka kui õigusteenust osutavat isikut. Jaan Nurk küsis

temalt raha seoses pärandiga. Ta kandis kõik summad üle enda pangakontolt Jaan Nurga

isiklikule pangakontole. Kõigil kordadel oli teemaks pärand. Tagasimaksmise aja kohta oli

Jaanil iga kord erinev aeg. Kannatanu hagi oli 1830 eurot.

Jaan Nurk ütlustega on tõendatud, et tunnistas, et ta võttis V. T.lt seoses pärandiasjadega laenu

1830 eurot ja lubas tagasi maksta kohe kui saab pärandi.

Episoodi tõendavad veel ekraanipildid V. T. ja Jaan Nurga vaheliste vestluste kuvatõmmistest

koossalvestistega DVD-plaadil. Vestlus algas 18. aprillis 2020 ja kestis kuni juuli 2022.

Alguses käis vestlus elatisraha sissenõudmisest.

17.06.2021 algas vestlus pärandist ja Jaan Nurk saatis enda Xxxx konto andmed ning esimene

summa on 300 eurot. Jaan Nurk väitis, et saab homme pärandifondi kätte. 23.06.2021 teatas, et

pärand pole veel laekunud, küll aga tuli teave, et ülekanne on tehtud. 08.07.2021 pärandifond

laekus Eestisse aga tuleb leida 1000 eurot, et tulumaks ära maksta. 22.07.2021 küsis veel 200

eurot ja lubas 500 euro asemel 800 eurot tagasi maksta. 10.08.2021 teatas, et nõutakse viiviseid

300 eurot päevas, kuna tulumaks ei laekunud õigeaegselt. 13.08.2021 küsis veel 200-150 eurot

viiviste maksmiseks. 18.09.2021 küsis veel 280 eurot, enda poolt pani 100 eurot. Jaan Nurk

kirjutas, et seni laenatud 800 euro eest lubas tagasi 1200 eurot ja lisa 280 euro eest 455 eurot.

V. täpsustas, et on kokku laenanud juba 1380, millest tagastas 250 eurot, jääk oli 1130 eurot.

(IV kd, tl 96-102p).

06.10.2021 kirjutas Jaan Nurk, et sai teabe pangadirektorilt Rootsist. Vajalik tasuda veel

pärimisfondi kindlustuse eest 450 eurot. Küsis 200 laenu. Ja siis veel on vaja 1350 eurot

vabastamistasu. Küsis 250 laenu. 03.11.2021 kirjutas, et ootab ülekannet, mis on faktiliselt

Eesti pangas ja peaks lõpuks jõudma tema kontole. 20.11.2021 küsis 470 eurot, et siis kohe

aktiveeritakse raha 15 minuti jooksul. Saatis edasi Rootsi pangadirektori kirja ja palus see

kustutada peale lugemist. 24.11.2021 teatas, et on vaja veel leida 270 eurot konto aktiveerimis-

ja ülekande tasu. 24.12.2021 Jaan Nurk teatas, et pärandisumma on veel laekumata tema

kontole aga saabus meil, et ülekanne on lõpuks aktiveeritud. Väitis, et mingi dokument on

vahepeal aegunud ja nüüd on vaja see uuendada. 17.02.2022 saatis tutvumiseks ja tõenduseks

Saksa panga kirja, mille kohaselt oli vaja tasuda veel 1050 euro suurune finantskontrollitasu.

Palus ära kustutada pärast läbi lugemist. 13.03.2022 Jaan Nurk teatas, et vaja tasuda rahapesu

sertifikaadi eest. 06.04.2022 Jaan Nurk kirjutas, et ülekande kulude katteks nõutakse 1500

eurot, puudu 100 eurot. 13.04.2022 Jaan Nurk saatis olulised meilid Saksa pangast. Küsis veel

300 eurot laenu. V. saatis 26.05.2022 vahepeal jäägisumma, s.o 1830 eurot (2080 eurot- miinus

250 eurot, on 1830 eurot (IV kd, tl 104-119).

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega,

et, et Jaan Nurk tekitas kannatanu V. T.le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et

ta maksab laenu 1830 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai Jaan

Nurga tegevuse tõttu varalist kahju.

Kannatanu E. S. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 4546 eurot laenu vaid

põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan

Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et tundis Jaan Nurka kui õigusteenust osutavat isikut. Õigusabi osas asi

sujus ja kõik sai lahendatud. Pärast seda Jaan Nurk küsis temalt raha seoses pärandiga. Lubas

raha maksta kui tuleb pärandus. Raha tagasi ei maksnud, tõi põhjendusteks bürokraatia ja et

pangad tahavad vaheltkasu saada. Kõik rahad, mis ta on üle kandnud, olid laenurahad, muid

ülekandeid ta Jaan Nurgale ei teinud. Kui ta kandis töö eest, siis pani alati selgitusse,

et ,,elatisetasutud toimingud“. Laenumaksete selgitusse kahjuks ei läinud midagi, kas läks

ainult ,, makse“ või jäi lahter üldse tühjaks. Ajavahemikul 01.07.2021-20.05.2022 on teinud

ülekandeid kokku summas 4546 eurot ja jäi hagis oleva nõude juurde.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta võttis E. S.lt seoses Rootsi pärandusega

laenu 4546 eurot ja lubas tagasi maksta kohe kui saab pärandi. Lubas ka boonust, kuid

konkreetsetest summadest juttu ei olnud.

Episoodi tõendavad veel kannatanu E. S. ja Jaan Nurga vaheline meilivahetus. Esimene

laenuteemaline meil oli 06.01.2021. 06.01.2021 Jaan Nurk kirjutas E.: ``Olen põhimõtteliselt

kursis sinu materiaalse olukorraga, mistõttu teen sulle ühe delikaatse ettepaneku kuna tunnen

sind hästi. Nimelt mul avaneb pärimine ühe minu kauge sugulase poolt Inglismaal, kellel

polnud lähedasi sugulasi ja teisi pärijaid? Enne surma jõudis ta mulle, mõni kuu tagasi pärandi

ära vormistada. Pärandatud on mulle suhteliselt suur summa (üle miljoni euro), mille

kättesaamiseks ja mulle ülekandmiseks Eesti panga kontole on vajalik tasuda nn. pärandi lõiv

(vastavalt Inglismaa seadusele) suurusjärgus 3300 eurot. Mul on aga rahaliste vahenditega

hetkel kitsas. Paljud kliendid on mulle mitmeid tuhandeid võlgu, samuti on osaliselt rahalised

vahendid investeeritud panga väärtpaberitesse jne, peale selle veel igasugused muud majandus

kulud jne.? Seoses sellega teen sulle ettepaneku: leia palun see summa mulle või nii palju, kui

võimalik? Nõustun tagasi maksma Sulle kahekordse summa 6000 eurot. Selle pärandisumma

juures pole selline tagasimakse summa mulle probleem! Mulle pole tähtis kellelt ja mis

tingimustel selle laenusumma saad, tähtis et saad selle summa pealt hästi teenida. Ma ei

sooviks seda eriti avalikustada ja ka seetõttu teengi sulle selle ettepaneku (ma eeldan, et sul on

see võimalus, korteri eakas perenaine või keegi teine isik). Võid ju ka neile mingi intressi

protsendi nt. kuni 10 % laenu summalt lubada. Selgituseks veel nii palju, kui teen selle

pärandilõivu üle kande, kantakse mulle koheselt (72 h jooksul) pärandisumma minu

pangakontole Eestis. Muide dokumentaalselt on kõik juriidiliselt defakto mul olemas. NB!

Eeldan sinu mõistlikule suhtumisele ja võimalusele kerge vaevaga teenida kuni 3000 eurot,

hiljemalt 15.01.2021. ``(VI kd, tl 117, tl 112-145).

Edasi küsis Jaan E. 20.07.2021 veel 60 eurot, mis on puudu pärandi menetlus- ja

ülekandekulude katteks ja väitis, et pärand peaks laekuma järgmiseks esmaspäevaks. Ja sama

päev hiljem küsis veel 20 eurot juurde. 24.07.2021 kirjutas, et ootas veel laekumist oma

kontole. 13.08 küsis 200 eurot, kuna pank nõudis viivist, sest ta jäi pärandi tulumaksu

maksmisega hiljaks. 18.09.2021 kirjutas, et E. on maksnud juba kokku 1430 eurot. Lubas

lisaks 286 eurot ehk kokku 1716 eurot. Selgus, et on vaja maksta veel viivist 666 eurot. Siis

vabastatakse pärandi summa ja kantakse tema kontole. Jaan Nurk oli juba kokku maksnud

pärandi eest tulumaksu 27 660 eurot+viivised. Küsis E. S.lt veel 666 eurot ja lubas tagasi

maksta 800 eurot kohe, kui pärandisumma laekub tema kontole (VI kd, tl 130, tl 112-145).

27.12.2021 kirjutas Jaan Nurk, et talle saabus ühe hea inimese J., tegelikult hea tuttava

annetusteade 240 000 euroga. Annetus oli vormistatud notariaalselt ja täiesti seaduslik.

Ülekande ja menetluskuludeks oli vaja tasuda pangale 850 eurot. Sai ära makstud 300 eurot.

Vajalik veel maksta 550 eurot. Jaan Nurk küsis, kas E. saaks aidata, tagasi maksaks 700 eurot.

Talle olid kliendid võlgu ca 10000 eurot. Lisas ka vastava panga teate. Meiliaadress oli xxxx ja

teksti sisu, et oodatakse raha kandeid. (VI kd, tl 134, tl 112-145).

17.01.2022 kirjutas Jaan Nurk, et vaja maksta veel kindlustustasu 300 eurot pärandi eest. Küsis

E. S. abi ja lubas hüvitada vähemalt 30 000 eurot korraga kogu selle abi eest (VI kd, 138, tl

112-145).

Episoodi tõendavad veel: Jaan Nurga ja E. S. SMS-sõnumite vestlusest nähtus, et Jaan Nurk

soovis korduvalt, et E. S. talle helistaks, et probleemile ühiselt lahendus leida. (VI kd, tl 145).

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega,

et Jaan Nurk tekitas kannatanu E. S.le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta

maksab laenu 4546 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai varalist

kahju.

Kannatanu R. R. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 3450 eurot laenu vaid

põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan

Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et ta tundis Jaan Nurka kui õigusteenust osutavat isikut. 2021 Jaan Nurk

küsis talt laenu, et tal oli välismaalt pärandus saada ja oli vaja menetluskulusid kandma. Lubas

raha tagasi maksta kõrgema protsendiga. Maksis juulis 2021 sularahas 3450 eurot. Raha tagasi

küsides sai vastuseks, et bürokraatia või et raha on küll Eesti panka jõudnud, aga talle ei ole

raha üle kantud. Kannatanu hagi oli 3450 eurot.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta võttis R. R.ilt seoses Rootsi

pärandusega laenu 3450 eurot. R. R. võttis raha sularahas välja ja tema pani selle oma

pangakonto arvele ja tegi ülekande enda Xxxx kontolt. Lubas tagasi maksta kohe kui saab

pärandi.

Episoodi tõendavad veel R. R.i Xxxx AS pangakontode nr xxxx ja nr xxxx väljavõtted

ajavahemike 01.01.2021-31.12.2021 ja 01.03.2020-31.03.2020 kohta R. R. on sularaha välja

võtnud arvelduskontolt nr xxxx Xxxx sularahaautomaadist nr xxxx 06.07.2021 summas 750

eurot ja 06.07.2021 summas 750 eurot ning oma arvelduskontolt nr xxxx Xxxx pangakontorist

08.07.2021 summas 650 eurot, 09.07.2021 summas 1000 eurot ja 23.07.2021 summas 300

eurot, kokku 3450 eurot. (IV kd, tl 65, 64-84).

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega,

et Jaan Nurk tekitas kannatanu R. R.ile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta

maksab laenu 3450 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai varalist

kahju.

Kannatanu P. R. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale laenu 100 eurot vaid põhjusel,

et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda, samuti jäi tal tagasi

saamata 738 eurot õigusabi eest ette tasutud raha. Jaan Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu

varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et ta pöördus 2021 novembris õigusabi saamiseks Jaan Nurga poole.

Soovis abielu lahutada. Alguses oli ettemaks 738 eurot, mis Jaan Nurk soovis ja pärast ütles, et

unustas selle riigilõivu raha sinna lisada ja siis tahtis 100 eurot veel juurde saada. Ta kandiski

alguses 500 eurot ja järgmisel päeval 238 eurot, see pidi olema ettemaks hagiavalduse

koostamiseks, siis veel 100 eurot. Hiljem nõudis Jaan Nurk laenu 100 eurot, et ei saa muidu

hagiavaldust kohtusse saata. Kuna Jaan Nurk hakkas rääkima pärandist, et ta on raha sinna ära

kulutanud ja hakkas küsima raha juurde, siis ta maksiski veel 100 eurot. Hiljem tuli välja, et

100 eurot ta maksis hagiavalduselt riigilõivu. Jaan Nurk oli selline suruv, et ta ikka kindlasti

maksaks, et kas ta ikka tahab seda teenust ja üritas temas tekitada tunnet, et ta vajab tema

teenust, et ta ei saa ilma temata üldse hakkamagi. Kuna ta ei saanud kiiresti õigusabi teenust,

siis vahetas juristi, kes ütles, et seda teenust pole talle üldse vaja, see hagiavaldus, mis Jaan

Nurk koostas, seda pole vaja ja raha 838 eurot ta küsis Jaan Nurgalt tagasi. 838 eurot jäi tal

Jaan Nurgalt tagasi saamata. Kannatanu hagi oli 838 eurot.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta osutas P. R.ile õigusabi. P. R. maksis

talle kenasti ära ja siis pärast helistas talle tagasi ja ütles, et ta ei soovi, et ta teda kohtusse

esindama tuleks. Ütles, et kui ei ole nõus, siis maksab osa raha tagasi ja osa jääb talle. Kahjuks

tagasimaksmine ununes ära. Kui sellest 100 laenust rääkida, siis see tuli nii spontaanselt, et tal

on nii palju asju ja probleeme pooleli, et 100 eurot oli veel vaja päranduskuludeks maksta.

Kõigepealt küsis ettemaksu 738 eurot õigusabi eest, kõik kokku, koos kohtuvaidluse ja

menetlustega. Lisaks oli laen 100 eurot, mainis, et pärandi jaoks oli raha vaja. Ta ei ole kuidagi

mõjutanud ega ähvardanud P. R.i, et kui ta seda laenu ei anna, siis ta tema asju lõpuni ei aja.

Episoodi tõendavad veel P. R. Xxxx AS pangakonto väljavõte. Kannatanu tegi õigusabi

osutamise eest oma arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx ülekanded

18.11.2021 summas 500 eurot ja 19.11.2021 summas 238 eurot ja 20.11.2021 summas 100

eurot. Selgitus kõigil ülekannetel ARVE NR. 21-11/03 -AL“. Laenusumma 100 eurot kandis

kannatanu Jaan Nurga eelnimetatud kontole üle 22.11.2021, selgitus Ülekanne. Kokku on P. R.

kandnud Jaan Nurga arvele 938 eurot (VI kd, tl 52).

Episoodi tõendavad veel P. R.i meilivahetus Jaan Nurgaga. Algas 16.11.2021 ja kestis kuni

06.12.2021. Enamus vestlust seotud õigusabi osutamisega. 17.11.2021 Jaan Nurk edastas

volituse ja arve summas 738 eurot. Maksetähtaeg 17.11.2021. 20.11.2021 Jaan Nurk teatas, et

vaja tasuda riigilõiv 100 eurot. 24.11.2021 teatas P. R., et tema arvates koostöö ei suju. Soovis

kliendisuhte lõpetada ning palus ettemakstud raha talle tagasi kanda. Jaan Nurk vaidles vastu ja

ei taha raha tagasi maksta. Väitis, et oli 70% hagiavaldusest juba teinud ja see peale palus

kannatanu saata pooliku hagi ning raha tagastada. Jaan Nurk teeb aga ikkagi hagi lõpuni ja

seda osa nõus tagastama ei ole. P. R. soovis tagasikannet 430 eurot ja maksekorraldust

riigilõivu tasumise kohta (VI kd, tl 53-82).

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega,

et Jaan Nurk tekitas kannatanu P. R.ile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta

maksab laenu 100 eurot ja 738 ettemaksu teenuse eest õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi

seetõttu varakäsutuse ja sai varalist kahju summas 838 eurot.

Kannatanu P. H. ütlustega on tõendatud, et ta andis Jaan Nurgale 180 eurot laenu vaid

põhjusel, et Jaan Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan

Nurga tegevuse tõttu sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et ta tutvus Jaan Nurgaga 30-40 aastat tagasi, olid sõbralikud suhted.

25.05.2022 Jaan helistas talle, kurtis raskest elust ja soovis 180 eurot saada, lubas pensioni

päeval tagasi maksta. Jaan hakkas kohe laenu juurde küsima, et tal Rootsist pärandus tulemas.

Kui kannatanu raha tagasi küsima hakkas, siis rääkis Jaan Nurk, et maksa juurde, et tal

pärandus tulemas. Raha pole saanud. Kannatanu hagi oli 180 eurot.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta võttis P. H.u käes tütre kohtutäituri

kulude katteks 180 eurot laenu. P. H.ule ta mainis Rootsist tulevat pärandust, kuid pikalt ei

rääkinud sellest. Tunnistas võlga 180 eurot.

Episoodi tõendavad veel ekraanipildid kannatanu P. H.u Messengeri vestlusest Jaan Nurgaga

25.05.2022 saatis Jaan Nurk enda Xxxx pank konto andmed ja palus summa 180 eurot üle

kanda välkmaksega. 04.06.2022 lubas hiljemalt esmaspäeval tagasi maksta, siis pidi saabuma

talle suurem laekumine. 06.06.2022 kirjutas P. H., et ,,otsi lolli mujalt, ootan võla tasumist“

08.06.2022 Jaan Nurk vastas, et kõik mis ta pärandifondist on rääkinud, oli absoluutne tõde ja

see oli talle juba Eestisse üle kantud ja vajalik oleks veel teha pangal aktiveerimise protseduur

ära ja raha peaks laekuma tema kontole. Kõik oli notariaalselt vormistatud. 01.08.2022 ja

17.08.2022 lubas jälle, et teeb varsti ülekande. 05.09.2022 kirjutas, et sai sõnumi, et täna peaks

pärandifond laekuma ja saatis kannatanule edasi Rootsi Panga direktori meili. 09.09.2022

kirjutas jälle, et täna lõpuks saabus positiivne teave, et ülekanne laekub kas täna, homme.

25.12.2022 Jaan Nurga viimane sõnum, et tasub pikale veninud võlgnevuse veel sel aastal. (IV

kd, tl 120-125).

Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk tekitas kannatanu P. H.ule tegelikest asjaoludest

ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 180 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi

seetõttu varakäsutuse ja sai varalist kahju.

Kannatanu E. M. ütlustega on tõendatud, et ta andis 100 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan

Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu

sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et tundis Jaan Nurka juhuslike kohtumiste põhjal paarkümmend

aastat.17.06.2022 kohtus Jaan Nurgaga Rakvere bussijaamas ja jutt läks rahale, Jaan Nurk

rääkis, et tal suurem summa raha kadunud, nimetas tuhandeid. Kannatanu lubas Jaan Nurka

aidata. Tegi ülekande 100 eurot Jaani arvele. Poole aasta pärast võttis Jaan Nurgaga ühendus,

aga raha tagasi ei saanud. Kannatanu loobus kohtuistungil hagist 100 eurot.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta võttis E. M.ilt 100 eurot laenu. E. M. ta

mainis, et tal on rahakott kadunud, E. ise kandis talle raha üle, tema saatis E. arvelduskonto

numbri. Tunnistas võlga 100 eurot.

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu kui Jaan Nurga ütlustega, et Jaan Nurk tekitas

kannatanu E. M. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 100

eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai varalist kahju. Kannatanu

loobus hagist.

Kannatanu E. P.i ütlustega on tõendatud, et ta andis 3040 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan

Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu

sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et ta kohtus 2023 aasta kevadel Jaan Nurgaga Kroonikeskuses ja Jaan

Nurk küsis laenu, et tal pärandus Prantsusmaalt tulemas. Pärandus pidi olema 250 000 eurot.

Jaan Nurk ei öelnud, millal see pärandus tulema peaks ja ei öelnud, mille jaoks tal raha vaja on.

Jaan Nurk alguses küsis 500 eurot. Järgmisel päeval tema kodus 40 eurot ja siis veel 500 eurot.

Siis oli tal veel vaja 2000 eurot, mis Xxxx pangast välja võeti. Kõik selle raha andis Jaan

Nurga kätte. Jaan Nurk kirjutas talle võlakirja-tšekki peale on kirjutatud 3040+1000. Jaan Nurk

lubas raha tagasi maksta, kuid väitis, et kõik võtab aega pärandus ja ülekanded. Kannatanu hagi

oli 3040 eurot.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnistas, et ta võttis E. P.i käest 3040 eurot laenu. E.

P.ile ta ütles, et tal tulemas annetus Prantsusmaalt ja tal on menetluskuludeks puudu 2500

eurot. Ta väitis, et kui annetus tuleb, siis kohe saab makstud.

Episoodi tõendavad veel Jaan Nurga poolt E. P.ile omakäeline kinnitus võlasumma ja

tagasimaksmise tähtaja kohta, kus ta tunnistas, et võlgneb E. P.ile 3500 eurot, kohustudes võla

tagastama hiljemalt 11.07.2023. (V kd, tl 79-80).

Episoodi tõendavad veel E. P. Xxxx AS pangakonto väljavõte 01.06.2023-23.07.2023. E. P.

võttis oma arvelduskontolt nr xxxx välja AS Xxxx sularahaautomaadist 27.06.2023 summa 500

eurot. 29.06.2023 on E. P.i arvelduskontolt nr xxxx välja võetud Xxxx AS sularahaautomaadist

500 eurot. 29.06.2023 on AS Xxxx arvelduskontolt nr xxxx kahel korral välja võetud 1000

eurot, so kokku 3000 eurot. (V kd, tl 82-83, 83-120).

Episoodi tõendavad veel Nõudekiri AS Xxxx ja AS Xxxx vastus koos turvakaamerate

salvestiste väljatrükkidega — 27.06.2023 kell 19:11:44-19:13:29 ja 29.06.2023 kell 13:43:08-

13:56:06 võtab Jaan Nurk kõikidel kordadel sularahaautomaadist raha, kõrval oli näha E. P.i.

(Tõendi toimik V kd, tl 83-120).

Episoodi tõendavad veel Nõudekiri Xxxx AS ja Xxxx AS vastus nõudekirjale koos

turvakaamerate salvestiste väljatrükkidega - 29.06.2023 kell 12:13:13-12:13:28 võttis Jaan

Nurk üksi E. P.i Xxxx kaardiga sularahaautomaadist raha. (Tõendi toimik V kd, tl 123-126).

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu, Jaan Nurga ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega,

et Jaan Nurk tekitas kannatanu E. P.ile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, et ta

maksab laenu 3040 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse ja sai varalist

kahju.

Kannatanu R. K. ütlustega on tõendatud, ta andis on 62 075 eurot laenu vaid põhjusel, et Jaan

Nurk lubas talle raha õigeaegselt tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Jaan Nurga tegevuse tõttu

sai kannatanu varalist kahju.

Kannatanu kirjeldas, et Jaan Nurka oli tema sõber, tundis teda 25 aastat, Jaan ravis teid

biovooludega. Ta kohtus Jaaniga uuesti suvel 2022, kui Jaan pakkus head teenimisvõimalust.

Jaan lubas, et kui ta laenab raha, siis saab raha tagasi ja lubas, et saab tagasi 350 000 eurot.

Kannatanu sai isa päranduse kokku 35 000 eurot. Selle 35 000 eurot andis Jaanile, selle pani

Xxxx. Sel ajal tal oli 2 kontot -Xxxx ja Xxxx. Pärandiraha 35 000 eurot läks Xxxx. Jaan Nurk

teadis, et ta sai päranduse, kuna ütles seda Jaanile. Kandis neid rahasid ühelt arvelt teisele -

Xxxx arvelt Xxxx arvele ja vahepeal teistpidi. Kannatanu sõnade kohaselt Xxxx oli raha

lihtsam saata, panid summa sisse ja seda saab saata, Xxxx pidi arvenumbreid kirjutama. Jaan

saatis talle e-mailiga andmed, et kuhu see raha kanda ja õhtul oli Jaan tema arvuti juures. Mõne

aja pärast ta ei saanud Xxxx enam raha üle kanda, tuli kiri, et välismaalastele ei saa enam

rahasid üle kanda. Xxxx ta ka ei saanud, sest Xxxx blokeeris ülekanded, põhjendades, et

petised ja siis Jaan Nurk ütles, et konto on vaja teha Xxxx. Jaan üüris tema kõrval asuvat

korteri, nr xxxx. Hiljem kui üürikorteris võlad tekkisid, kolis tema juurde. Kannatanu sõnul

elas tema juures 3-4 kuud, so aprill-juuli, enne kui läks vanglasse. Kinnitas, et laenas Jaanile

raha, ostis talle toitu, pani kõik märkmepaberitele kirja. Tal oli mitu märkmiku, üks oli

väiksem ja teine suurem ruuduline plokk. Ta kirjutas nende paberite peale ülesse kõik

rahasummad, mis ta Jaanile andis. Kõik pani kirja, nii need summad, mis üle kandis ja ka need,

mis sularahas andis, isegi päts leiba. Poes käimise summad pani ka kirja. Ta kandsid raha üle

Jaan Nurgale ja nendele isikutele, kelle nimed talle Jaan andis. Jaan Nurk lubas maksta raha

tagasi, aga oli tema juures 4 kuud ja mingit raha ei saanud. Käis koos Jaaniga postkontoris. Ta

võttis postkontoris blanketi, Jaan täitis ära, kirjutas summa ja tema pani allkirja ja maksis

sularahas. Tema pani ainult allkirja, kiirmakse. Postkontoris oli vaja maksmas käis, sest Xxxx

oli blokeerinud ta arve ja ta ei saanud Xxxx maksta. P. R. ja D. R. olid talle täitsa võõrad

nimed. Jaan andis nimed, talle täitsa võõrad, tema ei tea, kes need olid. Kannatanu kinnitas, et

tal said kõik kolm pangaarvet tühjaks. Kõik see raha läks Jaanile, va maksis ise ka KÜ-le, Eesti

Energiale, need olid tema rahad, aga kõik muu läks Jaanile. Viimast korda küsis Jaanilt oma

raha tagasi eelmise aasta juulis, enne kui ta vangi läks. Jaan Nurk lubas talle, et maksab raha

tagasi. Lubas, et saab raha kätte, naisterahvas toob raha, aga ikka vaikus. See rahasumma, mis

ta Jaanile andnud või laenanud, oli 62 075 eurot. Tagasi laenatud rahast ei ole ta midagi

saanud. Ta sai aru, et tegelikult pakuti talle kahekordset summat tagasi ja soovis kiiresti

rikastuda. Talle andis võõraste nimedega rekvisiidid Jaan Nurk. Kannatanu tegi kodus üksi

arvutis ülekanded. Kannatanu hagi oli 62 075 eurot.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta ei tunnista hagi. Ta tundis R. K.t pikemat aega. Ta elas

K. naaberkorteris, üüris seda ja paralleelselt otsis endale teist elamispinda. R. K. hagi 62 075

eurot on vale nõue, sellist nõuet ta ei tunnistanud, see oli tõendamata. R. K. käest ta võttis

laenu, kuid summa ei ole üldse suur, see oli umbes 3000-4000 euro ümber, osa on talle

maksnud tagasi panga ülekannetega, osa sularahas. See 3000-4000 eurot on kõik tagasi

makstud ja praegu ta ei ole R. üldse võlgu. Keegi on R. sõnad suhu pannud. R. rääkis, et tal on

mõningateks ülekanneteks raha vaja. Igasugused jooksvad ülekanded, mitte välisülekanded.

Nendest väidetavast pärandusest oli juttu küll, aga ta ei küsinud R. K. käest kordagi raha nende

menetluskulude maksmiseks, laenude ja pärandite vormistamiseks. Ta oli tuttav R.

tehingutega, mingisugune 13 000 eurot kandis R. kuskile, siis R. tegi veel seal ülekandeid. Siis

R. palus tema täpsustavaid konsultatsioone. Ta küsis R., et mis raha see oli, et kuhu ta selle 13

000 eurot kandis. R. ütles, et see oli mingi päranduse või annetuse maks, et keegi T., et sinna

pidi kandma selle raha. Ütles R., et ole ettevaatlik nende asjadega, et neid asju peab väga

põhjalikult analüüsima. R. ütles, et küll ta ise teab, et see on nagu loterii. Ta teadis, et R. on

arved Xxxx ja Xxxx. Tema ei ole käskinud ega soovitanud teha uut arvet Xxxx panka. R. ise

rääkis talle, et tema tahtis avada konto Xxxx panka. R. K. oli tema kontodele raha üle kandnud.

Ta ei mäletanud, mille jaoks R. raha kandis. Sularahas on talle andnud üks kord, andis 20

eurot. Käis R. postkontoris, kuna R. oli vaja, aitas tal neid ülekandeid vormistada. Tema ei ole

seda raha saanud, kuigi pangakontod kõik näitavad seda. R. K. on raha kandnud erinevatele

tema firma kontodele ja need rahad on sealt liikunud edasi nendele samadele välismaa

väidetavatele halduritele. R.. võis olla talle kandnud, ta on R. ka tagasi maksnud. Tema xxxx

maksis R. tagasi ja üks tema klient maksis talle tagasi. Raha maksti tagasi ülekannetega ja

sularahas, päris palju. Seda, et ta on sularahas R. K.le raha tagasi maksnud, sai ta kinnitada

ainult suusõnaliselt, tal ei ole muud kinnitust. Miks R. K. tema peale valetas, seda ta ei tea, kes

valetas või kes rääkis õigust, aga tema rääkis täpselt nii nagu oli. Tema ei tea üldse, kellele R.

raha kandis ja kõik nimed olid talle võõrad. Ta ei tea, kuidas seda selgitada, et vähemalt 2 nime

olid samad, ka tema oli L. B.ile ja P. R. raha kandnud ehk kannavad raha ühtedele ja samadele

isikutele. Ta ei tea, kes on L. B. ja P. R., aga kandis mingi teenuse eest vist. R. K. juures

lihtsalt viibis, ta ei ole pidevalt seal olnud. Mõned asjad on jah R. juures, mõned sai kätte. R.

K. on talle kandnud Xxxx arvelduskontolt tema Xxxx kontole kokku 10-20 korda väikestes

summades aga ta ei tea, kui pidevalt need toimusid. R. hakkas 16.07.2022 talle üle kandma ja

kandis kuni veebruarini 2023. Mis rahad need on, miks R. selliseid ülekandeid tegi, ta ei tea,

võib-olla ta mainis talle ka, et kas tahad osaleda heategevusfondis ja R. nõustus, see oligi kogu

jutt. R. K. ei ole talle raha laenanud, ei ole teinud tema juhiste järgi ülekandeid erinevatele

isikutele. See ei vasta absoluutselt tegelikkusele. Süüdistuse kohaselt kandis R. K. talle

laenudena üle 38 684 eurot aga tema ei ole seda raha saanud. R. ei ole talle midagi andnud. Ta

ei tea, miks peaks R. K. tema peale valetama, aga see võib olla sellest, et ta ei mäleta kõike.

Kuni kinnipidamiseni said omavahel läbi normaalselt.

Episoodi tõendavad veel R. K. ja Jaan Nurga vahelised Messengeri vestlused. (IV kd, tl 129-

162). 13.07.2022 küsis Jaan Nurk R. tel nr või palus helistada talle xxxx. 20.07.2022 kirjutas

Jaan Nurk, et pärandatud on täiendavalt kaks korterit Prantsusmaalt, vormistamiseks ja

menetluskulude maksmiseks vaja 355 eurot. Kas aitad veel viimast korda täiendava laenuga,

lubas maksta tagasi 500 eurot, sellega on kiire. Väitis, et pärandi ülekanne Rootsist viibis, aga

tuleb kindasti homme või ülehomme. 22.07.2022 väitis Jaan Nurk, et sai e-meili Rootsi

pangalt, selleks, et kinnitada pärandi ülekanne 1,5 milj. oli vaja tasuda kulleritasu 150 eurot.

Palus laenu, lubas maksta tagasi kahekordselt. Lisaks saatis Jaan Nurk edasi 2 meili Rootsi

panga direktorilt hr. K.. R. saatis vastu, et ümmargusel jääb maksta 1200+500+300=2000

eurot. Oled nõus maksma? Jaan Nurk lubas 2000 eurot maksta. 27.07.2022 Jaan Nurk kirjutas,

et pangakaardi vormistamiseks vaja 130 eurot, tagasi saab 260 eurot. 01.08.2022 Jaan Nurk

kirjutas, et Prantsusmaalt 2 korterit, ühe maksumus 50-70 tuhat, seega kokku 100-140 tuhat.

Dokumentide vormistamiseks 120 eurot, lubas korterite müügisummast kuni 20 tuhat eurot.

02.08.2022 Jaan Nurk kirjutas, et Leedu-Eesti piiril tollimaks, helistavad. 03.08.2022 Jaan

Nurk kirjutas, et tegi 3 kuud tagasi taotluse Rahvusvahelisele Valuuta fondile 10000 eurot.

Kindlustuskulu 500 eurot vaja maksta, tagasimakse lubas R. 1000 eurot. Jaan Nurk saatis edasi

fondi assistendi T. I. märgukirja. Väitis, et sai tänu temale kindlustussumma 500 euro peale.

04.08.2022 Jaan Nurk kirjutas, et vaja tasuda veel 365 eurot. 10.08.2022 Jaan Nurk kirjutas, et

ülekandetasu 280 eurot, vajalik maksta veel 180 eurot. Saatis ka panga sõnumi edasi.

31.08.2022 kirjutas, et vaja maksta 350 eurot korteri eest ettemaksu, tagasi maksab 500 eurot.

R. maksis 350 eurot.

02.09.2022 Jaan Nurk küsis enda kuludeks 230 eurot, tagasimakse 300 eurot. R. saatis 230

eurot. 05.09.2022 Jaan Nurk kirjutas, et vaja tasuda pärandifondi ülekande tasu 750 eurot, sai

250 eurot, puudu 500, lubas tagasi maksta 800 eurot. Saatis ka Saksa panga kirja edasi, et

Rootsist saadetakse 1,5 miljonit eurot, maksta ülekandetasu 750 eurot. R. maksis 500 eurot.

07.09.2022 Jaan Nurk küsis veel juurde 310 eurot, tagasimakse 500 eurot. Veenis R., et

pärimisfond 1,5 miljonit on EL keskpanga poolt juba ülekandeks vormistatud, vaja vaid

ülekannet oodata!

09.09.2022 Jaan Nurk kirjutas, et taotles Rahvusvaheliselt Valuuta fondilt toetust 20 000 eurot,

ülekande kulud 320 eurot, tagasi lubab maksta 500 eurot. R. saatis 320 eurot. 12.09.2022

saadab R. maksedokumendi, tutvu ja kustuta! Xxxx pank kontole Jaan Nurk 20 000,63 EUR.

12.09.2022 Jaan Nurk kirjutas, et aja veel pin koodi saatmise ja aktiveerimise tasu 300 000

pärandi eest 300 eurot, 13.09.2022 Jaan Nurk lubas tagasimakset 500 kindlasti. Helistavad.

14.09.2022 Jaan Nurk kirjutas, et 20 000 euro kättesaamiseks vaja veel 100 eurot, lubas

tagasimakset 200 eurot. Saatis edasi Xxxx (xxxx) meili, et Proua T. I. tegi ülekande 500 eurot,

puudu 100 eurot. Lisaks küsis öömaja, mille peale R. vastas, et ,,Olen nõus aga jääb

viimaseks“.

15.09.2022 Jaan Nurk küsis veel ülekande tasu 400 eurot, tagasi lubas maksta 600 eurot.

19.09.2022 Jaan Nurk küsis üüriraha laenuks 450 eurot, R. saatis 450 eurot. 20.09.2022 Jaan

Nurk väitis, et pangakaardi pinnide ja kaardi aktiveerimiseks vaja veel 150 eurot. 22.09.2022

R. maksis 305 eurot. 05.10.2022 Jaan Nurk küsis maksukuludeks 485 eurot, tal endal 150

eurot, juurde vaja 355 eurot. 06.10.2022 Jaan Nurk küsis veel 500 eurot laenu. Saatis edasi ka

proua T. I.i vastuse, mis algab sõnadega„ Tere hommikust mu arm...“ R. vastab ``Hästi. Jääb

viimaseks et rahaga. Saatis 500 eurot.``

10.10.2022 Jaan Nurk küsis veel 670 eurot. R. saatis Xxxx 670 eurot.

12.10.2022 Jaan Nurk väitis, et viivist vaja maksta 633 eurot, tal 155 eurot, puudu 478 eurot.

Xxxx (xxxx) meilis kirjutatakse, et raha kantaks üle.

14.10.2022 Jaan Nurk väitis, et vaja ülekande kinnitamise kulu 285 eurot.

17.10.2022 Jaan Nurk väitis, et kindlustustasu 550 eurot, tal 150 eurot, puudu 400 eurot.

Ülekanne on pandud ootele.

19.10.2022 Jaan Nurk kirjutas pärandisummast Prantsusmaalt, mis alla 300 000 euro ja veel

kaks korterit ka. Kohe saab, kui ülekande tasu 610 eurot tasutud. Seda kinnitas ka teda esindav

advokaat, kes kontrollis kõik üle.

24.10.2022 see ülekande tasu tuleb kanda G. M., LT konto, saatis kontoandmed, kuhu maksta.

25.10.2022 Jaan Nurk küsis 410 eurot, ülekandetasu enda kontol e xxxx Jaan Nurk. 30.11.2022

Jaan Nurk väitis, et Prantsusmaa päranduse ülekande kulu 345 eurot, tal 200 eurot, juurde vaja

145 eurot, tagasi lubas maksta 160 eurot. R. maksis 145 eurot.

02.12.2022 Jaan Nurk väitis, et vaja tasuda testamendi kinnitus, puudu 300 eurot, tagasi 400

eurot. Lubas koju tulla, et vaadata, kuhu maksta.

05.12.2022 Jaan Nurk kirjutas, et Prantsusmaa pärandus 250 000 eurot pole üle kantud,

ülekande eksitus, palus kanda R. 300 eurot saajale P. R.i kontole.

15.12.2022 Jaan Nurk kirjutas, et Prantsusmaa pärandus ülekande + autoriseerimise tasu 280

eurot. R. vastas, et ,,Olen nõus maksma. Jääb 45330 euro võlgu“ Jaan Nurk vastas, et „ОК.

Tänan!! Tasumine jälle postkontori kaudu, saavad kiiresti ja kohe kätte!...“

20.12.2022 Jaan Nurk kirjutas, et on vaja tasuda fondi raha 30 000 euro, ülekande tasu 600

eurot, 100 eurot, väidab, et tegemist Rahvusvahelise valuuta fondi rahaga, 100 eurot tuleks

kanda M. C., LT konto. R. ei saa aru, kuidas ülekannet teha, kas IBN või BIC, soovitas tulla

Jaanil maksma. 22.12.2022 Jaan Nurk kirjutas, et kindlustusmakse 850 eurot, vaja veel 450

eurot. Lubas kahekordselt tagasi. Postkontoris. 02.01.2023 Jaan Nurk saatis oma konto arve

xxxx Jaan Nurk, Xxxx, R. vastas, et saatis 70 eurot Xxxx panka. 12.04.2023 Jaan Nurk

kirjutas, et saatis L. B., EE.... Ülekanne. R.. vastas, kus ma võtan 100 eurot. (IV kd, tl 129-

162).

Episoodi tõendavad veel R. K. ja Jaan Nurga vaheliste sõnumite ekraanipildid 04.04.2023 R.

saatis enda Xxxx konto nr. 10.04.2023 Jaan Nurk kirjutas kellegi J. sõnumist ja annetusest.

11.04.2023 Jaan Nurk saatis J. sõnum, et vaja veel tasuda 480 eurot. Kas R. leiaks 120 eurot?

R. vastas, et leiab raha. 14.04.2023 Jaan Nurk kirjutas, et korjab raha, puudu veel 25 eurot, kas

R. riskib? R. vastab, et ei. 19.04.2023 Jaan Nurk küsis R. Xxxx konto nr. R. sai 80 eurot. Jaan

lubas tulla koju, et makset teha. 24.04.2023 Jaan Nurk küsis 15 eurot juurde? R. vastas, et

leiab 15 eurot. 05.05.2023 Jaan Nurk küsis 100 eurot. R. oli nõus. 10.05.2023 Jaan Nurk teatas,

et sai just enda advokaadilt sõnumi, et tuleb maksta pangale veel viimane aktiveerimistasu 200

eurot, puudu 100 eurot. R. küsis, et kus ta võtab.

18.05.2023 Jaan Nurk kirjutas, et puudu 100 eurot konto laiendamise tasu. R. vastas, et ,,Eks

otsi raha ja maksa. Mina pole raha.“ 23.05.2023 Jaan Nurk küsis viimast makset 50 eurot? R.

vastas, et ,,Otsi raha.“ 05.06.2023 Jaan Nurk küsis 98 eurot, siis toome 20 000 eurot raha ära?

R. oli nõus. 12.06.2023 Jaan Nurk küsis jälle raha, aga R. vastas, et ,, Kus ma võtan? Jääb

söögiraha 43 eurot ja pluss rohud. Jaan käskis lähedastelt laenu küsida. R. vastas, et tal pole.

02.07.2023 Jaan Nurk palus R. osta talle üks odav leib. 03.07.2023 Jaan Nurk küsis 10 eurot

söögiraha. 19.07.2023 Jaan Nurk väitis, et teeb ülekande 100 eurot. R. vastas, et see sobis.

21.07.2023 Jaan Nurk küsis 200 eurot ülekande- ja aktiveerimistasu. 24.07.2023 Jaan Nurk

väitis, et daam lubas tulla, aga ei tulnud. (IV kd, tl 163-170).

Episoodi tõendavad veel R. K. Xxxx AS pangakonto xxxx, Xxxx AS pangakonto ...xxxx ja

Xxxx AS pangakonto ...xxxx väljavõtted 01.07.22 — 22.08.23.

Xxxx AS konto algsaldo 15050.00, lõppsaldo 0.46 eurot, väljaminekud 51377.52 eurot,

sissetulekud 36327.98 eurot. R. K. kandis enamuse rahast enda Xxxx kontolt ja osa kandis ka

tagasi, lisaks sularaha sissemaksed. Võõrastele isikutele on teinud ülekandeid kogusummas

1726 eurot.

Xxxx konto algsaldo 0.00, lõppsaldo 0.84, väljaminekud 19929.16, sissetulekud 19930 eurot.

R. K. kandis siia raha enda Xxxx ja Xxxx kontodelt, lisaks teeb sularaha sissemakseid.

Erinevatele isikutele on teinud ülekandeid kogusummas 17029 eurot.

Xxxx AS konto algsaldo 466.62 eurot, lõppsaldo 1.77 eurot, väljaminekud 77898.03 eurot,

sissetulekud 71433.18 eurot. R. K. tegi Jaan Nurgale ja ka läbi postkontori ülekandeid

kogusummas 17096 eurot, teistele isikutele kogusummas 9328 eurot. Kokku 54 507 eurot. (IV

kd, tl 171-221).

Episoodi tõendavad veel R. K. omakäelised märked Jaan Nurgale antud rahasummade suuruse

ja ülekannete andmete kohta kokku 62075 eurot. (IV kd, tl 222-229).

Kohus ei loe õigeks süüdistatava Jaan Nurga ütlusi, et ta ei küsinud R. K. käest kordagi raha

väidetava pärandi menetluskulude maksmiseks, laenude ja pärandite vormistamiseks. Kohus ei

loe õigeks süüdistatava Jaan Nurga ütlusi, et kannatanu R. K. andis laenatud rahasummade ja

ülekannete kohta ebaõigeid ütlusi. Kohus tuvastas, et kannatanu R. K. arveldusarvelt on raha

kantud Jaan Nurga ettevõtte kontodele ja need rahad on sealt liikunud edasi nendele samadele

välismaa väidetavatele halduritele, kuhu Jaan Nurk on ka enda kontodelt ülekandeid teinud.

Kohus loeb kannatanu ütlused tõeseks, et Jaan Nurga juhiste järgi tehti ülekandeid erinevatele

Jaan Nurga väidetava pärandiga seotud isikutele. Kannatanul ei olnud mingit vajadust Jaan

Nurga peale valetada. Ka ei suutnud Jaan Nurk tõendada, et ta on laenatud raha tagasi

maksnud, kuna selle kohta ei esitanud ta ühtegi tõendit.

Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk tekitas kannatanu R. K.le tegelikest asjaoludest

ebaõige ettekujutuse sellest, et ta maksab laenu 62 075 eurot õigeaegselt tagasi. Kannatanu tegi

seetõttu varakäsutuse ja sai varalist kahju.

Seega on tõendamist leidnud süüteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt kõigis

talle ette heidetud episoodides KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi.

Subjektiivne külg

Subjektiivne koosseis varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult.

KarS § 209 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Varalise kasu saamise

osas peab esinema kavatsetus. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta

seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

vähemalt peab seda võimalikuks. Ebaõige ettekujutuse loomise osas peab esinema vähemalt

otsene tahtlus. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et kelmust eristab tsiviilõiguslikust vaidlusest lepingu

sõlmimise ja selle täitmise tingimuste üle see, et kelmuse puhul peab olema kahtlusteta

tõendatud süüdlase tahe viia teine pool eksitusse (RKKK 3-1-1-28-12). Ülejäänud objektiivsete

koosseisu tunnuste osas piisab kaudsest tahtlusest. KarS § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime

kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönab seda.

Kogutud tõendid annavad alust väita, et KarS § 209 subjektiivse koosseisu elemendid on

täidetud. Tõendatud on, et Jaan Nurgal oli kavatsetus saada varalist kasu. Tulenevalt Jaan

Nurga ütlustest oli ta teadlik sellest, et ta küsib teiselt isikult rahalist ülekannet, mis tema

varakoosseisu suurendab. Lisaks esines Jaan Nurgal otsene tahtlus kannatanute ebaõige

ettekujutuse loomise osas. Jaan Nurk teadis, et peagi saabuvast pärandusest või annetusest

rääkides loob ta kannatanutele ebaõige ettekujutuse sellest, et Jaan Nurk maksab laenusumma

nõutud ajal tagasi. Ta oli teadlik sellest, et pärandust või annetust tegelikult olemas pole.

Kannatanute ütlustega on tõendatud, et Jaan Nurk muutis pidevalt päranduse päritoluriiki ja

neid põhjuseid ning ettekäändeid, milleks raha vaja oli, mis viitab sellele, et raha tegelikult

kusagilt tulemas ei olnud ega ole ka täna ja selle näol on tegemist üksnes ettekäändega, et

kannatanutele ebaõige ettekujutus laenu tagasimaksmise osas luua. Lisaks pettis ta raha välja

veel muudel ettekäänetel nagu väidetavad probleemid tütrega, kinnisvaraga ning suurema

summa raha kaotamine ja survestas ka sellega, et kannatanud jäävad ilma juba eelnevalt

laenatud rahast kui juurde ei maksa. Sellise tegevusega möönis ta ühtlasi ka seda, et

kannatanud satuvad eksitusse ja teevad selle tõttu nõutud rahakäsutuse. Samuti esines Jaan

Nurgal kavatsetus varalise kahju tekitamise osas, kuivõrd ta teadis ja eesmärgistas selle, et ei

maksa kokkulepitud summat enam laenanud isikule tagasi, mille kaudu tekib kannatanutele

varaline kahju. Antud asjaolu tõendavad kannatanute ütlused ning kannatanute ja Jaan Nurga

vahelised sõnumid.

Seega on tõendamist leidnud süüteo subjektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt kõigis

talle ette heidetud episoodides KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi.

KarS § 209 lg 2 p 1 puhul täidab korduvuse tunnuse asjaolu, kui isik on varasemalt

toimepannud varguse, röövimise, omastamise (§ 201) või kelmuse (§ 209). Käesolevas asjas

annab korduvuse kehtiv kriminaalkaristus võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra

vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest ehk Viru Maakohtu

05.12.2022 otsusega KarS § 201 lg 1 järgi mõistetud karistus, samuti käesolevas asjas korduv

kelmuste toimepanemine.

KarS § 209 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse, kui see on toime pandud suures ulatuses.

KarS § 121 p 2 järgi on suur kahju ulatus, kui see ületab 40 000 eurot. Käesoleval juhul on

kahju tekitatud kokku summas 102 969 eurot, mis ületab121 p-s 2 sätestatud künnist.

Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk, nii füüsilise isikuna kui ka Õigusbüroo Jaan Nurk

Tõde OÜ juhatuse liikmena, pettis inimestelt raha välja ja pööras selle enda kasuks. Oluline ei

ole see, mida Jaan Nurk rahaga edasi tegi, sest omastamise on ta juba toime pannud raha

saamisega enda valdusesse ja selle enda kasuks pööramisega.

Seega leidis tõendamist, et Jaan Nurk, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise ja

kelmuse, tekitades nii füüsilise isikuna kui ka Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse

liikmena, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõiguse

ettekujutuse loomise teel, tahtlikult teistele isikutele suures ulatuses varalist kahju, pani toime

KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega leidis kohtuliku uurimise käigus tõendamist Jaan Nurgale esitatud süüdistus KarS § 209

lg 2 p 1, 3 järgi.

3. Järgmisena analüüsib kohus Jaan Nurgale esitatud süüdistust KarS § 329 järgi.

Kaitstav õigushüve on kohtulahendiga mõistetud karistuse korrakohane täideviimine.

KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse külje moodustab kohtuotsusega kuriteo

eest mõistetud ja täitmisele pööratud (koosseisus loetletud) karistuste kandmisest

kõrvalehoidumine. Koosseisu on ühendatud vangistuse (§ 45) kandmisest kõrvalehoidumine ja

kohtu poolt kuriteo eest §-de 49—52 ja 522 alusel mõistetud lisakaristuste eiramine. Hõlmatud

on sellistest lisakaristustest kõrvalehoidumine, mille täitmist ei ole riigil võimalik alati ise

tagada ja mille järgimine sõltub eelkõige karistatud isikust endast. Objektiivne koosseis eeldab

järgmiste tunnuste üheaegset olemasolu: a) isiku suhtes on kriminaalmenetluses tehtud

süüdimõistev kohtuotsus, millega talle on mõistetud vangistus või mõni §-des 49—52 või §-

522 nimetatud lisakaristus; b) kohtuotsus on jõustunud; c) kohtuotsus on täitmisele pööratud ja

d) isik hoiab talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale. Kui süüdimõistetu rikub talle

kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse (vt §-d 49-52 ja 522) sisuks olevat

keeldu, on tegemist lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumisega.

Tunnistaja T. V. ütlustega on tõendatud, et ta vajas õigusteenust Jaan Nurgalt mais 2018 suvel

kuni septembrini 2019. Ta läks oma elukaaslasega mais 2018 lahku, elas Xxxx. Vahetult enne

kui nad lahku läksid, ta renoveeris Xxxx maja, mille eest ekselukaaslane ei soovinud maksta.

Jaan Nurk pidi ajama hakkama seda, et saada mingi osa renoveeritud majast, sest elukoht

kuulus tema eksile. Õigusabiteenus oli tasuline.

Kui Jaan Nurk midagi tegi, siis saatis talle dokumendi ja tuli arve. Esimese raha maksis äkki

juuli lõpp või august 2018. Maksis vaheldumisi nii sularahas kui ülekandega. Esimene makse

oligi kohe sularahas, aga kui palju, seda ta ei mäleta. Kokku maksis mingi 5000 eurot, lõpuks

kohtukulud 750 eurot ja elamu hindamine 300 eurot. Ta võttis isegi pangalaenu 2019, sest tal ei

olnud lihtsalt enam raha maksta. Lisaks tuli veel ka elatisraha vaidlus ja Jaan Nurk esindas teda

ka selles osas. Jaan Nurk aitas teha elatisraha kokkuleppeid 2 tükki. Kui nende kokkulepete

peale on kuupäev 12.04.2019, siis on koostatud samal kuupäeval. Jaan Nurk saatis talle ka

vestlused, kus ta on suhelnud vastaspoole advokaadibürooga. 01.märtsil saatis tema eks talle

kirja ja tema on vastanud 08.märtsil, pakkunud välja, palju on nõus maksma ja siis aprillis on

tehtud kokkulepe. Edasi on Jaan Nurk koostanud kahjunõude 20 000 eurot, selle kahjunõude

esitanud ja vastaspool on vastanud. Need vastused saatis Jaan Nurk talle edasi. Ta ei tea, kas

see hagiavaldus kunagi kohtusse jõudis, siiani ootab. Teda ei ole istungile kutsutud. Ta ei tea,

millal see konkreetne hagiavaldus üldse tehtud on. Aga raha küsis Jaan Nurk tema käest alles

detsembris 2019, et minna kohtusse seda sama 20 000 küsima. Viimane e-mail ongi see, kus

Jaan Nurk küsib seda 300 eurot, kinnistu hindamise raha.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta osutas T. V. õigusabiteenust läbi Õigusbüroo kevadel,

suvel 2019 aastal. Õigusabiteenus oli konkreetselt seotud V. kooselu lõppemisega, oli vara

vaidlus ja lastele elatisnõue, mida nõudis V. endine elukaaslane. Ta vormistas volikirja.

Sularahas T. V. talle ei maksnud, maksis pangaülekandega. 3-1 korral on V. kandnud üle tema

enda arvelduskontole ehk Jaan Nurga arvelduskontole ja siis viimasel korral õigusbüroo

arvelduskontole.

Episoodi tõendavad veel T. V. Jaan Nurga poolt saadetud e-mailid — 18.12.2019 ja

19.12.2019 on toimunud vestlus kinnistu hindamise maksumuse tasumise osas. Jaan Nurga

koostatud dokumendid ja Eesti Õigusbüroo OÜ-ga peetud kirjavahetus. Elatisraha maksmise

kokkulepe I. A. ja T. V. vahel 12.04.2019, 21.01.2019 on koostanud ja 22.01.2019 on Nurk

edastanud V. vastuse ja seisukoha, 05.02.2019 ja13.03.2019 saatnud vastused ja 13.03.2019

edastanud kogu kirjavahetuse V.. (V kd, tl 127-160).

T. V. Xxxx AS pangakontode väljavõtted ajavahemikul 26.02.2019-26.02.2020 kohta

08.03.2019 on T. V. (xxxx) poolt läinud laekumine Jaan Nurga Xxxx AS pangakontole nr xxxx

summas 132 eurot selgitusega ,,õigusabikulud“ ja 26.06.2019 summas 260 eurot

selgitusega ,,õigusabi kulud“ ning 20.12.2019 summas 300 eurot selgitusega ,,kinnistu

hindamine“. (V kd, tl 128-154).

Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk osutas Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja

juristina õigusabiteenust ajal, kui teda oli Viru Maakohtu 15.01.2019 kohtuotsusega nr 1-17-

9179 KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi karistatud ning talle oli lisakaristusena KarS § 49

alusel kohaldatud juristina töötamise keeld üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, see

tähendab ajavahemikul 26.02.2019 kuni 26.02.2020, T. V., esindades T. V.t elatisraha

maksmise kokkuleppe sõlmimisel ning saades selle eest tasuks pangaülekannetena T. V.lt

08.03.2019 arvelduskontolt nr xxxx Jaan Nurk arvelduskontole nr xxxx 132 eurot, 25.06.2019

260 eurot, 20.12.2019 300 eurot ning 13.04.2019 Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ

arvelduskontole nr xxxx 150 eurot, kokku 842 eurot. Samuti tasus T. V. Jaan Nurgale

pangaülekannetena ja sularahas kokku umbes 5000 eurot.

Tunnistaja A. P. ütlustega on tõendatud, et ta vajas õigusteenust Jaan Nurgalt talvel 2020,

jaanuar, veebruar. Tal oli vaja juriidilist abi, sest ema kaebas teda kohtusse ja nõudis raha.

Tegi veebruaris 2 makset. Maksis kõigepealt kuu alguses 150 eurot ja kuu lõpus veel 410 eurot.

Järgmine makse oli 04.aprill, see oli veel tema enda nimel 115 eurot. Viimane summa kantud

naise K. R.-P. arvelt 11.05.2020 .Jaan Nurk tegi volikirja. Õigusabi alane koostöö võis lõppeda

maikuuga. Ta andis emale 2020 sügisel asjad ära ja asi sai lahendatud.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta osutas A. P. osutas õigusabiteenust läbi Õigusbüroo.

Esialgne nõustamine käis telefoni teel, kokku ei saanud. Nõustamine toimus 2019, sest 2020

koroona ajal praktiliselt tegevus puudus. Põhimõtteliselt ta nõustas P. ja sai selle tegevuse eest

ka tasu. Tasumine käis ülekandega. Esimene makse vist oli ettemaks ja teised olid kui oli juba

nõustamise lõpetanud. Need maksmised 04.02.2020 ja aprill-mai, olid nagu järelmaks juba

olnud nõustamise eest. P. ei olnud raha ja maksis ositi talle hiljem.

Episoodi tõendavad veel Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing Xxxx AS pangakonto xxxx

väljavõtted ajavahemikul 01.01.2019-23.02.2021 ja 24.02.2021-08.11.2022 : A. P.i on tasunud

arvelduskontolt nr xxxx 04.02.2020 150 eurot, 28.02.2020410 eurot (200 eurot kontole...xxxx),

04.04.2020 115 eurot ning 11.05.2020 A. P. abikaasa K. R.-P. arvelduskontolt xxxx 100 eurot.

(V kd, tl 155-176, 177-180).

Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk osutas Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja

juristina õigusabiteenust A. P., saades selle eest 04.02.2020 A. P.i arvelduskontolt nr xxxx

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OU arvelduskontole nr xxxx tasuna 150 eurot, 28.02.2020 410

eurot, 05.04.2020 115 eurot ning 11.05.2020 A. P. abikaasa K. R.-P. arvelduskontolt xxxx

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 100 eurot.

Tunnistaja I. L.i ütlustega on tõendatud, et vajas õigusteenust Jaan Nurgalt talvel 2020,

veebruaris. Tema perekond oli ühes kriminaalasjas kannatanu. Kuna ta Pärnust ei saanud

advokaati, pöördus tema poole. Jaan Nurk sõitis Pärnusse, nad said prokuratuuris kokku. See

oli kõige esimene asi, et said prokuratuuris kokku, enne kui arved ja volikirjad tehti. 11.02

koostas volikirja, 13.02 toimus maksmine, laupäev oli 15.02 ja võis olla, et esmaspäev

17.veebruar pidid alles prokuratuuri minema. Pool raha kandis kohe üle, sest Jaan Nurgal oli

kohutavalt kiire selle raha kättesaamisega. Arve teise poole maksis hiljem ära, aga see läks

teisele arvele.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta osutas I. L. õigusabiteenust läbi Õigusbüroo.

Õigusabi osutamine toimus veebruaris 2020. Said prokuratuuris kokku, käis prokuratuuris,

võttis toimiku ja tutvusid mõlemad sellega. Viimane makse oli 2020, see oli üks maksmata

jäänud summa. Ta veel koostas dokumendi prokuratuuri, koostas hagi, suhtles prokuratuuriga

korduvalt. Ta on 15.02.2020 kirjutanud, et saavad esmaspäeval prokuratuuris kokku, see pidi

olema 17.veebruar ja aasta 2020. Ka ülekande on I. L. teinud 19.veebruar ja arve oli koostanud

12.02.2020. I. L.iga käis prokuratuuris ühel korral. Volikiri oli koostatud 11.02.2020, et nagu

kõik toimingud on toimunud veebruaris 2020. Mäletas, et tegi I. L.iga volikirja, see volikiri

käis neil meili teel. Loomulikult prokuratuuris küsiti esindusõigust tõendavat dokumenti ja

toimikust sai koopia. I. L.iga kohtusid prokuratuuris ja nad vaatasid selle toimiku prokuratuuri

eesruumis läbi ja see kohtumine toimus 30-45 minutit. Samal päeval ta käis Lalli kodus, vaatas

asjaolud üle, kuskil pool tundi viibis seal ja sai asi selgemaks.

Episoodi tõendavad veel Jaan Nurga ja I. L.i vaheline meilivahetus, koostatud hagiavaldus

15.02.2020 kirjutas Jaan Nurk I. L., et ,,esmaspäeval kell 11.30 prokuratuuris kohtume, tutvun

toimikuga ja kohapeal lepime kõiges kokku“18.02.2020 kirjutas Jaan Nurk, et analüüsis

täiendavalt kõiki asjaolusid ja selgitab enda seisukohti ning palub teha kanne 50%. I. vastas, et

tegi ülekande ära ja 19.02.2020 vastas Jaan Nurk, et „Loen praegu e-toimikut!“ 27.02.2020

teatas Jaan Nurk, et dokumendid jõudsid juba varasemalt kohale ja ta analüüsib veel kõiki hagi

aluseks olevaid asjaolusid. 10.03.2020 saatis Jaan Nurk I. L. tutvumiseks hagi süüdistatavate

vastu, hagi kannab 05.03.2020 kuupäeva. Volikiri 11.02.2020. I. L. volitas Jaan Nurka teda

esindama. Ettemaksuarve 12.02.2020 summas 1093.56 eurot. Konsultatsioonid, nõupidamine,

analüüs, hagiavalduse analüüs, toimikuga tutvumineprokuratuuris, analüüs, nõupidamine

kliendiga, hagiavalduse koostamine, esitamine kohtusse, kliendi esindamine kohtus,

transpordi- ja kütuse kulu (556 kmx2) (VI kd, tl 85-111).

Episoodi tõendavad veel Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing Xxxx AS pangakonto xxxx

väljavõtted ajavahemiku 01.01.2019-23.02.2021 kohta:

I. L. 19.02.2020 oma arvelduskontolt nr xxxx 546.78 eurot. (V kd, tl 159, 177-180).

Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk osutas Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ omaniku ja

juristina õigusabiteenust ajal, kui talle oli Viru Maakohtu 15.01.2019 kohtuotsusega nr 1-17-

9179 lisakaristusena KarS § 49 alusel kohaldatud juristina töötamise keeld üheks aastaks alates

kohtuotsuse jõustumisest, ajavahemikul 26.02.2019 kuni 26.02.2020, I. L., koostades

12.02.2020 õigusabi teenuse osutamise eest arve, mille alusel kandis I. L. 19.02.2020 oma

arvelduskontolt nr xxxx Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx teostatud

õigusabi eest esimese osamaksena 546.78 eurot.

Tunnistaja L. A. ütlustega on tõendatud, et ta vajas 2020 a. veebruaris õigusteenust Jaan

Nurgalt. Ta oli kriminaalasjas kannatanu ja vaja oli dokumente vormistada. Tegid volikirja.

Arve ta sai 09.02.2019, summa oli 2255 eurot. Jaan Nurk jagas talle läbi E-toimiku

kriminaalasja toimikut. Volikirja allkirjastas enne seda, kui arve maksis. Peale seda kui Jaan

Nurk talle arve esitas ja ta ära maksis, siis nad enam ei kohtunud. Arve esitati nii juba tehtud

töö kui ka tulevikus tehtava töö eest. Selleks ajaks olid igasugused konsultatsioonid,

nõupidamised ja kohtumised toimunud. Oli näinud ka Jaani koostatud hagiavaldust. See tundus

ikka nagu valmis töö. Hagiavalduse moraalse kahju ja valu eest esitas hiljem. Kui talle

arvatavasti veebruari lõpupoole prokuratuurist helistati, siis ta sai aru, et ikkagi prokuratuur oli

teadlik, et tal on selline esindaja, järelikult need dokumendid olid jõudnud sinna kriminaalasja.

Selgitati, et Jaanil on need õigused ära võetud, et ta ei tohi seda tööd teha.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta tunnista end selles episoodis süüdi. Ta tunnistas, et

püüdis osutada õigusabi keelu ajal, kuna tal ununes ära, et keeld oli peal. Episoodi kohta andis

ütlusi, et temaga võttis ühendust L. A. perekonnas toimunud liiklusavarii tõttu. Ta tutvus

toimikuga ja vormistas hagiavalduse. Ta suhtles ka prokuratuuriga ja sealt ta saigi teada, et tal

pole õigust töötada. See pidi olema 2019. aasta, talvine periood. Ta vormistas arve 09.veebruar

ja 11.veebruar, L. A. tasus arve 11.02.2019. Kohtuotsus jõustus 26.02.2019, kui prokuratuur

teavitas L. A.t ja tuli välja, et tal on töötamise keeld. Tal oli selleks ajaks materjalid juba

prokuratuuri ja kohtusse saadetud. Mingil ajal tuli talle M. K. meil, kus taheti osa raha tagasi

saada, ta tagastas mingi osa rahast.

Episoodi tõendavad veel Jaan Nurga poolt L. A. saadetud e-mail 07.02.2019 kirjutas Jaan Nurk

L. A., millised võiks olla kahjunõude summad ja lubas veel täiendavalt analüüsida. Lisaks

edastas koondarve ja volikirja. Volikiri 06.02.2019 L. A. volitab Jaan Nurka ennast esindama.

Arve-kalkulatsioon 06.02.2019 summas 2255 eurot konsultatsioonid, nõupidamine, nõustamine

27.12.2018, 11.01.2019 moraalse kahju nõude analüüssuhtlemine ja nõustamine telefoni teel

2xkirjavahetus seoses päringutega nõude päringu koostamine, edastamine prokurörile

kriminaaltoimiku tutvumine, analüüs epikriisidega tutvumine, analüüs. hagiavalduste

ettevalmistamine, koostamine, edastamine 2x9. esindamine kohtus (väidetav ajakulu) Esimeses

7 punktis on toodud täpne ajakulu. (VII kd, tl 54-56).

Episoodi tõendavad veel Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing Xxxx AS pangakonto xxxx

väljavõtted ajavahemiku 01.01.2019-23.02.2021 kohta:

L. A. on tasunud 11.02.2019 oma arvelduskontolt nr xxxx 2255 eurot (kohe läinud arvelt

sularaha tehinguks 2000 eurot arvele ...xxxx). L. A. on raha tagastanud 19.07.2019 200 eurot,

24.07.2019 120 eurot ja 19.08.2019 60 eurot. (V kd, tl 156-157).

Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk püüdis osutada Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ

omaniku ja juristina õigusabiteenust L. A., mille eest L. A. oli tasunud 11.02.2019 oma

arvelduskontolt nr xxxx Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ arvelduskontole nr xxxx 2255 eurot.

Peale kohtuotsuse jõustumist 26.02.2019 teavitas abiprokurör Ain Tali L. A.t, et Jaan Nurgal

on juristina töötamise keeld. L. A. otsis endale uue juristi, kuid Jaan Nurk tahtis L. A.ga

korduvalt ühendust võttes jätkuvalt L. A. õigusabiteenust osutada L. A. kohtuasja menetlemise

lõpuni, kuid L. A. keeldumise tõttu jäi kuritegu lõpuni viimata. Jurist M. K. abiga sai L. A.

Jaan Nurgalt tema kohtus esindamise eest tasutud ettemaksu alates 19.07.2019 summas 380

eurot osade kaupa tagasi.

Seega on tõendamist leidnud süüteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt kõigis

talle ette heidetud episoodides KarS § 329 järgi.

Subjektiivne külg

KarS § 329 subjektiivne koosseis eeldab vähemalt otsest tahtlust (§ 16 lg 3).Tunnus teadvalt

välistab vastutusele võtmise kaudse tahtluse (§ 16 lg 4) eest. Seega eeldab koosseis vähemalt

isiku kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ja kohustusest järgida lisakaristuse sisuks

olevat keeldu ning teadmist selle kohustuse rikkumisest, tahtes või mööndes seda. Jaan Nurk

võttis korduvalt töö ajal kui tal oli vastav keeld ning ta jätkas või osutas soovi jätkata

õigusteenuse osutamist ka pärast seda, kui talle seda keeldu meelde tuletati. Sellise

tegutsemisviisiga Jaan Nurk teadlikult eiras 15.01.2019. a kohtuotsusega nr 1-17-9179 antud

korraldust õigusteenust mitte osutuda ning möönis sellises olukorras asjaolu, et tal on keelatud

vastavat teenust osutada.

Seega on tõendamist leidnud süüteo subjektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt kõigis

talle ette heidetud episoodides KarS § 329 järgi.

Kuna õigusteenust võib osutada üksnes isik, kelle suhtes pole kohus keelanud juristina

töötamist, siis käesoleval juhul on KarS § 329 koosseis täidetud, sest Jaan Nurk jätkas

õigusteenuse osutamist vaatamata sellele, et 15.01.2019 kohtuotsusega nr 1-17-9179 oli Jaan

Nurgale lisakaristusena KarS § 49 alusel kohaldatud juristina töötamise keeld üheks aastaks

alates kohtuotsuse jõustumisest, see tähendab ajavahemikul 26.02.2019 kuni 26.02.2020 ei

tohtinud ta osutada õigusabiteenust. Kuigi Jaan Nurk eitas antud kriminaalasjas enamikke

episoode, siis on ta ise ütlusi andes tegelikult kinnitanud seda, et osutas isikutele õigusabi ajal,

mil ta seda teha ei tohtinud. Lisaks kinnitavad nendes episoodides tema süüd ka tunnistajate

ütlused ning kohtus uuritud kirjalikud tõendid.

Seega leidis kohtuliku uurimise käigus tõendamist Jaan Nurgale esitatud süüdistus KarS § 329

järgi.

4. Järgmisena analüüsib kohus Jaan Nurgale esitatud süüdistust KarS § 201 lg 2 p 1

järgi.

KarS § 201 lg 1 kohaselt valduses oleva võrra vallasaja või isikule usaldatud muu võõra vara

ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine.

Kaitstav õigushüve on vara.

KarS § 201 lg 1 järgi on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu

võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Omastamise

koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" sisustatakse kohtupraktikas nn

manifesteerimisteooria alusel. Selle teooria kohaselt tähendab enda või kolmanda isiku kasuks

pööramine tegu, mille põhjal saab järeldada teo toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja

või vara omanikuna käituda või lasta seda teha kolmandal isikul. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16 ja 8. detsembri 2015. a

otsus asjas nr 3-1-1-99-15).

Kannatanu T. R. ütlustega on tõendatud, et ta tunneb Jaan Nurka vanast ajast. 2021 aasta

veebruaris pöördus ta Jaan Nurga poole, sest tal oli üks vana võlg 1994 aastast. Võlgu oli K.

H.. Võlga oli alles veel kuskil 4000-5000 ringis, lisaks %. H. ise tunnustas nõuet 12 800 eurot.

Ta andis koopia võlakirjast Jaan Nurga kätte. Vormistati volikiri. Ta teadis, et K. H. töötas

Soomes, et teenis seal ja oli võimeline maksma oma võlga. Nad Jaan Nurgaga konkreetselt ei

leppinud kokku, kas Jaan Nurk kannab talle selle raha üle või toob sularahas. Ta maksis 600

eurot tööraha, so osa töörahast. Nad leppisid kokku, et Jaan Nurk saab 10% sellest summast,

mis ta kätte saab. Edasi nad suhtlesid omavahel telefoni teel, Jaan Nurk ütles, et ta sai ühendust

ja hakkab asja ajama ja siis Jaan Nurk ütles seda, et temal ei ole lubatud K. H.iga ühendust

võtta ja K. H.il temaga ka mitte, et see on tema ärisaladus, kuidas tema asju ajab. Läks mõni

aeg mööda ja siis Jaan Nurk rääkis, et tal on kuller, kes on võimeline nii Eestimaalt kui ka

Soomest raha ära tooma. Tuli välja, et kuller tõi raha ja jälle tekkis raha küsimus, et kulleri

kulud, aga juurdemaksu ta selle eest ei küsinud. See käis kõik ainult jutu tasemel, et kuller tõi

Soomest raha. Info, et pakk 1800 euroga saadeti, pärines ka H. käest. H. võttis ühendust

kulleriga, sai kulleri telefoni, said kokku, leppisid kokku, kuidas asjad käivad. Sularaha pani H.

pakki ja fikseeris selle ära. H. tegi pilti ja näitas, kuhu ta raha pani ja paki saatis ära. Jaan Nurk

tunnistas, et sai raha kätte. Neil Jaaniga juttu ei olnud, kuhu see raha siis sai. Tema lootis, et

raha tuleb siis ükskord tema kätte ka. Suhtles Jaan Nurgaga meili teel ning telefoniga. Jaani

jutud olid ühetaolised, et raha on kuskil pankades kinni ja ei liigu ta kuskile. Pärast tuli välja, et

K. oli teinud Jaan Nurgale 2 ülekannet panga kaudu. Hagi on esitanud summas 2370 eurot,

jääb selle nõude juurde.

Tunnistaja K. H.i ütlustega on tõendatud, et ta tundis Jaan Nurka. Jaan Nurk rääkis, et T. R. on

tema poole pöördunud abipalve saamiseks, et võlga välja nõuda, et ta oli T. R. esindaja või

advokaat. Konkreetsetest summadest juttu ei olnud, lihtsalt küsis, kui palju tal on võimalik

kohe alguses edastada. Tal oli kohe olemas 1800 eurot ja ütles seda ka Jaan Nurgale. Tol hetkel

tal ei olnud veel Soome panga kaarti. Töötasud sai sularahas, et tal ei olnud sel hetkel võimalik

ülekannet sooritada ja leppisid kokku, et esimese summa saadavad Eestisse kullerteenusena.

Kulleri pakkus talle välja Jaan Nurk, see oli keegi tema tuttav naisterahvas. Jaan Nurk edastas

talle selle naisterahva telefoninumbri, helistas sellele daamile, leppisid aja kokku ja koha, kus

saavad kokku. Said kokku naisterahva elukoha lähedal parklas, parklas andis raha üle. Ta tegi

sellise pakendi, mis hiljem oleks tuvastatav. Pakend oli vana, digitaalse veekulumõõturi

pakend, seal olid kirjad ja logod peal. Võttis mingi vana seadme pakendi, et kulleril ei tekiks

kahtlust, et seal sees võiks midagi olla. Ta ei öelnud kullerile, et seal paki sees oli raha. Ta

ütles, et seal on seade sees. Sinna pakendisse pani nii-öelda hilisemaks kasutamiseks aastast

1826 kohvitassi ja alustassi ja raha kattis penoplastiga. Selle kohvitassi ja alustassi pani sinna

igaks juhuks tehingu kindlustamiseks. Rahast pilti ei teinud. Hiljem sai kinnituse, et pakk oli

Jaan Nurgani jõudnud. Messengeris oli ka Jaan Nurga kinnitus, et ta oli raha kätte saanud ja

300 eurot kasutanud vaktsiinide maksmiseks ja kullerteenuse laevapiletite ostmiseks. Algset

kokkulepet ei olnud, et sellest 1800 eurost võtab Jaan Nurk veel midagi maha. Suhtles ka T.

R.ga, kuigi Jaan Nurk keelas tal R. suhtlemise. Jaan Nurgaga oli juttu sellest, et ta selle raha

koheselt lähiajal pidi andma üle või kandma üle T. R.le. Mingi paar nädalat peale raha saatmist

kontrollis, kas raha on jõudnud T. R.ni, aga selgus, et Jaan Nurgal oli vaja raha kasutada

Euroopas tuleva pärandi makseteks. Tegi raha ülekanded veel 26.03.2021 ja 01.05.2021.

Rohkem raha Jaan Nurgale ei saatnud, kuna Jaan Nurga jutt oli sama, et pangamaksete tõttu ta

ei saa T. R.le raha ära maksta. Tegid koos T. R.ga ühise avalduse politseile.

Jaan Nurga ütlustega on tõendatud, et ta sai K. H.ilt 1800 eurot ning ülekandega 350 eurot ja

220 eurot, kuid raha jäi T. R.le maksmata, kuna polnud selgust, kes 300 eurot vaktsiinide eest

maksab, kas R. või H.. Ülekanded K. H.ilt tulid 26.03.2021 ja 01.02.2021 kahes osas, 350

eurot ja 220 eurot, tema abikaasa vahendusel. Paki sai kätte ja pakis oli 1800 eurot.

Episoodi tõendavad veel: Võlakohustuse tagasimakse leping-graafik 26.06.2005 K. H. kinnitab

oma täitmata võlakohustust T. R. vastu 12 820.50 eurot. (V kd, tl 6).

Episoodi tõendavad veel: Volikiri Jaan Nurga nimele, 24.02.2021 volitas T. R. Jaan Nurka

(tegutsemise koht OÜ Õigusbüroo Tõde Jaan Nurk) esindama ennast võla sissenõudmises ja

võlanõude vaidluses K. H.iga, (V kd, tl 1).

Episoodi tõendavad veel: 25.02.2021 maksekorralduse väljatrükk 25.02.2021 kandis T. R.

Õigusbüroole Jaan Nurk Tõde OÜ-le üle 600 eurot, selgitusega ``teenustöö ettemaks“ (V kd, tl

2).

Episoodi tõendavad veel: T. R. e-mail koos fotodega rahasaatmise pakist (V kd, tl 3-5) T. R.

saatis fotod, milledelt on näha taldrik ja pappkast.

Episoodi tõendavad veel: K. H.i pangakonto väljavõttest ning K. H.i pangakontoväljavõte,

millest nähtub, et K. H. on kandnud 26.03.2021 Jaan Nurga arvelduskontole nr xxxx 350 eurot

ja 01.05.2021 220 eurot. (V kd, tl 66-70).

Episoodi tõendavad veel kannatanu T. R. ülekuulamise juurde üle antud ekraanipildid

sõnumivahetusest tema ja Jaan Nurga vahel, T. R. ja Jaan Nurga vaheline sõnumivahetus alates

7.10.2021 kuni 01.11.2021. T. R. kirjutas, et ootas juba 1,6 aastat. Jaan Nurk vastas, et,,

Kahjuks pead veel ootama. Raha kanti küll lõpuks Eestisse ja on Xxxx pangas aga tema

kontole saatmiseks tahavad saada veel aktiveerimis +ülekande tasu 856 eurot mis oli suur

üllatus.“ Edasi küsis T. R. korduvalt raha ja J. Nurk lubas, et asi laheneb peatselt, viidates oma

haigusele ja Euro panganduse bürokraatiale. Kui T. R. väitis, et J. Nurga eesmärk oli neid

petta, siis J. Nurk palus see jutt lõpetada, sest seekõik on alusetu laim ja külajutt. 15.10.2021

teatas J. Nurk, et kanne on tehtud aga pole veel tema kontole jõudnud ja lubas kohe teada anda,

kui on laekunud. 21.10.2021 kirjutas J. Nurk, et,,...kõik veel aktiveerimise taga minu kontole ja

siis sulle edasi.“ 26.10.2021 lubas J. Nurk jälle, et täna või hiljemalt homme saab kõik olema

korras ning 1.11.2021 kirjutas, et ,,olen kõik teinud, ootan ülekannet, mis peaks laekuma. (V

kd, tl 7-33).

Episoodi tõendavad veel kannatanu “T. R. Xxxx AS pangakonto väljavõte ajavahemiku

24.02.2021-08.11.2022 kohta. Pangakonto väljavõttest on näha, millal ning kellele T. R.

ülekandeid teinud on. 25.02.2021 tegi T. R. Jaan Nurga õigusbüroo kontole (xxxx) 600 eurose

ülekandeselgitusega ,teenustöö ettemaks“. (V kd, tl 34).

Episoodi tõendavad veel tunnistaja K. H.i ülekuulamise juurde üle antud e-mailide väljatrükid

ning ekraanipildid Facebooki Messengeri vestlustest tema ja Jaan Nurga vahel.

28.02.2021 kirjutas Jaan Nurk Messengeri vahendusel K. H.ile ning tegi ettepaneku K. H.il

tasuda esimese maksena kuni 50 % võlasummast (6410,25 eurot), põhjendades seda sellega, et

võlausaldaja (T. R.) vajab raha juba praegu, et normaalselt ära elada. 01.03.2021 kirjutas Jaan

Nurk K. H.ile, sooviga teada saada viimase e-posti aadressi. 23.03.2021 kirjutas Jaan Nurk: ``

Tere K.. Head suviste püha. Veidi veel kannatust ja kõik saab korda. Parimat.“. 15.10.2021

kirjutas K. H. Jaan Nurgale väites, et ta on haiglas viibinud ning vabandas, et teda seekord

aidata ei saanud. Järgmine päev vastas Jaan Nurk “Tere Hommikust K.! Arusaadav! Kuidas

tervis? Kas on taastumise märke?“. 04.03.2022 kirjutab K. H. Jaan Nurgale ning heitis

viimasele ette, et too pole T. R.le mitte sentigi maksnud. Samuti lisas К. H.: ,,Sinu head ja

austusväärsed 6 kohaseliste summadega Euroopa pärandaja on sind rahadega üle külvanud, nii,

et oled isegi oma elamisest kohtutäituritele osa andnud! Saatsid mulle ühe päeva jooksul pildid

Rootsi panga direktorist kes Sind aitab! /.../ T. maksis sulle ka lolliks lootuses Sinult abi saada?

Mullegi lubasid tagastada osaliselt raha mida Sa libekeelselt lubasid! Mis saab (väljalugematu

sõna)? Sinu poolne vastus?“ J. Nurk vastab sellele, et selgitab tekkinud olukorda täpsemalt

homme. K. H. vastab samal päeval, et sobib kasvõi kohe. Järgnevalt soovib Jaan Nurk K. H.iga

ühendust võtta, kuid viimane keeldub sellest. 05.03.2022 soovitab K. H. T. R.ga ühendust

võtta, sest ,,oled keeldunud temaga suhtlemast“. Jaan Nurk vastab: , Muide olen selle T.

suhelnud ja põhimõtteliselt talle kõike selgitanud. Kõiki asjaolusid ma(väljalugematu sõna)

rääkida ei saa?“. Ajavahemikul 05.03.2022 kuni 27.03.2022 soovis Jaan Nurk pidevalt, et K.

H. temaga ühendust võtaks. 30.03.2022 küsib K. H. jutu sees muuhulgas järgmist: ,,Kuidas sul

meie tuttavaga?“, mille peale Jaan Nurk vastab, et tuttavaga lahendab probleeme veel.

30.03.2022 pärastlõunal kirjutab Jaan Nurk K. H.ile väites, et tal on üks pöördumine. Veidi aja

pärast kirjutas Jaan Nurk: ,,Seoses ühe tehingu lõpetamisega ja raha laekumisega mulle? Mul

on vajalik maksta saatmiskulud 130 eurot Visa kaardi, et jätkata ja ilmselt ka lõpetada T. R.le

laenu tagasimakse?! Mul on praegu eelarve väga pingeline, äkki saad mind toetada 130 euroga.

Kui saan selle ülekande kätte, enda kontole, maksan kohe tagasi, kiiresti ?! Luban kindlasti +

veel eelnev maksmata lubadus. !! /.../ Palun arvesta, et lahendan ka sinu probleemi lõpuni

ära!!“ Veidi aja pärast Jaan Nurk parandas end, et saatmiskulude summa on 130 euro asemel

hoopis 150 eurot ning lisas: `` juba saabus meil, et saadavad kohe täna mulle ära kui maksan

täna kohe ära“. 08.06.2022 kirjutas Jaan Nurk K. H.ile järgmist: ,, /.../ Mul on veel üks

probleem, mis vajab ületamist. Minu pärandifond kanti juba Eestisse, aga minu kontole veel

mitte. Soovivad saada veel 400 eurot, et aktiveerida ja üle kanda minu kontole. Need

pangareeglid. Mul ei ole hetkel seda raha. Katsu kuidagi aidata kas või osaliselt kuni 200 eurot.

Mul on sulle vajalik nii kui maksta ? Maksaksin siis juba rohkem Muid probleeme ka jätkub

veel. Parem oleks kui saaksid kogu summa 400 eurot. Pole sulle kahju maksta, kuna see

pärandifond kannatab palju enamat, Ütle ainult oma summa?? Tänan“. Samal päeval kirjutab

Jaan Nurk uuesti: ,, Muide panga teate kohaselt saan pärandi 2 tunni jooksul oma kontole ja

samal päeval, kui see lõiv 400 eurot makstud. Aita palun kui vähegi võimalik, palun. Ma ei

soovi seda kuidagi avalikustada teistele...“. 13.06.2022 vabandas Jaan Nurk oma pöördumise

pärast ning väitis, et ,,kõik peab saama korda ausate ja heade inimestega ja jumala abiga. Nii et

saan oma fondi peatselt. Kõike head.“11.10.2021 saatis Jaan Nurk K. H.ile e-kirja, milles

kirjutas ,,Tere K.! Saadan sulle Rootsi euro panga juhi vastuse minu pöördumisele! Oleks hea

kui saad aidata ükskõik kui palju. Tagasi kahekordne summa suhteliselt kiiresti! Pean kahjuks

selle raha kokku korjama kiiresti ? Olen ise tühi ? NB! Asjaga on kiire!!“ Muuhulgas on e-

kirjale lisatud ka e-kiri aadressilt»xxxx“ , kus on toodud 5 punkti, kus on kirjas, et Jaan Nurk

peab maksma vastava tasu. (V kd, tl 43-65).

Episoodi tõendavad veel K. H.i Xxxx AS pangakonto väljavõte ajavahemiku 24.02.2021-10.1

1.2022 kohta.

26.03.2021 on K. H.i pangakontolt tehtud ülekanne Jaan Nurgale (xxxx) summas 350,00 eurot.

Selgitusse on pandud: ``KOOD :689 Ülekanne``. Sarnane ülekanne on tehtud 01.05.2021

samale pangakontole, sama selgitusega, aga summas 220 eurot. (V kd, tl 66-67).

Episoodi tõendavad veel Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing Xxxx AS pangakonto xxxx

väljavõtted ajavahemiku 01.01.2019-23.02.2021 ja 24.02.2021-08.11.2022 kohta. 25.02.2021

on laekunud Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ pangakontole 600 eurot T. R. poolt. (V kd, tl.

177-180).

Jaan Nurk Xxxx AS pangakonto nr xxxx väljavõtted ajavahemikul 24.02.2021-08.11.2022 ja

09.11.2022-01.08.2023 kohta 26.03.2021 on laekunud K. H.i poolt Jaan Nurga pangakontole

350 eurot selgitusega `` KOOD :689 ülekanne“. Samale kontole on K. H. teinud ka ülekande

01.05.2021 summas 220 eurot selgitusega`` KOOD :689 ülekanne“. (VI kd, tl. 1 ja 4, tl. 1-42).

KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsesse külge kuuluva koosseisupärase teo

moodustab vallasasja või muu usaldatud vara enda kasuks pööramine, mis peab olema

ebaseaduslik. Enda kasuks pööramine tähendab asja või selles kehastunud väärtuse üleminekut

hõivajale, millega tal tekib omanikusarnane seisund. Omastamise puhul tuleb seda vaadata

kahe teona: a)asja või vara endale pidamine, millega kaasneb omaniku kestev ilmajätmine,

ning b)omastamistahte manifesteerimine. Omastamisega on tegemist siis, kui isik teeb selliseid

toiminguid (rahaülekandeid), milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda

isiku kasuks. Näiteks isik, kes on määratud teisele isikule kuuluva arvelduskonto kasutajaks

või keda paluti teha konkreetseid ülekandeid, kannab ilma volituseta arvelduskontol oleva raha

enda või tuttava kontole või maksab sellega isiklikke arveid (RKKK 3-1-1-114-12).

Antud juhul volitas T. R. Jaan Nurka esindama end võlanõude vaidluses K. H.iga. Nõutavat

võlga saab pidada usaldatud varaks KarS § 201 mõttes. Samuti ei edastanud pärast

võlavaidluse esemeks olevate summade saamist Jaan Nurk raha T. R.le, mistõttu jättis ta T. R.

rahast kestvalt ilma. Omastamistahte manifesteerimine võib ilmneda väliselt tajutavas teos,

mille põhjal saab objektiivne vaatleja järeldada, et toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra

asja või varaomanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Üldjuhul ei ole

asja tagastamise, leiust teatamise, laenulepingu vm tähtaja möödalaskmine iseenesest

omastamistahte manifesteerimine, sest selliselt ei väljendata võõrast omandit kahjustavat

hoiakut. Siiski võib asja kasutamises pärast valdusõiguse lõppemist väljenduda valdaja soov

asi enda või kolmanda isiku kasuks pöörata. Sellise järelduse tegemiseks peab olema

süüdistuses toodud ja kohtuotsuses tuvastatud asjaolud, mis jätaksid objektiivsele

kõrvaltvaatajale mulje, et toimepanija ei taha jätkata asja kasutamist võõrvaldajana nagu

senimaani, vaid oma valdajana, st faktilise omanikustaatuse üle võtta. Antud juhul saab ka

omandamistahte manifesteerimise esinemist jaatada, kuivõrd Jaan Nurk pole võlavaidluse

esemeks olevat summat siiani T. R.le edastanud. Lisaks kontole laekunud summadele on

tõendamist leidnud ka pakiga 1800 euro sularaha jõudmine Jaan Nurga valdusesse ning see, et

kogu T. R.le kuuluva raha on Jaan Nurk pööranud enda kasuks. Ebaseadusliku enda kasuks

pööramisega on tegemist siis, kui puudub vara omaniku nõusolek enda kasuks pööramiseks.

Käesoleval juhul pole Jaan Nurgale antud nõusolekut võlavaidluse esemeks olevat summat

endale jätta. Kuna Jaan Nurk vormistas T. R.ga volituse enda esindamiseks juriidilise isiku

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ -ga, siis tekitas Jaan Nurk nii füüsilise isiku kui ka

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ juhatuse liikmena, T. R.le varalist kahju.

Subjektiivne külg

KarS § 201 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes

ehk piisab kaudse tahtluse esinemisest KarS § 16 lg 4 mõttes. Käesoleval juhul on tõendatud, et

et Jaan Nurk omastas võlavaidluse esemeks oleva vara vähemalt kaudse tahtlusega. Tulenevalt

T. R. ja Jaan Nurga vahelisest vestlusest leidis tõendamist see, et Jaan Nurk on raha enda

valdusesse saanud ning toonud mitmeid vabandusi selleks, et raha T. R.le mitte tagasi kanda.

Sellise tegevusega pidas Jaan Nurk vähemalt võimalikuks ning möönis, et kui ta rahasummat

T. R.le tagasi ei maksa, siis jätab ta kannatanu rahast kestvalt ilma ning manifesteerib sellega

ühtlasi ka omastamistahet. Samuti on tõendatud see, et raha on Jaan Nurga valduses, kuivõrd ta

ka ise seda kinnitab.

KarS § 201 lg 2 p 1 puhul täidab korduvuse tunnuse asjaolu, kui isik on varasemalt toime

pannud omastamise (§ 201) või kelmuse (§ 209). Käesolevas asjas annab korduvuse kehtiv

kriminaalkaristus võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda

või kolmanda isiku kasuks pööramise eest ehk Viru Maakohtu 05.12.2022 otsusega KarS § 201

lg 1 järgi mõistetud karistus, samuti käesolevas asjas korduv kelmuste toimepanemine.

Seega on tõendamist leidnud, et Jaan Nurk, Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühing juhatuse

liikmena, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse ning pöörates

tahtlikult talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja osaühingu kasuks, pani toime KarS

§ 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega leidis kohtuliku uurimise käigus tõendamist Jaan Nurgale esitatud süüdistus KarS § 201

lg 2 p 1 järgi.

5. Järgmisena analüüsib kohus Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Osaühingule esitatud

süüdistust KarS § 201 lg 3 järgi.