3-24-798/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse kuupäev

01.10.2024

Haldusasja number

3-24-798

Haldusasi

X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.02.2024. a

otsuse nr 4.2-1/1393-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.06.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X., volitatud esindaja vandeadvokaadi abi

Mariliis Timmermann

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 11.06.2024. a määrus osas, milles kohus mõistis

Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1575,50 eurot (koos

käibemaksuga) ületavas osas. Teha selles osas uus määrus, millega jätta 1575,50 eurot

ületavas osas kaebaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud kaebaja enda kanda.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 15.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

15.02.2024. a otsuse nr 4.2-1/1393-2 „Relvaloa kehtetuks tunnistamineˮ tühistamiseks.

Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse PPA 15.02.2024. a otsuse

resolutsiooni p 2, millega kohustati kaebajat kolme kuu jooksul võõrandama või alustama

tema nimele registreeritud relva ja laskemoona võõrandamist, kehtivuse peatamiseks

kohtumenetluse ajaks.

2. PPA tunnistas 14.05.2024. a otsusega nr 4.2-1/1393-7 PPA 15.02.2024. a otsuse nr

4.2-1/1393-2 kehtetuks ning peatas X.X. relvaloa kehtivuse relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p

21 alusel vähemalt kuueks kuuks.

3. Kaebaja esitas 24.05.2024 halduskohtule taotluse asja menetluse lõpetamiseks seoses

vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisega. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista

esindajakulud summas 2136,22 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 40 eurot. Taotlusele

lisatud arvete kohaselt koosneb esindajakulu õigusteenuse eest makstud 1700 eurost, millele

lisandub käibemaks, ning büroo üldkulude katteks tasutud 51 eurost, millele samuti lisandub

käibemaks. Õigusteenust on kaebajale osutatud 8,5 tundi tunnihinnaga 200 eurot (ilma

käibemaksuta). Ajakulu hõlmab PPA 15.02.2024. a otsuse vaidlustamise perspektiivi analüüsi

(0,5 tundi), PPA-le teabenõude saatmist (0,25 tundi), kaebuse koostamist (6,25 tundi),

kohtumääruse ja PPA 14.05.2024. a otsusega tutvumist ja kaebajaga suhtlemist (0,5 tundi)

ning kohtule menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamist (1 tund).

4. Vastustaja märkis vastuses kohtunõudele, et tal ei ole vastuväiteid menetluse

lõpetamisele, kuid leidis, et kaebaja esindajakulude (2136,22 eurot) täies ulatuses vastustajalt

väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kaebaja lepingulise esindaja tunnitasu suurus ei ole

põhjendatud, arvestades õigusteenuse keskmist turuhinda, asja keerukust, mahukust ja

esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaadi abi). Viimase aja kohtupraktika kohaselt on

Riigikohus pidanud mõistlikuks menetlusosaliselt õigusabikuluna väljamõistetavaks

advokaadi tunnitasuks üldiselt 120 – 150 eurot (ilma käibemaksuta). Seetõttu tuleb

väljamõistetavat õigusabikulu vähendada selliselt, et kaebaja lepingulise esindaja tunnihind

vastaks keskmisele sama kvalifikatsiooniga sarnases vaidluses põhjendatud õigusabiteenuse

tunnihinnale, mis peab jääma alla 150 euro. Büroo üldkulu ei kuulu vastustaja poolt

hüvitamisele.

5. Tartu Halduskohus lõpetas 11.06.2024. a määrusega haldusasjas menetluse ja mõistis

vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2094 eurot (koos käibemaksuga).

Halduskohus leidis, et kaebajale osutatud õigusteenuse maht on kaebuse eset ja mahtu ning

tehtud menetlustoiminguid arvestades aktsepteeritav ning seda ei saa pidada ülepaisutatuks.

Ka esindajatasu 200 eurot tunnis (lisandub käibemaks), tuleb kohtu hinnangul pidada

mõistlikuks. Büroo üldkulu ei ole alust menetluskulu hulka arvata, sest pole võimalik hinnata

selle vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Mõistlik on eeldada, et

bürookulu sisaldub advokaadi teenuse hinnas. Põhjendatud on vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõista esindajakulud 2074 eurot (sh käibemaks) ning esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot, s.o kokku 2094 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Vastustaja esitas 27.06.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub

tühistada Tartu Halduskohtu 11.06.2024. a määruse osas, millega kohus mõistis vastustajalt

kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2094 eurot (koos käibemaksuga), ja teha uus

määrus, millega väljamõistetud menetluskulusid vähendada. Vastustaja leiab, et lepingulise

esindaja tunnitasu on ebamõistlikult kõrge ja õigusabile kulunud aeg 8,5 tundi on

ülepaisutatud.

6.1. Halduskohus viitas 5 aastat vanale 2019. a Riigikohtu otsusele asjas nr 2-16-3785, milles

Riigikohus pidas põhjendatuks advokaadi tunnitasu 200 eurot (ilma käibemaksuta) keskmisest

keerukamas vaidluses. Praegune vaidlus on märkimisväärselt lihtsam ja oluliselt väiksema

mahuga. Esindaja ühe tööpäeva tasu on pea sama suur kui keskmine brutokuupalk, seetõttu ei

saa tunnitasu suurust mõistlikuks pidada. Kohtupraktika järgi peaks mõistlik hüvitatav

advokaadi tunnitasu piirduma 150 euroga (ilma käibemaksuta). Kuivõrd vandeadvokaadi abi

pädevus on võrreldes vandeadvokaadiga kitsam, peaks vandeadvokaadi abi tunnitasu jääma

alla 150 euro (ilma käibemaksuta). Mõistlikuks tunnitasuks saab lugeda 120 eurot ilma

käibemaksuta.

6.2. Halduskohus ei põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et kaebaja kulud 8,5 tunni

ulatuses on põhjendatud. PPA 15.02.2024. a otsuse vaidlustamise perspektiivi analüüsile

kulunud 0,5 tundi on ebamõistlikult palju aega. PPA-le teabenõude esitamise kulu oli

haldusmenetluse, mitte halduskohtumenetluse kulu. Haldusmenetluse materjalide

väljanõudmine ei olnud vajalik, kuna kohus oleks uurimiskohustusest tulenevalt kohustanud

PPA-d selle esitama. Kaebuse koostamisele, lisade vormistamisele ja kohtule esitamisele

kulunud aeg 6,25 tundi on kaebuse eset ja mahtu arvestades selgelt ülepaisutatud. PPA

14.05.2024. a otsusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine ei oma praeguse menetlusega

puutumust. Tegemist on uue haldusaktiga, mille vaidlustamise soovi korral oleks tegemist

eraldiseisva kohtumenetlusega. Kohtule menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude

nimekirja koostamise ajakulu 1 tund on ülepaisutatud. Menetluskulude arvete koostamine ja

koondamine on sisult tehniline töö, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Kohtule

dokumentide esitamine eest ei peaks eraldi tasu nõudma. Arvestades, et tegemist ei olnud

keskmisest keerukama menetlusega, võiks vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks lugeda kokku

maksimaalselt viis tundi.

7. Kaebaja palus vastuses määruskaebusele jätta vastustaja määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja leiab, et halduskohus ei ületanud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel diskretsioonipiire.

7.1. Õigusabi tunnihind 200 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning vastab Riigikohtu

halduskolleegiumi praktika kohaselt keskmisele õigusabi turuhinnale. Vastustaja viidatud

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendite kohaselt on kriminaal- või väärteomenetluses

olnud kaitsja tunnihind 120-150 eurot. See ei tähenda, et 200 euro suurune õigusabi tunnihind

halduskohtumenetluses oleks ebamõistlikult kõrge. Asjakohatu on vastustaja arusaam, et

vandeadvokaadi abi õigusabi tunnihind peaks olema vandeadvokaadi tunnihinnast madalam.

7.2. Teabenõude esitamine haldusmenetluse materjalide väljanõudmiseks ning 15.02.2024. a

otsuse vaidlustamise perspektiivi hinnang on otseselt seotud kohtule kaebuse esitamisega.

Teabenõude esitamine oli vajalik kaebuse koostamise ettevalmistamiseks ja kaebaja tugines

kaebuses teabenõude vastusena saadud tõenditele. Kaebuse koostamisel on analüüsitud senist

kohtupraktikat, üksikasjalikult on käsitletud tõendeid, mis olid haldusmenetluse materjalide

hulgas, kogutud ja analüüsitud on täiendavaid tõendeid (ravimi infoleht, väärteoprotokoll),

samuti on tehtud analüüs selle kohta, millised asjaolud on tõendamata. Vaieldamatult omavad

praeguse kohtumenetlusega otsest puutumust PPA 14.05.2024. a otsusega tutvumine ja

suhtlus kliendiga teemal, kas taotleda menetluse lõpetamist või muuta kaebust. Vastustaja

14.05.2024. a otsus andis aluse taotleda praeguses asjas menetluse lõpetamist, sest kaebus

muutus sellega ainetuks. Kohtule menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude nimekirja

koostamisele kulunud aeg (üks tund) ei ole ülepaisutatud. Kaebaja pidi põhjendama, et esineb

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 olukord ning analüüsima, kas võiks

esineda vajadus jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel. Samuti pidi kaebaja analüüsima,

kas vastustaja 14.05.2024. a otsuse vaidlustamise vajaduse korral tuleb seda teha samas

menetluses või võib teha seda eraldiseisvas menetluses. Kaebaja pidi ka põhjendama ja

tõendama, et vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

9. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et PPA 15.02.2024. a otsuse kehtetuks

tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest ning seetõttu kannab menetluskulud HKMS §

108 lg 6 kohaselt vastustaja. Ringkonnakohtus on vaidluse all üksnes halduskohtus PPA-lt

kaebaja kasuks väljamõistetud esindajakulude suurus.

10. Halduskohus mõistis kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2094 eurot, sh

esindajakulud 2074 eurot (koos käibemaksuga). Halduskohtu hinnangul oli põhjendatud ja

mõistlik nii õigusabi osutamise ajakulu 8,5 tundi kui ka esindaja tunnihind 200 eurot

(lisandub käibemaks). Määruskaebuse kohaselt on kaebaja esindaja tunnitasu ebamõistlikult

kõrge ja õigusabile kulunud aeg 8,5 tundi on ülepaisutatud. Vastustaja leiab, et halduskohus ei

ole menetluskulude osas määrust piisavalt põhjendanud.

11. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebaja esindaja toimingute vajalikkust ja ajakulu (I)

ning seejärel esindaja tunnihinna suurust (II).

I

12. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja

keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 15.12.2014. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-67-

14, p 32.1). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte

arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust

arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2024. a otsus haldusasjas

nr 3-22-2518, p 10).

13. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale osutatud õigusteenuse ajakulu ei saa ülepaisutatuks

pidada ja selles osas ei anna määruskaebuses esitatud põhjendused alust väljamõistetavate

menetluskulude vähendamiseks.

14. Vastustaja eksib, leides, et kuna kaebaja esindaja esitas teabenõude enne halduskohtule

kaebuse esitamist, siis oli tegemist haldusmenetluse, mitte halduskohtumenetluse kuluga.

Sisulise vaidluse asjaolusid arvestades on tegemist toiminguga, mille tegemist oli kaebaja

õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust kvalifitseeritud õigusabi osutajalt eeldada. Teabenõude

koostamine ja esitamine oli praeguses asjas kohtusse pöördumiseks vajalik ja põhjendatud

kulu. Seda järeldust ei lükka ümber ka vastustaja väide, et haldusmenetluse materjali

väljanõudmine ei olnud vajalik, kuna halduskohus oleks kaebuse menetlusse võtmisel

uurimiskohustusest tulenevalt kohustanud vastustajat esitama kohtule kogu haldusmenetluse

materjali. Arvestada tuleb, et ka juhul, kui samad dokumendid nõuab asja menetluse käigus

välja kohus, siis tuleb kaebajale anda võimalus kogutud tõendite kohta arvamuse

avaldamiseks. Seega ei tähenda haldusorganilt tõendite kogumine kohtu poolt tingimata

kaebaja õigusabikulude kokkuhoidu. Õigusteenuse osutaja poolt põhjalikult ettevalmistatud

kaebus võib kokku hoida nii kohtumenetlusele kuluvat aega kui ka edasisi menetluskulusid.

15. Vastustaja leiab, et PPA 15.02.2024. a otsuse vaidlustamise perspektiivi analüüsile

kulunud 0,5 tundi on ebamõistlikult pikk aeg. Ringkonnakohus peab 30-minutilist ajakulu

igati mõistlikuks. Samuti ei nõustu ringkonnakohus vastustaja väitega, et kaebuse

koostamisele ja esitamisele kulunud aeg 6,25 tundi on selgelt ülepaisutatud. Kaebuse eset ja

mahtu arvestades on selline väide põhjendamatu. Kaebus on korrektselt koostatud ja

põhjalikult argumenteeritud. Kaebaja selgitused ajakulu kohta kinnitavad samuti, et

kõnealuses osas ei ole kulude põhjendatuses alust kahelda. Samuti on ilmselgelt

põhjendamatu vastustaja väide, et praeguses asjas kohtumenetluse lõpetamise kaasa toonud

PPA 14.05.2024. a otsusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine ei oma praeguse menetlusega

puutumust.

16. Vastustaja leiab, et kulud ei ole põhjendatud ka menetluse lõpetamise taotlust ja

menetluskulude nimekirja koostamist puudutavas osas (kokku üks tund). Menetluskulude

arvete koostamine ja koondamine on sisult tehniline töö, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi.

Kohtule dokumentide esitamine ei ole niivõrd ajamahukas, et selle eest peaks eraldi tasu

nõudma. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Kaebajal tuli põhjendada, et esineb HKMS §

152 lg 1 p 4 olukord ning analüüsida, kas võiks esineda vajadus jätkata menetlust HKMS §

152 lg 2 alusel. Kaebaja pidi ka põhjendama ja tõendama, et vaidlustatud otsuse kehtetuks

tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest. Riigikohtu praktika kohaselt saab põhjendatud

ajakuluks pidada ka menetluskulude nimekirja koostamist (Riigikohtu 27.05.2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Seetõttu tuleb lugeda ka praeguses asjas kaebaja vastav kulu

põhjendatuks. Samuti on kohtupraktikast tulenevalt põhjendatud dokumendi koostamist ja

esitamist käsitada hüvitatavate kulude hindamise seisukohalt ühtse toiminguna (samas, p 15).

Ülemäärase ajakulu korral on kohtul võimalik väljamõistetavaid menetluskulusid vastavalt

vähendada. Praegusel juhul ringkonnakohus selleks alust ei näe.

II

17. Kaebaja leiab, et esindaja tunnihind 200 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning

vastab Riigikohtu halduskolleegiumi praktikat arvestades keskmisele õigusabi turuhinnale.

Kaebaja vastuses viidatud Riigikohtu lahendid sellise praktika olemasolu siiski ei kinnita.

Riigikohtu 23.03.2023. a otsuses nr 3-21-125 oli küll ära toodud kolmandat isikut esindanud

vandeadvokaadi tunnihind 200 eurot (ilma käibemaksuta), kuid kuna Riigikohus ei teinud

asjas lõplikku otsust, siis ei jaganud ta menetluskulusid ega hinnanud õigusabikulude

põhjendatust. Kaebaja viidatud Riigikohtu 20.06.2024 otsuses nr 3-22-722 (p 26) nimetatud

200 eurot ei olnud tunnitasu, vaid esindajakulu apellatsioonimenetluses (esindaja ei olnud

advokaat ja ajakulu oli kaks tundi).

18. Kohtupraktika põhjal võib öelda, et halduskohtumenetluses advokaaditeenuse tunnihinnad

üldjuhul ebamõistlikult suured ei ole ja seetõttu ei ole ka tunnihinna suuruse analüüsimine

üldjuhul vajalik. Kohtupraktika kohaselt annab kohus kulude vajalikkusele ja põhjendatusele

tervikliku hinnangu, võttes seejuures arvesse, et tunnitasu ei tohi olla ilmselgelt ülemäärane

ning lõpptulemus peab kohtu kogemuse ja vaidluse asjaolude, mahu ja keerukuse pinnalt

olema aktsepteeritavas suuruses (Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2021. a määrus haldusasjas

nr 3-21-1212, p 11). Kui esindaja tunnihind on ilmselgelt ülemäärane, ei ole vastaspoolelt

esindajakulude kogu ulatuses väljamõistmine põhjendatud. Sellises olukorras tuleb eraldi

hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust.

19. HKMS § 109 lg 6 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. HKMS § 1 lg 3 näeb ette, et HKMS-s sätestatud juhtudel kohaldatakse

halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse

erisusi. HKMS § 108 lg 12 esimene lause sätestab, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 173 ja 175 sätestatut. TsMS § 175 lg 1

esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt saab esindajakulude väljamõistmisel haldusasjades

tugineda ka tsiviilasjades kujunenud kohtupraktikale.

20. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas TsMS § 175 lg 1 kohaldamist põhjalikult 29.01.2024.

a määruses asjas nr 2-21-9796. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada muu hulgas vaidluse asjaolude, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb

hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava

huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja

vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse

kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(p-d 17-18 koos viidetega varasematele lahenditele). Riigikohus tõi enda varasemast

praktikast näiteid mõistlikuks peetud tunnitasude kohta sama kvalifikatsiooniga esindaja

(vandeadvokaat) puhul sama liiki asjades (hagita asjad) ja leidis, et vandeadvokaadist esindaja

tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb turuhinna piiridesse (p-d 18-19).

21. Halduskohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 12 kaebaja esindaja tunnihinna osas järgmist:

„Ka esindajatasu 200 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, tuleb kohtu hinnangul pidada

mõistlikuks (vrd nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.04.2019. a otsus asjas nr 2-16-3785, p

31.4, milles Riigikohus pidas põhjendatuks advokaadi tunnitasu 200 eurot ilma käibemaksuta

keskmisest mõnevõrra keerukamas vaidluses).ˮ Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et

praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerukama vaidlusega ja halduskohtu viide sellele

Riigikohtu lahendile ei ole seetõttu asjakohane. Halduskohtu järeldust kaebaja esindaja

tunnihinna kohta ei saa praegusel juhul põhjendatuks pidada.

22. Praeguses asjas ei nõustu kaebaja vastustaja väitega, et vandeadvokaadi abi tunnihind

peaks olema vandeadvokaadi tunnihinnast madalam. Praktikas see siiski üldjuhul nii on.

Tunnihinna erinevus nähtub ka kaebaja poolt määruskaebusele antud vastuses viidatud

Riigikohtu 18.10.2023. a määrusest kriminaalasjas nr 1-22-7663. Selles asjas kaitsjateks

olnud vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi abi tunnihinnad olid vastavalt 220 ja 180 eurot

(ilma käibemaksuta) (määruse p-d 14 ja 15). Samas on selge ka see, et erinevate

advokaadibüroode tunnihindade skaalat arvestades ei ole selline vahetegu alati võimalik.

Praegusel juhul ületab vandeadvokaadi abist esindaja tunnihind ka kohtupraktika järgi

tavapärast vandeadvokaatide tunnihinda. Kuna kohus hindab menetlusosalisele hüvitatavate

esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust konkreetses asjas, siis ei näe ringkonnakohus

vajadust selles vaidlusküsimuses mingit üldist reeglit paika panna. Ringkonnakohus arvestab,

et esindaja kvalifikatsioon on üks aspekt, mida kohtupraktika kohaselt tuleb esindajakulude

põhjendatuse hindamisel silmas pidada.

23. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esindaja tunnitasu suurus ei vasta

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Samas ei ole alust nõustuda vastustaja järeldusega,

et põhjendatud tunnitasuks tuleks lugeda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Haldusasjades (sh

relvaloa asjades) on mõistlikuks loetud näiteks vandeadvokaadi tunnihinda 150 eurot, millele

lisandus käibemaks (Tallinna Halduskohtu 07.03.2024. a otsus asjas nr 3-23-1642, p 20; Tartu

Halduskohtu 11.10.2023. a määrus asjas nr 3-23-1956, p 14), 165 eurot (Tartu Halduskohtu

15.01.2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-1997, p 25) ja 170 eurot (Tallinna Ringkonnakohtu

29.02.2024. a otsus haldusasjas nr 3-21-1862, p-d 22-23). Ringkonnakohtu menetluses

olevates asjades on vandeadvokaadid osutanud õigusabi ka tunnihinnaga 140 ja 145 eurot

(ilma käibemaksuta). Vandeadvokaadi abi tunnihinda 140 eurot (lisandus käibemaks) on ka

PPA ise mõistlikuks pidanud (Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2024. a otsus haldusasjas nr 3-

22-2518, p-d 5 ja 8).

24. Halduskohtu poolt vastustajalt välja mõistetud menetluskulusid tuleb seetõttu osaliselt

vähendada. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole põhjendatud mõista vastustajalt

kaebajat esindanud vandeadvokaadi abi õigusteenuse eest välja esindajakulu, mille tunnihind

ületab 150 eurot (ilma käibemaksuta). Põhjendatud esindajakulud on seega 1275 eurot, millele

lisandub käibemaks 280,50 eurot, s.o kokku 1555,50 eurot. Väljamõistetavad menetluskulud

koos esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivuga (20 eurot) on kokku 1575,50

eurot. Ringkonnakohus vähendab halduskohtu poolt väljamõistetud menetluskulude suurust

518,50 euro võrra.

25. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei

ole

ringkonnakohtus

menetluskulude

väljamõistmist

taotlenud.

Kaebaja

määruskaebemenetluse kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)