2-24-13187/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13187

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

C.C avaldus DAST EHITUS OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Võlausaldaja (avaldaja): C.C (isikukood XXX),

lepinguline esindaja N.K (e-post XXX)

Võlgnik: DAST EHITUS OÜ (registrikood 16334097)

Ajutise halduri nimetamata jätmine ja pankrotiavalduse

menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus.

2. Tuvastada, et võlgnikul DAST EHITUS OÜ (registrikood 16334097) on

tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus võlausaldaja C.C ees järgmistes

summades: saamata jäänud töötasu perioodi 01.09.2023-31.12.2023 eest

brutosummas 13 485,48 eurot, hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest

brutosummas 10 114,11 eurot ja puhkusehüvitis brutosummas 6293,28 eurot.

3. Jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus

kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Määruskaebus

tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. C.C (võlausaldaja) esitas 02.09.2024 kohtule avalduse DAST EHITUS OÜ (võlgnik) pankroti

väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõude aluseks on töövaidluskomisjoni otsus xxx, millega

mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja töötasu perioodi 01.09.2023-31.12.2023 eest

brutosummas 13 485,48 eurot, hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest brutosummas 10

114,11 eurot ja puhkusehüvitis brutosummas 6293,28 eurot. Otsus on jõustunud (dtl 6 jj).

2. Võlausaldaja tõi avalduses esile, et esitas kohtutäiturile avalduse töövaidluskomisjoni otsuse

täitmiseks, mille alusel alustati täiteasi xxx. Täitemenetluses ei ole suudetud nõudeid rahuldada.

Kohtutäitur Risto Sepp 28.08.2024 õiendi (dtl 12) kohaselt on võlgniku kontod arestitud ja

täitemenetluse raames laekumised puuduvad. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara, sõidukeid,

väärtpabereid ega osalusi ettevõtetes. Äriregistri andmetel on võlgnikul maksuvõlg, samuti on

esitamata 2022. ja 2023. majandusaasta aruanded. Kohtutäiturile teadaolevalt on võlgniku suhtes

algatatud 12 täitemenetlust. Kohtutäitur märkis, et arvestades võlgniku kohustusi ning varalist

seisu ei ole võlausaldaja nõude rahuldamine eeldatavasti täitemenetluse raames võimalik.

3. Kohus võttis 04.09.2024 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas

võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2000 eurot ning

määras võlgnikule tähtaja pankrotiavaldusele vastuse esitamiseks.

4. Võlausaldaja taotlusel pikendas kohus deposiidi tasumise tähtaega kuni 30.09.2024. Deposiiti

ei tasutud.

5. Võlgnik vaidles 18.09.2024 kohtule esitatud vastuses pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik

märkis vastuses, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, sest võlgniku kohustused on kaetud

nõuetega kolmandate isikute vastu. Võlgnik vaidles ka vastu võlausaldaja nõudele, väites, et

võlgnik on ise koostamas nõuet võlausaldaja vastu minimaalselt summas 80 000 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgnikule

ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata kohtu poolt nõutud deposiidi

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks (PankrS § 11). Kohus määras võlausaldajale tähtaja, et

tasuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiit. Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. Kohus

jätab seetõttu PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata ning lõpetab

PankrS § 15 lg 7 alusel asja menetluse.

7. PankrS § 15 lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel

tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud

rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas PankrS § 15 lg

3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu

tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja

asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

8. Kuna käesoleval juhul on võlausaldajaks töötaja, kes on esitanud tööõigussuhtest tuleneva

nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on

PankrS § 15 lg 3 p 5, hindab kohus alljärgnevalt, kas (i) võlausaldaja on pankrotiavaldust

piisavalt põhistanud; (ii) võlausaldaja on oma nõude olemasolu tõendanud ning (iii) esinevad

asjaolud, millest nähtub, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

9. Võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Võlausaldaja on

pankrotiavalduses tuginenud PankrS § 10 lg 2 punktis 2 sätestatud asjaolule, s.o et

võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu

saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi

kohustuste täitmiseks. Pankrotiavaldusele lisatud täitemenetluse õiendist (dtl 12) nähtub,

et võlausaldaja töövaidluskomisjoni otsusest tuleneva nõude alusel on 23.04.2024

algatatud võlgniku suhtes täitemenetlus ning et tänaseks ei ole suudetud nõuet ka

täitemenetluse raames rahuldada. Täitemenetluse õiendi kohaselt ei kuulu võlgnikule

vara, mida realiseerida (vt ülal, p 2). Äriregistri andmetel on võlgnikul jätkuvalt

maksuvõlg, samuti on jätkuvalt esitamata 2022. ja 2023. aasta majandusaasta aruanded.

Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetus seega põhistatud. Kohus ei pea veenvaks

2

võlgniku vastuväidet, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, sest võlgnikul on nõuded

kolmandate isikute vastu. Kohtul puudub info, milliste nõuete, sh kui perspektiivsete

nõuetega on tegemist. Igal juhul ei ole aga tegemist likviidse varaga, mille arvel

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et võlgniku suhtes

toimub 12 täitemenetlust ning ka konkreetselt käesolevas asjas võlausaldajaks oleva isiku

nõude suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole enam kui kolme kuu jooksul õnnestunud

nõuet rahuldada (vt ülal, p 2). Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tähenduses (n-ö likviidsustesti

järgi) püsivalt maksejõuetu.

10. Võlausaldaja on kohtu hinnangul ka tõendanud oma nõude olemasolu. Võlausaldaja

esitas kohtule jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse, mille alusel mõisteti võlgnikult

võlausaldaja kasuks välja ülal, punktis 1 märgitud summad. Olukorras, kus võlausaldajal

on oma nõude kohta olemas jõustunud lahend, peab kohus seda nõude tõendamisel

piisavaks. Kohus ei pea põhjendatuks võlgniku vastuväidet, et võlausaldajal ei ole

võlgniku vastu nõuet, sest võlgnikul endal on väidetavalt võlausaldaja vastu

(tasaarvestatav) nõue. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et samasuguse vastuväite

esitas võlgnik ka töövaidluskomisjoni menetluses, kus võlgniku vastuväide jäi komisjoni

hinnangul tõendamata (vt töövaidluskomisjoni otsuse p-d 11-16 ning p 21.2, dtl 6 jj). Ka

käesolevas asjas kohtule esitatud seisukohas jääb võlgnik oma väidetava nõude osas

paljasõnaliseks ning kohtule esitatu põhjal ei saa kohus järeldada, et võlgnikul selline

nõue võlausaldaja vastu olemas on.

11. Kohus leiab, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

Seda kinnitavad samad asjaolud, mis kinnitavad võlgniku maksejõuetust (vt ülal, p 9)

ning millest nähtub, et võlgnikul puudub vara, mille arvel katta pankrotimenetluse

kulusid.

12. Eeltoodust tulenevalt on täidetud PankrS § 15 lg 41 kohaldamise eeldused.

Võlausaldajal on töötuskindlustuse seaduse § 19 p 3, § 20 ja § 21 võimalik esitada taotlus

hüvitise saamiseks töötukassale, kes otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise.

13. Kohus jätab PankrS § 15 lg 6 alusel pankrotimenetluse kulud võlausaldaja kanda. Kohtule

teadaolevalt on ainsa kulu (avalduselt tasutud riigilõiv) kandnud võlausaldaja. Menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks puudub seega põhjus, sest võlausaldaja kannab oma kulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik

3