2-24-12131/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12131

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatria-

kliiniku

taotlus

XXi

psühhiaatriahaiglasse

paigutamiseks ja tahtest olenematu ravi kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

14.08.2024

esialgse

õiguskaitse

kohaldamise määrus

Harju

Maakohtu

15.08.2024

esialgse

õiguskaitse

pikendamise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XXi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

psühhiaatriakliinik

Puudutatud isik XX (isikukood xxxxxxxxxx), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi

Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.08.2024 määrus osas, millega maakohus kohaldas

XXi suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi

kuni 4 päeva. Jätta maakohtu määrus muutmata menetluskulude jaotuse osas

(maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Teha tühistatud osas uus määrus, millega

jätta Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku 13.08.2024

esialgse õiguskaitse taotlus XXi psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning tahtest

olenematu ravi kohaldamiseks rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 15.08.2024 määrus osas, millega maakohus pikendas

XXi suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi

kuni 40 päevani. Jätta maakohtu määrus muutmata menetluskulude jaotuse osas

(maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Teha tühistatud osas uus määrus, millega

2-24-12131

jätta Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku 13.08.2024

esialgse õiguskaitse taotlus XXi psühhiaatriahaiglasse paigutamise ning tahtest

olenematu ravi tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

3. Rahuldada määruskaebus.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja, psühhiaatriakliinik)

valvearst esitas 13.08.2024 Harju Maakohtule taotluse XXi (puudutatud isik, patsient)

psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi

kohaldamiseks loa saamiseks.

2. Taotluse kohaselt rakendati psühhiaatriakliinikus alates 12.08.2024 kell 18.30 puudutatud

isiku suhtes lähtudes patsiendi ebaadekvaatsest ja ettearvamatust käitumisest tahtest olenematut

ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.

2.1. Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arstide arvamusest nähtub, et patsient viibib

psühhiaatriakliinikus ravil esimest korda. Varem on patsient pöördunud ambulatoorselt

psühhiaatri vastuvõtule 2008. aastal, siis diagnoositi tal kerge orgaaniline tunnetushäire

(F06.7). 2019. aastal pöördus patsient neuroloogi vastuvõtule seoses mäluprobleemidega, siis

diagnoositi tal täpsustamata ärevushäire (F41.9). Digiloost nähtuvalt on viimastel nädalatel

patsiendile olnud korduvaid kiirabiväljakutseid. 07.08.2024 kutsus kiirabi patsiendi elukaaslane

Y, kes soovis, et puudutatud isik koliks välja, kuid puudutatud isik oli end elukaaslase majja

lukustanud. 12.08.2024 toodi patsient valvetuppa kiirabiga politsei saatel. Kiirabilt saadud info

järgi süüdistas patsient elukaaslast vägivallas, samas ei olnud nõus tema kodust lahkuma.

Kiirabi ega politsei vägivalda ei tuvastanud. Valvetoas patsient küsimustele sisuliselt ei

vastanud, ta ei suutnud ka lihtsatele küsimustele vastata, mõttekäik oli väga laialivalguv, kohati

sihipäratu, paraloogiliste seostega. Patsient avaldas paranoilise sisuga mõtteid mehe suhtes, oli

veendunud, et mees tahab talle haiget teha ja kahjustada. Ta on korduvalt kutsunud mehele

politsei.

Elukaaslaselt saadud info kohaselt tuli patsient Eestisse xxxx. a alguses ning tõi oma asjad tema

juurde, lubades otsida endale munitsipaalkorteri. Patsiendil oli Yiga lühiajaline suhe, mis

lõppes märtsis, kuid patsient on keeldunud tema majast lahkumast, filmib ja salvestab

igapäevaseid tegevusi ning on verbaalselt agressiivne nii mehe, kui ka tema ema suhtes.

2-24-12131

Süüdistab meest selles, et ta teeb koostööd Xxxxxxx ametnikega ning seetõttu ei näe ta enam

oma lapsi. Patsiendi käitumine muutus kahtlustavaks ja agressiivseks alates märtsist.

2.2. Taotluse esitamise ajaks ei ole patsiendi seisundis olulisi muutuseid toimunud. Tema

mõttekäik on laialivalguv ja sihipäratu, küsimustele vastamisel hakkab rääkima hoopis muudel

ja ebaolulistel teemadel. Tema kirjeldused olukordadest on ebaloogilised ja vastuolusid täis.

Väidab, et ta on Eestis viibinud alates septembrist 2023, kui tuli siia Yi juurde elama.

Küsimusele, millega patsient igapäevaselt tegeleb, vastas, et pakib oma kohvreid lahti ning see

on tema jaoks väga aeganõudev, kuna ta on invaliid. Patsient on paranoliline mehe suhtes, kelle

majas ta elab. Väidab, et Y on olnud tema suhtes agressiivne, kuid kirjeldused toimunust on

väga laialivalguvad, nähtavaid vigastusi ei ole kohtades, mille osas patsient väidab, et mees on

eile rünnanud. Patsiendil on kolm alaealist last, kes elavad oma isaga Xxxxxxxs. Patsiendi väitel

ei saa ta oma lastega suhelda, sest Xxxxxxx sotsiaaltöötajad kiusasid teda, kuna ta on invaliid

ja nimetasid teda kriminaalseks prostituudiks. Patsiendil on väga palju erinevaid kaebuseid

tervise osas ja ta väidab, et tal on diagnoositud mitmeid haiguseid (nt epilepsia, organid

paiknevad kehas tavapärasest erinevalt), mida tal tegelikult diagnoositud ei ole. Ta ei ole nõus

ravimeid võtma, kuna on veendunud, et need on tema kehale mürgised.

2.3. Patsiendil

esineb

täpsustamata

äge

psühhootiline

episood

(F23.9).

Ta

on

reaalsustajuhäirega, paranoliline, millest lähtuvalt tegutseb ettearvamatult ja esineb oht nii

ennast kui teisi kahjutavaks käitumiseks. Oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline mõistma

ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Haige vajab antipsühhootilist ja üldrahustavat ravi

ning järelvalvet psühhiaatriahaigla statsionaari tingimustes ja seda paranemiseni adekvaatse

toimetulekuni kodustes tingimustes. Patsiendi paranemine 4 päevaga ei ole tõenäoline.

3. Arst jäi ärakuulamisel esitatud arvamuse juurde.

4. Puudutatud isik oli 14.08.2024 ärakuulamisel kahtlustava ja ettevaatliku olekuga. Puudutatud

isiku sõnul ta ei tea, miks teda haiglasse toodi, see on tema hinnangul ebaõiglane, kuna ta ei

teinud midagi. Hoopis see mees, kes teda provotseeris, haaras tal käest ja kahjustas tema kätt.

Käele on röntgenit vaja, see on ainuke asi, mis haiglast vaja on. Varem oli Y tema

vabaabielumees, kes rääkis temast kõigile, tutvustas õele ja sugulastele, aga nad läksid lahku.

Puudutatud isikul ei ole elamispinda, mistõttu ta elab Yi juures. Y peksis teda, et patsient välja

koliks. Y tahtis temalt telefoni ära võtta, sest ta salvestas seda, kuidas Y kodus käitus.

5. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas tahtevastase ravi kohaldamist.

Maakohtu 14.08.2024 määrus

6. Maakohus rahuldas 14.08.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas kohaldada

puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema

psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o 12.08.2024–16.08.2024. Lisaks andis kohus loa isikule

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt

valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

7. Maakohus asus esialgse õiguskaitse kohaldamisel asja materjalide põhjal seisukohale, et

puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada

ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii isikut

ennast kui teda ümbritsevaid isikuid. Isiku ohtlikkus lähitulevikus oli maakohtu hinnangul

pigem kindel kui tõenäoline. Tulenevalt oma seisundist on puudutatud isik psühhiaatrite

hinnangul võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et

2-24-12131

ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, oli maakohtu hinnangul alust kohaldada esmast

õiguskaitsevahendit tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel.

Maakohtu 15.08.2024 määrus

8. Maakohus rahuldas 15.08.2024 määrusega avaldaja avalduse ja pikendas Harju Maakohtu

14.08.2024 määrusega esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes kohaldatud tahtest

olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega 40 päevani, s.o kuni 21.09.2024 kell 18.30.

9. Peale esialgse õiguskaitse kohaldamist 15.08.2024 kohtule edastatud täiendavas arvamuses

asus arst arvamusele, et patsiendi seisund ei ole muutunud. Patsiendil puudus jätkuvalt

koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja

ümbritsejatele.

10. Tuginedes PsAS § 11 lg-le 1 ja TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 asus maakohus seisukohale, et

eeldused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks

tähtajaga kuni 40 päeva on täidetud.

11. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire täpsustamata äge psühhootiline episood, tema

reaalsustaju on häiritud, tema käitumine on psüühikahäirest mõjutatud, paranoiline, haiglaravita

jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Isik on paranoiline mehe suhtes, kelle

majas ta elab. Teeb mehe suhtes alusetuid politsei väljakutseid ja süüdistab teda koostöös

Xxxxxxx ametnikega. Puudutatud isik ei ole võimeline oma elu sellises seisundis korraldama.

Maakohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib

kaasneda oht nii patsiendile endale kui ka ümbritsevatele. Käesolevat seisundit arvesse võttes

vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib patsient vabalt haiglast lahkuda, mis

toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole patsiendi huvides.

12. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et puudutatud isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja

haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ümbritsevaid.

Seetõttu kohaldas maakohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku 40

päevaks kinnisesse asutusse.

Määruskaebus

13. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse,

milles palub maakohtu määrused tühistada.

14. Puudutatud isik on seisukohal, et maakohtu määrused ei ole seaduslikud ja tahtevastase ravi

kohaldamine ega pikendamine ei ole põhjendatud, kuna ei ole täidetud PsAS § 11 lg-s 1

sätestatud eeldused. Ta ei vaja psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isik selgitab, et ta on invaliid,

kuid teda ei kohelda nii ja oma haiguste tõttu peaks ta olema Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Puudutatud isikul on korduvalt lõigatud selga, põlvi, tal on olnud insult, infarkt, epilepsia, kõrge

veresuhkur. Vaimne tervis on korras ja ta ei ole kunagi ravi vajanud. Haiglasse organiseeris

teda tema endine elukaaslane ja tema ema. Elukaaslase ema rikkus nende suhte, sest oli

armukade ja soovis poega endale. Puudutatud isikul ei ole kusagil mujal elada, kuna raha ei ole.

Lähedasi tal ei ole, kõik on temast lahti öelnud, kuna ta on invaliid ja lähedased on pidanud

kõik kinni maksma, aga nüüd enam ei taha. Puudutatud isiku lapsed elavad Xxxxxxxs. Eesti

riik esitas Xxxxxxxle valed dokumendid ja tema toetusi vähendati poole võrra, sellega ei saa

elada. Ta ei saa oma tervisliku seisundi tõttu töötada. Haiglas koheldakse teda halvasti, tal ei

2-24-12131

ole abivahendeid ja teda sunnitakse kõike ise tegema. Tal ei ole seljale korsetti, keppi sokkide

jalga panemiseks jm. Kiirabi töötajad olid kohutavad ja jätsid ta abita, politsei oli erapoolik.

Menetluse edasine käik

15. Avaldaja palus jätta määruskaebuse mõlema vaidlustatud määruse osas rahuldamata, sest

täidetud on kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

17. Ringkonnakohus palus 13.09.2024 kirjaga avaldajal täpsustada patsiendi väidetava

ohtlikkusega seonduvaid asjaolusid, millele avaldaja vastas 18.09.2024.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrused tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel materiaalõiguse

normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, millega maakohus kohaldas puudutatud isiku

suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi (14.08.2024 määrus) kuni neli päeva ja pikendas

seda ravi 40 päevani (15.08.2024 määrus) ja teha tühistatud osas uued määrused, millega jätta

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku 13.08.2024 esialgse õiguskaitse

taotlus XXi psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja

selle pikendamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jätab määrused muutmata menetluskulude

jaotuse osas. Määruskaebus rahuldatakse.

19. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi lahendi tegemise ajaks on möödunud puudutatud isiku

kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg (21.09.2024) vaidlustatud maakohtu määruste alusel,

saab ringkonnakohus anda hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele. Seega ei takista

kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamine vaidlustatud määruste alusel puudutatud isiku

määruskaebuse lahendamist. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on

käesoleva määruse tegemise ajal puudutatud isik paigutatud kinnisesse asutusse Harju

Maakohtu 20.09.2024 määruse alusel, aga kuivõrd nimetatud määrust ei ole vaidlustatud, ei

anna ringkonnakohus sellele hinnangut.

20. TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku

kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja

viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli

päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest (TsMS § 534 lg 5 esimene lause). Pärast

isiku enda ärakuulamist võib esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni

40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates

(TsMS § 534 lg 5 teine lause).

21. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, tulenevad isiku

kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt

võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi

korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult

järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik

2-24-12131

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei

ole küllaldane.

22. Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva 14.08.2024 määrusega ja

pikendanud psühhiaatriahaiglasse paigutamist 15.08.2024 määrusega kuni 40 päevani.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud

eelduste esinemist tuvastanud. PsAS § 11 lg 1 kohaselt peavad üheaegselt olema täidetud kõik

selle lõike punktides loetletud tingimused. Kui vähemalt üks tingimustest ei ole täidetud, ei või

kohaldada isiku suhtes tahtest olenematut ravi ega paigutada teda tahtevastaselt kinnisesse

asutusse.

23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et puudutatud isikul on tuvastatud raske

psüühikahäire ja ta vajab ravi, millega on täidetud esimene PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldus.

Kuigi puudutatud isik viibib haiglaravil esimest korda, on avaldaja vastuses määruskaebusele

seisukohal, et puudutatud isik on tõenäoliselt haigestunud juba aastaid tagasi. Eeltoodut

kinnitab ka asjaolu, et puudutatud isik pöördus esmakordselt psühhiaatri vastuvõtule juba 2008.

aastal ja tal diagnoositi ärevushäire 2019. aastal. Käesoleval ajal on puudutatud isikul

diagnoositud äge psühhootiline episood (F23.9). Asjas esitatud psühhiaatrite arvamused

koosmõjus avalduse ning puudutatud isiku ja raviarsti poolt ärakuulamisel avaldatud

asjaoludega kinnitavad, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, puudutatud isikul

puudub toimunu suhtes kriitika ning ta ei ole võimeline mõistma ravivajadust.

24. Teise eeldusena tuleb tuvastada, kas haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu

iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut.

24.1. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite

kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena,

vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku

mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline. Kohtul peab olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib

lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha (RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p

18; 14.02.2018, 2-15-3662, p 14; 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2).

24.2. Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule

või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p

14). Ainuüksi diagnoositud raske psüühikahäire ei tähenda veel isiku ohtlikkust kinnisesse

asutusse paigutamise eeldusena, ohtlikkust tuleb alati analüüsida eraldi (RKTKm 10.10.2007,

3-2-1-81-07, p 11). Kohtul tuleb oma seisukohti põhjendada, sidudes need konkreetsete

asjaoludega, ning kirjeldada, milles isiku ohtlikkus väljendub, s.t tuleb eristada, kas inimene on

ohtlik endale ja/või teistele, ning selgitada, milles ohtlikkuse prognoos seisneb (nt kas ja miks

esineb reaalne oht õigusvastaste tegude toimepanemiseks, enesevigastamiseks vm) (RKTKm

14.02.2018, 2-15-3662, p 14.3).

24.3. Maakohus leidis määrustes, et kuna puudutatud isikul esineb psüühikahäire, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida, ohustab puudutatud isik

psüühikahäire tõttu haiglaravita jätmisel nii iseennast kui ümbritsevaid. Vabatahtliku ravi korral

võib patsient vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise,

mis ei ole patsiendi huvides. Maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik võimeline oma elu

sellises seisundis korraldama.

2-24-12131

24.4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, et puudutatud isiku

puhul esineb PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus. Avaldusele lisatud arstide arvamuses on

märgitud, et patsient süüdistas enda endist elukaaslast vägivallas, avaldas paranoilise sisuga

mõtteid mehe suhtes, filmis ja salvestas igapäevategevusi ja oli verbaalselt agressiivne mehe ja

mehe ema suhtes ning patsiendi käitumine oli viimasel ajal muutunud kahtlustavaks ja

ebaadekvaatseks (dtl 6). Maakohus märkis, et puudutatud isik on paranoiline mehe suhtes, teeb

alusetuid politsei väljakutseid ja süüdistab meest koostöös Xxxxxxx ametnikega ja järeldas

sellest, et puudutatud isik ei suuda oma elu korraldada (dtl-d 16 ja 45). Oma 18.09.2024

vastuses kohtunõudele (dtl 115) märgib avaldaja, et puudutatud isik on olnud aastaid vaenulik

ja usaldamatu oma päritolupere suhtes, katkestanud nendega suhted ning psüühikahäirest

tingitud ebakohasest käitumisest ja toimetulenematusest tulenevalt on talt ära võetud tema

kolme lapse hooldusõigus. Samuti toob avaldaja esile, et puudutatud isik on vaenulik, süüdistav

ja ründav oma endise elukaaslase ja tema ema suhtes.

24.5. Isiku ohtlikkusele viitavaid asjaolusid ei ole asjas piisava konkreetsusega ka esile toodud.

Puudutatud isik võis küll olla ohtlik endale ja/või teistele, kuid asjaolusid, mis seda kinnitaksid,

ei ole asjas esile toodud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on viited isiku ohtlikkusele pigem

üldised ega ole seostatud konkreetsete olukordade ega riskidega. Arstid on kirjeldanud

puudutatud isikul esinenud võimalikke luulumõtteid ning puudutatud isiku süüdistavaid

väljaütlemisi endise elukaaslase, tema ema ja Xxxxxxx ametnike kohta. Ühestki esitatud

asjaolust ei ole võimalik järeldada, et puudutatud isik kujutaks reaalset ohtu iseenda või teiste

elule, tervisele või julgeolekule. Arstide arvamuses on esile toodud, et kiirabi ega politsei

vägivalda ei ole tuvastanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja ka 18.09.2024 vastuses

kohtunõudele piisavalt selgitanud, milles seisneb isiku reaalne ohtlikkus iseendale või teistele

lähitulevikus. Puudutatud isikult laste hooldusõiguse äravõtmine, päritoluperega suhete

katkestamine, samuti üldine vaenulik käitumine ja teiste isikute süüdistamine ei ole

võrdsustatav isiku ohtlikkusega PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Puudutatud isik ei ole asjas

esitatud dokumentidest nähtuvalt käitunud agressiivselt teiste isikute suhtes ega

ennastkahjustavalt viisil, mida võiks pidada PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse

kriteeriumile vastavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksnes erimeelsustest endise

elukaaslase ja tema emaga järeldada puudutatud isiku ohtlikkust. Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et ohtlikkust ei saa põhjendada isiku käitumist iseloomustava üldise omadusena

(RKTKm 14.02.2018, 2-15-6332/95, p 14; RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 18). Siinsel

juhul on aga ohtlikkus omistatud puudutatud isikule tema üldise iseloomustava omadusena,

toomata esile konkreetseid asjaolusid, millest saaks isiku käitumises järeldada tema ohtlikkust

enda või teiste suhtes.

24.6. Maakohtu väide puudutatud isiku elu korraldamise võimatuse kohta ei ole piisav

puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks. Ainuüksi asjaolu, et isik ei tule enda elu

korraldamisega iseseisvalt toime ega võtaks ravimeid, mistõttu ta võib muutuda ebastabiilseks,

ei ole piisav, et lugeda isiku ohtlikkus iseendale või teistele tuvastatuks (RKTKm 30.04.2013,

3-2-1-44-13, p-d 14 ja 16). Seega arvestades, et ühtegi juhtumit, mil puudutatud isik oleks olnud

ohtlik enda või teiste isikute elule, tervisele või julgeolekule, ei ole tuvastatud, siis ei saa

puudutatud isiku ohtlikkust teistele isikutele pidada lähitulevikus pigem kindlaks kui

tõenäoliseks ning oht teistele isikutele ei saanud olla isiku suhtes esialgse õiguskaitse

kohaldamise aluseks (RKTKm 12.02.2018, 2-15-3662, p 14.2). Seega leiab kolleegium, et

PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nõutud ohtlikkuse kriteerium ei ole täidetud.

25. Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul ei ole täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud

eeldus, ei ole vaja tuvastada, kas PsAS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus on täidetud, kuna kui

2-24-12131

puudub isiku ohtlikkus endale või teistele, siis puudub õiguslik alus isiku suhtes tahtest

olenematu psühhiaatriline ravi kohaldamiseks.

26. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus asus põhjendamatult seisukohale,

et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

kohaldamise eeldused olid täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada haigla

psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu 14.08.2024 ja 15.08.2024 määrused.

27. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

28. TsMS § 543 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)